Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Otsuse teatavakstegemise
22.10.2014 Rapla Kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-13-38017
Hagi ese
Rahalise kohustuse täitmise nõue
Hagi hind
2556.46 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ CONTRACTOR 11022401 Seaduslik esindaja: Hjalmar Liivik e-post: [email protected] Lepinguline esindaja: advokaat Tarmo Friedenthal e-post: [email protected] Kostja: Andrei Suurmäe xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx, xxxxxxxx xxxx Esindaja: advokaat Marko Paabumets Advokaadibüroo In Jure OÜ e-post: [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg 1.10.2014
Rahuldada hagi osaliselt.
Välja mõista Andrei Suurmäe’lt (xxxxxxxxxxx) OÜ CONTRACTOR (11022401) kasuks 1278 (üks tuhat kakssada seitsekümmend kaheksa) eurot ja 23 senti võla katteks ja viivis summas 400 (nelisada) eurot. Menetluskulude jaotus käesoleva kohtuotsuse kindlaksmääramist.
Menetluskulud kannab kostja. Hagejal on õigus 30 päeva jooksul jõustumisest alates taotleda kohtult menetluskulude rahalist
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue 20.06.2010 sõlmisid pooled müügilepingu /t.l.13/, mille alusel müüs hageja kostjale puurpingi hinnaga 30 000 krooni. Lepingu p.3 kohaselt tasus ostja lepingu sõlmimisel puurpingi hinnast 10 000 krooni. Ülejäänud summa, so 20 000 euro tasumine pidi toimuma nelja osamaksega perioodil 15.09.2010 kuni 15.12.2010. Lepingu sõlmimisel tasumisele kuulunud summa 10 000 krooni tasaarvestati kostja töötasunõudega hageja vastu. Kostja graafikujärgseid makseid tasunud ei ole ja võlgneb hagejale 20 000 krooni ehk 1278.23 eurot. Hageja on arvestanud kostjale viivist müügilepingu p.3.3 kokkulepitud määras, so 0,1% tasumata summalt päevas. 13.08.2013 seisuga on hageja viivisenõue 1278.23 eurot. Väljakujunenud kohtupraktikast lähtuvalt ei nõua hageja põhivõlast suuremat viivist. Kostja seisukoht Kostja seletuse kohaselt töötas ta kuni koondamiseni 2010 aasta maikuus hageja juures. Töölepingu lõppedes soovis ta osta puurpinki, et sellega kodus tööd teha. Puurpingi hinnas ja sellest, et 10 000 krooni osas tehakse tööandjaga tasaarvestus, oli kokku lepitud. 2010 aasta septembrikuus, kui pidi tasutama esimene osamakse, ei olnud kostja enam Eestis. Detsembrikuuks oli kostjale selge, et puurpinki ta enam osta ei soovi, kuid hageja ei olnud nõus seda tagasi võtma /t.l.85/. Kostja lepinguline esindaja on seisukohal, et pooled ei ole müügilepingut sõlminud, kuna kostja ei ole tasunud esimest osamakset. Tegemist võis olla müügilepingu eelläbirääkimistega. Hageja ei ole tõendatud, et puurpink anti üle nimetatud müügilepingu alusel. Kostja sai aru, et hageja andis talle puurpingu üle, tagamaks tema 10 000 krooni nõuet hageja vastu /t.l.33/. Hagi on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on oma hagi tõendamiseks esitanud müügilepingu /t.l.13/, mille pooled on allkirjastanud ning mille sõlmimise asjaolude kohta andnud ühetaolisi selgitusi. Poolte selgituste kohaselt soovis hageja müüa ja kostja osta lepingus märgitud puurpinki. Pooled olid lepinguväliselt kokku lepinud, et 10 000 krooni ostuhinnast tasaarvestatakse kostja töötasunõudega hageja vastu.
Vaidlus puudub selles, et vahetult peale müügilepingu sõlmimist korraldas hageja puurpingi lahtimonteerimise ja kostja selle toimetamise oma elukohta, kus lepingu ese on kuni käesoleva ajani. Asjas puuduvad tõendid, millised kinnitaksid, et puurpink võib olla kostja valduses muudel asjaoludel, kui sõlmitud lepingust ning poolte seletustest nähtub. Kostja seletuse kohaselt ei tasunud ta lepingujärgseid makseid, kuna ei soovinud puurpinki enam osta. Asjas puuduvad tõendid, et kostja oleks lepingust taganenud, mida VÕS § 188 lg 1 järgi tehakse taganemisavalduse esitamisega teisele poolele. Lepingust taganemise korral tuleb lepingu alusel üleantu tagastada, mida kostja samuti teinud ei ole. Seega on leping kehtiv. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kohustuste rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p1 järgi nõuda kohustuse täitmist. Seega tuleb kostjalt välja mõista 20.06.2010 sõlmitud müügilepingust tulenev täitmata rahaline kohustus summas 1278.23 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle täitmiseni. Kui lepingus on ette nähtud kõrgem viivisemäär kui seadusjärgne, loetakse viivise määraks lepingus ettenähtud määr. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud ja seaduslik. VÕS §-de 113 lg 8 ja 162 lg 1 järgi on kohtul õigus kohustatud lepingupoole nõudel viivist vähendada mõistliku suuruseni, arvestades kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus peab vajalikuks kostjalt väljamõistetavat viivist vähendada kahel põhjusel: 1) tegemist on vaidlusega füüsilise ja juriidilise isiku vahel, kellest viimase puhul ei mõjuta väljamõistetava viivise suurus oluliselt tema majanduslikku seisundit 2) viivise kujunemise on põhjustanud ka hageja käitumine, kes reageeris lepingu rikkumisele otsustavalt alles siis, kui nõue hakkas aeguma /t.l. 84/. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista viivis summas 400 eurot. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab menetluskulud kostja.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.