OÜ Astnik Ehitus hagi OÜ Orvek vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Hagihind 128 286,02 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
27. jaanuar 2014. a
Menetlusosalised
Hageja:
Hageja esindaja:
OÜ Astnik Ehitus (RK xxx; asukoht: Kukruse küla 23, Kukruse küla, Kohtla vald, 30623 Ida-Virumaa) advokaat Margus Kiir (JeweLex Advokaadibüroo, e-post: [email protected] )
Kostja:
OÜ Orvek (RK xxx; asukoht: Kauba 5, 30328 Kohtla-Järve)
2.Välja mõista OÜ-lt Orvek OÜ Astnik Ehitus kasuks 128 286 (ükssada kakskümmend kaheksa tuhat kakssada kaheksakümmend kuus) eurot 02 senti, millest põhivõlg on 98 681 (üheksakümmend kaheksa tuhat kuussada kaheksakümmend üks) eurot 56 senti ja viivisevõlg 29 604 (kakskümmend üheksa tuhat kuussada neli) eurot 46 senti.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluses kantud Hageja menetluskulud, sealhulgas Hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud jäävad Kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad Kostja enda kanda.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA HAGIAVALDUSE SISU
1.OÜ Orvek (Tellija/Kostja) ja OÜ Astnik Ehitus (Töövõtja/Hageja) vahel on 29.07.2008. a sõlmitud töövõtuleping nr 15/07-08 (Leping), mille esemeks on ehitustööd kokkulepitud mahus, asukohas ja hinnaga. Lepingu alusel kohustus Töövõtja teostama töid Saaremetsa tee, Kadaka tee ja Mustvee Avinurme tee rekonstrueerimisel. Töö teostamise eest kuulus tasumisele 9 029 151 krooni (577 067,93 eurot), millele lisandub käibemaks. Sisuliselt oli leping alltöövõtuleping kuna tööde tellijaks Kostjalt oli Riigimetsa Majandamise Keskus
(RMK).
2.Tööde ning materjalide maht ja hind on piiritletud ning kajastatud Lepingu lisas nr 2.
3.Töövõtja on teostanud Lepingus kokkulepitud tööd. Tööde üleandmisel detsembris 2009. a selgus vaegtööde tegemise vajadus. RMK ja Kostja leppisid 10.12.2009. a kokku, et 2010. a mais või juunis teostatakse vaegtööd (töö teostamine eeldab vastavaid ilmastikutingimusi). Hageja oli asjassepuutuv vaegtööde lepingu punktides 1 - 5 nimetatud tööde osas. Hagejat teavitati kokkuleppest ning Hageja ei omanud selles osas vastuväiteid. Kostja teavitas hagejat vaegtööde tegemise vajadusest lisaks ka 19.04.2010. a kirjaga.
4.Hageja teostas vaegtööd mais 2010. a RMK esindaja Villu A. järelevalve all, teavitades sellest ka Kostjat. Peale vaegtööde lõpetamist (vaegtööd kestsid ajaliselt ca 1 nädal) Kostja soovis tööd lõplikult üle anda (st vaegtööde osa) ning palus Hageja esindajat ilmuda tööde üleandmiseks objektile (sh vastava teate edastas ka RMK esindaja). Kostja üleandmisele ei ilmunud ning vastav akt edastati Kostjale postiga. Vaegtööde vastuvõtmist RMK poolt kinnitas RMK kirjalikult 09.06.2010. a ja 02.07.2010. a kirjas.
5.Nõue tööde eest tasumiseks (jääksummas) oli esitatud 14.12.2009. a – arve saateleht nr 14/12 summas 2 444 030,90 krooni. Kostja tasus antud arve alusel 07.01.2010. a summas 450 000 krooni ja 08.01.2010. a 450 000 krooni. Seega Kostja poolt on tasumata 1 544 030,90 krooni (2 444 030,90 – 450 000 – 450 000 = 1 544 030,90), so 98 681,56 eurot (käibemaksuga). Nõue eeltoodud tasumata summa osas on vastavuses sõlmitud töövõtulepingu tingimustega, st kõik kokkulepitud tööd, kokkulepitud mahus ja kokkulepitud materjalide mahus on täidetud.
6.Peale eeltoodud arve osalist tasumist on Hagejale kostja poolt laekunud 04.02.2010. a koostatud arusaamatu teade ja arve, millises kostja tunnistab võlgnevust, kuid esitab omapoolse arve summale 1 099 800 krooni ja väidab, et võlgnevus hagejale on 444 230,90 krooni. Hagejale jääb eeltoodu mõistmatuks kuna Kostjal ei saa olla hageja vastu nõudeid ning Hageja ei tunnista antud nõuet. Kostja antud toiming on ajendatud soovist vältida võlgnevuse tasumist vahendeid valimata.
7.Peale vaegtööde teostamist ja üleandmise akti edastamist laekus Hagejale Kostja vastuskiri alljärgnevate väidetega: - Hageja ei ole teostanud vaegtöid ning Kostja on sunnitud kasutama nende teostamiseks teise alltöövõtja abi. Hageja seisukohalt on väide kummaline, kuna kostjalt tööde Tellija on ise kinnitanud, et 09.06.2010. a on vaegtööd vastu võtnud ja üle vaadanud. - Kostja on vastuskirjas määratlenud, et nüüdseks on tööde maksumuseks hoopiski 2 950 000 krooni. Hagejale jääb antud väide arusaamatuks. Lisaks ei saa Kostja ühepoolselt lepingut muuta. - Kostja taganeb lepingust tulenevalt vastuskirja sisust. Ka antud soov jääb Hagejale arusaamatuks kuna taganemiseks ei ole täidetud formaalsed ja materiaalsed eeldused ning ka Leping oli juba täidetud.
8.Seega Kostja poolt peale tööde lõpetamist esitatud vastuväited ei ole tõsiseltvõetavad ning on täielikult põhjendamatud ja alusetud.
9.Tulenevalt Lepingu punktist 7.3, tasumisega viivitamisel kuulub tasumisele viivitatud summalt viivis 0,15% päevas, kuid mitte üle 30% tasumisega viivitatud summast. Tasumata summaks on 9 8681,56 eurot, millest 30% on 2 9604,46 eurot. Summalt 9 8681,56 eurot on viivis päevas 148,02 eurot. Viivise maksimumulatuses (2 9604,46 eurot) arvestamiseks piisab viivitusest 200 päeva (nõue igal juhul täies ulatuses sissenõutav alates 15.06.2010. a – vaegtööde akti edastamine, seega viivitus 800 päeva). Seega hageja esitab kostja vastu viivisenõude summas 2 9604,46 eurot.
10.Lepingu järgi on Kostja põhivõlgnevus hageja ees 9 8681,56 eurot, millele lisandub viivisevõlgnevus summas 2 9604,46 eurot, kokku 128 286,02 eurot.
KOSTJA VASTUS
11.Kostja hagi ei tunnistanud ning esitas hagile alljärgnevad vastuväited.
12.Hageja esitatud Leping summas 9 029 151 krooni on kehtetu. Peale poolte vahel töövõtulepingu sõlmimist summas 9 029 151 krooni ilmnes, et Lepingu sõlmimiseks oli oluline takistus - Hagejal puudus tööde teostamiseks litsents (teede ehitus ja remont) ja kogemused, mistõttu Hageja ei olnud õigustatud ja pädev teostama kõiki lepingus nimetatud töid. Eelnimetatud lepingu allkirjastamise saavutas Hageja pettuse abil, varjates litsentsi ja õiguse puudumise teede ehituse- ja remonditööde teostamiseks. Kuna Kostja oli tööde ettevalmistamisega ja alustamisega ajaliselt piiratud, et leida teine alltöövõtja, Kostja nõustus allkirjastama Hagejaga analoogilise lepingu, mille kohaselt Astnik Ehitus OÜ kohustus teostama ainult kraavi ja torude paigaldamise tööd (melioratiivtööd).
13.Et hageja ei olnud pädev ja kompetentne teede rekonstrueerimise lepingut täitma summas 9 029 151 krooni, allkirjastasid pooled sama objekti suhtes, sama kuupäevaga ja numbriga, kuid väiksema mahuga uue lepinguredaktsiooni (p. 6.1) summas 2 950 000 krooni (188 539,36 eurot), mis vastas Astnik Ehitus OÜ litsentsile ja töövõimetele.
14.Hageja on käesolevas tsiviilasjas esitanud kohtule esmase ja kehtetu lepinguredaktsiooni alusetu rikastumise eesmärgil kui pahauskne lepingupool ja menetlusosaline. Seejuures väärib tähelepanu, et tööde ühikuhinnad (lepingu lisa) Astnik Ehitus OÜ on määranud ja allkirjastanud ühepoolselt.
15.Hageja (alltööettevõtja) teostatud puuetega tööd jäid vastu võtmata. Lepingu p. 5.3 kohaselt, töö vastuvõtmisel vormistavad pooled maaparandussüsteemi kasutuselevõtu akti, millele kirjutavad alla poolte esindajad. Tööde tellija RMK ja töövõtja (Orvek OÜ) vahel sõlmiti 10.12.2009. a alltöövõtja Astnik Ehitus OÜ poolt ebarahuldavalt teostatud melioratiivtööde suhtes vaegtööde leping, puuduste kõrvaldamise tähtajaga 2010 mais-juunis. 19.04.2010. a teatega RMK tuletas meelde vaegtööde lepingu alusel puuduste kõrvaldamise kohustusest. Hageja oli teadlik eelnimetatud puuduste kõrvaldamise kohustusest, kuid ei reageerinud korduvatele nõuetele ning puudusi ei kõrvaldanud. Nimetatud põhjusel Orvek OÜ tööde vastuvõtu akti alltöövõtjaga Astnik Ehitus OÜ-ga ei allkirjastanud, sest Hageja töödes puuete kõrvaldamise tööd oli Orvek OÜ sunnitud andma kolmandale isikule.
16.Seejuures väärib tähelepanu, et hageja on kohtule esitanud ühepoolselt allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Kuid Hageja endale võetud töökohustusi nõuetekohaselt ei teostanud ega ka lõpetanud, mistõttu tsiviilasjas esitatud ning ühepoolselt allkirjastatud akt on kehtetu.
17.Tellija (RMK) poolt tööde vastuvõtmine ei puuduta hagejat. Hagiavalduses toonitatakse, et tellija (RMK) on kõik tööd vastu võtnud ning väidetavalt Orvek OÜ olevat kohustatud maksma hagejale kogu lepingulise maksumuse. Ilmneb, et Astnik Ehitus OÜ pretendeerib objekti kõikide tehtud tööde maksumusele. Tõepoolest, tööde tellija RMK võttis kostjalt Orvek OÜ-lt vastu lõpuks kõik teostatud tööd, kuid see asjaolu ei oma tähtsust alltöövõtjale (hagejale), kuna Hageja teostas alltöövõtjana ainult osa töödest kogu objekti maksumusest – melioratiivtööd, mistõttu Astnik Ehitus OÜ ei saa pretendeerida kogu objekti ning teise isiku poolt teostatud tööde maksumusele.
18.Hageja (alltöövõtja) poolt teostatud tööd on tasutud. Hageja poolt objektil teostatud melioratiivtööde eest tasus kostja (alltöövõtja) Astnik Ehitus OÜ esitatud arvete alusel, vastavalt faktiliselt teostatud tööle. Orvek OÜ tasus hagejale ka tööd, mida ei näinud ette töövõtuleping – täiendavalt tellitud transporditeenused, mille kohta eraldi kirjalikku lepingut ei sõlmitud.
19.Kostja kavatseb esitada käesolevas tsiviilasjas vastuhagi. Hageja saavutas esialgse lepingu, summas 9 029 151 krooni, sõlmimise pettusega, varjates, et tal puudub õigus teostada töid ja puudub litsents, mis on otseses vastuolus heade kommetega. Põhjusel, et Hageja pahauskse lepingupoolena ja menetlusosalisena rajab käesolevas tsiviilasjas haginõuded lepingu kehtetul redaktsioonil, Kostja Orvek OÜ kavatseb käesolevas tsiviilasjas esitada vastuhagi töövõtulepingu, summas 9 029 151 krooni tühisuse tunnustamise nõudes.
MENETLUSE KÄIK
20.Hageja esitas vastuse kostja vastusele, milles ei nõustunud Kostja seisukohtadega.
21.Kostja väitel Hageja nõuded tulenevad esialgsest ja kehtetust töövõtulepingu variandist. Hageja rõhutab, et väide on väär ja kohut eksitav. OÜ Orvek (peatöövõtja/tellija) ja OÜ Astnik Ehitus (alltöövõtja) tõesti sõlmisid 29.07.2008. a töövõtulepingu nr 15/07-08 hinnaga 2 950 000 krooni (lisandub km 18%), sh oluliselt väiksem tööde mahuga. Ülejäänud tööd pidi teostama hinnaga 6 079151 krooni (lisandub km 18%) OÜ Estamet (alltöövõtja, RK 10797904). Lepinguid sõlmides, st kohe peale allkirjastamist, peeti aga hoopis otstarbekaks, et Hageja sõlmib Kostjaga kogu mahus alltöövõtulepingu ning Hageja omakorda tellib osa tööde mahust (litsentsi nõudvale tööde osale – lisatud tegevusluba) OÜ-lt Estamet. Vastavalt eeltoodule ka käituti, st loeti tühistatuks juba sõlmitud töövõtulepingud ning sõlmiti uued lepingud. Hageja ja Kostja muutsid 29.07.2008. a sõlmitud töövõtulepingu nr 15/07-08 mahtu ja hinna, st 2 950 000 krooni + 6 079151 krooni = 9 029 151 krooni (lisandub käibemaks).
22.Hageja omakorda sõlmis koheselt (29.07.2008. a) OÜ-ga Estamet alltöövõtulepingu nr 28/07-08 tööde osale summas 4 579 151 krooni (lisandub käibemaks). Tulenevalt eeltoodud kehtivatest lepingutest asuti ka kohustusi täitma, st teostati töid, võeti vastu ja esitati vastavaid arveid ning arved tasuti.
22.OÜ Estamet esitas OÜ-le Astnik Ehitus tasumiseks järgnevad arved (käibemaksuta): 502 906,66 krooni (nr 46, 18.11.2008. a) + 194 233,32 krooni (nr 47, 16.12.2008. a) + 417 140,84 krooni (nr 1, 09.01.2009. a) + 66 231 krooni (nr 3, 13.02.2009. a) + 222 606,12 krooni (nr 6, 16.03.2009. a) + 600 000 krooni (nr 10, 21.04.2009. a) + 322 860 krooni (nr 29, 13.08.2009. a) + 807 136 krooni (nr 52, 21.10.2009. a) + 736 673,60 krooni (nr 64, 28.12.2009. a) = 3 669 787,54 krooni.
23.Seoses Kostja, kui Tellija, võlgnevusega Hageja ees on ka Hagejal tänaseni tasumata osa lepingutasust oma alltöövõtjale. Hageja kokkuleppel alltöövõtjaga ei ole viimane esitanud kogu nõuet Hagejale tasumiseks kuni Tellija/Kostja poolt võlgnevuse kustutamiseni kuna nõude esitamisel kuulub koheselt tasumisele oluline käibemaksusumma, kuid nõude täitmiseks Hagejal vahendid puuduvad.
24.Tulenevalt eeltoodust on vale ja paljasõnaline Kostja väide lepingu kehtetuse osas kuna ajaliselt hilisemalt on väiksema mahuga leping tühistatud ja sõlmitud hagiavaldusele lisatud leping lisaks asjas olemasolevatele tõenditele soovib hageja eeltoodud asjaolusid tõendada ka lepingut sõlminud tunnistaja ütlustega.
25.Kostja väide, et ta on melioratiivtööd tasustanud faktipõhiselt ja lisaks tasus Kostja transporditeenuste eest, mille kohta puudus kirjalik leping jääb arusaamatuks ja paljasõnaliseks. Hageja on Kostjale esitanud tasumiseks arved vastavuses kehtiva lepinguga. Kostja on lepinguhinnast summas 9 029 151 krooni (käibemaksuta) jätnud tänaseni tasumata 1 544 030,90 krooni. Seega Kostja tasus lepinguhinnast summa 9 110 367,28 krooni. Kummaline on Kostja väide, et ca 6 miljoni krooni eest tellis ta hagejalt suuliselt hoopiski transporditeenuseid.
26.OÜ Astnik Ehitus esitas Kostjale tasumiseks järgnevad arved (käibemaksuta): 456 320 krooni (nr 27/08, 27.08.2008. a) + 743 012,45 krooni (nr 18/A, 11.2008. a) + 431 344,74 krooni (nr 17/12, 17.12.2008. a) + 737 853,53 krooni (nr 33-12, 31.12.2008. a) + 430 728,66 krooni (nr 07/02, 09.02.2009. a) + 488 431,12 krooni (nr 16/03, 16.03.2009. a) + 1 571 824,08 krooni (nr 09/04, 09.04.2009. a) + 522 860 krooni (nr 12-A, 12.08.2009. a) + 1 610 084 krooni (nr 22-A/09, 20.10.2009. a) + 2 036 692,42 krooni (nr 14/12, 14.12.2009. a). Kokku käibemaksuta esitatud arveid summale 9 029 151 krooni (vastavuses sõlmitud Lepinguga). Tasumata on 2 444 030,90 krooni (arve nr 14/12, 14.12.2009. a, käibemaksuga) – 900 000 krooni = 1 544 030,90 krooni, s.o. 9 8681,56 eurot.
27.Asjas on oluline Kostja kinnitus, et tööde tellija on temalt, kui peatöövõtjalt, kõik tööd vastu võtnud – seega tööd on nõuetekohaselt teostatud.
28.Väide, et vaegtöid Kostja teostas täiendava tähtaja jooksul ise kolmandate isikute kaasabil on vale ja eksitav (sh paljasõnaline). Hagiavalduses on esitatud taotlus tunnistaja Villu A. ülekuulamiseks, kes saab vaegtööde tegemise ja tegija osas anda ütlusi ning hageja jääb vastava taotluse juurde. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et Kostja teadlikult ei allkirjastanud tööde vastuvõtmise akti, kuna püüdis vältida maksekohustust.
29.Kostja esitas vastuse Hageja seisukohtade osas. Kostja märkis, et Hageja on kohtule esitanud töövõtulepingu nr 14/07-08 29.07.2008. a mis on sõlmitud OÜ Orvek ja OÜ Estamet vahel. Hageja ei ole põhjendanud ega põhistanud, missugust tsiviilasjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks eelnimetatud töövõtuleping on kohtule esitatud. OÜ Orvek ja OÜ Estamet suhted ei puuduta ega saagi puudutada hagejat OÜ Astnik Ehitus. Vastuses kohtule hageja väidab, et OÜ Estamet esitas OÜ-le Astnik Ehitus tasumiseks arved. Kuid missugust tõenduslikku tähtsust omavad OÜ Estamet arved ja nimetatud isikute vahelised lepingulised suhted käesolevas asjas, jääb jällegi selgusetuks. Kostja eeldab, et OÜ Estamet ja OÜ Astnik Ehitus vahelised suhted ei puuduta kostjat OÜ Orvek ning ei oma käesolevas vaidlusasjas vähimatki tähtsust. Kui ilmneb, et omamata tegevusluba ja litsentsi ehitustöödeks, Hageja OÜ Astnik Ehitus kasutas temal lasuvate kohustuste täitmiseks OÜ Estamet teenust, on Hageja õigustatud esitama teostatud tööde eest nõude hoopiski OÜ-le Estamet, mitte aga peatöövõtjale OÜ-le Astnik Ehitus.
30.OÜ Orvek suhted OÜ-ga Estamet ei saa puudutada Hagejat. Seda enam, et OÜ Estamet ei ole esitanud arveid, pretensioone ja nõudeid Kostjale (peatöövõtjale) OÜ-le Orvek juba rohkem kui 4 aasta jooksul töödes osalemisest arvates.
31.Kohus arutas asja kohtuistungitel 05.11.2013. a ja 27.01.2014. a, viimasel kohtuistungil kuulas kohus ära tunnistajad V. A., V. G.i ja N. A.i.
KOHTU PÕHJENDUSED
32.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
33.Poolte seletustest, tunnistajate ütlustest ja kohtule esitatud tõenditest tuleneb, et RMK tellis töövõtu korras Saaremetsa tee, Kadaka tee ja Mustvee-Avinurme tee rekonstrueerimise. RMK peatöövõtja oli OÜ Orvek, kes omakorda tellis tööd töövõtulepingu alusel alltöövõtjalt OÜ-lt Astnik Ehitus, viimane tellis alltöövõtukorras osa töid OÜ-lt Estamet.
34.Kohtule on esitatud töövõtulepingud: Leping nr 15/07-08 29.07.2008. a, tellija OÜ Orvek, töövõtja OÜ Astnik Ehitus, tasu 9 029 151 krooni (lisandub käibemaks) (I kd tl 12-15, 24-25); Leping nr 15/07-08 29.07.2008. a, tellija OÜ Orvek, töövõtja OÜ Astnik Ehitus, tasu 2 950 000 krooni (lisandub käibemaks) (I kd tl 42-48); Leping nr 28/-07-08 29.07.2008. a, tellija OÜ Astnik Ehitus, töövõtja OÜ Estamet, tasu 4 579 151 krooni (lisandub käibemaks) (I kd tl 104-107); Leping nr 14/07-08 29.07.2008. a, tellija OÜ Orvek, töövõtja OÜ Estamet, tasu 6 079 151 krooni (lisandub käibemaks) (I kd tl 108-111).
35.Kõik lepingud on sõlmitud ühel päeval. Kuna lepingute nr 14/07-08 ja nr 15/07-08 tasu kokku on 9 029 151 krooni (6 079 151 + 2 950 000), siis on loogiline ja usutav Hageja poolt selgitatu, et algselt koostati Hageja ja Kostja vahel leping summale 2 950 000 eurot ning hiljem otsustati sõlmida leping summale 9 029 151 krooni. Seega jäid neljast sõlmitud lepingust kehtima ja täideti kahte lepingut (lepingud nr 15/07-08 summale 9 029 151 krooni ja leping 28/07-08). Teisisõnu, OÜ Orvek tellis kogu töö oma alltöövõtjalt – OÜ-lt Astnik Ehitus ning viimane omakorda tellis alltöövõtu korras osa töid OÜ-lt Estamet. Tellija RMK ja peatöövõtja koostasid 10.12.2009. a vaegtööde lepingu (I kd tl 16). Vaidlust ei ole selle üle, et vaegtööd teostati ning tellijale RMK-le on tööd lõplikult üle antud. Asja materjalidest tuleneb, et Lepingu alusel esitas Hageja Kostjale tasumiseks arveid kogusummas 9 029 151 krooni ning Kostja on arved tasunud (I kd tl 90-102), seega ei saa Kostja kuidagi väita, et Kostjalt telliti töid 2 950 000 krooni ulatuses. Osaliselt on tasumata viimane arve nr 14/12 14.12.2009. a (I kd tl 23). Arve summa koos käibemaksuga on 2 444 030,90 krooni. Lepingu p 6.4 järgi teostatakse lõpparveldus maaparandussüsteemi kasutuselevõtu akti allkirjastamise järel koostatud arve alusel 10 tööpäeva jooksul. Vaidlust ei ole selles, et arvest nr 14/12 on Kostja hagejale 07.01.2010. a tasunud 450 000 krooni ja 08.01.2010. a 450 000 krooni, tasumata on 1 544 030,90 krooni ehk 98 681,56 eurot. Nimetatud arve tasumist ja jääki on kinnitanud ka Kostja ise (I kd tl 26).
36.Asja materjalidest nähtub, et 10.06.2010. a on koostanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mille kohaselt Lepingu alusel ja vaegtööde lepingu alusel teostatud tööd on lõpetatud, akti on allkirjastanud Hageja, Kostja ei ole akti allkirjastanud (I kd tl 19-20). 09.06.2010. a on RMK saatnud OÜ-le Orvek teate, et lepingujärgsed vaegtööd on teostatud, välja arvatud Jõhvi-Tartu maantee asfaldi mahasõidu liitekohtade (vuukide) täitmine bituumeniga (I kd tl 22), RMK 02.07.2010. a teate kohaselt on vaegtööd vastu võtud (I kd tl 21). Kohus ei nõustu Kostjaga, et asjas ei oma tähtsust see, et põhitellija (RMK) on tööd vastu võtnud. Kuna vaidlust ei ole selles, et töö, mida tellis RMK Orvek OÜ-lt ja viimane omakorda alltöövõtu korras OÜ-lt Astnik Ehitus on üks ja seesama, siis lõppkokkuvõttes on töö teostatud ja vastu võetud, olenemata sellest, kas OÜ Orvek nõustub oma töövõtjaga (OÜ Astnik Ehitus) üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisega või mitte.
37.Kostja väidab, et Hageja ei kõrvaldanud vaegtöid, mistõttu Kostja oli sunnitud tööd üle andma kolmandale isikule. Selline Kostja väide on paljasõnaline ja tõendamata. Kohtule esitatud ehitustööde päeviku väljavõtted seda asjaolu ei tõenda, sest töövõtjana on märgitud OÜ Orvek (tegemist on dokumentatsiooniga, mida täidetakse töövõtulepingu täitmise käigus, I kd tl 148-163). Tunnistaja V. A. ütluste kohaselt organiuseerisid vaegtööde tegemist V. G. ja N. A. (* OÜ Estamet ja OÜ Astnik Ehitus esindajad, II kd tl 38).
38.Kostja väidab, et tõendusliku tähendust ei oma arvete esitamine ja tasumine OÜ Astnik Ehitus ja OÜ Estamet vahel. Kostja märgib, et kui ilmneb, et omamata tegevusluba ja litsentsi ehitustöödeks, kasutas Hageja temal lasuvate kohustuste täitmiseks OÜ Estamet teenust, on Hageja õigustatud esitama tasunõude hoopis Estamet OÜ-le, mitte Hagejale. OÜ Orvek suhted OÜ-ga Estamet ei saa puudutada Hagejat, seda enam, et OÜ Estamet ei ole esitanud arveid, peatöövõtjale (OÜ Orvek) juba rohkem kui nelja aasta jooksul töödes osalemisest arvates. Kohus Kostjaga ei nõustu. OÜ Estamet ei saagi Kostjale arveid esitada, sest nagu kohus eespool märkis, lepiti nelja sõlmitud lepingu asemel kokku selles, et OÜ-le Orvek teostab töid OÜ Astnik Ehitus, kes alltöövõtu korras tellib litsentsi nõudvad tööd OÜlt Estamet. OÜ Estamet ei saa olla Kostjale tundmatu ühing, sest esialgselt sõlmis Kostja OÜ-ga Estamet lepingu ning pidi ka teadma, et Hageja kasutab OÜ-t Estamet oma alltöövõtjana Lepingu resultaadi saamiseks. Kostja tasu maksmise kohustus hagejale tuleneb nende vahel sõlmitud lepingust. Kummaline on Kostja väide, et Hageja peaks tasunõude esitama hoopiski OÜ-le Estamet. Tellija ei saa töövõtjale tasunõuet esitada, tasu saab nõuda töövõtja.
39.Tunnistaja N. A.i ütlustest nähtub, et esialgu sõlmis OÜ Orvek OÜ-ga Astnik Ehitus lepingu ca 2 miljoni tööde maksumuse kohta ning OÜ-ga Estamet ca 6 miljoni kohta. Seejärel otsustai, et OÜ-le Orvek jääb üks alltöövõtja kogu tööde mahu, 9 miljoni peale. RMK võttis tööd OÜ-lt Orvek vastu. Kostja esindaja (juhatuse liige Olga Solokhina) lubas viimase tasumisele kuuluva summa ca 2,5 miljonit üle kanda, kuid tasus vaid 450 000 krooni ja siis veel 450 000 krooni (II kd tl 40). Sama kinnitas ka tunnistaja V. G. (II kd tl 39).
40.Kohus märkis eespool, et OÜ Orvek on kinnitanud võlga OÜ-le Astnik Ehitus summas 1 544 030,90 krooni 04.02.2010. a dokumendis „Orvek OÜ ja Astnik Ehitus OÜ vaheline arveldus nr 1“ (I kd tl 26).
41.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et Kostja võlgneb Hagejale 1 544 030,90 krooni ehk 98 681,56 eurot. Kohus märgib, et puuduvad tõendid selle kohta, kas Kostjal on nõue Hageja vastu, mida tasaarvestada ( arve summas 1 099 800 krooni, I kd tl 26, 27), kuid see ei puuduta ka käesolevat vaidlust, sest Kostja pole avaldust tasaarvestamiseks esitanud.
42.Hageja nõue viivise väljamõistmiseks on põhjendatud. Viivise tasumise kohustus tuleneb osaliselt tasumata 14.12.2009. a arvest ning poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 7.2 (0,15% päevas, kuid mitte üle 30% tasumisega viivitatud summast). Kostja ei ole viivisenõudele, sh arvestuse osas, vastuväiteid esitanud.
43.Hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS §§ 635 lg 1, 637 lg 3, 638, 76, 101 lg 1 p 1 ja p 6,113.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
44.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
45.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega peab Hageja menetluskulud kandma Kostja. Kostja menetluskulud jäävad Kostja enda kanda.
46.Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendis jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.