lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-15634/15

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 23.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-15634/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1396
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusPärS § 116 lg 1TsMS § 162 lg 1, 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesPärS § 130 lg 1PärS § 3 lg 1TsMs § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 445 lg 1Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramineVÕS § 162Leppetrahvi vähendamineVÕS § 7Mõistlikkuse põhimõte

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-14-15634

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2014. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

L. S. ja V. S.i hagi Eesti Vabariigi (Ida-Viru Maavanema kaudu) vastu viivise vähendamise nõudes

Hagihind

1 291,82 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus (TsMS § 405)

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja:

Kostja:

L. S. (IK 38705264226, elukoht: Torujõe 18-1, 30321 Kohtla-Järve; e-post: [email protected]) V. S. (IK 35505164220, elukoht: Torujõe 18-1, Kohtla-Järve) Eesti Vabariik (Ida-Viru Maavanema kaudu) (Keskväljak 1, 41594 Jõhvi; e-post: [email protected])

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada L. S.i ja V. S.i hagi Eesti Vabariigi (Ida-Viru Maavanema kaudu) vastu viivise vähendamise nõudes.
2.Vähendada seisuga 17.02.2014.a sissnõutavaks muutunud viivist 1 673, 99 eurolt kuni põhinõude suuruseni, so 424 (neljasaja kahekümne nelja) euro 63 sendini.
3.Hagejal tasuda võlgnevus (põhivõlg + intress + vähendatud viivis) võrdsete osamaksetena 4 (nelja) kuu jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates.

Sarnased lahendid

Muud
  • 25.09.20263-26-2924/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.09.20262-25-4081/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 23.09.20262-24-18108/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 23.09.20263-26-2924/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 18.09.20262-26-118946/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.09.20262-26-111939/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

HAGEJA NÕUE

1.Hagiavalduse kohaselt suri 06.10.2013.a L. S. ema ja V. S.i abikaasa A.S.a. A. S.a oli xxx asuva korteri omanik (registriosa nr xxx) Korteriomandile on seatud reaalkoormatis (korteri juurde erastatud maaosa eest nn järelmaksuga tasumine). 10.02.2014.a on Jõhvi notar Tiit Juse koostanud ja tõestanud pärimismenetluse algatamise avalduse, milles pärandaja pojad L. ja A. S. kinnitavad, et ei ole loobunud oma ema pärandist. Antonina S.a oli abielus V. S.iga ning abielu lõppes pärandaja surmaga 06.10.2013.a. Hageja L. S. sai 17.02.2014.a meeldetuletuse nr 142675, mille kohaselt on 17.02.2014.a seisuga xxx maaüksuse erastamisel sõlmitud lepingu järgi tähtajaks tasumata võlgnevus 2 141, 08 eurot, millest põhivõlg on 424, 63 eurot, intress 42, 46 eurot viivis 1 673, 99 eurot (0,1% iga maksetähtaja ületanud päeva eest). L. S. leiab hagis, et viivis on põhjendamatult suur ja palub seda vähendada kuni põhisummani ning võimaldada tasuda võlgnevust osamaksetena 4 kuu vältel. 14.10.2014.a kohtule saadetud kirjas ühineb V. S. L. S.i hagiga ja volitab poega esindama tema huve.

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Kostja märgib kohtule saadetud kirjalikus vastuses, et hagejale ei ole langenud võla tasumise kohustust. Kinnistusraamatus on endiselt korteriomanikuna kantud A. S.a. Kostja leiab, et hagejal puudub võimalus korteriomanikuks olemata nõuda talle mittekuuluvale korterile seatud reaalkoormatisega seotud viivise vähendamist. Kostja arvates ei ole pärimismenetluse algatamise avaldus piisav dokument ega fakt L. S.i omandiõiguse olemasolu kohta xxx korterile. Kostja palub jätta TsMs § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata. Juhuks, kui kohus peab vajalikuks hagi siiski läbi vaadata, märgib kostja, et: Kostja on saatnud A. S.ale regulaarselt teateid ja meeldetuletusi kohustuse täitmise vajaduse kohta. Meeldetuletustele A. S. reageerinud ei ole ning pole kohustuse tekkimise algusest arvates teinud mitte ühtegi makset.

Kostja on hagejale selgitanud, et maavalitsusel puudub seadusest tulenev alus viivise vähendamiseks, seda saab teha vaid kohus. Kostja nõustub viivise summa vähendamisega, kui kohus peab seda põhjendatuks ning võimalikuks.

Kostja leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 4 järgi poolte endi kanda. Kostja ei ole tekitanud olukorda, millesse A. S.a ja tema tulevased pärijad on sattunud. A. S.al oli aega võlgnevuse tasumiseks kümme aastat ning oma tegevusetusega põhjustas ta olukorra, kus viivised ületavad põhinõude mitmekordselt. Riik ei peaks kandma sellisel juhul menetluskulusid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi.

4.Esmalt märgib kohus L. S.i hagemisõiguse osas järgmist: A. S.a suri 06.10.2013.a Pärimisele kohaldub kehtiv (so 01.01.2009 jõustunud) pärimisseadus (PärS). PärS § 3 lg 1 ja 2 kohaselt avaneb pärand isiku surma korral ja pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. A. S.a pärand avanes seega 06.10.2013.a. Pärandaja ei teinud testamenti ega sõlminud pärimislepingut, seega päritakse seaduse järgi. Pärija võib pärandi vastu võtta või sellest loobuda (PärS § 116 lg 1) Kui pärija ei ole kolme kuu jooksul pärandaja surmast või oma pärimisõigusest teadasaamisest pärandist loobunud, loetakse ta pärandi vastuvõtnuks (PärS § 116, § 118 lg 1, 2, 3, § 119 lg 1). Kohtul ei ole andmeid selle kohta, et L. S. oleks A. S.a pärandist loobunud. Kui pärija ei ole pärandist loobunud, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused (PärS § 130 lg 1) sh reaalkoormatisest tuleneva võlgnevuse ja viivise tasumise kohustus. Lisaks eeltoodule on A. S.a abikaasa V. S. ühinenud hagiga ning andnud L. S.ile volituse enda esindamiseks (tl 64).
5.Arvestades hagihinda (1 291, 82 eurot) menetleb kohus hagi lihtmenetluses (vt TsMS § 405 lg 1). Pooled ei ole avaldanud soovi olla ära kuulatud (§ 405 lg 2) ning on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
6.Korteriomandile asukohaga xxx on seatud reaalkoormatis kostja kasuks ja viivise määraks 0,1% iga viivitatud päeva eest (tl 26, 27 ). Hageja ei ole viivise määrale vastu vaielnud. Kohtule esitatud kirjalike tõendite kohaselt on hageja(te) põhivõlg 424, 63 eurot, intress 42, 46 eurot ja seisuga 17.02.2014.a sissenõutavaks muutunud viivis 1 673, 99 eurot (tl 4, 48-51). Tasumise tähtaeg oli 30.09.2012.a
7.Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule ning vastavalt § 162 lg 1 saab viiviseid vähendada kohus. Viivise alandamine on kohtu diskretsioonotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Seejuures tuleb arvestada ka üldist praktikat viivise väljamõistmisel, sest ka lepingulistes suhetes osalejate jaoks peab üldjoontes olema ettenähtav, kas ja millises ulatuses kohtud nende viivisenõudeid aktsepteerivad. Tõendamine saab seisneda kohtule lepingu sõlmimise, täitmise, lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja muude oluliste asjaolude kohta info esitamises, mille põhjal kohus kujundab siseveendumuse viivise mõistlikkuse ja ebamõistlikkuse kohta. Samas peab kohus lisaks poolte esitatud asjaoludele kaaluma viivise mõistlikkust ka objektiivset kriteeriumit arvestades, lähtudes VÕS § 7. Seega võib viivise

ebamõistlikule suurusele viidata ainuüksi asjaolu, kui viivis ületab kordades põhinõuet (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12 p 20).

8.Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on põhinõue 424, 63 eurot ja viivis 1 673, 99. Viivis ületab põhinõuet 4 (neli) korda, mis ilmselgelt viitab viivise ebamõistlikule suurusele. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu. Kostja nõustub oma vastuses viivise vähendamisega, kui kohus peab seda põhjendatuks ja võimalikuks (tl 45) Kohus nõustub kostja vastuväidetega selles, et A. S.a jättis kümne aasta vältel oma kohustuse, mis tuleneb riigi kasuks korteriomandile seatud reaalkoormatisest, täitmata, põhjustades sellega viivise rakendamise võimaluse. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et viivise rakendamise eelduseks on kohustuse täitmata jätmine kohustatud isiku poolt, see tähendab, et kui kohustatud isik tasuks (oleks tasunud) makseid korrapäraselt ja tähtaegselt, ei oleks viivise arvestamine võimalik. Teisest küljest jääb kohtule arusaamatuks, miks ei ole riik esitanud kümne aasta vältel nõuet A. S.alt reaalkoormatisest tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks, vaid piirdunud vaid meeldetuletuste ja teatiste saatmisega võlgnikule, aidates sel viisil kaasa viivise pidevale suurenemisele. Eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks vähendada viivist põhinõudeni ehk 424, 63 euroni.
9.Vastavalt TsMS § 445 lg 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hageja(d) taotleb võimaldada tasuda võlgnevus osamaksetena 4 (nelja) kuu jooksul. Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 sätestatuga määrab kohus kindlaks, et otsus tuleb täita (st põhivõlg, intress ja viivis tasuda) võrdsete osamaksetena 4 (nelja) kuu jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates.
10.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

11.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 sätestatud üldpõhimõttele, kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtu õiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jätab TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Kuna hageja pöördumine kohtusse viivise vähendamise nõudega oli tingitud pärandaja kohustuse täitmata jätmisest 10 aasta vältel, ei pea kohtu arvates selle eest kulu kandma riik. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, seega ei ole kohtul vajadust kulusid rahaliselt kindlaks määrata.

/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 15.09.20262-26-19712/2Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.09.20262-26-15257/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja