Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. oktoober 2013. a Tartu
Tsiviilasja number
2-10-1675
Tsiviilasi
OÜ Aldevara hagi KÜ Vabaduse 22 vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2191,91 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 15. märtsi 2013. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Aldevara apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ Aldevara (registrikood: 10928111; asukoht: Narva Tallinna mnt 51 pk 116), esindaja Gennadi Mihhailov Vastustaja (kostja): KÜ Vabaduse 22 (registrikood: 80151006), esindaja Aleksandr Gamazin
esindajad
teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning mõista KÜ-lt Vabaduse 22 välja OÜ Aldevara kasuks võlgnevus 2191,91 eurot ja viivised 2191,91 eurot.
Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta KÜ Vabaduse 22 kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Poolte leping vastab VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepingu tunnustele. Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö valmis tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Pooled vaidlevad selle üle, kas lähteülesandest tulenevalt pidi hageja valmistama elamu küttesüsteemi ja soojavarustuse rekonstrueerimise projekti, mis põhineb konkreetselt vaid soojuspumbal süsteemiga „maa-vesi“ (maaküttel põhinev küttesüsteem), või projekti, mis põhineb üldiselt alternatiivsel soojavarustuse süsteemil, ning sellest tulenevalt, kas tehtud töö ehk projekt vastab lepingutingimustele või mitte. Hageja kui töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kostja kui tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Pooled on lepingu p-s 3.3. kokku leppinud tehtud tööde vastuvõtmise korra, mille kohaselt töö vastuvõtmine vormistatakse aktiga, mis on allkirjastatud lepingu poolte volitatud esindajate poolt. Vastuvõtu aktis (t.l.-13, tõlge t.l.-38) kostja allkiri puudub. Seega ei ole tõendatud, et pooled oleks töö vastuvõtmise nõuetekohaselt vormistanud. Kohus järeldab, et töö on kostja kui tellija poolt vastu võtmata. Hageja väitel ei ole kostja töö puudustest hagejale mõistliku aja jooksul teatanud (t.l.-173), kuigi kostja sai projekti kätte 22.09.2009. a. VÕS§ 644 lg 1 ja lg 2 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 3 kohaselt, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Vastavalt lepingu p-le 6.4. on kostja kui tellija kohustatud vastu võtma täitjalt töö, mis vastab lepingu tingimustele ja nõuetele, esimesel võimalusel andma teada täitjale töö käigus väljaselgitatud või muudest puudustest kirjalikus vormis. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud projekti saatmist kostjale ja kostja poolt selle kättesaamist 22.09.2009. a. AS Eesti Posti kviitungid (t.l.-11-12,124,125) kannavad kuupäeva 18.11.2009. a ja 19.12.2009. a. Samuti ei selgu kviitungitelt, mis on saadetise sisu. Kohus leidis, et kostja on teatanud hagejale töö ehk projekti puudustest mõistliku aja jooksul peale projektiga tutvumist. Peale esmaste dokumentide saamist hagejalt (kostja nimetas neid mapiks dokumentidega, mis sisaldas endas soovitusi elamu soojustamiseks ja kahetorulise küttesüsteemi plaani) septembris 2009. a on kostja 12.10.2009. a kirjas teatanud hagejale oma seisukoha projekti mittevastavuse kohta projekteerimisülesandele. Edasi jätkus kirjavahetus poolte vahel kuni novembrini 2009. a, mil kostja teatas hagejale, et projekt ei vasta lepingu tingimustele. Hageja vastusest kostja 22.10.2009. a kirjale (t.l.-133-137, tõlge t.l.-138-142) saab järeldada, et kostja on kirjeldanud töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, hageja on vastanud kostja vähemalt kaheksale viitele projektis leiduvate puuduste kohta. Seega on kostja vähem kui kuu aja jooksul teatanud hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest, mida kohus luges mõistlikuks ajaks projekti puudustest teatamiseks.
Sealjuures on projekti mittevastavust projekteerimistingimustele ka piisavalt täpselt kirjeldatud. Hageja väitel olid projekteerimise tingimused vastavalt lepingu p-le 1.1. kokku lepitud lepingu lisas nr 1, mis on lepingu lahutamatu osa. Hageja oli seisukohal, et lepingu lisa 1 ja projekti tehnilised tingimused olid kostjaga kooskõlastatud ja kostja eesmärgiks oli projekteerida elamu küttesüsteemi alternatiivne soojavarustuse allikas. Kostja väitel saatis hageja kostjale lepingu lisa 1 projekti, millele kostja alla ei kirjutanud, kuna kostja eesmärk oli elamu küttesüsteemi üleviimine maaküttele, samas kui hageja poolt esitatud töövõtulepingu lisa 1 projektis oli maakütte asemel projekteerimisülesandesse märgitud õhk-vesi süsteemi soojuspump (õhkküte). Hageja 06.08.2009. a kirjast kostjale (t.l.-101) selgub, et hageja saatis 06.08.2009. a kostjale lepingu ja tehnilise ülesande (lepingu lisa 1) projekti. Töövõtuleping nr 12 oli poolte vahel sõlmitud 10.08.2009. a. Lepingu igal lehel on poolte allkirjad (t.l.-14-18). Lepingu p-s 1.1. on kokku lepitud, et projekt töötatakse välja kooskõlas tellijalt saadud ülesandele – lepingu lisa
VÕS § 641 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Kohus leidis, et hageja tehtud töö, elamu küttesüsteemi rekonstruktsiooni projekt ei vasta lepingu tingimustele, kuna sellel ei ole kokku lepitud omadusi. Projektis ei ole välja töötatud lahendust elamu küttesüsteemi maaküttele üleviimiseks, milles oli kokku lepitud töövõtulepingus. Hageja on ilma kostja nõusolekuta muutnud projekteerimise (lepingu) tingimusi. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud töö vastavust lepingutingimustele. Kuna töö on tehtud oluliste puudustega, võib kostja VÕS § 110 lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks alusetult keeldunud tööd vastu võtmast. Kohus leidis, et kostja on põhjendatult töö vastuvõtmisest keeldunud ning seetõttu ei saa lugeda hageja tööd kostja poolt vastuvõetuks VÕS § 638 mõttes. Pooled on lepingu p-s 3.3. leppinud kokku tehtud tööde vastuvõtmise ja kostja lepingus märgitud korras hageja tööd vastu võtnud ei ole. Samuti ei saa tööd lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 mõttes. Hageja kui töövõtja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Kuna hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, siis ei ole kostjal tekkinud VÕS § 635 lg-st 1 tulenevat kohustust maksta hagejale töö eest tasu. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt töö eest maksmise kohustuse täitmist. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda.
ülesandega. Vastavalt lepingu p-le 13.1 kinnitavad lepingu allkirjastamisega täitja ja tellija, et nad on tutvunud dokumentidega, mis on lepingu lahutamatu osa ja neil on täielik ja piisav ettekujutus töö mahukusest, piiridest ning samuti muudest olulistest asjaoludest, mis on vajalikud lepingu täitmiseks ja nad on suutelised lepingu kohustusi täitma. Seega on kostja vastavalt lepingu p-s 13.1 märgitule lepingu allkirjastamisega kinnitanud ka seda, et ta on tutvunud lepingu lisadega ning kõnealune lepingu lisa 1 muutus lepingu oluliseks osaks lepingudokumendi allkirjastamisega. Maakohtu viide lepingu p-le 11.1, mille kohaselt on lepingu muutmise või täiendamise osas kokku lepitud kirjalik vorm, ei ole asjakohane, kuna lepingu lisa 1 puhul ei ole tegemist lepingu muutmise ega täiendamisega; 5) kuna lepingu p-s 1.1. sätestatuga ning lepingu lisaga 1 on lepingu objektiks olevate tööde sisu üheselt kindlaksmääratud, siis puudus maakohtul õigus asuda lepingut tõlgendama nii, nagu kostja on väitnud olevat lepingu sisuks, tuginedes seejuures üksnes kostja paljasõnalistele väidetele. Apellandi hinnangul on hageja 16.10.2009. a kirjas (kirja p-d 1 ja 2) kostjale piisavalt selgelt selgitanud, et selleks, et üle minna geotermaalsele küttesüsteemile, tuleb esimese sammuna rekonstrueerida hoonesisene küttesüsteem, mille projekti on hageja kostja tellimusel ka välja töötanud. Peale hoonesisese küttesüsteemi rekonstrueerimist on kostjal juba võimalik valida, kas ta soovib kasutada soojusallikana maakütet (EarthLinked), millise variandi on hageja kostjale koos küttesüsteemi rekonstrueerimise projektiga esitatud tehnilis-majanduslikus põhjenduses välja pakkunud või siis kostja jaoks soodsamat ning vähemkulukamat õhk-vesi soojuspumpa. Ka hageja 01.11.2009. a kirjas (kirja p 5) on vastuseks kostja 22.10.2009. a kirjale märgitud, et hageja ülesannete hulka ei kuulunud geotermaalse süsteemi (maaküte) projekti väljatöötamine. Juhul, kui kostja otsustab hageja pakutud alternatiivsetest variantidest just maakütte kasuks, siis selle realiseerimisel kuulub EarthLinked süsteemi paigaldushinna sisse ka geotermaalse soojusallika projekt; 6) on hageja kõik tööd teostanud täpselt nii nagu lepingus ning lisas 1 ette nähtud. Hageja on teostanud elamu küttesüsteemi rekonstrueerimise projekti kooskõlas standardiga EVS 811:2006 (standardi p 12.4.1) ning leping ei näinudki ette konkreetselt maakütte projekti väljatöötamist, vaid hoone küttesüsteemi rekonstrueerimise projekti väljatöötamist, mis võimaldab üle minna alternatiivsete soojusallikate kasutamisele; 7) on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 110 lg 1, asudes seisukohale, et kostja võis keelduda töö vastuvõtmisest. Käesoleval juhul on kostja alusetult keeldunud valmis ning nõuetekohase töö vastuvõtmisest, seega tuleb töö tulenevalt VÕS § 638 sätestatust lugeda kostja poolt vastuvõetuks, millest tulenevalt muutus VÕS § 637 lg 4 kohaselt sissenõutavaks ka hageja tasunõue.
4) koostas apellant lepingu lisa 1, mis esitati vastustajale alles pärast lepingu allkirjastamist.
Maakohus on õigesti kohaldanud VÕS § 644 lg 1 ja lg 2 ning leidnud, et kostja on vähem kui kuu aja jooksul teavitanud hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest, mis on mõistlik aeg projekti puudustest teavitamiseks.
koosoleku protokoll ei kinnita seda, et korterühistu soovis projekti maaküttele üleminekuks. 28.07.2009. a koosoleku protokolli (I kd, tl 61) kohaselt otsustasid kaasomanikud minna üle iseseisvale küttesüsteemile soojuspumba paigaldamisega. Järelikult on kostja väited selles, et pooled leppisid kokku, et projekt koostatakse maaküttele üleminekuks, paljasõnalised. Hageja on 16.10.2009. a kirjas kostjale (I kd, tl 131) selgitanud, et selleks, et minna üle maa soojusenergiat kasutavale küttesüsteemile, tuleb esimese sammuna rekonstrueerida hoonesisene küttesüsteem, millise projekti on hageja kostja tellimusel ka välja töötanud. Geotermaalsete soojuspumpade tasuvust ning otstarbekust ei saa välja selgitada ilma küttesüsteemi rekonstrueerimise põhiprojektita. Hageja väidete kohaselt on ta koostanud põhiprojekti alternatiivsele küttesüsteemile üleminekuks, mis vastab nõuetele ning on kooskõlas kostja soovidega. Samuti on hageja 13.09.2013. a seisukohtades kinnitanud, et projekt geotermaalsele kollektorile ja selle täpne asukoht maatükil on projekteerimise järgmine staadium, mis ei kuulu käesoleva projekti raamesse. Ringkonnakohus leiab, et hageja koostatud projekt vastab töövõtulepingu p-s 1 ja selle lisas 1 toodud nõuetele ja on kooskõlas kokku lepitud ülesannetega. Lisa 1 kohaselt pidi soojavarustuse alternatiivsüsteemiks olema soojuspump vesi-vesi tüüp ClimateMaster või muu. Lisas 1 kokkulepitu viitab sellele, et kostja ei teadnud ka ise lepingu sõlmimisel, millist küttesüsteemi korteriühistu eelistab ning seetõttu otsustati valikuvõimalused jätta avatuks. Hageja on koostanud küttesüsteemi rekonstrueerimise põhiprojekti, mis võimaldab minna üle erinevatele alternatiivsetele küttesüsteemidele. Järelikult on hageja koostanud nõuetekohase põhiprojekti, ilma milleta ei saaks kostja minna üle alternatiivsele küttesüsteemile. Asjaolu, kas hageja pidi koostama ainult põhiprojekti alternatiivsele küttesüsteemile üleminekuks või nö lõpp-projekti, kus on välja toodud konkreetsed lahendused erinevate küttesüsteemi tüüpide kohta, ei tulene töövõtulepingus kokku lepitust ega lisast 1. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene asjas esitatud tõenditest, et hageja koostas põhiprojekti, mis ei vastanud kostja soovidele. Kuna töö vastas lepingutingimustele ning töös ei esinenud olulisi puuduseid, ei olnud kostjal õigust keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest VÕS § 110 lg 1 kohaselt. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja on alusetult keeldunud töö vastu võtmisest selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Töö tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks VÕS § 638 lause 2 kohaselt. Kuna hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks, on kostjal kohustus maksta tehtud töö eest tasu VÕS § 635 lg 1 kohaselt. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 2191,91 eurot ja viivised 2191,91 eurot. Kostja ei ole projekti maksumusele vastu vaielnud. Samuti ei ole kostja vaielnud vastu viiviste suurusele. Ringkonnakohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista projekti maksumuse tasu 2191,91 eurot ja viivised 2191,91 eurot.
Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.