Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Orvek (tellija/peatöövõtja/kostja) ja OÜ Astnik Ehitus (alltöövõtja/hageja) 29.07.2008. a töövõtulepingu nr 15/07-08 (edaspidi leping). Lepingu kohaselt kohustus hageja teostama töid Saaremetsa tee, Kadaka tee ja Mustvee-Avinurme tee rekonstrueerimisel. Töö teostamise eest kuulus tasumisele 9 029 151 krooni (577 067,93 eurot), millele lisandub käibemaks. Tegemist oli alltöövõtulepinguga, kuna kostjalt tellis tööd Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Töövõtja on teostanud lepingus kokkulepitud tööd. Tööde üleandmisel detsembris 2009. a selgus vaegtööde tegemise vajadus. Hageja teostas vaegtööd mais 2010. a RMK esindaja V.A. järelevalve all, teavitades sellest ka kostjat. RMK kinnitas vaegtööde vastuvõtmist kirjalikult 09.06.2010. a ja 02.07.2010. a kirjas. Nõue tööde eest tasumiseks (jääksummas) esitati 14.12.2009. a – arve saateleht nr 14/12 summas 2 444 030,90 krooni. Kostja tasus antud arve alusel 07.01.2010. a 450 000 krooni ja 08.01.2010. a 450 000 krooni. Seega on kostja poolt tasumata 1 544 030,90 krooni, s.o 98 681,56 eurot (käibemaksuga). Hageja palus kostjalt välja mõista viivised 2 9604,46 eurot.

maksumusest. Hageja (alltöövõtja) poolt teostatud tööd on tasutud. Hageja poolt objektil teostatud tööde eest tasus kostja esitatud arvete alusel.

MAAKOHTU LAHEND

korras OÜ-lt Astnik Ehitus, on üks ja seesama, siis lõppkokkuvõttes on töö teostatud ja vastu võetud, olenemata sellest, kas OÜ Orvek nõustub oma töövõtjaga (OÜ Astnik Ehitus) üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisega või mitte. Kostja väitis, et hageja ei kõrvaldanud vaegtöid, mistõttu oli kostja sunnitud tööd üle andma kolmandale isikule. Selline kostja väide on paljasõnaline ja tõendamata. Kohtule esitatud ehitustööde päeviku väljavõtted seda asjaolu ei tõenda, sest töövõtjana on märgitud OÜ Orvek (tegemist on dokumentatsiooniga, mida täidetakse töövõtulepingu täitmise käigus, I kd, tl 148163). Tunnistaja V.A. ütluste kohaselt organiseerisid vaegtööde tegemist V.G. ja N.A. (OÜ Estamet ja OÜ Astnik Ehitus esindajad, II kd, tl 38). Kostja väitis, et tõenduslikku tähendust ei oma arvete esitamine ja tasumine OÜ Astnik Ehitus ja OÜ Estamet vahel. Kostja märkis, et kui ilmneb, et omamata tegevusluba ja litsentsi ehitustöödeks, kasutas hageja temal lasuvate kohustuste täitmiseks OÜ Estamet teenust, on hageja õigustatud esitama tasunõude hoopis Estamet OÜ-le, mitte hagejale. Kohus kostjaga ei nõustunud. OÜ Estamet ei saa kostjale arveid esitada, sest nagu kohus eespool märkis, lepiti nelja sõlmitud lepingu asemel kokku selles, et OÜ-le Orvek teostab töid OÜ Astnik Ehitus, kes alltöövõtu korras tellib litsentsi nõudvad tööd OÜ-lt Estamet. OÜ Estamet ei saa olla kostjale tundmatu ühing, sest esialgselt sõlmis kostja OÜ-ga Estamet lepingu ning pidi ka teadma, et hageja kasutab OÜ-d Estamet oma alltöövõtjana lepingu resultaadi saamiseks. Kostja tasu maksmise kohustus hagejale tuleneb nende vahel sõlmitud lepingust. Kummaline on kostja väide, et hageja peaks tasunõude esitama hoopiski OÜ-le Estamet. Tellija ei saa töövõtjale tasunõuet esitada, tasu saab nõuda töövõtja. Tunnistaja N.A. ütlustest nähtub, et esialgu sõlmis OÜ Orvek OÜ-ga Astnik Ehitus lepingu ca 2 miljoni tööde maksumuse kohta ning OÜ-ga Estamet ca 6 miljoni kohta. Seejärel otsustati, et OÜ-le Orvek jääb üks alltöövõtja kogu tööde mahu, 9 miljoni peale. RMK võttis tööd OÜ-lt Orvek vastu. Kostja esindaja (juhatuse liige Olga Solokhina) lubas viimase tasumisele kuuluva summa ca 2,5 miljonit üle kanda, kuid tasus vaid 450 000 krooni ja siis veel 450 000 krooni (II kd, tl 40). Sama kinnitas ka tunnistaja V.G. (II kd, tl 39). Kohus märkis eespool, et OÜ Orvek on kinnitanud võlga OÜ-le Astnik Ehitus summas 1 544 030,90 krooni 04.02.2010. a dokumendis „Orvek OÜ ja Astnik Ehitus OÜ vaheline arveldus nr 1“ (I kd, tl 26). Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale 1 544 030,90 krooni ehk 98 681,56 eurot. Kohus märkis, et puuduvad tõendid selle kohta, kas kostjal on nõue hageja vastu, mida tasaarvestada (arve summas 1 099 800 krooni, I kd, tl 26, 27), kuid see ei puuduta ka käesolevat vaidlust, sest kostja ei ole avaldust tasaarvestamiseks esitanud. Hageja nõue viivise väljamõistmiseks on põhjendatud. Viivise tasumise kohustus tuleneb osaliselt tasumata 14.12.2009. a arvest ning poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 7.2 (0,15% päevas, kuid mitte üle 30% tasumisega viivitatud summast). Kostja ei ole viivisenõudele, sh arvestusele, vastuväiteid esitanud. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1) saab hagejaks olla kolmas isik OÜ Estamet ning õigeks kostjaks OÜ Astnik Ehitus. Alltöövõtja tellimusel teostas tööd kolmas isik ilma peatöövõtja kirjaliku loa ja nõusolekuta vastuolus peatöövõtjaga sõlmitud lepingu p-iga 4.2.6. Apellant rõhutab, et peatöövõtja ei ole andnud kirjalikku luba alltöövõtjale kolmanda isikuga lepingu sõlmimiseks. Hageja poolt kostja vastu esitatud nõue on sisuliselt kolmanda isiku nõudeõigus alltöövõtja vastu. Seega hageja (alltöövõtja) võlgnevus kolmandale isikule ei puuduta kostjat (peatöövõtjat) ning selle sissenõudmiseks OÜ-lt Orvek puudub õiguslik alus; 2) puudus alltöövõtjal töödeks tegevusluba. Hageja esitas koos hagimaterjalidega kohtule hoopis kolmanda isiku OÜ Estamet tegevusloa (tl 103). Alltöövõtjal tegevusloa ja kogemuse puudumine oli põhjuseks, miks peatöövõtja oli sunnitud vähendama alltöövõtjale võimaldavate tööde mahtu ning sõlmis endise lepingu asemel väiksema töömahu ja maksumusega lepingu. Kolmandalt isikult tellitud tööde maksumuse peab isikule hüvitama alltöövõtja, mitte aga peatöövõtja, sest alltöövõtja tellis tööd kolmandalt isikult; 3) rikkus maakohus kostja seadusliku esindaja põhiõigust – õigust osaleda kohtuasja arutamisel. Hageja palus maakohtul määrata istung alates 15.01.2014. a. Kostja palus istungi aja määrata pärast 25.02.2014. Kohtunik aga teatas kostjale, et kostjal on lepinguline esindaja Willem Ignatjev ning kohus ei ole kohustanud kostja seaduslikku esindajat kohtuistungil osalema. Kostja seaduslik esindaja ei saanud kohtuistungil osaleda. Kohtunik rikkus tsiviilasja menetlemisel poolte võrdse kohtlemise põhimõtet, menetlusseadust ning menetlusosalise põhiõigust osaleda kohtuasja arutamisel, mistõttu tuleb kohtuotsus tühistada; 4) kuulas kohus tunnistajatena üle asja lahendamisest otseselt huvitatud isikud. Tunnistajatena kohtu poolt ülekuulatud isikud on hageja ja kolmanda isiku juhtivad töötajad, kes sõlmisid vaidlusalused lepingud. Kostja esindaja ei saanud 27.01.2014. a kohtuistungil esitada vastuväiteid tunnistajate ülekuulamise osas. Kohtuistung ei toimunud eelnevalt määratud ja kutsel märgitud kohtusaalis. Sellest kostjat ei teavitatud. Kostja esindaja sai teada kohtuistungi toimumise tegelikust kohast, kui oli oodanud tühjas kohtusaalis 15 minutit ning juhuslik kohtutöötaja teatas võimalikust kohtusaali vahetamisest. Kui kostja esindaja jõudis istungile, teatas kohtunik, et praegu toimub tunnistajate hoiatamine valeütluste andmise eest; 5) ei ole hageja täitnud tõendamise kohustust. Hageja ei ole kohtule esitanud usaldusväärset tõendit kostjale (peatöövõtjale) teostatud tööde kohta. Kui hageja (alltöövõtja) oleks teostanud tööd kehtestatud korras ja viisil, tõendaks ta teostatud tööde mahtu ja hulka „Ehitustööde päeviku” eksemplariga. Asjaolu, et hageja (alltöövõtja) ei ole kohtule esitanud “Ehitustööde päeviku” eksemplari, ei ole tõendatud tööde teostamine hageja (alltöövõtja) poolt. Hageja peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Hageja ei ole tõendanud oma nõudeid; 6) leidis kohus ekslikult, et kostja on tunnistanud oma võlgnevust hageja ees. Kostja ei ole tunnistanud oma võlgnevust, sest võlgnevus puudub.

omavoliliste alltöövõtjatega ning sellel väidetaval rikkumisel puuduvad ka apellandi jaoks negatiivsed tagajärjed. Apellandilt/peatöövõtjalt tööd tellinud isik on vastavad tööd vastu võtnud (asjaolu osas puudub vaidlus) ning vastustaja on heas usus teostanud ka vaegtööd, milliste vastuvõtmine on samuti toimunud pretensioonideta; 2) on apellandi väide selles, et vastustajal tegevusloa ja kogemuse puudumine oli põhjuseks, miks sõlmiti endise lepingu asemel väiksema töömahu ja maksumusega leping, paljasõnaline, vastuolus tõenditega ja tegelike asjaoludega. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, millised olid kehtivad lepingud (st ühel päeval sõlmiti lepingud kahes redaktsioonis). Kogu suhtlus ja kirjavahetus toimus OÜ Orvek ja OÜ Astnik Ehitus vahel. OÜ Astnik Ehitus jaotas tellitud töö selliselt, et tegevusluba mitte vajavad ülesanded täitis ise ning tegevusluba vajavad tööd tellis hageja OÜ-lt Estamet. OÜ Estamet arved esitati OÜ-le Astnik Ehitus. Kõik tööde aktid on koostatud hageja ja kostja osalusel; 3) esindas kostjat lepinguline esindaja ning seaduslik esindaja ei võtnud kordagi menetlusest osa ning ei ole ka isiklikult kordagi avaldanud soovi istungitest osa võtta. Kohus hindas tunnistajate ütlusi koostoimes kogutud tõenditega ning puudus põhjus ütluste usaldusväärsuses kahelda. Apellandi väited kohtusaali vahetamise osas ja kohtuniku erapoolikusest, ei ole tõsiseltvõetavad ja on vastustajale üllatavad; 4) ei ole teostatud tööde mahtu maakohtus kahtluse alla seatud. Puudub vaidlus, et antud objektil on kõik tööd teostatud ja ka apellandi poolt tellijale üle antud. Sealhulgas ei ole apellant esitanud ühtegi tõendit, et töömaht jäi vastuolus lepingus sätestatuga kasvõi osaliselt täitmata. Apellant on vastupidiselt väitnud, et tööde maht oli isegi suurem ning ta on aktsepteerinud esitatud lõpparvet. Oluline on, et antud väidetega on apellant nõustunud hageja nõude aluseks olevate faktiliste asjaoludega. Väide ehitustööde päeviku vajadusest ja kahtlused tööde mahust, on esitatud hilinemisega ning tuleb jätta tähelepanuta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus märgib, et hageja ja tema alltöövõtjana töid teostanud isiku omavahelised suhted ei ole käesoleva vaidluse esemeks.

kohtumenetluses esindatud õigusteadmistega lepingulise esindaja kaudu, seega juriidilise isiku õigusi ei ole rikutud. Apellandi väide, et kostja esindatus oli häiritud, kuna lepinguline esindaja ootas istungi algust teises kohtusaalis, ei nähtu asja materjalidest. Ka eeldusel, et see aset leidis, pidi kostja istungile jõudes oma vastuväited esitama ning esile tooma, mis oli sellise rikkumise õiguslik tagajärg – milline toiming jäi tegemata ning taotlema kohtult selle tegemist. Hageja taotles tunnistajate ülekuulamist, kostja osales istungil lepingulise esindaja kaudu ning ei esitanud vastuväidet kohtu tegevuse kohta TsMS § 333 alusel. Ringkonnakohus leiab, et kui õigusteadmistega esindaja osaleb istungil ning nõustub kohtu toimingutega, kinnitab, et ta ei soovi midagi lisada ning soovib asjas kohtuvaidluste avamist, siis saab ta vaid erandjuhtudel esitada vastuväite pärast istungit. Käesolevas asjas selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.