Tsiviilasja number
2-14-1554
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Margo Klaar, Kaija Kaijanen, Ande Tänav
Tsiviilasi
Eesti Energia Aktsiaseltsi hagi EL vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.10.2014, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.05.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Energia Aktsiaseltsi apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1292,85 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood 10421629), lepinguline esindaja Erik Salur Kostja EL (isikukood XXXXXXXXXXX )
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused:
2(6)
määraga 0,1% kalendripäevas. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on hageja jätnud kohtule tõesed andmed avaldamata. Hageja 14.09.2012 kirjas kostjale hageja möönab tehnilise rikke tõttu toimunud segadust kostjale arvete esitamisel, kuid on leidnud, et olenemata hagejapoolsest eksimusest, on ostjal ehk antud juhul kostjal kohustus tasuda tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest. Kohtu hinnangul ei ole, vaatamata hageja selgitustele, arvetel kajastatud summade kujunemine jälgitav ning üheselt arusaadav. Olukorras, kus segaduse näitude, arvete, nende annulleerimise, ettemaksu arvestamise ning seejärel tühistamisega on tekitanud hageja, on hageja jätnud põhjendamatult täitmata ka pooltevahelise lepingu punktis 11.1 sätestatu, mille kohaselt lepingu täitmisest, muutmisest või lõpetamisest tulenevad eriarvamused ja vaidlused lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste teel. Käesoleval juhul on hageja lähtunud eeldusest, et kostja on tahtlikult jätnud arved tasumata ning sellisena ka hagiavalduses asjaolusid esitanud, tõeseid faktilisi asjaolusid kohtule avaldamata. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja saab tasaarvestada enda kahju hüvitamise nõude hageja vastu kostjale esitatud arvetega. Hageja on leidnud, et nõuete tasaarvestamine ei ole võimalik, kuna vastavalt hageja ja Elektrilevi OÜ vahel sõlmitud käsunduslepingule on kostjal õigus väljastada Elektrilevi nimel arveid ja võtta vastu Elektrilevi nimel lepingus nimetatud teenuse osutamisest tulenevaid makseid. Kohtu hinnangul on hageja jätnud põhjendamatult tähelepanuta vaidlusaluse lepingu tüüptingimuste punkti 5.3., mille kohaselt pool hüvitab teisele poolele lepinguga sätestatud kohustuste rikkumisega põhjustatud otsese varalise kahju. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kostja juhtis liinihooldustööde vajadusele esmalt hageja tähelepanu ning kostja viimasele pöördumisele 10.09.2012 vastas Elektrilevi OÜ lubadusega teostada tööd hiljemalt 15.11.2012. Kuivõrd vaidlusaluse lepingu lahutamatuks osaks on nii kostja kui ka Elektrilevi OÜ tüüptingimused, oleks kohtu hinnangul tarbijat ebamõistlikult kahjustav olukord, kus tarbija tasub küll lepingu täitmise tulemusel esitatud arved (sh võrguteenuse eest) hagejale, kuid lepingust tekkivate nõuete tasaarvestamise võimalust kasutada ei saa. VÕS § 42 lg 3 p 2 järgi lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega välistatakse teise lepingupoole õiguskaitsevahendite kasutamine tingimuse kasutaja suhtes, sealhulgas võimalus tasaarvestada nõudeid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja saab tasaarvestada oma kahju hüvitamise nõude ka hageja vastu. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et tarbitud elektrienergia ning teenuse eest kuulub arve XXXXXXXXXXXX tasumisele. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud tasaarvestuse avaldusele vastuväiteid, mis välistaksid täielikult või osaliselt kostja nõude maksmapaneku. Kohus nõustus kostjaga selles, et temale kahju hüvitisena tasutud 107,15 eurot ei vasta VÕS §-s 127 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgile. Elektrilevi OÜ on kostja liinihooldustööde eest esitatud kahju nõudest summas 1400 eurot hüvitanud kostjale 87,15 eurot, millele lisandub asjaajamiskulu 20 eurot, põhjendusega, et selles ulatuses on tegemist otseste kuludega, mille Elektrilevi OÜ oleks liinikaitsevööndi hooldamiseks teinud. Kohtu hinnangul on põhjendamatu lähtuda kahju hüvitise kindlaksmääramisel Elektrilevi OÜ liinihooldustööde omahinnast. TsÜS § 65 alusel on asjade ja teenuste väärtus nende kohalik keskmine turuhind. Kostja ostis puu langetamise teenuse kohaliku keskmise turuhinnaga, seega tuleb VÕS § 127 lg 1 alusel sellest kahju hüvitamisel ka lähtuda. Kostja nõuet on peetud põhjendamatuks ka seetõttu, et kostja oleks puu langetamise asemel võinud piirduda üksnes okste kärpimisega. Kohtu hinnangul on tegemist oletusliku väitega, kuivõrd hageja ega Elektrilevi OÜ võimaliku ohuga elektriliinidele tutvumas ei käinud. Eeltoodust tulenevalt ei mõjuta hageja poolt esitatud vastuväide tasaarvestuse kehtivust ning kostjal on õigus oma kahju hüvitamise nõue hageja nõudega tasaarvestada, millest kuulub mahaarvestamisele kahju hüvitamiseks juba tasutud 107,15 eurot.
3(6)
Hageja palus kohaldada lepingujärgset viivisemäära, seisuga 14.01.2014 moodustavad viivised 1016,92 eurot. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja viivisenõue põhjendatud, kuna hageja enda kinnituse kohaselt on intresside nõudmine peatatud, kuni pooled on leidnud lahenduse seoses kostja kahju hüvitamise nõudega. Poolte kohtuistungil antud kinnituse kohaselt on kostja täitnud oma lepingulist kohustust arvete tasumisel korrektselt, vaidlus on tekkinud üksnes arve XXXXXXXXXXXX tasumisel. Kohtule on esitatud hageja 26.09.2012 kiri kostjale, kus hageja teatab, et on peatanud võlamenetluse, kuni on lahenenud vaidlus arvelduse üle. Arvestades hagejapoolseid eksimusi näitude fikseerimisel ning arvete koostamisel ja esitamisel, samuti lepingu punkti 11.1 sisulist täitmata jätmist, on kohtu hinnangul hea usu põhimõttega vastuolus esitada viivisenõue kostja vastu. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja põhinõue osaliselt rahuldamisele, viivisenõue ei kuulu rahuldamisele. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse põhinõude rahuldamata jätmise (tasaarvestamise) osas ja teha uus otsus, millega hagi põhinõude osas täies ulatuses rahuldada, või saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Õige ei ole maakohtu seisukoht, nagu poleks hageja esitanud tõeseid andmeid ning oleks eiranud erimeelsuste lahendamise kohustust läbirääkimiste teel. Poolte kirjavahetus näitab, et pikalt on vaidlusalusel teemal kirjavahetust peetud. Kostjale on isegi osaliselt kahju hüvitatud, et lõpetada pooltevaheline vaidlus. Olukorras, kus pooled jäävad oma seisukohtade juurde ja mõlemaid osapooli rahuldava lahenduseni ei jõuta, on siiski ainus võimalus oma nõue maksma panna läbi kohtumenetluse. Kostja pole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et tal oleks võrguettevõtja vastu nõue summas 1400 eurot. Maakohus on asunud ebaõigele seisukohale, et kostjal on õigus nõuda väidetava kahju hüvitamist võrgulepingu tüüptingimuste p 5.3 alusel. Punkti 5.3 kohaselt hüvitab pool teisele poolele lepinguga sätestatud kohustuste rikkumisega põhjustatud otsese varalise kahju. Kostja võimaliku kahju hüvitamise nõude näol ei ole tegemist lepingulise nõudega ning maakohus ei ole viidanud ka ühelegi lepingu punktile, mida võrguettevõtja rikkunud oleks. Võrguettevõtja on käsitlenud kostja nõuet lepinguvälise nõudena tulenevalt elektriohutuseaduses sätestatud võrguettevõtja kohustustest. Hageja on selgitanud, et võrguettevõtja on loovutanud talle õiguse esitada ning oma nimel sisse nõuda võrgulepingust tulenevaid tasusid. Juhul kui jaatada kostja kahju hüvitamise nõuet võrguettevõtja vastu, siis seda on võimalik maksma panna vaid võrgulepingust tulenevate tasude osas. Seega võib kõne alla tulla kostja nõude tasaarvestamine vaid hageja esitatud nõude osas, mis tuleneb võrgulepingust, ehk 1434,33 euroga. Tasaarvestamise eelduseks on esmalt kehtiva nõude olemasolu ja isegi kui see on olemas, ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväite. Võrguettevõtja on kostjale hüvitanud väidetavast kahjust vaid need kulud, mille ta ise oleks kandnud liini hooldustööde raames ja seda eelkõige hea kliendisuhte hoidmise eesmärgil ning kuivõrd kogu puu langetamist õigustatuks pole peetud, siis pole ka peetud vajalikuks välja selgitada, kas kostja on üldse puu langetamisega seoses kandnud kulusid 1400 euro ulatuses. Seega ei ole maakohus välja selgitanud, kas kostja nõue nimetatud suuruses üldse eksisteerib. Hageja elektrilepingu ega võrguettevõtja tüüptingimustes ei ole ühtegi tingimust, millega oleks tasaarvestamine välistatud ja maakohus ei ole ka ühelegi tingimusele osundanud. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostjale esitatud kirja, kus oli detailne õiguslik argumentatsioon, miks hageja ei pea kostja tasaarvestuse nõuet põhjendatuks (06.04.2014 seisukoha lisa 2). Nimetatud kirjas asus hageja kokkuvõttes seisukohale, et võrguettevõtja on oma kohustuse kostja ees täielikult täitnud, millest tulenevalt puudub kostjal nõue hageja ja võrguettevõtja vastu. 4(6)
Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja asja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tuleb maakohtu otsus osas, millega maakohus on jätnud põhinõude 1292,85 euro osas rahuldamata, ja menetluskulude jaotuse osas tühistada ja saata asi vastavas ulatuses maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Maakohus on oluliselt rikkunud otsuse põhjendamise, asjaolude tuvastamise ja eelmenetluse nõudeid (TsMS § 442 lg 8, § 436 lg 2, § 392 lg 1 p 4). Maakohtu seisukohtade kujunemine ei ole jälgitav. Maakohtu otsuse põhjendusest on arusaadav, et maakohus on lugenud kostja nõude ja hageja põhinõude 1292,85 euro osas tasaarvestatuks, kohaldades VÕS § 197 lg-t 1 ja § 186 punkti 2. Maakohus on tuvastanud, et kostja ostis puu langetamise teenuse hinnaga 1400 eurot ja sellest tekkis kostjal kahju 1400 eurot. Maakohus ei ole viidanud ühelegi tõendile, mis nimetatud väidetavat kahju tekkimist ja kahju suurust tõendaks. Ka kostja ei viidanud maakohtu menetluses ühelegi sellisele tõendile. Maakohtu seisukoht väidetava kahju kohta on põhjendamatu. Maakohus oleks pidanud välja selgitama, vajadusel kostjale vastuväidete aluseks olevate asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust selgitades, asjaolud, mida kostja oleks soovinud täpsustada oma nõude alusena, ja tõendid, mida kostja oleks soovinud esitada oma faktiliste väidete tõendamiseks. Maakohtu seisukohad kostja väidetavas nõudes kohustatud isiku kohta on vastuolulised. Esiteks on maakohus seisukohal, et lepingu tüüptingimuste p 5.3 kohaselt pidi hageja hüvitama kostjale lepinguga sätestatud kohustuste rikkumisega põhjustatud otsese varalise kahju, arvestades, et kostja juhtis liinihooldustööde vajadusele hageja tähelepanu. Samas on maakohtu viidatud tüüptingimused kehtivad alles alates 01.07.2013 (tl 93), s.t pärast väidetavalt kahju tekitanud sündmust 2012. aastal. Kostja väitis, et elektriliini hooldamine oli lepingu järgi hageja kohustus, mille kostja täitis. Kostja ei viidanud mõnele kostjaga sõlmitud lepingu punktile ega muule tõendile, mis kinnitaks hagejal sellise kohustuse olemasolu. Seadusest ei tulene, et elektriliini või liinikaitsevööndi hooldamine oleks elektrienergia müüja kohustus. Elektrilevi OÜ 12.12.2012 kirja kohaselt otsustas Elektrilevi OÜ hüvitada kostjale 107,15 eurot lähtuvalt otsestest kuludest, mis oleks Elektrilevi OÜ poolt liinikaitsevööndi hooldamiseks tehtud (tl 69). Teiseks on maakohus seisukohal, et kostjal oli nõue võrguettevõtja vastu, kuid kostja sai tasaarvestada oma nõude ka hageja vastu, sest tarbijat ebamõistlikult kahjustav oleks olukord, kus tarbija ei saa kasutada lepingust tekkivate nõuete tasaarvestamise võimalust. Samas on asjakohatu maakohtu viide VÕS § 42 lg 3 punktile 2, mille kohaselt on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega välistatakse teise lepingupoole võimalus tasaarvestada nõudeid. Maakohus ei ole sellise sisu või mõjuga tüüptingimust tuvastanud. Võrgulepingu, võrguettevõtja ja tema kohustuste ning elektrilepingu, müüja ja tema kohustuste eristamine tuleneb elektrituruseadusest. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei vaielnud vastu hageja väitele, mille kohaselt hageja omandas võrguettevõtjalt võrguteenuse osutamisest tuleneva nõude (tl 90). Kostja oli seisukohal, et kostjal on õigussuhted hagejaga. VÕS § 171 lg 3 kohaselt võib võlgnik talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, välja arvatud juhul, kui võlgnik on oma nõude omandanud kolmandalt isikult ja ta teadis või pidi selle nõude omandamisel teadma, et tema vastu suunatud nõue on loovutatud, või kui võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi. Maakohus VÕS § 171 lg 3 kohaldamise eelduseid ei kontrollinud.
5(6)
Maakohus ei tuvastanud, et kostja oleks teinud nõuete tasaarvestamiseks avalduse. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele, tingimuslikult tehtud avaldus on tühine. Pooled ei toonud maakohtu menetluses esile tasaarvestusavalduse tegemist ega tasaarvestuse toimumist. Selliselt on maakohus võtnud otsuse tegemisel ebaõigesti aluseks asjaolu, mida ei olnud pooltega arutatud ega tõendatud. Kostja tegi vastuses hagiavaldusele üksnes ettepaneku leppida hagejaga kokku vastastikustest nõuetest loobumises. Maakohtu seisukohad hageja nõude tekkimise, jälgitavuse ja esitamise kohta on maakohtu põhjendusi arvestades asjakohatud. Maakohus on märkinud, et kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest kuulub arve nr XXXXXXXXXXXX tasumisele. Asja materjalide kohaselt tugines kostja asjaolule, et hageja arve esitamine tulenes hageja tehnilisest rikkest. Kostja ei vaielnud vastu hageja selgitusele, mille kohaselt jäi hageja kliendisüsteemis arvesse võtmata andmebaasi sisestatud hilisem suurem tarbimisnäit, mille alusel arve jäi õigeaegselt esitamata. Kostja ei esitanud vastuväiteid tarbitud teenuste (võrguteenus, elektrienergia, lisateenus, elektri sisselülitus) koguse, hinna ega tasude arvestuse kohta. Kostja esitas vastuväite, mille kohaselt hageja arve on esitatud üle 12 kuu tagasiulatuvalt, mis kostja arvates on vastuolus tüüptingimuste punktidega 8.6 ja
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.