Võlaõigus › Töövõtulepingud

19.04.2013 sõlmisid hageja ja kostja infosüsteemi lepingu nr 190413KKA (leping 2), mille kohaselt kohustus kostja töövõtjana looma hagejale kui tellijale infosüsteemi katuste, katusematerjalide, katuste paigaldamise, katuste materjalide maaletoojate ja muu eelnevaga seonduva info vahendamiseks ning osutama hagejale sellega seonduvalt täiendavaid teenuseid. Hageja on tasunud lepingu 2 alusel kostjale täies ulatuses, s.t 3000 eurot 22.04.2013. Vastavalt lepingu 2 p-le 6.2 oli lepingu 2 järgne tähtaeg infosüsteemi üleandmiseks 08.05.2013. Tähtpäevaks hagejale infosüsteemi üle ei antud. 10.07.2013 andis hageja kostjale täiendava tähtaja lepingu 2 kohase infosüsteemi üleandmiseks hiljemalt 26.07.2013. Ka viidatud kuupäevaks infosüsteemi hagejale üle ei antud. Samal kuupäeval teavitas kostja arendusjuht hagejat, et on teadlik, et projekt on hilinenud ning seda fakti muuta ei saa. Eeltoodud kostja kinnitus lükkab otseselt ümber varasemalt hagejale avaldatud info, mille kohaselt oli portaal väidetavalt sisuliselt valmis juba mais 2013. Seega oli kostja varasemalt avaldanud hagejale ebaõiget infot infosüsteemi valmisoleku osas. Eeltoodu pinnalt tekkisid hagejal põhjendatult kahtlused, et kostja senine tegevus ja mõlema lepingu täitmise raames rikutud kohustused näitavad üheselt, et kostja ei täida oma kohustusi ka edaspidi. Kuna lepingu 2 alusel tellitud infosüsteemi hagejale tegelikkuses lepingukohaselt üle ei antudki, infosüsteemi ei tõstetud livesse ning teda ei olnud üleüldse tegelikkuses funktsioneerivaks muudetud, edastas hageja kostjale 10.10.2013 avalduse 19.04.2013 sõlmitud infosüsteemi lepingust nr 190413KKA taganemiseks, milles nõudis lepingu alusel üleantu tagastamist summas 3000 eurot, tagastamisele kuuluvalt summalt intressi kokku summas 8,51 eurot, lepingu rikkumisest tulenevalt leppetrahvi summas 232,50 eurot ja kahju hüvitamist summas 808 eurot. Esitatud nõuded palus hageja rahuldada hiljemalt 31.10.2013. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et hagejal ei ole lepingute tagasitäitmisest tulenevat nõudeõigust, kuivõrd kostja on oma lepingutest tulenevad kohustused täitnud nõuetekohaselt ja tähtaegselt. Kostja ei nõustunud hageja 22.11.2013 hagiavalduse p-s 1.1 märgituga, et töövõtja oleks pidanud lepingu 1 alusel loodava infosüsteemi programmeerimistööd ning süsteemi sidumise disainikavandiga ja testimise lõpetama hiljemalt 10.01.2012, kuid töö anti tellijale esmakordselt üle alles 12.04.2013, s.o aasta ja kolm kuud hiljem lepingus 1 sätestatud tähtajast. Kostja selgitas, et pärast disainikavandi kinnitamist sai töövõtja tellijaga uuesti kokku, et täpsustada kodulehe funktsionaalset osa. Eelnimetatud kohtumise jooksul tekkis tellijal täiendavaid mõtteid ja soove, mis ei olnud algselt 30.11.2011 infosüsteemi lepingus nr 301111EKA fikseeritud. Seetõttu leppisid pooled kokku, et tellija konkretiseerib oma täiendavaid mõtteid ja soove ning muuhulgas otsib ka mõned kodulehed, mida aluseks võtta. Tegelikkuses andis kostja 30.11.2011 sõlmitud lepingust nr 301111EKA tuleneva töö üle 17.02.2012, mille tõendamiseks esitas kostja e-kirjavahetuse perioodil 10.02.2012-05.03.2012. Lisaks nähtub eelnimetatud ekirjavahetusest ka asjaolu, et kui töövõtja küsis tellijalt seda, millisele kodulehe aadressile antud leht läheb, siis vastas tellija töövõtja küsimusele alles ca pool kuud hiljem. Seoses hageja hagiavalduse p-s 1.1 märgitud infosüsteemi testimise käigus avastatud puudustega, mille kõrvaldamiseks andis hageja 08.07.2013 kostjale täiendava tähtaja kuni 20.07.2013, juhtis kostja tähelepanu, et hageja väidetavad puudused ja vead ei olnud tegelikkuses vead ega puudused, vaid üksnes hageja täiendavad soovid. Pärast infosüsteemi üleandmist 17.02.2012 jätkas töövõtja kliendi täiendavate ülesannete teostamist ning seda ilma lisatasuta. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud kostja 26.07.2013 hagejale saadetud e-kirja osas juhtis kostja tähelepanu, et e-kirjas märgib kostja arendusjuht, et töövõtja on soovitust veidi aeglasemalt tegelenud üksnes projekti garantiiliste parandustega, kuid projekt ise anti tellijale üle siiski 09.05.2013. Asjaolule, et pärast 09.05.2013 teostatud tööde puhul oli tegemist üksnes nö garantiitöödega, viitab ka eelnimetatud e-kirja pealkiri „Katot.eu kodulehe viimistlemine“.

Seoses hageja kahtlustega, et kostja ei täida oma kohustusi ka edaspidi ja seoses hageja väitega lepingute süstemaatilisest rikkumisest, selgitas kostja, et 2012. aasta kevadel tellis hageja esindaja TA kostjalt lisaks veel kaks kodulehte, mis oli vaja kiiresti valmis teha. Seetõttu hageja sellel ajal ka teistest eelnevatest projektidest ei kõnelenud ning pani need nö ootele. 2012. aasta suvel oli hageja esindaja TA kostjale kättesaamatu sisuliselt 3 kuud järjest ning pärast suveperioodi tuli kostjale e-kiri, et kostjaga suhtleb edasi juba TA-u lepinguline esindaja, kes aga kostjaga ühendust ei võtnud. 2012. aasta sügisel oli TA taas kostjale kättesaamatu kuni 2013. aasta alguseni. Kuid ka siis jäid mitmed poolte vahel kokkulepitud kohtumised ära, kuivõrd hageja lihtsalt ei ilmunud kokkulepitud aegadel töövõtja kontorisse. Eeltoodu tõendamiseks esitas kostja e-kirjavahetuse perioodil 11.03.2013-20.03.2013, millest nähtub, et klient taas kord ei ilmunud kohtumisele ning isegi ei reageerinud töövõtja 11.03.2013 e-kirjale. Samuti nähtub e-kirjavahetusest, et hageja oli kostjale ka võlgu ja kostja käitus hageja suhtes heas usus ning pakkus hagejale välja isegi võimaliku maksegraafiku. Seejärel, 2013 aprillist kuni 2013 juunikuuni klient töövõtjaga suhtles, mistõttu oli võimalik ka vaidlusaluseid projekte vastavalt kliendi täiendavatele soovidele ja ideedele täiendada. Samuti rõhutas kostja asjaolu, et kokku on kostjal hageja esindaja TA-ga seotud äriühingutega (hageja ja The Tiger OÜ) sõlmitud 6 lepingut, mis ilmestab selgelt, et hageja on kostjat usaldanud ning teeb seda endiselt, kuivõrd on kostjalt pidevalt täiendavaid töid tellinud ning maksab igakuist serveritasu 3 aastat tagasi sõlmitud lepingu alusel. Maakohtu otsus 29.04.2014 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid 30.11.2011 infosüsteemi lepingu nr 301111EKA, mille p-i 3 kohaselt kohustus töövõtja looma tellijale infosüsteemi ning tegema lisades nr 1-4 määratud mahus töid (tl 16-27). 12.04.2013 allkirjastasid hageja ja kostja infosüsteemi üleandmise akti nr 120413KKA, millega töövõtja andis lepingust nr 301111EKA tuleneva infosüsteemi tellijale pretensioonideta üle (tl 30). 19.04.2013 sõlmisid hageja ja kostja infosüsteemi lepingu nr 190413KKA, mille p-i 3 kohaselt kohustus töövõtja looma tellijale infosüsteemi ning tegema lisades nr 1-4 määratud mahus töid (tl 32-37). 09.05.2013 saatis kostja hagejale lepingust 190413KKA tuleneva infosüsteemi üleandmisakti (tl 115). Hageja akti ei allkirjastanud ning esitas 10.10.2013 kostjale lepingust nr 190413KKA taganemise avalduse (tl 43-52). 04.11.2013 esitas hageja kostjale ka lepingust nr 301111 taganemise avalduse (tl 55-65). Kohus nõustus kostja vastuväitega, mille kohaselt ei ole hagejal lepingute tagasitäitmisest tulenevat nõudeõigust, kuivõrd kostja on oma lepingutest tulenevad kohustused täitnud nõuetekohaselt ja tähtaegselt. Seejuures viitas kohus VÕS § 76 lg-le 1, § 635 lg-le 1 ja § 647 lg-le 1. Kohus oli seisukohal, et käesolevas menetluses tuvastatu põhjal on kostja oma lepingulised kohustused täitnud ning infosüsteemid vastasid lepingutingimustele. Seejuures tugines kohus VÕS § 637 lg-le 4. Kohus märkis, et 12.04.2013 allkirjastasid hageja ja kostja infosüsteemi üleandmise akti nr 120413KKA, millega töövõtja andis lepingust nr 301111EKA tuleneva infosüsteemi tellijale pretensioonideta üle (tl 30). 09.05.2013 saatis kostja hagejale lepingust 190413KKA tuleneva infosüsteemi üleandmisakti (tl 115). Hageja akti ei allkirjastanud ning esitas 10.10.2013 kostjale lepingust taganemise avalduse (tl 43-52). Kohus märkis, et töövõtulepingust taganemisõiguse tekkimise peamine eeldus on töövõtja oluline lepingurikkumine. Kohus leidis, et VÕS §-st 643 tuleneb, et töö ülevaatamiskohustus tuleb täita pärast töö tellijale faktilist üleandmist. Töö ülevaatamise ning selle lepingutingimustele vastavuse kontrolli kiire toimumine peab tagama tööl esinevate puuduste võimalikult kiire avastamise. Vaidlusaluste töövõtulepingute p-i 11 järgi juhul, kui töövõtja ei

nõustu tellija pretensioonidega infosüsteemi kvaliteedi kohta, lahendab küsimuse sõltumatu ekspertiis, mille tegija lepivad pooled kokku kirjalikult. Ekspertiisi kulud kannab töövõtja. Kui ekspertiis tunnistab töö kvaliteetseks, tasub tellija töövõtjale ekspertiisi kulud (tl 17, 33). Kohtu hinnangul on hageja väited kostja poolt teostamata tööde ning lepinguliste kohustuste rikkumise kohta jäänud käesolevas menetluses paljasõnalisteks ning tõendamata. Hageja möönab, et lepingute p-s 11 ette nähtud pretensiooni ta kostjale ei esitanud, kuid hageja väitel saatis ta kostjale hulgaliselt e-kirju, milles viitas infosüsteemi puudustele (tl 203). VÕS § 644 lg 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kostja andis infosüsteemid hagejale üle vastavalt 12.04.2013 ja 09.05.2013, hageja esitas puuduste kirjelduse alles käesoleva menetluse käigus. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Hageja ei ole esile toonud mingeid erakorralisi ega vabandatavaid asjaolusid, mis oleksid õigustanud lepingute p-le 11 vastava pretensiooni esitamata jätmist mõistliku aja jooksul pärast infosüsteemide kättesaamist. Kohtu hinnangul on kostja oma lepingulised kohustused täitnud ning hagejal ei ole õigust tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Kohus nõustus kostjaga ka selles, et hageja ei ole kehtivalt lepingutest nr 301111EKA ning nr 190413KKA taganenud, kuivõrd taganemisõiguse materiaalsed eeldused ei olnud täidetud (tl 105, 108). Seejuures tugines kohus VÕS § 116 lg-le 1 ja § 647 lg-le 1. Kohus märkis, et käesoleval juhul on kostja hagejale teostanud töid, mis on fikseeritud lepingute lisades nr 1-4 ning e-kirjavahetusest nähtuvalt ka lisatöid (tl 112-119). Kostja 17.02.2012 e-kirjast nähtub, et lepingu nr 301111 EKA lisades nr 1-4 kokkulepitud tööd olid valmis 17.02.2012 ning edaspidi teostas kostja hageja soovil süsteemile lisatöid (tl 112-114). Lepingu nr 190413KKA alusel teostatud tööde üleandmise tähtaeg oli 08.05.2013 (tl 32). Infosüsteemi üleandmisakti on kostja hagejale saatnud 09.05.2013 (tl 115). Kuivõrd hageja üleandmisakti ei allkirjastanud ega pretensiooni ei esitanud, tuleb kohtu hinnangul lugeda tööd VÕS § 638 alusel vastuvõetuks. VÕS § 76 järgi kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Eeltoodust tulenevalt on hagejal võlaõigusseaduse ja pooltevaheliste lepingute nr 301111EKA ja 190413KKA järgi kohustus tasuda tehtud tööde eest ning hageja nõue kostja vastu lepingute alusel vastavalt 5595 euro ning 3000 euro tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd hagejal puudub kostja vastu põhinõue, ei kuulu rahuldamisele ka hageja esitatud intressi, leppetrahvi ja viivisenõue ning kahju hüvitise väljamõistmise nõue. Apellatsioonkaebus 29.05.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 29.04.2014 otsuse täies ulatuses ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses või alternatiivselt tühistada maakohtu otsuse ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Samuti palub hageja võtta asja materjalide juurde kaebusele lisatud täiendavad tõendid ja kuulata tunnistajatena üle KK ja RK. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja märgib kaebuses, et jääb kõikide oma varasemalt käesolevas menetluses esitatud seisukohtade juurde ning palub need lugeda apellatsioonkaebuse osaks. Kohus ei ole täitnud oma selgitamiskohustust. Kohus ei selgitanud pooltele, kuidas tõendamiskoormis jaguneb ja millised asjaolud ja milliste tõenditega peab hageja tõendama ja millised asjaolud milliste tõenditega peab kostja tõendama ning seega on otsus ja selles esitatud seisukohad üllatuslikud. Hageja poolt viidatud tõendamiskoormise kokkuleppe (vaidlusaluste lepingute p 11) osas märkis kohus üksnes lakooniliselt, et lepingute p-s 11 sisalduv

pooltevaheline kokkulepe ekspertiisi kohta ning TsMS järgi ekspertiisi korraldamine on menetluslikult erinevad asjad, selgitamata sealjuures viidatud seisukoha sisulist tähendust TsMS-i kontekstis poolte tõendamiskoormise raames. Seetõttu on hageja seisukohal, et maakohus ei ole täitnud eelmenetluse ülesandeid. Tulenevalt TsMS § 329 lg-test 3 ja 4 peab kohus olukorras, kui pool on mingile asjaolule tuginedes jäänud paljasõnaliseks või on esitanud ilmselgelt ebakohaseid või ebapiisavaid tõendeid, sellele poole tähelepanu juhtima ning kui poolte esitatud tõendid on asjaolude hindamiseks ebapiisavad või vastuolulised, andma pooltele võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks. Kohus seda käesoleval juhul teinud ei ole, mille näol on tegemist olulise menetlusõiguse rikkumisega. Hageja tugineb ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-54-04 p-le 18, milles Riigikohus on selgitanud, et kui pool on mingile asjaolule tuginedes jäänud paljasõnaliseks või on esitanud ilmselgelt ebakohaseid või ebapiisavaid tõendeid, peab kohus juhtima sellele poole tähelepanu. Samuti viitas hageja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-15405 p-s 10 märgitule, et kui poolte esitatud tõendid on asjaolude hindamiseks ebapiisavad või vastuolulised, peab kohus andma pooltele võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks. Maakohus jättis kohaldamata poolte kokkuleppe tõendamiskoormise jaotuse ning lubatud tõendi osas, rikkudes sellega TsMS § 230 lg 1 lauset 2 ning § 232 lg-t 1. Juhul kui kohus leidis, et lepingute p-s 11 ei sisaldu poolte kokkulepet tõendamiskoormise jaotuse ning lubatud tõendi osas TsMS § 238 lg 2 mõttes, oleks kohus pidanud poolte tähelepanu sellele eelmenetluses selgitamiskohustuse raames juhtima ning andma seejärel pooltele võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks. Hageja leiab, maakohus on hageja 15.04.2014 esitatud tähtaegse taotluse 09.04.2014 kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata jätmisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Kohus hageja parandustega ei arvestanud ning seetõttu ei vasta protokoll TsMS § 50 lg 1 p-de 6 ja 8 tingimustele. Hageja hinnangul on tõenäoline, et hageja seisukohtade moonutatud kujul esitlemine protokollis tõi kaasa ebaõige otsuse tegemise. Lisaks sellele peab hageja küsitavaks, kas kohtu 16.04.2014 e-kirja teel antud selgitust saab pidada protokolli parandamise taotluse lahendamiseks. Maakohus on otsuse tegemisel jätnud olulised faktilised asjaolud välja selgitamata, millega on oluliselt rikkunud TsMS § 435 lg-s 1 sisalduvat asja ammendava lahendamise kohustust. Vaidluse lahendamisel oli määrava tähtsusega küsimus sellest, kas kostja poolt hagejale üle antud infosüsteemid vastasid lepingutingimustele või mitte, millise asjaolu on kohus jätnud nõuetekohaselt välja selgitamata, kuivõrd lubatud tõendit – ekspertiisi – ei ole esitatud. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks on kohus otsuse tegemisel jätnud sisuliselt tähelepanuta kõik hageja poolt menetluses esitatud dokumendid. Arusaamatult on kohus nõustunud kõikide kostja paljasõnaliste väidetega olukorras, kus kostja poolt esitatud väited on suures ulatuses vastuolulised ja tõendid ei kinnita tema seisukohti ning hageja poolt esitatud tõendid lükkavad kostja väited ümber. Seetõttu ei ole võimalik aru saada, kuidas kujunes kohtuniku siseveendumus ja millistest kaalutlustest lähtuvalt kohus otsuse tegi. Kohtu poolt tõendite sisuline hindamata ja analüüsimata jätmine on toonud kaasa ebaõiged järeldused. Hageja leiab, et kostja ei ole lepingulisi kohustusi täitnud ning infosüsteemid ei vastanud lepingutingimustele. Vaatamata asjaolule, et hageja hinnangul saab infosüsteemide lepingutingimustele vastavust tõendada ja tuvastada üksnes ekspertiisiga (millist käesolevas tsiviilasjas ei ole esitatud), ei tõenda ka muud käesolevas asjas esitatud tõendid kogumis, et kostja oleks lepingulised kohustused täitnud ning et infosüsteemid oleksid vastanud lepingutingimustele. Kohtu järeldus, et kostja on lepingust 1 tulenevad kohustused kohaselt täitnud, ei põhine asjas kogutud tõenditel. Tegelikult anti lepingu 1 alusel infosüsteem hagejale üle ca 1 aasta ja 3 kuud hiljem, s.o 12.04.2013 (tl 30). Lepingu 2 alusel infosüsteemi tähtpäeval üle ei antud ja poolte vahel ei ole koostatud ega allkirjastatud lepingu 2 p-i 10 kohast üleandmis6

vastuvõtmisakti. Üksnes asjaolu, et kostja soovis infosüsteemi üle anda, ei tähenda, et lepingu 2 alusel infosüsteem 09.05.2013 ka üle anti. Täiendavalt kinnitab asjaolu, et 09.05.2013 lepingu 2 alusel infosüsteemi üle ei antud, ka see, et pärast seda, kui hageja esitas juulis 2013 kostjale nõude lepingu täitmiseks (hagi lisa 8, tl 39), vastas kostja 26.07.2013, et mõistab tema pahameelt ja on kursis, et projekt on hilinenud ning et seda fakti muuta ei saa (hagi lisa 9, tlk 40). Seega on kostja ka ise omaks võtnud, et ei ole lepingu 2 alusel tehtud tööd õigeaegselt üle andnud. Mõlema lepingu alusel ei vastanud töö lepingutingimustele, sest kumbagi infosüsteemi ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada ja need ei vasta elementaarsetele internetiportaali funktsionaalsustele. Seetõttu on tegemist lepingutingimustele mittevastava asjaga VÕS § 641 lg 2 p-i 2 tähenduses. Ebaõige ja vastuolus asjas esitatud tõenditega on kohtu seisukoht, et hageja esitas pretensioonid tehtud tööde kohta alles kohtumenetluses ja et lepingute p-s 11 nimetatud pretensiooni hageja ei esitanud. Enne lepingust 1 taganemist informeeris hageja kostjat korduvalt infosüsteemidel lasuvatest puudustest, mida tõendab hagi lisas 5 (tl 31) olev e-kiri kostjale. Samuti informeeris hageja kostjat infosüsteemil lasuvatest puudustest enne lepingust 2 taganemist, mida tõendab muu hulgas hagi lisa 8 (tl 39). Samuti on hageja infosüsteemidel esinevaid puuduseid võimalikult detailselt kirjeldanud ka taganemisavaldustes. Hageja märgib, et lepingute p-s 11 nimetatud pretensioon iseenesest ei ole midagi enamat kui VÕS § 644 kohane lepingutingimustele mittevastavusest teavitamine. Võlaõigusseaduse kommentaaride kohaselt ei ole sealjuures vajalik puuduse põhjuse väljatoomine, vaid selle iseloomu kirjeldamine ulatuses, milles see on võimalik pärast töö välist ülevaatust eriteadmisi mitteomava isiku poolt. Poolte vahel ei saa olla vaidlust selles, et vastupidiselt kostjale ei ole hagejal programmeerimise- ega tarkvaraalaseid eriteadmisi, mis võimaldaks infosüsteemidel lasuvaid puudusi kirjeldada detailselt. Samuti ei ole kostja kordagi selgitanud ega väitnud, et talle on arusaamatuks jäänud, mis osas talle on pretensioonid esitatud. Hageja leiab, et asjasse puutumatu ning kummaline on kohtu poolt lepingute p-s 11 nimetatud pretensioonile iseseisva õigusliku tähenduse omistamine. Ekslik on maakohtu seisukoht, et kostja on vastavalt hageja soovile teostanud süsteemile lisatöid. Hageja ei ole tellinud kostjalt mingeid täiendavaid töid, mis väljuksid sõlmitud lepingute raamest. Kostja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit, mis kinnitaks hageja poolt lisatööde tellimist ning kostja poolt nende teostamist. Kõik täpsustused, mis poolte vahel töökoosolekutel läbi räägiti, olid suunatud ainult ja üksnes sellele, et töövõtja poolt loodav infosüsteem vastaks lepingutingimustele, sh oleks sobiv just selleks otstarbeks, milleks töövõtja teadis, et hageja kavatseb seda kasutada. Lisaks juhib hageja tähelepanu, et kostja näol on tegemist majandusja kutsetegevuses tegutseva isikuga ning VÕS § 637 lg 1 kohaselt eeldatakse, et töövõtulepingud on tasulised lepingud. Ei ole eluliselt usutav, et kostja osutaks lepinguga hõlmamata teenuseid heast tahtest ning selle eest tasu küsimata. Hageja on menetluses põhjendanud, miks ei tõenda kostja poolt esitatud kirjavahetus pooltevahelist kokkulepet lisatööde tegemiseks ega sellest tulenevalt ka lisatööde tegemist. Maakohtu otsuses puuduvad põhjendused, miks kohus hageja seisukohtadega ei nõustu, mistõttu on rikutud otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Väär on kohtu seisukoht, justkui oleks lepingu 1 alusel tehtud tööd valmis 17.02.2012 ning lepingu 2 alusel tehtud tööd tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel. Mitte ükski asjas esitatud tõend eeltoodut ei kinnita. Lepingu 1 p-i 10 kohane akt on allkirjastatud mitte 17.02.2012, vaid 12.04.2014 (hagi lisa 4, tl 30). Lepingu 2 alusel tehtud töid ei ole kostja üle andnud. Viited kostja ühepoolsetele e-mailidele ei saa hageja hinnangul tõendada töövõtulepingu alusel teostatud tööde üleandmist-vastuvõtmist. Hageja leiab, et VÕS § 638 on kohaldatav üksnes juhul, kui tellija keeldub alusetult töö vastuvõtmisest. Käesoleval juhul ei

ole hageja keeldunud alusetult töö vastuvõtmisest. Hageja viitab Riigikohtu lahendi nr 3-2-180-08 p-le 22, milles Riigikohus on selgitanud, et kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast, peab ta tõendama ka selle, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. Kostja ei ole menetluses selliseid tõendeid esitanud. Maakohtu otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud ka seetõttu, et kohus ei ole võtnud põhjendatud seisukohta kõigi hageja esitatud faktiliste ja õiguslike väidete osas ega selgitanud, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Seetõttu on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1, § 442 lg-t 8 ja § 654 lg-t 5. Eeltoodu on omakorda tinginud kohtu ebaõige seisukoha selles, et kostja poolt olid lepingud nõuetekohaselt täidetud ning hageja ei ole kehtivalt lepingutest taganenud. Ebaõige seisukoht põhinõude puudumise osas tõi omakorda kaasa ka ebaõige seisukoha kõrvalnõuete puudumise osas. Kaebusele lisatud täiendavate tõendite asja materjalide juurde võtmise taotlemisel juhib hageja tähelepanu, et kohtuasjas toimus maakohtus ainult üks istung ja sealjuures oli üllatuslik, et kohus läks samal istungil eelmenetlusest üle põhimenetlusse ning sedastas, et asjas on esitatud piisavalt tõendeid, kuid otsuses leidis, et kõik hageja väited on jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata. Kohus ei juhtinud kordagi hageja tähelepanu asjaolule, et hagi võib jääda rahuldamata seetõttu, et hageja ei ole tõendanud oma hagi aluseks olevaid asjaolusid. Riigikohus on selgitanud, et juhul kui maakohus on kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustust rikkunud, võib ringkonnakohus võimaluse korral selle rikkumise kõrvaldada, andes pooltele vajadusel võimaluse esitada apellatsioonimenetluses ka uusi tõendeid (Riigikohtu lahendi nr 32-1-169-10 p 11). Hageja hinnangul kajastavad esitatud tõendid objektiivselt hageja seisukohti ning on vajalikud asja õigeks lahendamiseks. Tunnistajate KK ja RK kohtuistungil ülekuulamise taotlust põhjendas hageja sellega, et maakohus rikkus nimetatud tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmisel menetlusnorme, sedastades, et tunnistused ei saa olla antud menetluses vajalikud ja põhjendatud ning seetõttu ei ole vajalik tunnistajate ülekuulamine (tl 150). Samas jättis kohus hagi rahuldamata, leides, et hageja väited on tõendamata ja paljasõnalised. Seega olid tegelikkuses tunnistajate ütlused vajalikud ja põhjendatud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata, kaebusele lisatud tõendid asja materjalide juurde võtmata, taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 29.04.2014 otsus tuleb tühistada oluliste menetlusõiguse normide rikkumise tõttu ja tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale kohtule. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. TsMS § 435 lg 1 kohaselt teeb kohus otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Ringkonnakohus nõustub hageja poolt apellatsioonkaebuses toodud väidetega, mille kohaselt on maakohus eelmenetluse läbi viinud puudulikult, mis võis viia ka asjas ebaõige lahendi tegemiseni.

TsMS § 392 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes. TsMS § 392 lg 1 p 2 kohaselt selgitab kohus välja menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes. TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 järgi peab kohus eelmenetluses välja selgitama muu hulgas poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Nimetatud eelmenetluse ülesandeid maakohus täitnud ei ole. Maakohus ei ole eelmenetluses välja selgitanud, milles pooled lepingutes nr. 301111EKA ja nr. 190413KKA faktiliselt kokku leppisid. Kostja on maakohtus selgitanud, et peale disainikavandi kinnitamist 27.12.2011 sai töövõtja tellijaga uuesti kokku, et täpsustada kodulehe funktsionaalset osa ning selle kohtumise käigus tekkis tellijal täiendavaid mõtteid ja soove, mis esialgses lepingus fikseeritud ei ole (t.l.112-114, I kd). Maakohus ei ole välja selgitanud, milliseid lisatöid täiendavalt hageja poolt telliti. Veel on kostja kinnitanud, et tegelikkuses andis ta 30.11.2011 sõlmitud lepingust nr 301111EKA tuleneva töö üle 17.02.2012, mille tõendamiseks esitas kostja e-kirjavahetuse perioodil 10.02.2012-05.03.2012. Maakohtul tuleb välja selgitada, millised lepingujärgsed tööd anti üle tellijale 17.02.2012 ja millised 12.04.2013 (t.l. 30, I kd). Kostja on vastuväidetes hagile kinnitanud, et jätkas peale 17.02.2012 infosüsteemide üleandmist tellija poole esitatud täiendavate ülesannete teostamist ja seda ilma lisatasuta. Samuti pole maakohus välja selgitanud, kas peale kodulehe väidetavat üleandmist 12.04.2012 oli hagejal võimalik kodulehte kasutama hakata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et koduleht kasutuses ei ole olnud kuni käesoleva ajani. Hageja on kinnitanud ka, et talle pole kostja poolt tehtud võimalikuks ligipääsu kodulehele. Kostja pole seda väidet ümber lükanud. Maakohus on jätnud vastavad asjaolud tuvastamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on kogu menetluse vältel tuginenud asjaolule, mille kohaselt on pooled lepingus tõendamiskoormise teisiti sätestanud (t.l. 139 jt, I kd). Lepingu p 11 kohaselt juhul, kui töövõtja ei nõustu tellija pretensioonidega infosüsteemi kvaliteedi kohta, lahendab küsimuse sõltumatu ekspertiis, mille tegija lepivad pooled kokku kirjalikult. Ekspertiisi kulud kannab töövõtja. Kui ekspertiis tunnistab töö kvaliteetseks, tasub tellija töövõtjale ekspertiisi kulud (t.l. 17, I kd). Ringkonnakohus nõustub hageja apellatsioonkaebuses toodud väidetega, mille kohaselt ei ole maakohus välja selgitanud eelmenetluses ega andnud hinnangut otsuses, kas pooled on nimetatud lepingupunktis tulenevalt TsMS § 230 lg 1 teisest lausest tõendamiskoormise jaotuse teisiti kokku leppinud. Samuti selle, milliste tõenditega saab lepingutingimustele mittevastavust tõendada. Ringkonnakohus nõustub hageja väidetega, mille kohaselt maakohus jättis kohaldamata poolte kokkuleppe tõendamiskoormise jaotuse ning lubatud tõendi osas, rikkudes sellega TsMS § 230 lg 1 lauset 2 ning § 232 lg-t 1. Juhul, kui maakohus leidis, et lepingute p-s 11 ei sisaldu poolte kokkulepet tõendamiskoormise jaotuse ning lubatud tõendi osas TsMS § 238 lg 2 mõttes, oleks maakohus pidanud poolte tähelepanu sellele eelmenetluses selgitamiskohustuse raames juhtima ning andma seejärel pooltele võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks. Kuivõrd olulisi asjaolusid ei ole maakohus välja selgitanud, siis pole ka võimalik anda hinnangut ülesütlemise avalduse seaduslikkuse kohta.

19.04.2013 sõlmisid pooled lepingu nr 190413KKA (t.l.32-37, I kd). Samuti pole maakohus välja selgitanud, milles pooled täpselt kokku leppisid ja milline oli täitmise tähtaeg ja kas üle antut on võimalik hagejal sihipäraselt kasutada. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu ennatlike järeldustega, mille kohaselt: „kostja 17.02.2012 e-kirjast nähtub, et lepingu nr 301111 EKA lisades nr 1-4 kokkulepitud tööd olid valmis 17.02.2012 ning edaspidi teostas kostja hageja soovil süsteemile lisatöid (tl 112-114). Lepingu nr 190413KKA alusel teostatud tööde üleandmise tähtaeg oli 08.05.2013 (tl 32). Infosüsteemi üleandmisakti on kostja hagejale saatnud 09.05.2013 (tl 115). Kuivõrd hageja üleandmisakti ei allkirjastanud ega pretensiooni ei esitanud, tuleb kohtu hinnangul lugeda tööd VÕS § 638 alusel vastuvõetuks“. Hageja on menetlust läbivalt väitnud, et poolte vahel jätkusid läbirääkimised puuduste osas. Seda kinnitab ka kostja poolt alles 04.10.2013 esitatud kokkuvõte hageja poolt tellitud infosüsteemide kohta, milles ollakse valmis jätkama läbirääkimisi ning nimetatud ekirjale olid lisatud vaidlusaluste lepingute kohta 04.10.2013 koostatud projektlepingu aruanne, infosüsteemide funktsionaalsuse testimise aruanne (t.l. 119-129, I kd). Maakohus nimetatud tõenditele hinnangut andnud ei ole. Lepingust nr. 190413KKA taganemise avalduse esitas hageja kostjale 10.10.2013 (t.l.43, I kd) ja lepingust nr. 301111EKA taganemise avalduse 04.11.2013 (t.l.55, I kd). Otsusest ei nähtu, miks maakohus nimetatud e-kirja ja selle lisadega ei arvestanud ja leidis, et taganemise avalduste puhul ei ole täidetud materiaalsed eeldused, kuna pretensiooni ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. Maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid. Ei ole andnud hinnangut hageja poolt esile toodud asjaoludele ja oma väidete tõendamiseks esitatud osale tõenditest, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et uute tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud TsMS § 688 lg-tega 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.