Tsiviilasi nr 2-14-56690
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Priks
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. november 2014. a; Valga kohtumaja
Tsiviilasja nr
2-14-56690
Tsiviilasi
X OÜ hagiavaldus E.T. vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
986,06 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X OÜ (rk xxxxxxxx; asuk x; juhatuse liige A. S.; e-post x) Kostja: E.T. (ik xxxxxxxxxxx; eluk x; e-post x )
hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus kohustas kostjat 01.10.2014. a hagi menetlusse võtmise määruses vastama hagile 15 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 06.10.2014. a /tl 26/. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, milleks oli 21.10.2014. a. Hageja taotles hagis hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Menetluskulud Tulenevalt TsMS § 162 ja § 173 lg 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavat menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. 22.10.2014. a esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja. 29.10.2014. a kirjaga andis kohus hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja täpsustamiseks ja tõendamiseks. 02.11.2014. a saabus kohtule täiendatud avaldus. Esiteks viitab kohus, et uues menetluskulude avalduses on võrreldes varem esitatuga hagiavalduse koostamisega seotud summad tõusnud. Teiseks leiab kohus, et arvestades hagiavalduse pikkust (3 lk) ja sisu (tegemist on lihtsakoelise võlanõudega), on summa 720 eurot (180+540) ilmselgelt ebamõistlikult suur. See, et hageja esimesel korras edastas kohtule ebakorrektse hagiavalduse (vale hagi hind, puudulik riigilõiv ning lisatud ei olnud hagi lisasid) ning kohus kohustas hagejal ebatäpsused parandada, on hageja enda puudulik töö. Kolmandaks märgib kohus, et ebavajalik ning põhjendamata on avalduses märgitud summa 1200 eurot (kirjalike vastuste koostamine kohtumenetluses). Käesolevas asjas on hageja koostanud vaid hagiavalduse kohtule. Kohtul ei ole võimalik määrata kindlaks tulevikku suunatud võimalike menetluskulude suurust (hageja on märkinud, et tegemist on vastuste koostamisega, kui kostja vaidlustab). Viimasena märgib kohus, et hageja ei ole kohtule selgitanud, miks ta soovib menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga ehk miks ta ei saa summadelt käibemaksu tagasi arvata. Kohus palus hagejal esitada tõendid selle kohta, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabi on hagejale osutatud – nt arved, maksekorraldused. Hageja on kohtule esitanud arve kostjale menetluskulude tasumiseks. Kohus selgitab, et see arve ei tõenda hagejal õigusabikulu tekkimist ning on menetluskulude kindlaksmääramisel asjasse mittepuutuv. TsMS § 175 lg 1 järgi menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud /.../ Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu /.../ kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Sama paragrahvi lõike 2 järgi menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Kohus selgitab, et hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et hagejale on õigusabi osutatud (nt advokaadi poolt). Kohus rõhutab, et seaduse järgi hüvitatakse vaid lepingulise
esindaja kulud. Hageja esindaja A. S. on hageja juhatuse liige, seega on tegemist seadusliku esindajaga, mitte lepingulise esindajaga. Menetlusosalist esindava töötaja nn esindajatasusid ei hüvitata. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole kulutused õigusabile põhjendatud ja tõendatud ning välja tuleb kostjalt mõista vaid riigilõiv 175 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.