Osaühing Aldevara hagi Korteriühistu Vabaduse 22 vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Osaühing Aldevara kindlaksmääramiseks
avaldus
menetluskulude
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. aprilli 2014.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühing Aldevara määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Osaühing Aldevara (registrikood: 10928111), esindaja Jana Kaup Vastustaja (kostja): Korteriühistu Vabaduse (registrikood: 80251006), esindaja Aleksandr Gamazin
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 28. aprilli 2014.a määrus muutmata ja Osaühing Aldevara määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.Tartu Ringkonnkohtu 31. oktoobri 2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-1675 tühistati Viru Maakohtu 15. märtsi 2013 otsus ja tehti uus otsus, millega hagi rahuldati. Menetluskulud jäeti KÜ Vabaduse 22 (kostja) kanda.
2.OÜ Aldevara (hageja) kindlaksmääramiseks.
esitas
detsembril
avalduse
menetluskulude
Hageja palus määrata tema menetluskuludena kindlaks ja mõista kostjalt välja kokku 2 301,26 eurot: 1) postikulu kahe tähitud kirja saatmise eest – 7,67 eurot (120 krooni); 2) OÜ Lodlon Õigusbüroo jurist M. Lonski arve/saateleht nr 29 (dokumentidega tutvumine, juriidiline analüüs, konsultatsioonid tsiviilasjas) – 4 tundi, 153,39 eurot (2 400 krooni); 3) OÜ London Õigusbüroo jurist M. Lonski arve/saateleht nr 34 (lepingu tõlkimine) – 10 lehekülge, 115,04 eurot (1800 krooni); 4) maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv – 65,76 eurot (1028,88 krooni); 5) hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv – 431,40 eurot (6750 krooni); 6) OÜ Juhkentali Nõuandla jurist O. Närgi arve nr 536 (dokumentidega tutvumine kohtus) – 2 tundi, 108 eurot; 7) OÜ SOCIAL CONSUL jurist J. Simonjuk 17.03.2013 arve nr 170313/041 (dokumentide ettevalmistamine kohtusse ja kohtus osalemine) – 7,5 tundi, 500 eurot; 8) riigilõiv apellatsioonkaebuselt – 200 eurot; 9) OÜ Keveron Teenused jurist J. Kaup arve nr 53 (kohtuasja materjalidega tutvumine, apellatsioonkaebuse koostamine) – 8 tundi, 720 eurot. OÜ Aldevara kinnitas, et kandis kõik menetluskulud seoses tsiviilasjaga nr 2-10-1675. Hageja selgituse kohaselt ei ole tema juhatuse liikmel õigusalast haridust ega piisavat eesti keele oskust ning sellest tulenevalt oli tal õigus valida ja vahetada esindajaid. Hageja ei oleks ise saanud vormistada maksekäsu kiirmenetluse avaldust, hagiavaldust ega apellatsioonkaebust. Hageja selgitas, et OÜ Lodlon Õigusbüroo ja OÜ Juhkentali Nõuandla esindajad algselt nõustusid ja seejärel keeldusid hagejat esindamast. Hageja vahetas esindajat apellatsioonimenetluses, kuna esimese astme kohtus olnud esindaja ei pidanud vaidluse jätkamist hageja jaoks perspektiivikaks. Siiski oli esindaja vahetus õigustatud, sest apellatsioonimenetluses tehti lahend hageja kasuks. Esindajate haridust tõendavad dokumendid on kohtute nõudmisel juba esitatud ja peavad olema tsiviilasja toimikus.
3.Kostja vaidles hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt vastu. Kostja nõustus hüvitama hagejale tema poolt tasutud riigilõivud kokku summas 697,16 eurot (65,76+431,40+200). Kostja ei ole nõus hüvitama hagejale mitte mingeid muid teenuseid, kuna hageja ei ole märkinud avalduses, millisel õiguslikul alusel ta nende teenuste eest hüvitist taotleb. Samuti ei ole teada, kas õigusabi osutajaid Maksim Lonskit, Olga Närgit ja Jana Kaupi on kohtud tunnistanud lepinguliseks esindajaks. Kostjale teadaolevalt ei oma ükski eelloetletud isikutest lepingulise esindaja puhul nõutavat haridustaset.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohtu 28. aprilli 2014 määrusega rahuldati Osaühingu Aldevara avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrusega määrati hageja menetluskuludena kindlaks ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 1 113,82 eurot (sh 697,16 eurot riigilõivud + 416,66 eurot lepingulise esindaja kulu). Maakohtu põhjenduste kohaselt tähendab poole esindamine kohtumenetluses teise isiku eest ja nimel tegutsemist. Seega on TsMS § 175 lg 1 alusel lepingulise esindaja kulude hüvitamise
eelduseks see, et esindaja oleks menetlusosalise nimel teinud vähemalt mõne menetlustoimingu ja osalenud menetluses. Antud tsiviilasja toimikust ei nähtu, et hagejal oleks M. Lonski arvel nr 29 ja 34 ning O. Närgi arvel nr 536 märgitud menetlustoimingute tegemisel olnud esindaja, kes oleks esitanud kohtule hageja nimel menetlusdokumente. Lepingulise esindaja olemasolu ei nähtu ka menetlusdokumentidelt. Hagiavaldus (I kd tl 8-9; ka maksekäsu kiirmenetluse avaldus), parandatud hagiavaldus (I kd tl 31-32), hageja seisukoht kostja vastusele (I kd tl 69), kohtumenetluse kiirendamise taotlus (I kd tl 72) ja taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks (I kd tl 82-83) on allkirjastatud hageja juhatuse liikme enda poolt. Kohus on asjassepuutuvat kirjavahetust pidanud samuti hageja seadusliku esindajaga. Kuna TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosalise esindaja, mitte aga õigusdokumendi koostamise kulu, jättis maakohus OÜ Lodlon poolt hagejale väljastatud arve nr 29 (kd II tl 70) ja OÜ Juhkentali Nõuandla poolt hagejale väljastatud arve nr 536 kohtuvälise kuluna arvestamata. Samuti jättis kohus arvestamata OÜ Lodlon poolt hagejale esitatud arve nr 34 (kd II tl 70 pöördel). Kuna Eesti riigikeel on eesti keel, siis on muus keeles koostatud dokumendid (koosolekute protokollid, lepingud jne) menetlusosaliste enda risk ja nende tõlkimise kulud ei ole asja läbivaatamise kulud TsMS § 143 lg 1 mõistes. OÜ Social Consul väljastatud arve nr 170313/041 summas 500 eurot (17.03.2013, kd II tl 72 pöördel) luges kohus põhjendatuks täies ulatuses. OÜ Keveron Teenused (jurist Jana Kaup) arve nr 1052 summas 720 eurot (02.04.2013, kd II tl 74) jättis kohus menetluskulude kindlaksmääramisel arvestamata. Apellatsioonkaebuse allkirjastas hageja juhatuse liige ise. Apellatsioonkaebusel on küll märgitud, et hageja lepinguliseks esindajaks on J. Kaup, kuid toimiku materjalide kohaselt J. Kaup ringkonnakohtu menetluses hagejat esindanud ei ole. Tartu Ringkonnakohus on menetlusteavet vahetanud hageja seadusliku esindajaga (II kd tl 27) ja ka 31. oktoobri 2013 otsuses ei ole märgitud hageja lepingulist esindajat. Postikulud (kd II tl 69) on hagejal tekkinud enne kohtumenetlust, mistõttu ei saa neid nõuda TsMS’i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel ja tuleb jätta hageja kohtuvälise kuluna arvestamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD
4.Osaühing Aldevara esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, milles jäeti hageja avaldus rahuldamata ning teha uus määrus, millega mõista lisaks maakohtu poolt väljamõistetule hageja kasuks täiendavalt välja 817,82 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohus nõudnud täiendavalt menetluskulusid tõendavaid dokumente. Järelikult ei tekkinud kohtul kahtlust nende osas. Kohus ei põhistanud, miks ta leidis, et menetluskulud ei olnud põhjendatud ja vajalikud; 2) olid õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud. Osaühingu Aldevara juhatuse liige ei oma juriidilist haridust ega vastavat eesti keele oskust ning ta vajas kohtusse pöördumiseks õigusabi. Hagejal oli ka õigus valida ja vahetada esindajad, eriti veel olukorras, kus esindajad ise ei soovinud enam hagejat esindada. Nii juhtus OÜ Lodlon Õigusbürooga ja OÜ Juhkentali Nõuandlaga, kus esindajad algselt nõustusid ja seejärel keeldusid hagejat esindama. Apellatsioonmenetluses oli esindaja vahetus oli seotud asjaoluga, et maakohtus hagejat esindanud esindaja ei näinud edasisel menetlusel perspektiivi. Kuna kohtulahend tehti hageja kasuks, oli esindaja vahetus õigustatud; 3) ei ole õige kohtu põhjendus, et lepingulised esindajad ei ole allkirjastanud dokumente (sh apellatsioonkaebust) ning kirjavahetus toimus Osaühingu Aldevara e-posti vahendusel.
Määruskaebuse esitaja leiab, et apellatsioonkaebuse allkirjastamine apellandi enda poolt ei tähenda temal esindaja puudumist. Apellandi enda poolt dokumendi allkirjastamise põhjuseks võib olla mh lepingulise esindaja arvutirike, lähetus, haigus vms. Samuti ei soovinud apellant vahetada algselt kohtule esitatud e-posti ja menetlusposti aadressiks on märgitud juriidilise isiku aadress (sh ka menetluskulude avalduse ja käesoleva määruskaebuse esitamisel). Samas on lepinguline esindaja Jana Kaup allkirjastanud seisukoha kostja vastuväitele hageja avalduses menetluskulude hüvitamiseks ja käesoleva määruskaebuse, mis täiendavalt kinnitab, et Jana Kaup on hageja lepinguline esindaja. Hageja lepinguliste esindajate menetluskulud jäävad ka lubatud piirmäära.
5.Maakohus edastas määruskaebuse kostja lepingulisele esindajale. Kohtu määratud tähtaja jooksul ei esitanud kostja kohtule oma kirjalikku seisukohta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 28. aprilli 2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. OÜ Aldevara määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata.
7.Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuse esitaja on palunud tühistada maakohtu määrus osaliselt ja teha uus määrus, millega mõista lisaks Viru Maakohtu väljamõistetule hageja kasuks välja täiendavalt õigusabikulud 817,82 eurot (127,82 + 90 + 600). Nimetatud summa koosneb: 1) OÜ Lodlon Õigusbüroo jurist M. Lonski arve/saatelehtest nr 29 summas 153,39 eurot (2 400 krooni), summa käibemaksuta 127,82 eurot; 2) OÜ Juhkentali Nõuandla jurist O. Närgi arvest nr 536 summas 108 eurot, summa käibemaksuta 90 eurot ja 3) OÜ Keveron Teenused jurist J. Kaup arvest nr 53 summas 720 eurot, summa ilma käibemaksuta 600 eurot. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi üksnes eelnimetatud kolme arve alusel menetluskulude kindlaks määramata ja välja mõistmata jätmise osas. Riigilõivu ja OÜ SOCIAL CONSUL jurist J. Simonjuki 17.03.2013 arve nr 170313/041 alusel õigusabikulude väljamõistmise ning posti- ja tõlkekulude välja mõistmata jätmise osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud.
8.Alusetu on määruskaebuse esitaja etteheide, et maakohus ei ole nõudnud täiendavaid menetluskulusid tõendavaid dokumente. TsMS § 174 lg 5 annab kohtule võimaluse (mitte aga kohustuse) anda poolele tähtaeg oma menetluskulude täpsustamiseks või kohustada poolt esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kuna käesoleval juhul oli menetluskulude koosseis piisavalt selge, puudus kohtul vajadus menetluskulusid täpsustada.
9.Samuti on ebaõige määruskaebuse esitaja väide, nagu ei oleks maakohus selgitanud oma seisukohta menetluskulude põhjendamatuse ja mittevajalikkuse osas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. OÜ Aldevara kohtuvälised kulutused menetlusdokumentide koostamisele ei ole hüvitatavad olukorras, kus väidetavalt dokumendid koostanud esindajad ei ole tegutsenud hageja esindajatena kohtumenetluse jooksul. Ei M. Lonski ega O. Närgi ei ole osalenud maakohtu menetluses OÜ Aldevara esindajatena. Määruskaebuses ei ole ka esitatud vastuväited maakohtu põhjendusele, et kohtule esitatud dokumendid (sh nt hagiavaldus ja menetluse kestel esitatud taotlused) on allkirjastatud OÜ Aldevara seadusliku esindaja Gennadi Mihhailovi poolt.
10.Ringkonnakohus ei sea kahtluse alla asjaolu, et OÜ-l Aldevara oli õigus kasutada menetluses õigusalaste teadmistega esindaja teenuseid. Maakohus on aga õigesti põhjendanud, et käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et OÜ Aldevara eest ja nimel oleks menetluses tegutsenud mõni
teine lepinguline esindaja peale J. Šimonjuki. TsMS § 144 p 1 ja § 175 kohaselt kuuluvad hüvitamisele menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mitte seevastu igasugused võimalikud kulud õigusabile ja -nõustamisele. M. Lonskit ega O. Närgit ei saa lugeda käesolevas tsiviilasjas hageja esindajaks, sest tegelikku esindamist TsMS § 217 mõttes ei ole toimunud. Esindamiseks ei saa pidada OÜ Aldevara soovil dokumentidega tutvumist, juriidilist analüüsi ega ka mitte konsultatsioone.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et dokumentide allkirjastamine ja esitamine seadusliku esindaja poolt ei võimalda tuvastada, et hagejat esindas või vastuse koostas hageja eest lepinguline esindaja (käsundisaaja). Kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega tuleb kohtul menetluskulude väljamõistmisel muuhulgas arvestada ka seda, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Kui menetlusdokumente allkirjastab ja esitab menetlusosaline ise (oma seadusliku esindaja kaudu), puudub nii kohtul kui vastaspoolel võimalus eristada, kas menetlusosaline tegutseb ise või lepingulise esindaja vahendusel. Esindaja osalemine menetluses on õigusabikulude hüvitamise eeldusena muuhulgas vajalik selleks, et kohtul oleks võimalik hinnata õigusabikulude põhjendatust. Selleks peab kohtul olema võimalik hinnata ka seda, kas ja millises ulatuses aitas osutatud õigusabiteenus kaasa menetlusosalise kasuks kohtulahendi tegemisele.
12.Eeltoodust tulenevalt ei ole M. Lonski ja O. Närgi osutatud teenustele tehtud kulutused käsitletavad TsMS § 144 p 1 mõttes esindaja kuludena ega ole seetõttu hüvitatavad. Ringkonnakohus märgib, et ka kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (RKTKo 3-2-1-162-11 p 14). Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai need kulutused hüvitama kohustatud isik ette näha (nt RKTKo 3-2-1-112-11 p 17, 3-2-1-87-09, p 15). Maakohtu menetluses oli OÜ Aldevara esindajaks J. Šimonjuk, kelle õigusabi teenusele kantud kulutused on vaidlustatud määrusega ka menetluskuludena kindlaks määranud. Teisi esindajaid menetluses ei nähtunud ja kostja võis põhjendatult eeldada, et OÜ-l Aldevara ei ole teisi lepingulisi esindajaid ning sellest tulenevalt ei saanud kostja arvestada vaidluse lahendamisel hageja kasuks muude õigusabi osutajate kulude hüvitamise kohustuse tekkimist.
13.Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud põhjendustel (vt käesoleva määruse p 9-12) on maakohus jätnud õigesti rahuldamata avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ka OÜ Keveron Teenused jurist J. Kaup arve nr 53 osas. J. Kaup on küll märgitud apellatsioonkaebuses hageja esindajana ja apellatsioonimenetluses on OÜ Aldevara esitanud kohtule tema poolt OÜ-le Keveron Teenused antud volikirja ning J. Kauba haridust tõendavate dokumentide koopia, kuid see ei muuda fakti, et tegelikkuses esindas OÜ-d Aldevara apellatsioonimenetluses tema seaduslik esindaja Gennadi Mihhailov. J. Kaup ei ole teinud menetluses OÜ Aldevara eest ühtegi menetlustoimingut, muuhulgas ei ole talle edastatud ja ta ei ole vastu võtnud ka menetlusdokumente. Määruskaebuses ei ole esitatud muid väiteid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks.
14.Ringkonnakohus märgib, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lahendamisel viidanud ka Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008 määrusest nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, mis on käesolevaks ajaks vastavalt Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014 määrusele kohtuasjas nr 3-2-1-153-
13 tunnistatud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks (resolutsiooni p 5). Nimetatud määruse tühisus ei mõjuta aga lõpplahendust käesoleva tsiviilasja menetluskulude kindlaksmääramise menetluses.
15.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.