Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I

Kohtuotsuse kirjeldav osa

Kostja on jätnud tasumata hageja esitatud arved. Hageja nõuab kostjalt 1237,83 euro tasumise põhinõude täitmist ja 456,79 euro viivisenõude täitmist. Hageja hinnangul ei ole kostja tasunud järgmiste kululiikide eest: hooldustasu, remondifond, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, üldelekter, Eesti Korteriühistute Liidu liikmemaks, heakord.

26.09.2008 arve nr 1-2008/14 (II kd, tl 336).

Arve sisuks on märgitud „Osamaks krt. 14“. Tariifi suuruseks on märgitud 45, koguseks on märgitud 27,8 ning summaks on märgitud 1251,00. Tasumise tähtajaks on arvel märgitud 31.10.2008. Hageja on osamakse tasumise nõude alusena välja toonud 31.07.2008 üldkoosoleku otsuse (I kd, tl 12). Otsusega määrati stardikapitali suuruseks 45 krooni ruutmeetri kohta. Tasumise tähtajaks määrati 31.10.2008. Hageja on kohtule selgitanud, et tegemist on osakapitali tasumise nõudega, mida on nimetatud stardikapitaliks (II kd, tl 384). Kostja vaidleb osamakse tasumise nõudele vastu, sest stardikapitali saab kostja hinnangul nõuda ainult korteriühistu asutamisel ning ainult üks kord (II kd, tl 385). Samuti selgitab kostja, et ta ei maksa, sest protokollis ei ole märgitud, et osamakset suurendati. Protokoll on ebaselge ja selle pärast ei pea otsust täitma (II kd, tl 385). Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (vt KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on see talle täitmiseks kohustuslik. KÜS § 8 lg 1 sätestab, et korteriühistu osakapital moodustub korteriühistu liikmete osamaksudest ning ei või olla väiksem korteriühistu asutamise aasta majandustegevuse aastakava ühe kuu eeldatavatest kuludest. KÜS § 8 lg 2 sätestab, et korteriomanikud võivad teha korteriühistule ettemakseid korteriühistu valduses olevate ehitiste mõtteliste osade remondiks ja muudeks põhikirjas ettenähtud kulutuste katmiseks. Hageja üldkoosoleku otsus kohustada korteriühistu liikmeid tasuma täiendavat korteriühistu osakapitali on kohtu hinnangul korteriühistu liikmetele (s.h kostjale) KÜS § 13 lg 4 järgi kohustuslik. KÜS § 8 lg-st 1 ei tulene keeldu kohustada korteriühistu liikmeid tegema täiendavaid osakapitali sissemakseid. Kohtu hinnangul on täiendava osakapitali maksete tegemiseks kohustamine põhjendatud ka KÜS § 8 lg 2 alusel, sest 31.07.2008 üldkoosoleku otsusest nähtuvalt on osakapitali määramise eesmärgiks olnud osakapitali arvel korteriühistu kulude kandmine. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 1251 krooni (79,95 eurot) tasumiseks põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt nimetatud võlgnevuselt 01.10.2011 seisuga arvestatud viivise 59,61 eurot tasumist. Seadusjärgne viivisemäär on 0,07% päevas võlgnetavalt summalt (KÜS § 7 lg 4), sama suur viivisemäär on kehtestatud ajavahemikus 02.07.2008 kuni 03.03.2010 kehtinud põhikirja punktis 14. 6) (III kd, tl 464). Viivise arvutuskäik hageja avaldatud andmete (I kd, tl 3) alusel on järgmine: võlgnevus 1251 krooni x viivisemäär 0,07% x viivitatud päevade arv 1065 = 932,62 krooni (59,61 eurot). Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse aluseks olevatele andmetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue on põhjendatud.

15.12.2008 arve nr 3-2008/14 (II kd, tl 337).

Arve sisuks on märgitud järgmised kirjed: - Hooldustasu, tariif 3,00, kogus 27,8, summa 83,40; - Remondifond, tariif 10,00, kogus 27,8, summa 278,00. Arvestusperioodiks on märgitud detsember 2008. Tasumise tähtajaks on arvel märgitud 31.12.2008. Hageja on hooldustasu ja remondifondi makse ja suuruse alusena välja toonud 25.11.2008 üldkoosoleku otsuse. Otsusega määrati hooldustasu suuruseks 3 krooni ruutmeetri kohta ja remondifondi suuruseks 10 krooni ruutmeetri kohta (I kd, tl 15). Kostja vaidleb hooldustasu ja remondifondi makse tasumise nõudele vastu, sest ei ole välja toodud, kuidas toimus hooldustasu ja remondifondi arvutamine. Kostja väidab, et ta kandis isiklikust rahast 11 000 remondifondi (II kd, tl 386). Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (vt KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 8 lg 2 sätestab, et korteriomanikud võivad teha korteriühistule ettemakseid korteriühistu valduses olevate ehitiste mõtteliste osade remondiks ja muudeks põhikirjas ettenähtud kulutuste katmiseks. Kohtu hinnangul on korteriühistul õigus võtta vastu otsus kehtestada hooldustasu ja remondifondi maksete tasumise kohustused ja maksete suurused. Kostja esitatud vastuväited ei vabasta kostjat hooldustasu ja remondifondi maksete tasumise kohustusest. Kostja ei ole tõendanud, et ta on teinud ettemakse hooldustasu ja remondifondi maksete tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 361,40 krooni (23,10 eurot) tasumiseks põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt nimetatud võlgnevuselt 01.10.2011 seisuga arvestatud viivise 16,23 eurot tasumist. Seadusjärgne viivisemäär on 0,07% päevas võlgnetavalt summalt (KÜS § 7 lg 4), sama suur viivisemäär on kehtestatud ajavahemikus 02.07.2008 kuni 03.03.2010 kehtinud põhikirja punktis 14. 6) (III kd, tl 464). Viivise arvutuskäik hageja avaldatud andmete (I kd, tl 3) alusel on järgmine: majandamiskulude võlgnevus 361,40 krooni x viivisemäär 0,07% x viivitatud päevade arv 1004 = 253,99 krooni (16,23 eurot). Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse aluseks olevatele andmetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue on põhjendatud.

13.01.2009 arve nr 1-2009/14 (II kd, tl 338).

Arve sisuks on märgitud järgmised kirjed: - Hooldustasu, tariif 3,00, kogus 27,8, summa 83,40; - Remondifond, tariif 10,00, kogus 27,8, summa 278,00; - Prügivedu dets.2008, tariif 1,1494, kogus 27,8, summa 31,95. Arvestusperioodiks on märgitud jaanuar 2009. Tasumise tähtajaks on arvel märgitud 31.01.2009. Hooldustasu ja remondifondi maksete tasumise nõuete osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukoha juurde ning leiab, et nõuded on põhjendatud (vt p 6.2). Hageja nõuab kostjalt 2008.a detsembri jäätmeveo eest tasumist. Hageja tõendab jäätmekäitlemise teenuste tarbimist Prügiveo Tallinn OÜ 31.12.2008 arvega nr TL812765 (II kd, tl 298). Arve alusel kuulub tasumisele 298,50 krooni. Hageja on avaldanud, et ühistu hallatavas hoones on korterite pind 259,7 ruutmeetrit (II kd, tl 386). Kostja eluruumi üldpind on 27,8 ruutmeetrit. Eeltoodut arvestades on hageja tõendanud jäätmeveoga seonduva majandamiskulu tekkimist ja suurust. Kostja 4 (33)

on jäätmekäitlusega seonduva majandamiskulu tasumise nõudele vastu vaielnud ning leidnud, et tal ei lasta panna prügi prügikasti. Kostja väitel takistatakse teda mõnitamisega ning prügikastid on kogu aeg täis (II kd, tl 387). Kohus leiab, et kostja väited ei vabasta teda majandamiskulude tasumise kohustusest. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtub, et korteriühistu ei ole tegelikult prügiveoga seonduvat teenust osutanud või on takistanud kostjal prügikasti tegelikult kasutamast. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõuded jäätmekäitlusega seotud kulude tasumiseks põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 393,35 krooni (25,14 eurot) tasumiseks põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt nimetatud võlgnevuselt 01.10.2011 seisuga arvestatud viivise 17,12 eurot tasumist. Seadusjärgne viivisemäär on 0,07% päevas võlgnetavalt summalt (KÜS § 7 lg 4), sama suur viivisemäär on kehtestatud ajavahemikus 02.07.2008 kuni 03.03.2010 kehtinud põhikirja punktis 14. 6) (III kd, tl 464). Viivise arvutuskäik hageja avaldatud andmete (I kd, tl 3) alusel on järgmine: majandamiskulude võlgnevus 393,35 krooni x viivisemäär 0,07% x viivitatud päevade arv 973 = 267,91 krooni (17,12 eurot). Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse aluseks olevatele andmetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue on põhjendatud.

21.02.2009 arve nr 2-2009/14 (II kd, tl 339).

Arve sisuks on märgitud järgmised kirjed: - Hooldustasu, tariif 3,00, kogus 27,8, summa 83,40; - Remondifond, tariif 10,00, kogus 27,8, summa 278,00; - Vesi ja kanalisat.dets.08, tariif 28,65, kogus 2,93, summa 84,06; - Vesi ja kanalisat.jaan.09, tariif 32,32, kogus 2,79, summa 90,08; - Üldelekter dets.08, tariif 1,3688, kogus 6,53, summa 8,94; - Üldelekter jaan.09, tariif 1,4750, kogus 8,56, summa 12,63; - EKÜL liikmemaks 2009, tariif 5, kogus 12, summa 60; - Prügivedu jaan.2009, tariif 0,9957, kogus 27,8, summa 27,68. Arvestusperioodiks on märgitud veebruar 2009. Tasumise tähtajaks on arvel märgitud 28.02.2009. Hooldustasu ja remondifondi maksete tasumise nõuete osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukoha juurde ning leiab, et nõuded on põhjendatud (vt p 6.2). Vee tarbimise ja kanalisatsiooni kasutamisega 2008.a detsembris seonduvate majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud OÜ XXX31.12.2008 arvega nr 3074 (II kd, tl 239). Kostja esitas vee tarbimise ja kanalisatsiooni kasutamisega seonduvate majandamiskulude tasumise nõudele vastuväite, mille kohaselt ei toiminud juba 2007.a kanalisatsioon. Kanalisatsiooni ei saa kostja tarbida (III kd, tl-d 441, 442). Oma väidete tõendamiseks esitas kostja kohtule XXX poolt tsiviilasjas nr 2-03-540 antud kirjalikud ütlused (III kd, tl-d 434-435). Dokumendis on XXX avaldanud, et kostja ei kasuta oma korteris asuvat WC-d, kuna ta ei ole lasknud teha korda kanalisatsiooni (III kd, tl 435). Nimetatud dokumentaalne dokument kinnitab XXX väidet, et ta ei saa kasutada kanalisatsiooni. Kohus loeb tõendatuks kostja väite, et ta ei saa kasutada kanalisatsiooni. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal on võimalik kanalisatsiooni kasutada. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul hea usu põhimõttega vastuolus nõuda korteriühistu liikmelt teenuse eest tasumist, mille tarbimise võimalust korteriühistu liikmel tegelikult ei ole. Seetõttu tuleb kanalisatsiooni kasutamisega seonduvate majandamiskulude tasumise nõue jätta rahuldamata. Vee tarbimise võimalus oli kostjal tema enda sõnul kuni 01.07.2012. Kostja on osaliselt vee eest ka tasunud (III kd, tl 433). Eeltoodust tulenevalt oli kostjal vee tarbimise võimalus, mistõttu on põhjendatud ka kostja osalemine vee tarbimisega seonduvate majandamiskulude kandmisel koos teiste korteriühistu liikmetega. Kuivõrd kostja eluruumi ei ole paigaldatud veemõõtjat, puudub

kohtul võimalus võtta kostjalt nõutavate majandamiskulude suuruse hindamisel kostja enda arvestust tarbitud vee kohta. Majandamiskulude tekkimist tõendavatel OÜ XXX arvetel on vee ja kanalisatsiooni kasutamisega seonduvate kulude suurus märgitud ühe summana. Seetõttu peab kohus välja selgitama, millises osas tuleb hageja vee ja kanalisatsiooni kasutamisega seotud majandamiskulude nõue jätta rahuldamata. Pärast OÜ-d XXX asus hagejale vee ja kanalisatsiooniga varustamise teenust osutama AS Tallinna Vesi. Nähtuvalt AS-i Tallinna Vesi poolt hagejale väljastatud arvetest moodustab heitvee ärajuhtimise eest makstav tasu ligikaudu 44,7% veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tasumisele kuuluvast kogusummast (II kd, tl 264). Kohus lähtub sarnasest jaotusest ka OÜ XXX poolt osutatud vee ja kanalisatsiooni teenuse osas. Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt detsembris 2008.a tarbitud vee ja kanalisatsiooni eest tasumisele kuulvate majandamiskulude 84,06 krooni tasumise nõue põhjendatud 55,3% ulatuses, millele vastab 46,49 krooni. Vee tarbimise ja kanalisatsiooni kasutamisega 2009.a jaanuaris seonduvate majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud AS-i Tallinna Vesi 04.02.2009 arvega nr 264 (II kd, tl 264). Kohus jääb eelnevalt väljendatud seisukoha juurde, et heitvee ärajuhtimise teenuse (kanalisatsioon) kasutamise eest kostjalt majandamiskulutuste hüvitamise nõudmine ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt põhjendatud. AS-i Tallinna Vesi väljastatud arvest nähtuvalt moodustab heitvee ärajuhtimise teenuse eest makstav tasu teenuse eest makstavast kogutasust 33,66%. Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt jaanuaris 2009 tarbitud vee ja kanalisatsiooni eest tasumisele kuuluvate majandamiskulude 90,08 krooni tasumise nõue põhjendatud 66,34% ulatuses, millele vastab 59,76 krooni. Üldelektri kasutamisega 2008.a detsembris ja 2009.a jaanuaris seonduvate majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud OÜ XXX 31.12.2008 arvega nr 3074 (II kd, tl 239) ja 31.01.2009 arvega nr 0218 (II kd, tl 240). Üldelektri tarbimisega seotud majandamiskulude arvestusele kostja vastu ei vaielnud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud majandamiskulud 8,94 krooni ja 12,63 krooni. Eesti Korteriühistute Liidu 2009.a liikmemaksu suurus on tõendatud Eesti Korteriühistute Liidu 19.01.2009 arvega nr 455, mille summaks oli 480 krooni (III kd, tl 436). Hageja on avaldanud, et nõude õiguslikuks aluseks on 07.04.2009.a hageja üldkoosoleku otsus, millega kinnitati majanduskava (III kd, tl 450). Kohtu hinnangul on hageja liikmelisusest Eesti Korteriühistute Liidus tulenevad kulud (s.h liikmemaksu tasumise kohustus) majandamiskulud KÜS § 151 lg 1 mõistes, sest liikmelisuse eesmärk on Eesti Korteriühistute Liidult teenuste saamine. Seetõttu on nimetatud kulu kandmine korteriühistu liikmete poolt põhjendatud. Hagist nähtuvalt ei ole hageja võtnud vastu otsust, et liikmemaks tuleb hüvitada korteriühistu liikmete poolt muude majandamiskuludega võrreldes teistel alustel. Seetõttu ei ole kostjalt liikmemaksu sissenõudmine 21.02.2009 arvel märgitud ulatuses põhjendatud. Kogu eluruumi üldpind on 259,7 ruutmeetrit (II kd, tl 386). Kostja eluruumi üldpind on 27,8 ruutmeetrit. Seetõttu peaks kostja hüvitama hagejale EKÜL-i liikmemaksust 51,38 krooni (450:259,7x27,8=51,38). EKÜL liikmemaksuga seotud majandamiskulud 60 krooni on põhjendatud 51,38 krooni ulatuses. Jäätmekäitlusega seonduvad majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud Prügiveo Tallinn OÜ 31.01.2009 arvega nr TL913999 (II kd, tl 299). Kostja vastuväidete osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukohtade juurde ja ei korda neid (vt p 6.3). Jäätmekäitlusega seoses kantud majandamiskulud 27,68 krooni on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 644,79 krooni tasumiseks 568,28 krooni (36,32 eurot) ulatuses põhjendatud.

6 (33)

Hageja nõuab kostjalt nimetatud võlgnevuselt 01.10.2011 seisuga arvestatud viivise 27,26 eurot tasumist. Seadusjärgne viivisemäär on 0,07% päevas võlgnetavalt summalt (KÜS § 7 lg 4). Viivise arvutuskäik hageja avaldatud andmete (I kd, tl 3) alusel on järgmine: majandamiskulude võlgnevus 568,28 krooni x viivisemäär 0,07% x viivitatud päevade arv 945 = 375,92 krooni (24,03 eurot). Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse aluseks olevatele andmetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue on osaliselt põhjendatud.

17.03.2009 arve nr 3-2009/14 (II kd, tl 340).

Arve sisuks on märgitud järgmised kirjed: - Hooldustasu, tariif 3,00, kogus 27,8, summa 83,40; - Remondifond, tariif 10,00, kogus 27,8, summa 278,00; - Vesi ja kanalisat.veebr.09, tariif 32,32, kogus 2,93, summa 94,83; - Üldelekter veebr.09, tariif 1,4750, kogus 0,00, summa 0,00; - Prügivedu veebr.2009, tariif 0,9957, kogus 27,8, summa 27,68. Arvestusperioodiks on märgitud märts 2009. Tasumise tähtajaks on arvel märgitud 31.03.2009. Hooldustasu ja remondifondi maksete tasumise nõuete osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukoha juurde ning leiab, et nõuded on põhjendatud (vt p 6.2). Vee tarbimise ja kanalisatsiooni kasutamisega 2009.a veebruaris seonduvate majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud AS-i Tallinna Vesi 04.03.2009 arvega nr A2009019860 (II kd, tl 265). Kohus jääb eelnevalt väljendatud seisukoha juurde, et heitvee ärajuhtimise teenuse (kanalisatsioon) kasutamise eest kostjalt majandamiskulutuste hüvitamise nõudmine ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt põhjendatud. Kohus jääb seisukoha juurde, et vee ja kanalisatsiooni eest tasumisele kuuluvate majandamiskulude nõue on põhjendatud 66,34% ulatuses. Majandamiskulud 94,83 krooni on põhjendatud 62,91 krooni ulatuses. Jäätmekäitlusega seonduvad majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud Prügiveo Tallinn OÜ 27.02.2009 arvega nr TL915206 (II kd, tl 300). Kostja vastuväidete osas jääb kohus punktis 6.3 väljendatud seisukohtade juurde ja ei korda neid. Jäätmekäitlusega seoses kantud majandamiskulud 27,68 krooni on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 483,91 krooni tasumiseks 451,99 krooni (28,89 eurot) ulatuses põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt nimetatud võlgnevuselt 01.10.2011 seisuga arvestatud viivise 19,79 eurot tasumist. Seadusjärgne viivisemäär on 0,07% päevas võlgnetavalt summalt (KÜS § 7 lg 4). Viivise arvutuskäik hageja avaldatud andmete (I kd, tl 3) alusel on järgmine: majandamiskulude võlgnevus 451,99 krooni x viivisemäär 0,07% x viivitatud päevade arv 914 = 289,18 krooni (18,48 eurot). Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse aluseks olevatele andmetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue on osaliselt põhjendatud.

11.04.2009 arve nr 4-2009/14 (II kd, tl 341).

Arve sisuks on märgitud järgmised kirjed: - Hooldustasu, tariif 3,00, kogus 27,8, summa 83,40; - Remondifond, tariif 10,00, kogus 27,8, summa 278,00; - Vesi ja kanal.. märts 09, tariif 32,32, kogus 2,29, summa 74,07; - Üldelekter märts.09, tariif 1,4750, kogus 0,00, summa 0,00; - Prügivedu märts.2009, tariif 0,9957, kogus 27,8, summa 27,68. Arvestusperioodiks on märgitud aprill 2009. Tasumise tähtajaks on arvel märgitud 30.04.2009.

Hooldustasu ja remondifondi maksete tasumise nõuete osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukoha juurde ning leiab, et nõuded on põhjendatud (vt p 6.2). Vee tarbimise ja kanalisatsiooni kasutamisega 2009.a märtsis seonduvate majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud AS-i Tallinna Vesi 04.03.2009 arvega nr A2009019860 (II kd, tl 266). Kohus jääb eelnevalt väljendatud seisukoha juurde, et heitvee ärajuhtimise teenuse (kanalisatsioon) kasutamise eest kostjalt majandamiskulutuste hüvitamise nõudmine ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt põhjendatud. Kohus jääb seisukoha juurde, et vee ja kanalisatsiooni eest tasumisele kuuluvate majandamiskulude nõue on põhjendatud 66,34% ulatuses. Majandamiskulud 74,07 krooni on põhjendatud 49,14 krooni ulatuses. Jäätmekäitlusega seonduvad majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud Prügiveo Tallinn OÜ 07.04.2009 arvega nr TL916436 (II kd, tl 301). Kostja vastuväidete osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukohtade juurde ja ei korda neid (vt p 6.3). Jäätmekäitlusega seoses kantud majandamiskulud 27,68 krooni on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 463,15 krooni tasumiseks 438,22 krooni (28,01 eurot) ulatuses põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt nimetatud võlgnevuselt 01.10.2011 seisuga arvestatud viivise 19,79 eurot tasumist. Seadusjärgne viivisemäär on 0,07% päevas võlgnetavalt summalt (KÜS § 7 lg 4). Viivise arvutuskäik hageja avaldatud andmete (I kd, tl 3) alusel on järgmine: majandamiskulude võlgnevus 438,22 krooni x viivisemäär 0,07% x viivitatud päevade arv 884 = 271,17 krooni (17,33 eurot). Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse aluseks olevatele andmetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue on osaliselt põhjendatud.

10.05.2009 arve nr 5-2009/14 (II kd, tl 342).

Arve sisuks on märgitud järgmised kirjed: - Hooldustasu, tariif 3,00, kogus 27,8, summa 83,40; - Remondifond, tariif 10,00, kogus 27,8, summa 278,00; - Vesi ja kanalisat.apr.09, tariif 32,32, kogus 2,12, summa 68,37; - Üldelekter apr.09, tariif 1,4750, kogus 0,00, summa 0,00; - Prügivedu apr.2009, tariif 1,1494, kogus 27,8, summa 31,95; - Heakord, tariif 100, kogus 1, summa 100,00. Arvestusperioodiks on märgitud mai 2009. Tasumise tähtajaks on arvel märgitud 31.05.2009. Hooldustasu ja remondifondi maksete tasumise nõuete osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukoha juurde ning leiab, et nõuded on põhjendatud (vt p 6.2). Vee tarbimise ja kanalisatsiooni kasutamisega 2009.a aprillis seonduvate majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud AS-i Tallinna Vesi 05.05.2009 arvega nr A2009054785 (II kd, tl 267). Kohus jääb eelnevalt väljendatud seisukoha juurde, et heitvee ärajuhtimise teenuse (kanalisatsioon) kasutamise eest kostjalt majandamiskulutuste hüvitamise nõudmine ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt põhjendatud. Kohus jääb seisukoha juurde, et vee ja kanalisatsiooni eest tasumisele kuuluvate majandamiskulude nõue on põhjendatud 66,34% ulatuses. Majandamiskulud 68,37 krooni on põhjendatud 45,36 krooni ulatuses. Jäätmekäitlusega seonduvad majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud Prügiveo Tallinn OÜ 30.04.2009 arvega nr TL917709 (II kd, tl 302). Kostja vastuväidete osas jääb kohus eelnevalt 8 (33)

väljendatud seisukohtade juurde ja ei korda neid (vt p 6.3). Jäätmekäitlusega seoses kantud majandamiskulud 31,95 krooni on põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt tasumist heakorra eest 100 krooni. Hageja on kõnealuse nõude alusena toonud välja 26.11.2008 üldkoosoleku otsuse (I kd, tl 15). Otsuse kohaselt nõutakse 100 krooni tasumist nendelt ühistu liikmetelt, kes graafiku järgi ei korista (III kd, tl 442). Kostja poolt kohtuistungil avaldatust nähtuvalt ei tegele kostja koristamisega, sest tal ei ole lubatud üldpinda kasutada (III kd, tl 442). Üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud ning seetõttu kuulub otsus täitmisele. Kohtu hinnangul ei ole kostja toonud välja asjaolusid, mis välistaksid tema kohustuse täita ühistu üldkoosoleku otsusega kehtestatud tasu. Samuti ei ole kostja välja toonud, et ta on tegelikult koristanud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tal on takistatud koristamist. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue 100 krooni maksmiseks koristusgraafiku mittejärgmise eest põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 561,72 krooni tasumiseks 538,71 krooni (34,43 eurot) ulatuses põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt nimetatud võlgnevuselt 01.10.2011 seisuga arvestatud viivise 21,44 eurot tasumist. Seadusjärgne viivisemäär on 0,07% päevas võlgnetavalt summalt (KÜS § 7 lg 4). Viivise arvutuskäik hageja avaldatud andmete (I kd, tl 3) alusel on järgmine: majandamiskulude võlgnevus 538,71 krooni x viivisemäär 0,07% x viivitatud päevade arv 853 = 321,66 krooni (20,56 eurot). Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse aluseks olevatele andmetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue on osaliselt põhjendatud.

15.06.2009 arve nr 6-2009/14 (II kd, tl 343).

Arve sisuks on märgitud järgmised kirjed: - Hooldustasu, tariif 3,00, kogus 27,8, summa 83,40; - Remondifond, tariif 10,00, kogus 27,8, summa 278,00; - Vesi ja kanalisat.mai09, tariif 32,32, kogus 2,47, summa 79,76; - Üldelekter mai 2009, tariif 1,5004, kogus 2,47, summa 14,46; - Prügivedu mai 2009, tariif 1,2114, kogus 27,8, summa 33,68; Arvestusperioodiks on märgitud juuni 2009. Tasumise tähtajaks on arvel märgitud 30.06.2009. Hooldustasu ja remondifondi maksete tasumise nõuete osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukoha juurde ning leiab, et nõuded on põhjendatud (vt p 6.2). Vee tarbimise ja kanalisatsiooni kasutamisega 2009.a mais seonduvate majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud AS-i Tallinna Vesi 02.06.2009 arvega nr A2009061554 (II kd, tl 268). Kohus jääb eelnevalt väljendatud seisukoha juurde, et heitvee ärajuhtimise teenuse (kanalisatsioon) kasutamise eest kostjalt majandamiskulutuste hüvitamise nõudmine ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt põhjendatud. Kohus jääb seisukoha juurde, et vee ja kanalisatsiooni eest tasumisele kuuluvate majandamiskulude nõue on põhjendatud 66,34% ulatuses. Majandamiskulud 79,76 krooni on põhjendatud 52,91 krooni ulatuses. Üldelektri kasutamisega 2009.a mais seonduvate majandamiskulude osas on hageja avaldanud, et tegelikult hõlmab mai 2009 üldelekter 2009.a aprilli ja mai kuluarveid (II kd, tl-d 241, 242). Üldelektri tarbimise kulu 135,04 krooni tekkimine on tõendatud OÜ XXX30.04.2008 arvega nr 0848 (II kd, tl 241). Kostja eluruumile langev osa nimetatud majandamiskulust on 14,46 krooni (135,04:259,7x27,8=14,46). Eeltoodust järeldab kohus, et 15.06.2009 arvel märgitud üldelekter mai 2009 hõlmab tegelikult enne 2009.a maid tarbitud üldelektrit. Kuivõrd hageja nõuab kostjalt tegelikult tekkinud majandamiskulude hüvitamist, on 14,46 krooni tasumise nõue põhjendatud.

Jäätmekäitlusega seonduvad majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud Prügiveo Tallinn OÜ 31.05.2009 arvega nr TL919060 (II kd, tl 303). Kostja vastuväidete osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukohtade juurde ja ei korda neid (vt p 6.3). Jäätmekäitlusega seoses kantud majandamiskulud 33,68 krooni on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 489,30 krooni tasumiseks 462,45 krooni (29,56 eurot) ulatuses põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt nimetatud võlgnevuselt 01.10.2011 seisuga arvestatud viivise 18,02 eurot tasumist. Seadusjärgne viivisemäär on 0,07% päevas võlgnetavalt summalt (KÜS § 7 lg 4). Viivise arvutuskäik hageja avaldatud andmete (I kd, tl 3) alusel on järgmine: majandamiskulude võlgnevus 462,45 krooni x viivisemäär 0,07% x viivitatud päevade arv 823 = 266,42 krooni (17,03 eurot). Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse aluseks olevatele andmetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue on osaliselt põhjendatud.

8.07.2009 arve nr 7-2009/14 (II kd, tl 344).

Arve sisuks on märgitud järgmised kirjed: - Hooldustasu, tariif 3,00, kogus 27,8, summa 83,40; - Remondifond, tariif 10,00, kogus 27,8, summa 278,00; - Vesi ja kanalisat.juuni09, tariif 32,32, kogus 2,12, summa 68,37; - Üldelekter juuni 2009, tariif 0,0000, kogus 0,00, summa 0,00; - Prügivedu juuni 2009, tariif 0,9958, kogus 27,8, summa 27,68; - Heakord, tariif 100, kogus 1, summa 100,00. Arvestusperioodiks on märgitud juuli 2009. Tasumise tähtajaks on arvel märgitud 31.07.2009. Hooldustasu ja remondifondi maksete tasumise nõuete osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukoha juurde ning leiab, et nõuded on põhjendatud (vt p 6.2). Vee tarbimise ja kanalisatsiooni kasutamisega 2009.a juunis seonduvate majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud AS-i Tallinna Vesi 30.06.2009 arvega nr A2009075293 (II kd, tl 269). Kohus jääb eelnevalt väljendatud seisukoha juurde, et heitvee ärajuhtimise teenuse (kanalisatsioon) kasutamise eest kostjalt majandamiskulutuste hüvitamise nõudmine ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt põhjendatud. Kohus jääb seisukoha juurde, et vee ja kanalisatsiooni eest tasumisele kuuluvate majandamiskulude nõue on põhjendatud 66,34% ulatuses. Majandamiskulud 68,37 krooni on põhjendatud 45,36 krooni ulatuses. Jäätmekäitlusega seonduvad majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud Prügiveo Tallinn OÜ 30.06.2009 arvega nr TL920285 (II kd, tl 304). Kostja vastuväidete osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukohtade juurde ja ei korda neid (vt p 6.3). Jäätmekäitlusega seoses kantud majandamiskulud 27,68 krooni on põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt tasumist heakorra eest 100 krooni. Kohus jääb oma eelneva seisukoha juurde heakorra eest nõutava 100 krooni tasumise nõude osas ning loeb nõude põhjendatuks (vt p 6.7). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 557,45 krooni tasumiseks 534,44 krooni (34,16 eurot) ulatuses põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt nimetatud võlgnevuselt 01.10.2011 seisuga arvestatud viivise 19,75 eurot tasumist. Seadusjärgne viivisemäär on 0,07% päevas võlgnetavalt summalt (KÜS § 7 lg 4). Viivise arvutuskäik hageja avaldatud andmete (I kd, tl 3) alusel on järgmine: majandamiskulude võlgnevus 534,44 krooni x viivisemäär 0,07% x viivitatud päevade arv 792 = 296,29 krooni (18,94 eurot). 10 (33)

Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse aluseks olevatele andmetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue on osaliselt põhjendatud.

-

Hooldustasu, tariif 3,00, kogus 27,8, summa 83,40; Remondifond, tariif 10,00, kogus 27,8, summa 278,00; Vesi ja kanalisat.august09, tariif 32,87, kogus 1,06, summa 34,77; Üldelekter august 2009, tariif 1,5005, kogus 4,28, summa 6,42; Prügivedu august 2009, tariif 0,8564, kogus 27,8, summa 23,81; Heakord, tariif 100,00, kogus 1, summa 100,00.

Arvestusperioodiks on märgitud september 2009. Tasumise tähtajaks on arvel märgitud 30.09.2009. Hooldustasu ja remondifondi maksete tasumise nõuete osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukoha juurde ning leiab, et nõuded on põhjendatud (vt p 6.2). Vee tarbimise ja kanalisatsiooni kasutamisega 2009.a augustis seonduvate majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud AS-i Tallinna Vesi 01.09.2009 arvega nr A2009111153 (II kd, tl 271). Kohus jääb eelnevalt väljendatud seisukoha juurde, et heitvee ärajuhtimise teenuse (kanalisatsioon) kasutamise eest kostjalt majandamiskulutuste hüvitamise nõudmine ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt põhjendatud. Kohus jääb seisukoha juurde, et vee ja kanalisatsiooni eest tasumisele kuuluvate majandamiskulude nõue on põhjendatud 66,34% ulatuses. Majandamiskulud 34,77 krooni on põhjendatud 23,07 krooni ulatuses. Hageja nõuab 2009.a augusti üldelektri eest 6,42 krooni tasumist (II kd, tl 346). Hageja on eelnevalt esitanud kostjale arve 2009.a mais ja juunis tarbitud üldelektri eest. 2009.a juulis üldelektri tarbimisest tekkinud majandamiskulude hüvitamist ei ole hageja kostjalt arvetel eelnevalt nõudnud. Eeltoodust tulenevalt saab hageja nõuda kostjalt 2009.a septembris üldelektri tarbimise majandamiskulude hüvitamist nõuda 2009.a juuli ja augusti eest. OÜ XXX31.07.2009 arvel nr 1520 kohaselt on teenustasu suurus 61,03 (II kd, tl 244). OÜ XXX31.08.2009 arvel nr 1723 kohaselt on teenustasu suurus 95,64 (II kd, tl 245). Kostja eluruumile langev osa 2009.a juuli üldelektri majandamiskulust on 6,53 krooni (61,03:259,7x27,8=6,53). Kostja eluruumile langev osa 2009.a augusti üldelektri majandamiskulust on 10,24 krooni (95,64:259,7x27,8= 10,24). Eeltoodust nähtub, et hageja nõuab kostjalt 2009.a septembris eelmiste perioodide majandamiskulude hüvitamist osaliselt. Kuivõrd kostjalt nõutav summa 6,42 krooni ei ületa kostja eluruumile langevate kogukulude 16,77 krooni summat, on hageja nõue kostja vastu põhjendatud. Jäätmekäitlusega seonduvad majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud Prügiveo Tallinn OÜ 31.08.2009 arvega nr TL922805 (II kd, tl 306). Kostja vastuväidete osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukohtade juurde ja ei korda neid (vt p 6.3). Jäätmekäitlusega seoses kantud majandamiskulud 23,81 krooni on põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt tasumist heakorra eest 100 krooni. Kohus jääb oma eelneva seisukoha juurde heakorra eest nõutava 100 krooni tasumise nõude osas ning loeb nõude põhjendatuks (vt p 6.7). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 526,40 krooni tasumiseks 514,70 krooni (32,90 eurot) ulatuses põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt nimetatud võlgnevuselt 01.10.2011 seisuga arvestatud viivise 17,22 eurot tasumist. Seadusjärgne viivisemäär on 0,07% päevas võlgnetavalt summalt (KÜS § 7 lg 4). Viivise arvutuskäik hageja avaldatud andmete (I kd, tl 3) alusel on järgmine: majandamiskulude võlgnevus 514,70 krooni x viivisemäär 0,07% x viivitatud päevade arv 731 = 263,37 krooni (16,83 eurot). Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse aluseks olevatele andmetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue on osaliselt põhjendatud.

Arve sisuks on märgitud järgmised kirjed: - Hooldustasu, tariif 3,00, kogus 27,8, summa 83,40; - Remondifond, tariif 10,00, kogus 27,8, summa 278,00; - Vesi ja kanalisat.septembe, tariif 32,87, kogus 2,47, summa 81,12; - Üldelekter september 2009, tariif 1,5005, kogus 6,90, summa 10,35; - Prügivedu september 2009, tariif 1,1690, kogus 27,8, summa 32,50; - Heakord, tariif 100,00, kogus 0, summa 0,00. Arvestusperioodiks on märgitud oktoober 2009. Tasumise tähtajaks on arvel märgitud 31.10.2009. Hooldustasu ja remondifondi maksete tasumise nõuete osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukoha juurde ning leiab, et nõuded on põhjendatud (vt p 6.2). Vee tarbimise ja kanalisatsiooni kasutamisega 2009.a septembris seonduvate majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud AS-i Tallinna Vesi 04.10.2009 arvega nr A2009128160 (II kd, tl 272). Kohus jääb eelnevalt väljendatud seisukoha juurde, et heitvee ärajuhtimise teenuse (kanalisatsioon) kasutamise eest kostjalt majandamiskulutuste hüvitamise nõudmine ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt põhjendatud. Kohus jääb seisukoha juurde, et vee ja kanalisatsiooni eest tasumisele kuuluvate majandamiskulude nõue on põhjendatud 66,34% ulatuses. Majandamiskulud 81,12 krooni on põhjendatud 53,82 krooni ulatuses. Hageja nõuab 2009.a septembri üldelektri eest 10,35 krooni tasumist (II kd, tl 347). Hageja nõudis kostjalt 2009.a septembris üldelektri majandamiskulude osalist hüvitamist 2009.a juuli ja augusti eest. 2009.a juuli ja augusti majandamiskulud jäid hüvitamata 10,35 krooni ulatuses. Majandamiskulude suurus on tõendatud. OÜ XXX31.07.2009 arvega nr 1520 (II kd, tl 244) ja 31.08.2009 arvega nr 1723 (II kd, tl 245). Eeltoodust tulenevalt on üldelektri majandamiskulud 10,35 krooni põhjendatud. Jäätmekäitlusega seonduvad majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud Prügiveo Tallinn OÜ 30.09.2009 arvega nr TL924082 (II kd, tl 307). Kostja vastuväidete osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukohtade juurde ja ei korda neid (vt p 6.3). Jäätmekäitlusega seoses kantud majandamiskulud 32,50 krooni on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 485,37 krooni tasumiseks 458,07 krooni (29,28 eurot) ulatuses põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt nimetatud võlgnevuselt 01.10.2011 seisuga arvestatud viivise 15,20 eurot tasumist. Seadusjärgne viivisemäär on 0,07% päevas võlgnetavalt summalt (KÜS § 7 lg 4). Viivise arvutuskäik hageja avaldatud andmete (I kd, tl 3) alusel on järgmine: majandamiskulude võlgnevus 458,07 krooni x viivisemäär 0,07% x viivitatud päevade arv 700 = 224,45 krooni (14,34 eurot). Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse aluseks olevatele andmetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue on osaliselt põhjendatud.

Hooldustasu ja remondifondi maksete tasumise nõuete osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukoha juurde ning leiab, et nõuded on põhjendatud (vt p 6.2). Vee tarbimise ja kanalisatsiooni kasutamisega 2009.a oktoobris seonduvate majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud AS-i Tallinna Vesi 02.11.2009 arvega nr A2009151922 (II kd, tl 273). Kohus jääb eelnevalt väljendatud seisukoha juurde, et heitvee ärajuhtimise teenuse (kanalisatsioon) kasutamise eest kostjalt majandamiskulutuste hüvitamise nõudmine ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt põhjendatud. Kohus jääb seisukoha juurde, et vee ja kanalisatsiooni eest tasumisele kuuluvate majandamiskulude nõue on põhjendatud 66,34% ulatuses. Majandamiskulud 104,30 krooni on põhjendatud 69,19 krooni ulatuses. Jäätmekäitlusega seonduvad majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud Prügiveo Tallinn OÜ 31.10.2009 arvega nr TL925297 (II kd, tl 308). Kostja vastuväidete osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukohtade juurde ja ei korda neid (vt p 6.3). Jäätmekäitlusega seoses kantud majandamiskulud 28,15 krooni on põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt tasumist heakorra eest 100 krooni. Kohus jääb oma eelneva seisukoha juurde heakorra eest nõutava 100 krooni tasumise nõude osas ning loeb nõude põhjendatuks (vt p 6.7). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 593,85 krooni tasumiseks 558,74 krooni (35,71 eurot) ulatuses põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt nimetatud võlgnevuselt 01.10.2011 seisuga arvestatud viivise 17,80 eurot tasumist. Seadusjärgne viivisemäär on 0,07% päevas võlgnetavalt summalt (KÜS § 7 lg 4). Viivise arvutuskäik hageja avaldatud andmete (I kd, tl 3) alusel on järgmine: majandamiskulude võlgnevus 558,74 krooni x viivisemäär 0,07% x viivitatud päevade arv 670 = 262,05 krooni (16,75 eurot). Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse aluseks olevatele andmetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue on osaliselt põhjendatud.

Hageja nõuab 2009.a novembri üldelektri eest 9,48 krooni tasumist (II kd, tl 349). OÜ XXX31.10.2009 arve nr 2143 kohaselt on teenustasu suurus 88,28 krooni (II kd, tl 246). OÜ XXX30.11.2009 arve nr 2334 kohaselt on teenustasu suurus 88,28 krooni (II kd, tl 245). Kostja eluruumile langev osa 2009.a oktoobri üldelektri majandamiskulust on 9,45 krooni (88,28:259,7x27,8= 9,45). Kostja eluruumile langev osa 2009.a novembri üldelektri majandamiskulust on 9,45 krooni (88,28:259,7x27,8= 9,45). Eeltoodust nähtub, et hageja nõuab kostjalt 2009.a detsembris eelmiste perioodide (oktoober ja november) majandamiskulude hüvitamist osaliselt. Kuivõrd kostjalt nõutav summa 9,48 krooni ei ületa kostja eluruumile langevate kogukulude 18,90 krooni summat, on hageja 9,45 krooni tasumise nõue kostja vastu põhjendatud. Jäätmekäitlusega seonduvad majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud Prügiveo Tallinn OÜ 30.11.2009 arvega nr TL926488 (II kd, tl 309). Kostja vastuväidete osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukohtade juurde ja ei korda neid (vt p 6.3). Jäätmekäitlusega seoses kantud majandamiskulud 28,15 krooni on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 474,36 krooni tasumiseks 440,73 krooni (28,17 eurot) ulatuses põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt nimetatud võlgnevuselt 01.10.2011 seisuga arvestatud viivise 13,56 eurot tasumist. Seadusjärgne viivisemäär on 0,07% päevas võlgnetavalt summalt (KÜS § 7 lg 4). Viivise arvutuskäik hageja avaldatud andmete (I kd, tl 3) alusel on järgmine: majandamiskulude võlgnevus 440,73 krooni x viivisemäär 0,07% x viivitatud päevade arv 639 = 197,14 krooni (12,60 eurot). Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse aluseks olevatele andmetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue on osaliselt põhjendatud.

tasumisele kuuluvate majandamiskulude nõue on põhjendatud 55,28% ulatuses. Majandamiskulud 75,33 krooni on põhjendatud 41,64 krooni ulatuses. Hageja nõuab 2009.a detsembri üldelektri eest 9,48 krooni tasumist (II kd, tl 350). 2009.a detsembris nõudis hageja kostjalt OÜ XXX30.11.2009 arve nr 2334 alusel arvestatud majandamiskulude 9,45 krooni tasumist 0,03 sendi ulatuses. 2009.a detsembris tarbitud üldelektri kohta ei olnud hagejal kuluarvet kostjale arve esitamise seisuga. Eeltoodust tulenevalt on hagejal 2010.a jaanuaris õigus nõuda kostjalt tekkinud majandamiskulude 9,42 krooni hüvitamist. Majandamiskulude 0,03 krooni tasumist hagejal õigus nõuda ei ole. Jäätmekäitlusega seonduvad majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud Prügiveo Tallinn OÜ 31.12.2009 arvega nr TL927673 (II kd, tl 310). Kostja vastuväidete osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukohtade juurde ja ei korda neid (vt p 6.3). Jäätmekäitlusega seoses kantud majandamiskulud 36,42 krooni on põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt tasumist heakorra eest 100 krooni. Kohus jääb oma eelneva seisukoha juurde heakorra eest nõutava 100 krooni tasumise nõude osas ning loeb nõude põhjendatuks (vt p 6.7). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 610,43 krooni tasumiseks 576,71 krooni (36,86 eurot) ulatuses põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt nimetatud võlgnevuselt 01.10.2011 seisuga arvestatud viivise 16,60 eurot tasumist. Seadusjärgne viivisemäär on 0,07% päevas võlgnetavalt summalt (KÜS § 7 lg 4). Viivise arvutuskäik hageja avaldatud andmete (I kd, tl 3) alusel on järgmine: majandamiskulude võlgnevus 576,71 krooni x viivisemäär 0,07% x viivitatud päevade arv 608 = 245,45 krooni (15,69 eurot). Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse aluseks olevatele andmetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue on osaliselt põhjendatud.

16 (33)

Hageja nõuab 2010.a jaanuari üldelektri eest 9,48 krooni tasumist (II kd, tl 351). OÜ XXX31.01.2010 arve nr 01674 arve kohaselt olid eelnevate perioodide majandamiskulud 279,05 krooni (II kd, tl 248). Kostja eluruumile langev osa eelnevate perioodide üldelektri majandamiskulust on 29,87 krooni (279,05:259,7x27,8= 29,87). Eeltoodust nähtub, et hageja nõuab kostjalt 2010.a veebruaris eelmiste perioodide majandamiskulude hüvitamist osaliselt. Kuivõrd kostjalt nõutav summa 9,48 krooni ei ületa kostja eluruumile langevate kogukulude 29,87 krooni summat, on hageja nõue kostja vastu põhjendatud. Jäätmekäitlusega seonduvad majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud Prügiveo Tallinn OÜ 31.10.2010 arvega nr TL928881 (II kd, tl 311). Kostja vastuväidete osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukohtade juurde ja ei korda neid (vt p 6.3). Jäätmekäitlusega seoses kantud majandamiskulud 17,38 krooni on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 531,94 krooni tasumiseks 492,73 krooni (31,49 eurot) ulatuses põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt nimetatud võlgnevuselt 01.10.2011 seisuga arvestatud viivise 13,80 eurot tasumist. Seadusjärgne viivisemäär on 0,07% päevas võlgnetavalt summalt (KÜS § 7 lg 4). Viivise arvutuskäik hageja avaldatud andmete (I kd, tl 3) alusel on järgmine: majandamiskulude võlgnevus 492,73 krooni x viivisemäär 0,07% x viivitatud päevade arv 580 = 200,05 krooni (12,79 eurot). Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse aluseks olevatele andmetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue on osaliselt põhjendatud.

Jäätmekäitlusega seonduvad majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud Prügiveo Tallinn OÜ 27.02.2010 arvega nr TL930064 (II kd, tl 312). Kostja vastuväidete osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukohtade juurde ja ei korda neid (vt p 6.3). Jäätmekäitlusega seoses kantud majandamiskulud 17,38 krooni on põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt tasumist heakorra eest 100 krooni. Kohus jääb oma eelneva seisukoha juurde heakorra eest nõutava 100 krooni tasumise nõude osas ning loeb nõude põhjendatuks (vt p 6.7). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 619,40 krooni tasumiseks 584,44 krooni (37,35 eurot) ulatuses põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt nimetatud võlgnevuselt 01.10.2011 seisuga arvestatud viivise 15,21 eurot tasumist. Seadusjärgne viivisemäär on 0,07% päevas võlgnetavalt summalt (KÜS § 7 lg 4). Viivise arvutuskäik hageja avaldatud andmete (I kd, tl 3) alusel on järgmine: majandamiskulude võlgnevus 584,44 krooni x viivisemäär 0,07% x viivitatud päevade arv 549 = 224,60 krooni (14,35 eurot). Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse aluseks olevatele andmetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue on osaliselt põhjendatud.

väljendatud seisukohtade juurde ja ei korda neid (vt p 6.3). Jäätmekäitlusega seoses kantud majandamiskulud 21,72 krooni on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 506,52 krooni tasumiseks 477,39 krooni (30,51 eurot) ulatuses põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt nimetatud võlgnevuselt 01.10.2011 seisuga arvestatud viivise 11,76 eurot tasumist. Seadusjärgne viivisemäär on 0,07% päevas võlgnetavalt summalt (KÜS § 7 lg 4). Viivise arvutuskäik hageja avaldatud andmete (I kd, tl 3) alusel on järgmine: majandamiskulude võlgnevus 477,39 krooni x viivisemäär 0,07% x viivitatud päevade arv 519 = 173,44 krooni (11,08 eurot). Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse aluseks olevatele andmetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue on osaliselt põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 575,97 krooni tasumiseks 552,16 krooni (35,29 eurot) ulatuses põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt nimetatud võlgnevuselt 01.10.2011 seisuga arvestatud viivise 12,57 eurot tasumist. Seadusjärgne viivisemäär on 0,07% päevas võlgnetavalt summalt (KÜS § 7 lg 4). Viivise arvutuskäik hageja avaldatud andmete (I kd, tl 3) alusel on järgmine: majandamiskulude võlgnevus 552,16 krooni x viivisemäär 0,07% x viivitatud päevade arv 488 = 188,62 krooni (12,06 eurot). Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse aluseks olevatele andmetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue on osaliselt põhjendatud.

-

Remondifond, tariif 12,00, kogus 27,8, summa 333,60; Vesi ja kanal.juuni2010, tariif 32,57, kogus 2,82, summa 91,87; Üldelekter juuni 2010, tariif 1,4760, kogus 0,00, summa 0,00; Prügivedu juuni 2010, tariif 0,7813, kogus 27,8, summa 21,72; Heakord, tariif 100,00, kogus 1, summa 100,00.

Arvestusperioodiks on märgitud juuli 2010. Tasumise tähtajaks on arvel märgitud 31.07.2010. Hooldustasu ja remondifondi maksete tasumise nõuete osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukoha juurde ning leiab, et nõuded on põhjendatud (vt p 6.15). Vee tarbimise ja kanalisatsiooni kasutamisega 2010.a juunis seonduvate majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud AS-i Tallinna Vesi 02.07.2010 arvega nr A2010080671 (II kd, tl 281). Kohus jääb eelnevalt väljendatud seisukoha juurde, et heitvee ärajuhtimise teenuse (kanalisatsioon) kasutamise eest kostjalt majandamiskulutuste hüvitamise nõudmine ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt põhjendatud. Arvest nähtuvalt moodustab tasu heitvee ärajuhtimise teenuse eest 33,83% kogu teenustasust. Kohus jääb seisukoha juurde, et vee ja kanalisatsiooni eest tasumisele kuuluvate majandamiskulude nõue on põhjendatud 66,17% ulatuses. Majandamiskulud 91,87 krooni on põhjendatud 60,79 krooni ulatuses. Jäätmekäitlusega seonduvad majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud Prügiveo Tallinn OÜ 30.06.2010 arvega nr TL934992 (II kd, tl 317). Kostja vastuväidete osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukohtade juurde ja ei korda neid (vt p 6.3). Jäätmekäitlusega seoses kantud majandamiskulud 21,72 krooni on põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt tasumist heakorra eest 100 krooni. Kohus jääb oma eelneva seisukoha juurde heakorra eest nõutava 100 krooni tasumise nõude osas ning loeb nõude põhjendatuks (vt p 6.7). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 602,78 krooni tasumiseks 571,70 krooni (36,54 eurot) ulatuses põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt nimetatud võlgnevuselt 01.10.2011 seisuga arvestatud viivise 11,52 eurot tasumist. Seadusjärgne viivisemäär on 0,07% päevas võlgnetavalt summalt (KÜS § 7 lg 4). Viivise arvutuskäik hageja avaldatud andmete (I kd, tl 3) alusel on järgmine: majandamiskulude võlgnevus 571,70 krooni x viivisemäär 0,07% x viivitatud päevade arv 427 = 170,88 krooni (10,92 eurot). Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse aluseks olevatele andmetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue on osaliselt põhjendatud.

Vee tarbimise ja kanalisatsiooni kasutamisega 2010.a juulis seonduvate majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud AS-i Tallinna Vesi 01.08.2010 arvega nr A2010103072 (II kd, tl 282). Kohus jääb eelnevalt väljendatud seisukoha juurde, et heitvee ärajuhtimise teenuse (kanalisatsioon) kasutamise eest kostjalt majandamiskulutuste hüvitamise nõudmine ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt põhjendatud. Arvest nähtuvalt moodustab tasu heitvee ärajuhtimise teenuse eest 33,83% kogu teenustasust. Kohus jääb seisukoha juurde, et vee ja kanalisatsiooni eest tasumisele kuuluvate majandamiskulude nõue on põhjendatud 66,17% ulatuses. Majandamiskulud 68,90 krooni on põhjendatud 45,59 krooni ulatuses. Jäätmekäitlusega seonduvad majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud Prügiveo Tallinn OÜ 31.07.2010 arvega nr TL936220 (II kd, tl 318). Kostja vastuväidete osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukohtade juurde ja ei korda neid (vt p 6.3). Jäätmekäitlusega seoses kantud majandamiskulud 17,37 krooni on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 475,47 krooni tasumiseks 452,16 krooni (28,90 eurot) ulatuses põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt nimetatud võlgnevuselt 01.10.2011 seisuga arvestatud viivise 8,42 eurot tasumist. Seadusjärgne viivisemäär on 0,07% päevas võlgnetavalt summalt (KÜS § 7 lg 4). Viivise arvutuskäik hageja avaldatud andmete (I kd, tl 3) alusel on järgmine: majandamiskulude võlgnevus 452,16 krooni x viivisemäär 0,07% x viivitatud päevade arv 396 = 125,34 krooni (8,01 eurot). Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse aluseks olevatele andmetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue on osaliselt põhjendatud.

Hageja nõuab kostjalt tasumist heakorra eest 100 krooni. Kohus jääb oma eelneva seisukoha juurde heakorra eest nõutava 100 krooni tasumise nõude osas ning loeb nõude põhjendatuks (vt p 6.7). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 592,70 krooni tasumiseks 563,57 krooni (36,02 eurot) ulatuses põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt nimetatud võlgnevuselt 01.10.2011 seisuga arvestatud viivise 9,70 eurot tasumist. Seadusjärgne viivisemäär on 0,07% päevas võlgnetavalt summalt (KÜS § 7 lg 4). Viivise arvutuskäik hageja avaldatud andmete (I kd, tl 3) alusel on järgmine: majandamiskulude võlgnevus 563,57 krooni x viivisemäär 0,07% x viivitatud päevade arv 366 = 144,39 krooni (9,23 eurot). Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse aluseks olevatele andmetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue on osaliselt põhjendatud.

Arve sisuks on märgitud järgmised kirjed: - Hooldustasu, tariif 2,00, kogus 27,8, summa 55,60; - Remondifond, tariif 12,00, kogus 27,8, summa 333,60; - Vesi ja kanal.okt.2010, tariif 32,57, kogus 3,00, summa 97,61; - Üldelekter okt. 2010, tariif 1,4760, kogus 0,00, summa 0,00; - Prügivedu okt. 2010, tariif 0,8444, kogus 27,8, summa 23,48; - Heakord, tariif 100,00, kogus 1, summa 100,00. Arvestusperioodiks on märgitud november 2010. Tasumise tähtajaks on arvel märgitud 30.11.2010. Hooldustasu ja remondifondi maksete tasumise nõuete osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukoha juurde ning leiab, et nõuded on põhjendatud (vt p 6.15). Vee tarbimise ja kanalisatsiooni kasutamisega 2010.a oktoobris seonduvate majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud AS-i Tallinna Vesi 07.11.2010 arvega nr A2010165723 (II kd, tl 285). Kohus jääb eelnevalt väljendatud seisukoha juurde, et heitvee ärajuhtimise teenuse (kanalisatsioon) kasutamise eest kostjalt majandamiskulutuste hüvitamise nõudmine ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt põhjendatud. Arvest nähtuvalt moodustab tasu heitvee ärajuhtimise teenuse eest 33,83% kogu teenustasust. Kohus jääb seisukoha juurde, et vee ja kanalisatsiooni eest tasumisele kuuluvate majandamiskulude nõue on põhjendatud 66,17% ulatuses. Majandamiskulud 97,61 krooni on põhjendatud 64,59 krooni ulatuses. Jäätmekäitlusega seonduvad majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud Prügiveo Tallinn OÜ 31.10.2010 arvega nr TL939857 (II kd, tl 321). Kostja vastuväidete osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukohtade juurde ja ei korda neid (vt p 6.3). Jäätmekäitlusega seoses kantud majandamiskulud 23,48 krooni on põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt tasumist heakorra eest 100 krooni. Kohus jääb oma eelneva seisukoha juurde heakorra eest nõutava 100 krooni tasumise nõude osas ning loeb nõude põhjendatuks (vt p 6.7). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 610,28 krooni tasumiseks 577,26 krooni (36,89 eurot) ulatuses põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt nimetatud võlgnevuselt 01.10.2011 seisuga arvestatud viivise 8,33 eurot tasumist. Seadusjärgne viivisemäär on 0,07% päevas võlgnetavalt summalt (KÜS § 7 lg 4). Viivise arvutuskäik hageja avaldatud andmete (I kd, tl 3) alusel on järgmine: majandamiskulude võlgnevus 577,26 krooni x viivisemäär 0,07% x viivitatud päevade arv 305 = 123,25 krooni (7,88 eurot). Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse aluseks olevatele andmetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue on osaliselt põhjendatud.

24 (33)

Hooldustasu ja remondifondi maksete tasumise nõuete osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukoha juurde ning leiab, et nõuded on põhjendatud (vt p 6.15). Vee tarbimise ja kanalisatsiooni kasutamisega 2010.a novembris seonduvate majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud AS-i Tallinna Vesi 30.11.2010 arvega nr A2010168722 (II kd, tl 286). Kohus jääb eelnevalt väljendatud seisukoha juurde, et heitvee ärajuhtimise teenuse (kanalisatsioon) kasutamise eest kostjalt majandamiskulutuste hüvitamise nõudmine ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt põhjendatud. Arvest nähtuvalt moodustab tasu heitvee ärajuhtimise teenuse eest 33,83% kogu teenustasust. Kohus jääb seisukoha juurde, et vee ja kanalisatsiooni eest tasumisele kuuluvate majandamiskulude nõue on põhjendatud 66,17% ulatuses. Majandamiskulud 86,12 krooni on põhjendatud 56,99 krooni ulatuses. Jäätmekäitlusega seonduvad majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud Prügiveo Tallinn OÜ 30.11.2010 arvega nr TL941065 (II kd, tl 322). Kostja vastuväidete osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukohtade juurde ja ei korda neid (vt p 6.3). Jäätmekäitlusega seoses kantud majandamiskulud 17,38 krooni on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 492,70 krooni tasumiseks 463,57 krooni (29,63 eurot) ulatuses põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt nimetatud võlgnevuselt 01.10.2011 seisuga arvestatud viivise 6,04 eurot tasumist. Seadusjärgne viivisemäär on 0,07% päevas võlgnetavalt summalt (KÜS § 7 lg 4). Viivise arvutuskäik hageja avaldatud andmete (I kd, tl 3) alusel on järgmine: majandamiskulude võlgnevus 463,57 krooni x viivisemäär 0,07% x viivitatud päevade arv 274 = 88,91 krooni (5,68 eurot). Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse aluseks olevatele andmetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue on osaliselt põhjendatud.

tasumisele kuuluvate majandamiskulude nõue on põhjendatud 66,17% ulatuses. Majandamiskulud 5,87 eurot on põhjendatud 3,88 eurot ulatuses. Jäätmekäitlusega seonduvad majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud Prügiveo Tallinn OÜ 30.11.2010 arvega nr TL941065 (II kd, tl 323). Kostja vastuväidete osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukohtade juurde ja ei korda neid (vt p 6.3). Jäätmekäitlusega seoses kantud majandamiskulud 1,39 eurot on põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt tasumist heakorra eest 6,39 eurot. Kohus jääb oma eelneva seisukoha juurde heakorra eest nõutava 6,39 eurot tasumise nõude osas ning loeb nõude põhjendatuks (vt p 6.7). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 38,67 euro tasumiseks 36,68 euro ulatuses põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt nimetatud võlgnevuselt 01.10.2011 seisuga arvestatud viivise 6,58 eurot tasumist. Seadusjärgne viivisemäär on 0,07% päevas võlgnetavalt summalt (KÜS § 7 lg 4). Viivise arvutuskäik hageja avaldatud andmete (I kd, tl 3) alusel on järgmine: majandamiskulude võlgnevus 36,68 eurot x viivisemäär 0,07% x viivitatud päevade arv 243 = 6,24 eurot. Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse aluseks olevatele andmetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue on osaliselt põhjendatud.

26 (33)

Hageja nõuab kostjalt nimetatud võlgnevuselt 01.10.2011 seisuga arvestatud viivise 4,82 eurot tasumist. Seadusjärgne viivisemäär on 0,07% päevas võlgnetavalt summalt (KÜS § 7 lg 4). Viivise arvutuskäik hageja avaldatud andmete (I kd, tl 3) alusel on järgmine: majandamiskulude võlgnevus 30 eurot x viivisemäär 0,07% x viivitatud päevade arv 215 = 4,52 eurot. Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse aluseks olevatele andmetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue on osaliselt põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 33,94 euro tasumiseks 32,07 euro ulatuses põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt nimetatud võlgnevuselt 01.10.2011 seisuga arvestatud viivise 4,37 eurot tasumist. Seadusjärgne viivisemäär on 0,07% päevas võlgnetavalt summalt (KÜS § 7 lg 4). Viivise arvutuskäik hageja avaldatud andmete (I kd, tl 3) alusel on järgmine: majandamiskulude võlgnevus 32,07 eurot x viivisemäär 0,07% x viivitatud päevade arv 184 = 4,13 eurot. Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse aluseks olevatele andmetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue on osaliselt põhjendatud.

37,36 eurot x viivisemäär 0,07% x viivitatud päevade arv 154 = 4,03 eurot. Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse aluseks olevatele andmetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue on osaliselt põhjendatud.

-

Üldelekter mai 2011, tariif 0,0116, kogus 27,80, summa 0,32; Prügivedu mai 2011, tariif 0,0539, kogus 27,8, summa 1,50; Heakord, tariif 6,39, kogus 1, summa 6,39.

Arvestusperioodiks on märgitud juuni 2011. Tasumise tähtajaks on arvel märgitud 30.06.2011. Hooldustasu ja remondifondi maksete tasumise nõuete põhjendatuse osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukoha juurde ning leiab, et nõuded on põhjendatud (vt p-d 6.15, 6.27). Vee tarbimise ja kanalisatsiooni kasutamisega 2011.a mais seonduvate majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud AS-i Tallinna Vesi 02.06.2011 arvega nr A2011069051 (II kd, tl 292). Kohus jääb eelnevalt väljendatud seisukoha juurde, et heitvee ärajuhtimise teenuse (kanalisatsioon) kasutamise eest kostjalt majandamiskulutuste hüvitamise nõudmine ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt põhjendatud. Arvest nähtuvalt moodustab tasu heitvee ärajuhtimise teenuse eest 34,06% kogu teenustasust. Kohus jääb seisukoha juurde, et vee ja kanalisatsiooni eest tasumisele kuuluvate majandamiskulude nõue on põhjendatud 65,94% ulatuses. Majandamiskulud 7,32 eurot on põhjendatud 4,83 eurot ulatuses. Hageja nõuab 2011.a mai üldelektri eest 0,32 euro tasumist (II kd, tl 367). Eesti Energia AS-i 31.05.2011 arve nr 941600642941 kohaselt on 2011.a mai majandamiskulud 3,01 eurot (II kd, tl 260). Kostja eluruumile langev osa sellest on 0,32 eurot (3,01:259,7x27,8= 0,32). Seega on majandamiskulude 0,43 eurot hüvitamise nõue põhjendatud. Jäätmekäitlusega seonduvad majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud Prügiveo Tallinn OÜ 31.05.2011 arvega nr TL1114603(II kd, tl 328). Kostja vastuväidete osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukohtade juurde ja ei korda neid (vt p 6.3). Jäätmekäitlusega seoses kantud majandamiskulud 1,50 eurot on põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt tasumist heakorra eest 6,39 eurot. Kohus jääb oma eelneva seisukoha juurde heakorra eest nõutava 6,39 eurot tasumise nõude osas ning loeb nõude põhjendatuks (vt p 6.7). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 40,55 euro tasumiseks 38,06 euro ulatuses põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt nimetatud võlgnevuselt 01.10.2011 seisuga arvestatud viivise 2,64 eurot tasumist. Seadusjärgne viivisemäär on 0,07% päevas võlgnetavalt summalt (KÜS § 7 lg 4). Viivise arvutuskäik hageja avaldatud andmete (I kd, tl 3) alusel on järgmine: majandamiskulude võlgnevus 38,06 eurot x viivisemäär 0,07% x viivitatud päevade arv 93 = 2,48 eurot. Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse aluseks olevatele andmetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue on osaliselt põhjendatud.

Hooldustasu ja remondifondi maksete tasumise nõuete põhjendatuse osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukoha juurde ning leiab, et nõuded on põhjendatud (vt p-d 6.15, 6.27). Vee tarbimise ja kanalisatsiooni kasutamisega 2011.a juunis seonduvate majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud AS-i Tallinna Vesi 03.07.2011 arvega nr A2011084788 (II kd, tl 293). Kohus jääb eelnevalt väljendatud seisukoha juurde, et heitvee ärajuhtimise teenuse (kanalisatsioon) kasutamise eest kostjalt majandamiskulutuste hüvitamise nõudmine ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt põhjendatud Arvest nähtuvalt moodustab tasu heitvee ärajuhtimise teenuse eest 34,06% kogu teenustasust. Kohus jääb seisukoha juurde, et vee ja kanalisatsiooni eest tasumisele kuuluvate majandamiskulude nõue on põhjendatud 65,94% ulatuses. Majandamiskulud 5,49 eurot on põhjendatud 3,62 eurot ulatuses. Jäätmekäitlusega seonduvad majandamiskulude tekkimine ja suurus on tõendatud Prügiveo Tallinn OÜ 30.06.2011 arvega nr TL1115795 (II kd, tl 329). Kostja vastuväidete osas jääb kohus eelnevalt väljendatud seisukohtade juurde ja ei korda neid (vt p 6.3). Jäätmekäitlusega seoses kantud majandamiskulud 1,39 eurot on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 31,90 euro tasumiseks 30,03 euro ulatuses põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt nimetatud võlgnevuselt 01.10.2011 seisuga arvestatud viivise 1,38 eurot tasumist. Seadusjärgne viivisemäär on 0,07% päevas võlgnetavalt summalt (KÜS § 7 lg 4). Viivise arvutuskäik hageja avaldatud andmete (I kd, tl 3) alusel on järgmine: majandamiskulude võlgnevus 30,03 eurot x viivisemäär 0,07% x viivitatud päevade arv 62 = 1,30 eurot. Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse aluseks olevatele andmetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue on osaliselt põhjendatud.

väljendatud seisukohtade juurde ja ei korda neid (vt p 6.3). Jäätmekäitlusega seoses kantud majandamiskulud 1,11 eurot on põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt tasumist heakorra eest 6,39 eurot. Kohus jääb oma eelneva seisukoha juurde heakorra eest nõutava 6,39 eurot tasumise nõude osas ning loeb nõude põhjendatuks (vt p 6.7). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 37,64 euro tasumiseks 35,90 euro ulatuses põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt nimetatud võlgnevuselt 01.10.2011 seisuga arvestatud viivise 0,82 eurot tasumist. Seadusjärgne viivisemäär on 0,07% päevas võlgnetavalt summalt (KÜS § 7 lg 4). Viivise arvutuskäik hageja avaldatud andmete (I kd, tl 3) alusel on järgmine: majandamiskulude võlgnevus 35,90 eurot x viivisemäär 0,07% x viivitatud päevade arv 31 = 0,78 eurot. Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse aluseks olevatele andmetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue on osaliselt põhjendatud.

Hageja nõuab kostjalt nimetatud võlgnevuselt 01.10.2011 seisuga arvestatud viivise 0,02 eurot tasumist. Seadusjärgne viivisemäär on 0,07% päevas võlgnetavalt summalt (KÜS § 7 lg 4). Viivise arvutuskäik hageja avaldatud andmete (I kd, tl 3) alusel on järgmine: majandamiskulude võlgnevus 30,38 eurot x viivisemäär 0,07% x viivitatud päevade arv 1 = 0,02 eurot. Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse aluseks olevatele andmetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue on osaliselt põhjendatud.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.