Viru Maakohtu 30.03.2010.a määrusega kuulutati välja H. K. pankrot. 10.01.2011 määrusega kinnitati lõpparuanne H. K. (pankrotis) pankrotimenetluses, lõpetati pankrotimenetlus ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus vastavalt PankrS § 169 ja § 171. Kohus määras usaldusisikuks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses UÜ Uppland, kelle seaduslik esindaja on K. R.-S..
2.Maakohtu 20.06.2013.a määrusega vabastati K.-R. S. (UÜ Uppland) usaldusisiku ülesannetest (tema enda taotlusel) ja kohustati võlgnikku H. K.d täitma usaldusisiku kohustusi. K-R. S. esitas kohtule taotluse H. K. kohustustest vabastamise menetluse tühistamiseks ja tema vabastamiseks usaldusisiku kohustustest põhjusel, et võlgnik ei ole ühtegi makset teinud usaldusisiku arveldusarvele, usaldusisikul ei ole võimalik oma kohustusi täita. Võlgniku suhtumine usaldusisiku pärimistele on halvustav ja alavääristav. Ilmselgelt ei täitnud võlgnik oma kohustust 2011 aasta juunis, juulis ja augustis (arvestades võlgniku sissetulekut). Kohus leidis, et kuna võlgniku ja usaldusliku suhted ei võimalda efektiivselt läbi viia võlgadest vabastamise menetlust, usaldusisik on esitanud taotluse enda vabastamiseks kohustuste täitmisest, tuleb K.-R. S. vabastada usaldusisiku ülesannetest ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
3.29.04.2014.a esitas võlausaldaja Auvõlg OÜ kohtule taotluse tulenevalt PankrS § 175 lg 5 otsustada võlgniku kohustustest vabastamise keeldumine ja lõpetada kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS §-st 173 nimetatud kohustusi kahjustades sellega võlausaldajate huve. Võlausaldaja märgib, et võlgniku sissetulek on pidevalt ületanud elatusmiinimumi, millele sissenõuet ei saa pöörata, kuid vaatamata sellele ei ole kolme aasta jooksul laekunud võlausaldajatele ühtegi makset. Päringu võlgniku kohustuste täitmise kohta on esitanud kohtule võlausaldajad AS SEB Pank ja AS Swedbank. Kirjalikku seisukohta kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise taotlusele võlgnik kohtule ei esitanud.
4.Kooskõlas PankrS § 175 lg 3, kuulas kohus 20.10.2014a ära H. K. (II kd, tl 99-101). H. K. selgitas, et on korrektselt esitanud aruanded sissetulekute kohta. Summa, mille tasumata jätmisega ta justkui oleks võlausaldajate huve rikkunud, oleks võlgniku sissetulekuid arvestades väike ega saa oluliselt kahjustada võlausaldajate huve. Tasuvat tööd on väga raske leida, on käinud seda ka Soomes otsimas. Usaldusisiku kohustustest sai aru täpselt nii nagu seaduses kirjas. Tema käitumist on mõjutanud asjaolu, et abikaasa põeb kolmanda staadiumi vähki, iga kuu kulub ravimitele üle paarisaja euro, peale selle tuleb tasuda üüri- ja kommunaalteenuste makseid, et mitte haige inimesega tänaval olla. Võimalik oleks makseid teha juhul, kui ei oleks igakuised apteegikulusid ja tal endal oleks võimalik rohkem teenida. Kuna ta ei ole tööandjatele varjanud, et naine on haige, siis keegi teda nii väga tööle ei tahagi võtta. Seadus võimaldab võlgadest vabastamise menetlust mitte lõpetada viie aasta jooksul,
vaid seda pikendada kuni seitsme aastani. Teoreetiliselt säilib võimalus, et edaspidi ülekulud kaovad ning saab järk-järgult makseid teostada.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud võlausaldaja esitatud taotlusega, kuulanud ära võlgniku H. K. ning hinnanud asja kogutud tõendeid kogumis, leiab, et taotlus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
6.Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 otsustab kohus võlgniku taotlusel pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lg 2 või 4 nimetatud alus. Tulenevalt PankrS § 175 lg 2 p 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma § 173 nimetatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlausaldaja leiab taotluses, et H. K. on süüliselt rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
7.PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (§ 173 lg 1). Võlgnik on kohustatud ettevõtlusest, töö-või teenistussuhtest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle kandma (§ 173 lg 3). Kui võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud aasta, võib võlgnik tulust endale jätta 15%, kahe aasta möödudes 20% ja kolme aasta möödudes 25% (§ 173 lg 4) arvestades seejuures, et usaldusisikule ei pea andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 ei saa sissenõuet pöörata tulule, mis ei ületa kuupalga alammäära.
8.Alates 20.06.2013.a. täidab H. K. ka usaldusisiku kohustusi enda kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku kohustused sätestab PankrS § 172. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadudu maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel nimetatud usaldusisik vabastati 20.06.2013 viimase enda taotlusel, kuna võlgnik ei teinud talle makseid, muutes sellega usaldusisiku kohustuste täitmise võimatuks. Kuna usaldusisikule ei laekunud vahendeid, millest väljamakseid teha, tuli kohtu arvates vastav kohustus täita H. K.l .
9.Kohus märgib, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast kindlat ja automaatset võlgadest vabanemist. Võlgadest vabastamine võib kõne alla tulla eelkõige vaid juhul, kui võlgnik on menetluse kestel tõesti käitunud nö vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil (5-7 aastat) peab võlgnik tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja muidugi käima tööl (st tegelema tulutoova tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
10.Edasi analüüsib kohus, kas H. K. on täitnud PankrS § 173 tulenevaid kohustusi. 10.1 H. K. on kohustustest vabastamise menetluse algatamisest arvates (so alates 10.01.2011) valdava enamuse ajast töötanud. Seega mõistlikult tulu toova tegevusega tegelemise kohustust võlgnik rikkunud ei ole. Võlgnik on iga kolme kuu möödudes esitanud kohtule andmed oma sissetulekute kohta. 10.2 Kohustustest vabastamise menetluse algatamisest arvates so alates 10.01.2011 kuni käesoleva ajani ei ole võlausaldajatele tehtud ühtegi makset. Makseid ei ole tehtud isegi ajal, kui võlgnik teab, et kohus menetleb taotlust kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. 10.3 Kohus ei nõustu H. K. antud selgitustega, et isegi kui ta oleks makseid teinud, oleks need olnud sedavõrd väikestes summades, mis ei oleks kuidagi võlausaldajaid kahjustada saanud. 10.4 Kohus nõudis Maksu-ja Tolliametilt andmed H. K. tulu kohta (millest on maha arvestatud riiklikud maksud) aastatel 2011 – 2014 (seisuga 31.08.2014). Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt on H. K. viidatud aastatel saanud tulu järgmiselt (II kd tl 94-95): 2011. aastal 4 637, 44 eurot 2012. aastal 5 346, 73 eurot 2013. aastal 4 450, 23 eurot ja 2014. aastal 3 864, 97 eurot 10.5 Võttes arvesse - PankrS § 173 lg 5 tulu, mida ei pea usaldusisikule andma ning võlausaldajatele vastavalt jaotisele jagama (töötasu alammäär – 2011. aastal 278, 02 eurot, 2012.a 290 eurot, 2013.a 320 eurot ja 2014.a 355 eurot kuus), samuti - PankrS § 173 lg 4 sätestatud protsenti (%) tulust, mille võlgnik võib tulust endale jätta ühe, kahe ja kolme aasta möödumisel kohustustest vabastamise menetluse algatamisest, kujuneb tulu, mida H. K. sai ja pidi usaldusisikule (ehk enda eraldi arvele) kandma 2011. aastal 1 301, 20 eurot, 2012. aastal 1 586, 73 eurot,
2013. aastal 488, 18 eurot ja 2014. aastal 8 kuu eest 768, 73 eurot, seega kokku 4 144, 84 eurot Eeltoodust tulenevalt pidi võlgnik oma kohustuste korrektse täitmise korral teostama väljamakseid võlausaldajatele kogusummas 4 144, 84 eurot, võttes aluseks jaotise pankrotimenetluses. 10.6 Vastavalt kinnitatud lõpparuandele jäi pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustatud nõuetest teiste seas (I kd, tl 131 ja 86 jj): - OÜ-l Auvõlg saamata 159 660, 32 krooni ehk 10 204, 15 eurot. Auvõlg OÜ jaotise protsent oli 55, 85, järelikult vastavalt jaotisele tulnuks H. K.l tasuda Auvõlg OÜ-le 2 314, 48 eurot; - AS-l SEB Pank jäi pankrotimenetluses saamata 46 730, 35 krooni ehk 2 986, 61 eurot, jaotise protsent oli 16,34, AS-le SEB Pank pidi võlgnik kandma 488 eurot; - AS-l Swedbank jäi pankrotimenetluses saamata 4 487, 01 krooni ehk 286, 77 eurot, jaotise protsent oli 1, 56, AS-le Swedbank pidi võlgnik kandma 4,47 eurot. 10.7 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et H. K. sai ja pidi võlausaldajatele väljamakseid tegema, võlgniku põhjendused, et sissetulek oli väike ning eraldisi polnud võimalik tasuda ei ole usutavad. Kohus rõhutab, et kohustustest vabastamise menetluse kestel tulebki võlgnikul toime tulla minimaalsete vahenditega, näitamaks maksete teostamisega tahet anda endast parim võlausaldajate nõuete kasvõi osalisekski rahuldamiseks ja näitamaks oma eeskujuliku käitumisega seda, et ta on väärt uut majanduslikku algust. Käesoleval juhul leiab kohus, et võlgnik on kahjustanud võlausaldajate huve. 10.8 Kohus nõustub, et abikaasa raske haigus võib nõuda lisakulutusi, kuid samas oleks piisava tahte olemasolu korral saanud võlgnik väljapääsu otsimiseks võtta ühendust võlausaldajatega. Seda ta teinud ei ole ega enda sõnul pole tahtnudki teha (II kd tl 99 pöördel). Kohus on seisukohal, et isegi abikaasa haigust arvesse võttes oleks saanud ja pidanud H. K. oma kohustusi võlgadest vabastamise menetluses täitma kasvõi väiksemas ulatuses kui eespool tehtud kohtu arvutustes. Perekonna sissetuleku moodustavad võlgniku selgituste kohaselt abikaasa töövõimetuspension 240 eurot, sotsiaaltoetus 50 eurot, võlgniku töötasu ca 450-500 eurot. Pere eelarve on kuus seega ca 750-800 eurot. Abikaasa ravikulud on iga kuu ca 200 eurot, üüri- ja kommunaalteenuste eest tuleb tasuda ca 200 eurot (talvel). Aastas 1200 eurot arvele koguda (so 100 eurot iga kuu) ning võlausaldajatele jaotise alusel välja maksta, oli võlgnikule kõiki asjaolusid arvesse võttes jõukohane. H. K. ise on töövõimeline meesterahvas ning suuteline oma võetud kohustuste eest vastutama. Põhjendamatu on arvata, et viie aasta vältel ei tule teha ühtegi väljamakset võlgade katteks ning seejärel vabastatakse pankrotimenetluses täitmata kohustustest. Uue võimaluse saamiseks peab kohtu arvates võlgnik andma kohustustest vabastamise menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik, kes mitme aasta vältel ei tee midagi oma nõuete rahuldamiseks, kuigi saaks teha, on kohtu arvates rikkunud tahtlikult PankrS § 173 kohustusi ning kahjustanud võlausaldajate huve. Kohus ei pea põhjendatuks ega võimalikuks jätkata kohustustest vabastamise menetlust võlgniku hüpoteetiliste lubaduste „võimalik, et tulevikus saan mingis ulatuses makseid teha „ (tl 100-101) pinnalt. Kohtu hinnangul on H. K. oma käitumisega kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel näidanud, et tal ei ole soovi ega tahet oma kohustusi täita.
11.Kui kohus keeldub võlgnikku vabastamast kohustustest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse (PankrS § 175 lg 8). Kohus avaldab vabastamata jätmise määruse kohta teate Ametlikes Teadaannetes (PankrS § 175 lg 7).
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.