2.Määrata Korteriühistu XXX(registrikood XXX) menetluskulude suuruseks 1012,53 (üks tuhat kaksteist koma viiskümmend kolm) eurot.
3.Välja mõista XXX(XXX, isikukood XXX) Korteriühistu XXX(registrikood XXX) kasuks menetluskulud 1012,53 (üks tuhat kaksteist koma viiskümmend kolm) eurot.
4.
Jätta rahuldamata Korteriühistu XXX(registrikood XXX) avaldus menetluskulude 76,09 (seitsekümmend kuus koma null üheksa) eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
7.Välja mõista Korteriühistult XXX(registrikood XXX) Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud 80,40 (kaheksakümmend koma nelikümmend) eurot.
8.Jätta rahuldamata XXX(XXX, isikukood XXX) avaldus menetluskulude 33,65 (kolmkümmend kolm koma kuuskümmend viis) eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks Eesti Vabariigi kasuks.
9.Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele ja Eesti Vabariigile.
Edasikaebamise kord Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Kohtumääruse peale osas, milles kohus mõistis menetluskulud välja Eesti Vabariigi kasuks, võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot (TsMS § 179 lg 3 esimene lause). Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.18.10.2011 esitas Korteriühistu XXX(hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse XXX(kostja) vastu. Harju Maakohus rahuldas osaliselt 20.11.2013 kohtuotsusega Korteriühistu XXX(hageja) hagiavalduse XXX(kostja) vastu. Harju Maakohus jättis menetluskulud 94% ulatuses XXX kanda ja 6% ulatuses Korteriühistu XXX kanda (III kd, tl 476). Kohtuotsus jõustus 30.12.2013 (III kd, tl 508).
2.25.06.2012 kohtumäärusega rahuldas kohus kostja XXX taotluse riigi õigusabi saamiseks ja määras riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, õigusdokumendi koostamiseks ning isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks. Kohus määras riigi õigusabi andmise kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Riigi õigusabi osutas OÜ Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid vandeadvokaat Urmas Kukk. 13.12.2013 esitas vandeadvokaat Urmas Kukk kostja esindajana kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotlusest nähtub, et riigi õigusabi osutaja on õigusabi kokku osutanud 47,5 tundi (28.06.2012 tutvumine asja materjalidega 2 tundi ehk 4 pooltundi, 03.07.2012 tutvumine toimikuga 1 tund ehk 2 pooltundi, 11.07.2012 kohtumine õigusabi saajaga 2,5 tundi ehk 5 pooltundi, 18.07.2012 kohtumine õigusabi saajaga 4 tundi ehk 8 pooltundi,19.07.2012 tutvumine toimikuga 1 tund ehk 2 pooltundi, 23.07.2012 kompromissi koostamine 1 tund ehk 2 pooltundi, 27.07.2012 kostja vastuse koostamine 3 tundi ehk 6 pooltundi, 07.09.2012 kohtumine õigusabi saajaga 3 tundi ehk 6 pooltundi, 28.09.2012 kohtumine õigusabi saajaga 2 tundi ehk 4 pooltundi, 26.10.2012 kohtumine õigusabi saajaga 1,5 tundi ehk 3 pooltundi, 30.10.2012 ettevalmistus kohtuistungiks 2 tundi ehk 4 pooltundi, 30.10.2012 osalemine kohtuistungil 1 tund ehk 2 pooltundi, 13.11.2012 tutvumine hageja täiendavate seisukohtadega 2 tundi ehk 4 pooltundi, 23.11.2012 kohtumine õigusabi saajaga 1 tund ehk 2 pooltundi, 27.11.2012 täiendavate seisukohtade koostamine 1,5 tundi ehk 3 pooltundi, 11.12.1012 ettevalmistus kohtuistungiks 1 tund ehk 2 pooltundi, 11.12.2012 osalemine kohtuistungil 2 tundi ehk 4 pooltundi, 25.01.2013 kohtumine õigusabi saajaga 2,5 tundi ehk 5 pooltundi, 31.01.2013 taotluse koostamine 0,5 tundi ehk 1 pooltund, 21.03.2013 kohtumine õigusabi saajaga 1 tund ehk 2 pooltundi, 28.03.2013 ettevalmistus kohtuistungiks 1 tund ehk 2 pooltundi, 28.03.2013 osalemine kohtuistungil 0,5 tundi ehk 1 pooltund, 11.07.2013 kohtumine õigusabi saajaga 3 tundi ehk 6 pooltundi, 12.07.2013 kirja koostamine hagejale 1 tund ehk 2 pooltundi, 15.08.2013 kohtumine õigusabi saajaga 1 tund ehk 2 pooltundi, 21.10.2013 kohtumine õigusabi saajaga 1 tund ehk 2 pooltundi, 24.10.2013 ettevalmistus
kohtuistungiks 1 tund ehk 2 pooltundi, 24.10.2013 osalemine kohtuistungil 2,5 tundi ehk 5 pooltundi, 22.11.2013 tutvumine kohtuotsusega 0,5 tundi ehk 1 pooltund, 12.12.2013 kohtumine õigusabi saajaga 0,5 tundi ehk 1 pooltund). Kokku 1584 eurot (ilma käibemaksuta). Vandeadvokaat palub suurendada tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamiseks riigi õigusabi tasu (320 eurot) 100% ja rahuldada riigi õigusabi kulude hüvitamise taotlus 1020 eurot ulatuses, millele lisandub käibemaks 204 eurot. Kokku palub advokaat määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 1224 eurot. Taotlusest nähtuvalt palus advokaat kulud tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise osas hüvitada 640 eurot ulatuses (320x2) ja kulud kohtulikus menetluses osalemise osas hüvitada 380 eurot ulatuses. Kokku 1020 eurot, millele lisandub käibemaks 204 eurot. Seega kokku 1224 eurot. 18.07.2014 kohtumäärusega rahuldas kohus vandeadvokaat Urmas Kuke taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. Kohus määras vandeadvokaat Urmas Kuke riigi õigusabi tasu suuruseks 1020 eurot, millele lisandub käibemaks 204 eurot, kokku 1224 eurot.
4.06.02.2014 esitas kostja kohtule oma menetluskulude nimekirja ja 13.02.2014 menetluskulude nimekirja täpsustava menetlusdokumendi (III kd, tl-d 536, 537, 543, 544). Samuti esitas kostja seisukoha hageja menetluskulude osas (III kd, tl-d 536, 537). Kostja on seisukohal, et kohtutäituri tasu 26,76 eurot on põhjendamata ja nimetatud summa tuleb hageja menetluskuludest maha arvestada. Seega on hageja menetluskulud kokku 1061,86 eurot ja sellest 94% on 998,15 eurot. Seega ei saa hageja menetluskulud olla suuremad kui 998,15 eurot. Kostja menetluskulud (riigi õigusabi kulud) on järgmised (III kd, tl-d 543, 544): - 28.06.2012 tutvumine asja materjalidega 2 tundi ehk 4 pooltundi; - 03.07.2012 tutvumine toimikuga 1 tund ehk 2 pooltundi; - 11.07.2012 kohtumine õigusabi saajaga 2,5 tundi ehk 5 pooltundi; - 18.07.2012 kohtumine õigusabi saajaga 4 tundi ehk 8 pooltundi; - 19.07.2012 tutvumine toimikuga 1 tund ehk 2 pooltundi; - 23.07.2012 kompromissi koostamine 1 tund ehk 2 pooltundi; - 27.07.2012 kostja vastuse koostamine 3 tundi ehk 6 pooltundi; - 07.09.2012 kohtumine õigusabi saajaga 3 tundi ehk 6 pooltundi; - 28.09.2012 kohtumine õigusabi saajaga 2 tundi ehk 4 pooltundi; - 26.10.2012 kohtumine õigusabi saajaga 1,5 tundi ehk 3 pooltundi; - 30.10.2012 ettevalmistus kohtuistungiks 2 tundi ehk 4 pooltundi; - 30.10.2012 osalemine kohtuistungil 1 tund ehk 2 pooltundi; - 13.11.2012 tutvumine hageja täiendavate seisukohtadega 2 tundi ehk 4 pooltundi; - 23.11.2012 kohtumine õigusabi saajaga 1 tund ehk 2 pooltundi;
-
27.11.2012 täiendavate seisukohtade koostamine 1,5 tundi ehk 3 pooltundi; 11.12.2012 ettevalmistus kohtuistungiks 1 tund ehk 2 pooltundi; 11.12.2012 osalemine kohtuistungil 2 tundi ehk 4 pooltundi; 5.01.2013 kohtumine õigusabi saajaga 2,5 tundi ehk 5 pooltundi; 31.01.2013 taotluse koostamine 0,5 tundi ehk 1 pooltund; 21.03.2013 kohtumine õigusabi saajaga 1 tund ehk 2 pooltundi; 28.03.2013 ettevalmistus kohtuistungiks 1 tund ehk 2 pooltundi; 28.03.2013 osalemine kohtuistungil 0,5 tundi ehk 1 pooltund; 11.07.2013 kohtumine õigusabi saajaga 3 tundi ehk 6 pooltundi; 12.07.2013 kirja koostamine hagejale 1 tund ehk 2 pooltundi; 15.08.2013 kohtumine õigusabi saajaga 1 tund ehk 2 pooltundi; 21.10.2013 kohtumine õigusabi saajaga 1 tund ehk 2 pooltundi; 24.10.2013 ettevalmistus kohtuistungiks 1 tund ehk 2 pooltundi; 24.10.2013 osalemine kohtuistungil 2,5 tundi ehk 5 pooltundi; 22.11.2013 tutvumine kohtuotsusega 0,5 tundi ehk 1 pooltund; 12.12.2013 kohtumine õigusabi saajaga 0,5 tundi ehk 1 pooltund.
Kokku 47,5 tundi ehk 95 pooltundi ja kokku 1584 eurot, millele lisandub käibemaks 316,80 eurot, kokku 1900,80 eurot. 1900,80 eurost 6% on 114,05 eurot. Seega tuleb hagejal Eesti Vabariigi kasuks kanda kostjale osutatud riigi õigusabi kulud 114,05 eurot ulatuses.
5.18.02.2014 esitas hageja kohtule seisukoha (III kd, tl-d 549-551). Hageja ei nõustu järgmiste kostja menetluskuludega: - 23.07.2012 kompromissi koostamine 1 tund ehk 2 pooltundi; - 12.07.2013 kirja koostamine hagejale 1 tund ehk 2 pooltundi. Hageja on seisukohal, et eelnimetatud kohtuvälised toimingud ei oma puutumust kohtumenetlusega, mistõttu puudub alus nende kulude hüvitamiseks. Lisaks eeltoodule märgib hageja järgmist. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kohtunud oma esindajaga kokku 12 korda ajamahus 20,5 tundi (kokku 64 eurot). Hageja ei pea põhjendatuks ega mõistlikuks nimekirja kantud kohtumiste arvu ja kohtumistele kulutatud aega. Tsiviilasja vaidlus ei olnud sedavõrd keerukas ja mahukas, mis eeldanuks vajadust kostjal esindajaga kohtuda 20,5 tundi. Hageja peab mõistlikuks kohtumisajaks 3-4 tundi. Eeltoodust tulenevalt peab hageja põhjendatuks, et kohus vähendab kohtumistega seotud õigusabikulude summat. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine õiguslikku alust, mis näeks hagejale ette kohustuse kanda kostja õigusabikulud Hageja selgitab, et hageja menetluskulu – kohtutäituri tasu seisneb selles, et hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada ning selleks tuli kaasata kohtutäitur. Kohtutäituri kaasamisega kaasnes kohustus maksta ka täituri tasu. Hageja tasus täituri tasu 21.02.2012.
6.19.02.2014 esitas kostja kohtule seisukoha (III kd, tl-d 553, 554). Kompromissettepaneku paigutamine kohtuvälise menetluse alla tuleneb Eesti Advokatuuri juhatuse poolt kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste p 41 (läbirääkimised kompromissiks käivad nimetatud punkti alla). 12.07.2013 koostatud kiri oli osa läbirääkimisest kompromissi saavutamiseks. Kohtumised riigi õigusabi saajaga olid eelkõige tingitud hageja enda käitumisest. Lisaks sellele esitas hageja alles peale kohtu nõudmist oma nõuet tõendavad dokumendid, mida on üle 160 lehe. Samuti on kostja üle 77 aasta vana ja mitte just kõige parema tervise juures (asjaolu, mis ei ole hagejale ka sugugi teadmata), mistõttu tuli esitatud materjalidega töötamisel sellega arvestada. II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
7.Esmalt märgib kohus, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb aluseks võtta need sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal. Seetõttu lähtub kohus menetluskulude kindlaksmääramisel hagi
esitamise ajal (s.o 18.10.2011) kehtinud sätetest (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.10.2009 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-87-09 p-d 14 ja 15).
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 sätestab menetluskulude jaotuse hagi osalise rahuldamise korral. Nimetatud paragrahvi lõige 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotas kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus arvestab eeltoodut menetluskulude kindlaksmääramisel. TsMS § 162 lg 2 esimene lause sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 4 sätestab, et asja läbivaatamise kulud on menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud. TsMS § 144 punkt 1 sätestab, et kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
Järgnevalt lahendab kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse.
9.1.Hageja menetluskuludeks on riigilõiv, kohtutäituri vahendusel kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja edastamise kulud ning lepingulise esindaja kulud. Kostja esitas hageja menetluskulude osas seisukoha. Kostja on seisukohal, et kohtutäituri tasu 26,76 eurot on põhjendamata ja nimetatud summa tuleb hageja menetluskuludest maha arvestada. Seega on hageja menetluskulud kokku 1061,86 eurot ja sellest 94% on 998,15 eurot. Seega ei saa hageja menetluskulud olla suuremad kui 998,15 eurot. Eeltoodust nähtuvalt on kostja tingimusteta ja selgesõnaliselt hageja menetluskulude nõude õigeks võtnud 1061,86 eurot ulatuses, tunnistades tema vastu suunatud nõuet selles ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Nimetatud paragrahvi saab kohaldada ka nõuete osalise õigusvõtu puhul menetluskulude kindlaksmääramisel. Kuivõrd kostja on hageja menetluskulude nõude 1061,86 eurot ulatuses õigeks võtnud, jätab kohus selles osas hageja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata.
9.2.Kostja on seisukohal, et kohtutäituri tasu 26,76 eurot on põhjendamata ja nimetatud summa tuleb hageja menetluskuludest maha arvestada. TsMS § 143 p 4 sätestab, et asja läbivaatamise kulud on menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud. 23.02.2012 esitas hageja kohtule taotluse menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kohtutäituri vahendusel (I kd, tl 55). Hageja tasus taotluse esitamisel 26,76 eurot (I kd, tl 56). 27.02.2012 kohtumäärusega määras kohus toimetada menetlusdokumendid kostjale kätte kohtutäituri vahendusel (I kd, tl-d 61, 62). 04.04.2012 esitas kohtutäitur kohtule kohtutäituri tasu otsuse, millest nähtuvalt on menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu kokku 15,30 eurot (sealhulgas käibemaks). Kohus määras kohtutäiturile välja maksta 15,30 eurot hageja poolt tasutud 26,76 eurot arvelt (I kd, tl 65). Seega on hageja kuluks TsMS § 143 p 4 järgi kohtutäituri vahendusel kostjale kättetoimetamise kulud 15,30 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendantud on kättetoimetamise kulud 15,30 eurot ulatuses. Põhjendamata on kättetoimetamise kulud 11,46 eurot osas, sest selles osas on hageja kulud
ette tasunud ettenähtust rohkem. Kohus selgitab hagejale, et hagejal on võimalik esitada kohtule avaldus enamtasutud summa tagastamiseks.
9.3.Kokkuvõtlikult märgib kohus järgmist. Kostja on hageja menetluskulude nõude 1061,86 eurot ulatuses õigeks võtnud ja välja toonud, et sellest 94% on 998,15 eurot. Eelnevalt leidis kohus, et põhjendantud on kättetoimetamise kulud 15,30 eurot ulatuses. Seega on hageja põhjendatud menetluskuludeks kokku 1077,16 eurot (1061,86+15,30=1077,16). Kohtuotsusega jäeti menetluskulud 94% ulatuses kostja kanda ja 6% ulatuses hageja kanda. 94% hageja menetluskuludest 1077,16 eurost on 1012,53 eurot. Kohus rahuldab avalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1012,53 eurot. Hageja on välja toonud, et hageja menetluskulud on kokku 1088,62 eurot. Kohus rahuldas avalduse 1012,53 eurot, seega jätab kohus avalduse rahuldamata menetluskulude 76,09 eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks (1088,62-1012,53=76,09). Lisaks eeltoodule selgitab kohus pooltele järgmist. Käesolevas asjas andis kohus kostjale riigi õigusabi ning määras riigi õigusabi andmise kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Eelnev ei mõjuta kostja kohustust hüvitada hagi rahuldamise korral vastaspoolele tekkinud menetluskulud.
Järgnevalt lahendab kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse.
Hageja esitas kostja menetluskulude osas seisukoha. Hageja ei nõustu järgmiste kostja menetluskuludega: - 23.07.2012 kompromissi koostamine 1 tund; - 12.07.2013 kirja koostamine hagejale 1 tund. Hageja on seisukohal, et eelnimetatud kohtuvälised toimingud ei oma puutumust kohtumenetlusega, mistõttu puudub alus nende kulude hüvitamiseks. Lisaks eeltoodule esitas hageja osalise vastuväite kostja kulude osas, mis puudutab kostja esindaja kohtumisi esindatavaga (kostjaga). Hageja märgib, et kostja on kohtunud oma esindajaga kokku 12 korda ajamahus 20,5 tundi. Hageja ei pea põhjendatuks ega mõistlikuks nimekirja kantud kohtumiste arvu ja kohtumistele kulutatud aega. Tsiviilasja vaidlus ei olnud sedavõrd keerukas ja mahukas, mis eeldanuks vajadust kostjal esindajaga kohtuda 20,5 tundi. Hageja peab mõistlikuks kohtumisajaks 34 tundi. Eeltoodust tulenevalt peab hageja põhjendatuks, et kohus vähendab kohtumistega seotud õigusabikulude summat. 14.02.2014 kohtu edastatud kirjas selgitas kohus hagejale, et kostja menetluskulude nimekirja osas vastuväidete esitamata jätmisel võib kohus lugeda avalduse väited omaksvõetuks (III kd, tl 546). Hageja ei ole vastuväiteid esitanud järgmiste kostja menetluskulude osas: - 28.06.2012 tutvumine asja materjalidega 2 tundi; - 03.07.2012 tutvumine toimikuga 1 tund; - 19.07.2012 tutvumine toimikuga 1 tund; - 27.07.2012 kostja vastuse koostamine 3 tundi; - 30.10.2012 ettevalmistus kohtuistungiks 2 tundi; - 30.10.2012 osalemine kohtuistungil 1 tund; - 13.11.2012 tutvumine hageja täiendavate seisukohtadega 2 tundi; - 27.11.2012 täiendavate seisukohtade koostamine 1,5 tundi; - 11.12.2012 ettevalmistus kohtuistungiks 1 tund; - 11.12.2012 osalemine kohtuistungil 2 tundi; - 31.01.2013 taotluse koostamine 0,5 tundi; - 28.03.2013 ettevalmistus kohtuistungiks 1 tund; - 28.03.2013 osalemine kohtuistungil 0,5 tundi; - 24.10.2013 ettevalmistus kohtuistungiks 1 tund; - 24.10.2013 osalemine kohtuistungil 2,5 tundi; - 22.11.2013 tutvumine kohtuotsusega 0,5 tundi; TsMS § 231 lg 2 esimene lause sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kuivõrd hageja on eeltoodud menetluskulude osas avalduse omaks võtnud (s.t kohus on hagejale selgitanud, et kostja menetluskulude nimekirja osas vastuväidete esitamata jätmisel võib kohus lugeda avalduse väited omaksvõetuks), jätab kohus selles osas kostja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata (kokku 22,5 tundi).
10.2.TsMS § 175 (hagi esitamise ajal 18.10.2011 kehtinud redaktsioonis) lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule.
10.2.1.Hageja esitas kostja lepingulise esindaja kulude kohta vastuväited järgmises osas: - 23.07.2012 kompromissi koostamine 1 tund; - 12.07.2012 kirja koostamine hagejale 1 tund. Hageja on seisukohal, et eelnimetatud kohtuvälised toimingud ei oma puutumust kohtumenetlusega, mistõttu puudub alus nende kulude hüvitamiseks.
Kohtu hinnangul on kompromissi koostamiseks kulunud aeg 1 tund ja 12.07.2013 kirja koostamiseks kulunud aeg 1 tund põhjendatud ja vajalik aeg. 27.07.2012 teatas kostja kohtule, et kostja edastas hagejale kompromissi (I kd, tl 176). Kostja on esitanud nimetatud kompromissettepaneku ka kohtule (I kd, tl 203). Samuti edastas kostja hagejale 12.07.2013 kirja, milles palub teavet seonduvalt korteriühitu remondifondiga (III kd, tl 556). Eeltoodust nähtub, et kostja on pöördunud hageja poole ja välja toonud ka tingimused kompromissi osas. samuti on kostja pöördunud hageja pole kirjaga teabe saamiseks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et 1 tund on põhjendatud ja vajalik aeg kompromissi tingimuste koostamiseks ja 1 tund on põhjendatud ja vajalik aeg kirja koostamiseks ning hagejale saatmiseks. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et kompromissi koostamise ja kirja koostamise toimingud ei oma puutumust kohtumenetlusega. Kostja saatis hagejale kirja teabe saamiseks ja tegi hagejale kompromissettepaneku asja lahendamiseks kompromissiga, seega on kirja saatmine ja kompromissi koostamine lepingulise esindaja kuluks.
10.2.2.Lisaks eeltoodule esitas hageja osalise vastuväite kostja kulude osas, mis puudutab kostja esindaja kohtumisi esindatavaga (kostjaga). Hageja märgib, et kostja on kohtunud oma esindajaga kokku 12 korda ajamahus 20,5 tundi. Hageja ei pea põhjendatuks ega mõistlikuks nimekirja kantud kohtumiste arvu ja kohtumistele kulutatud aega. Tsiviilasja vaidlus ei olnud sedavõrd keerukas ja mahukas, mis eeldanuks vajadust kostjal esindajaga kohtuda 20,5 tundi. Hageja peab mõistlikuks kohtumisajaks 3-4 tundi. Esmalt märgib kohus, et kostja esindaja on oma esindatavaga (kostjaga) kohtunud kokku 23 tundi (12 korda). Kostja esindaja on kostjaga kohtunud järgmiselt: - 11.07.2012 kohtumine õigusabi saajaga 2,5 tundi; - 18.07.2012 kohtumine õigusabi saajaga 4 tundi; - 07.09.2012 kohtumine õigusabi saajaga 3 tundi; - 28.09.2012 kohtumine õigusabi saajaga 2 tundi; - 26.10.2012 kohtumine õigusabi saajaga 1,5 tundi; - 23.11.2012 kohtumine õigusabi saajaga 1 tund; - 5.01.2013 kohtumine õigusabi saajaga 2,5 tundi; - 21.03.2013 kohtumine õigusabi saajaga 1 tund; - 11.07.2013 kohtumine õigusabi saajaga 3 tundi; - 15.08.2013 kohtumine õigusabi saajaga 1 tund; - 21.10.2013 kohtumine õigusabi saajaga 1 tund; - 12.12.2013 kohtumine õigusabi saajaga 0,5 tundi). Kohus loeb, et hageja on esitanud vastuväite kõigi eelloetletud kohtumiste osas, seetõttu kontrollib kohus, kas eelnimetatud kohtumistele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Kostja esindaja on kostjaga enne kostja vastuse kohtule esitamist kohtunud kokku kahel korral (11.07.2012 2,5 tundi ja 18.07.2012 4 tundi), kokku 6,5 tundi. Arvestades hagiavalduse sisu ja hagi lisade mahtu (I kd, tl-d 1-38) ning kostja vastuse sisu ja lisade mahtu (I kd, tl-d 174-203) on kohus seisukohal, et kostja esindaja kohtumine kostjaga enne kostja vastuse kohtule esitamist on põhjendatud 3 tunni osas. Nimetatud aja jooksul on võimalik esindatavaga läbi arutada hagiavaluse sisu ja selle lisad ning arutada kostja vastuses esitatavaid seisukohti. Kostja esindaja on kostjaga enne kohtuistungiks ettevalmistamist ja enne kohtuistungil osalemist kohtunud kokku kolmel korral (07.09.2012 3 tundi, 28.09.2012 2 tundi ja 26.10.2012 1,5 tundi), kokku 6,5 tundi. Kostja ei ole selgitanud, milline oli kohtumise sisu, kuid kohus on seisukohal, et kostja esindaja kohtumine kostjaga enne kohtuistungiks ettevalmistamist ja enne kohtuistungil osalemist on põhjendatud 2 tunni osas. Nimetatud aja jooksul on võimalik esindatavaga läbi arutada kohtuistungiks ettevalmistamise ja seisukohtade esitamise asjaolud. Kostja esindaja on kostjaga enne 27.11.2012 koostatud täiendavate seisukohtade ning enne kohtuistungiks ettevalmistamist ja enne kohtuistungil osalemist kohtunud ühel korral (23.11.2013 1 tund). Kohus on seisukohal, et kostja esindaja kohtumine kostjaga enne 27.11.2012 koostatud
täiendavate seisukohtade ning enne kohtuistungiks ettevalmistamist ja enne kohtuistungil osalemist on 1 tunni osas põhjendatud. Nimetatud aja jooksul on võimalik esindatavaga läbi arutada kohtuistungiks ettevalmistamise ja seisukoha (kohtule esitatud vastuse) koostamise asjaolud. Kostja esindaja on kostjaga enne 31.01.2013 kohtule esitatud taotluse koostamist kohtunud ühel korral (05.01.2013 2,5 tund). Kostja ei ole selgitanud, milline oli kohtumise sisu, kuid kohus eeldab, et esindatavaga kohtumisele järgneb teatud toiming ja nimetatud toimingu sisu oli kohtumisel arutlemisel. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja kohtumine kostjaga enne 31.01.2013 kohtule esitatud taotluse koostamist on põhjendatud 0,5 tunni osas. Seejuures arvestab kohus kohtule esitatud taotluse sisu ja mahtu (II kd, tl 397). Kostja esindaja on kostjaga enne 28.03.2013 toimuma pidanud kohtuistungit kohtunud ühel korral (21.03.2013 1 tund). Kostja ei ole selgitanud, milline oli kohtumise sisu, kuid kohus on seisukohal, et kostja esindaja kohtumine kostjaga enne kohtuistungil osalemist on 1 tunni osas põhjendatud. Nimetatud aja jooksul on võimalik esindatavaga läbi arutada kohtuistungiks ettevalmistamise ja seisukohtade koostamise asjaolud. Kostja esindaja on kostjaga enne kohtuistungiks ettevalmistamist ja enne 24.10.2013 toimunud kohtuistungil osalemist kohtunud kolmel korral (11.07.2013 3 tundi, 15.08.2013 1 tund ja 21.10.2013 1 tund, kokku 5 tundi). Kostja ei ole selgitanud, milline oli kohtumise sisu, kuid kohus on seisukohal, et kostja esindaja kohtumine kostjaga enne kohtuistungiks ettevalmistamist ja enne kohtuistungil osalemist on põhjendatud 1 tunni osas. Nimetatud aja jooksul on võimalik esindatavaga läbi arutada kohtuistungiks ettevalmistamise ja seisukohtade koostamise asjaolud. Seejuures arvestab kohus sellega, et 21.03.2013 kohtus esindaja kostjaga ühe tunni, kuid kohus tühistas 28.03.2013 toimuma pidanud istungi ja määras uueks istungi ajaks 24.10.2013. Kostja esindaja kohtus kostjaga 12.12.2013 0,5 tundi. Kostja ei ole selgitanud, milline oli kohtumise sisu, kuid kohus on seisukohal, et kostja esindaja kohtumine kostjaga pärast kohtulahendi tutvumist on 0,5 tunni osas põhjendatud. Nimetatud aja jooksul on võimalik esindatavaga läbi arutada kohtulahendi sisu ja edasised võimalikud toimingud. Eeltoodust tulenevalt kohus loeb esindajaga kohtumisele kulunud aja põhjendatuks ja vajalikuks 9 tunni osas ning ebavajalikuks ja põhjendamatuks 14 tunni osas.
10.3.Kokkuvõtvalt – kohus loeb esindamisele kulunud aja põhjendatuks ja vajalikuks 33,5 tunni osas (22,5+2+9) ning ebavajalikuks ja põhjendamatuks 14 tunni osas.
10.4.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostjale osutas riigi õigusabi vandeadvokaat Urmas Kukk. Menetluskulude nimekirja esitamisel on esindaja kulude suuruse määramisel lähtunud järgmises õigusaktist: „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ Käesoleval juhul ei saa kohus lähtuda eelnimetatud korras väljatoodud tasu suurustega, sest kohus ei määra käesolevas asjas kindlaks riigi õigusabi tasu suurust ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatust. Seetõttu arvutab kohus välja esindaja tasu suuruse ühe töötunni kohta, arvestades õigusabi osutamisele kulunud aega ja riigi õigusabi tasu suurust. Kostja on välja toonud, et õigusabi on osutatud 47,5 tundi ja kulud on kokku 1900,80 eurot (s.h käibemaks). Seega on esindaja tasu suurus ühe töötunni kohta 40 eurot koos käibemaksuga (1900,80/47,5=40). Kostja lepinguline esindaja on vandeadvokaat. Seega vastab kostja lepinguline esindaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele. Kohus hindab, kas
lepingulise esindaja tunnitasu ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu on 40 eurot (koos käibemaksuga). Kohus on seiskohal, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 40 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seetõttu on tööühiku hind põhjendatud ja vajalik.
10.5.Eeltoodust nähtub, et kohus luges esindamisele kulunud aja põhjendatuks ja vajalikuks 33,5 tunni osas ning ebavajalikuks ja põhjendamatuks 14 tunni osas. Samuti luges kohus, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 40 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud ja vajalik. Seega on kostja esindaja põhjendatud menetluskuludeks kokku 1340 eurot (33,5 tundi*40 eurot=1340). TsMS § 190 lg 5 teine lause sätestab, et menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Käesolevas asjas andis kohus kostjale riigi õigusabi ning määras riigi õigusabi andmise kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Seega kohaldub käesolevas asjas TsMS § 190 lg 5 teine lause. Kohtuotsusega jäeti menetluskulud 94% ulatuses kostja kanda ja 6% ulatuses hageja kanda. 6% kostja menetluskuludest 1340 eurost on 80,40 eurot. Kohus rahuldab avalduse ja mõistab TsMs § 190 lg 5 teise lause järgi hagejalt riigituludesse menetluskulud 80,40 eurot. Kostja on välja toonud, et hagejal tuleb Eesti Vabariigi kasuks kanda kostjale osutatud riigi õigusabi kulud 114,05 eurot ulatuses. Kohus rahuldas avalduse 80,40 eurot ulatuses, seega jätab kohus avalduse rahuldamata menetluskulude 33,65 eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks (114,05-80,40=33,65). /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.