Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

1(8)

Tsiviilasi nr 2-13-55085

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu 28.11.2013 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku M M pärandvara pankrot. Pankrotihalduriks nimetas kohus Tarmo Villmani. Pankrotihaldur esitas 02.09.2014 kohtule taotluse M M pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, taotluse halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude väljamõistmiseks. Taotlus menetluse lõpetamiseks Pankrotihaldur on esitanud 22.4.2014 kõikidele võlausaldajatele päringu selgitamaks välja nende valmisolekut finantseerida pankrotimenetluse läbiviimist. Päringus oli antud võlausaldajatele tähtaeg finantseeringuks oma nõusoleku esitamiseks, seda tähtajaga 02.05.2014. Ainus võlausaldaja AS Swedbank ei vastanud halduri päringule. Seega võlausaldaja ei ole avaldanud valmisolekut finantseerida pankrotimenetluse läbiviimist. Haldur teatab, et võlgniku pankrotimenetluses puuduvad võimalused pankrotimenetlusse rahaliste vahendite laekumiseks. Realiseeritav pankrotivara on puudunud, seetõttu puuduvad ka laekumised. Pankrotivara saldo 0 eurot. Masskohustused on summas 145,94 eurot, millest tasutud 0,94 eurot ja millisest tasumata 145 eurot. Hoiustatud on rahalised vahendid summas 133,24 eurot. Pankrotimenetluse alguses rahalisi vahendeid summas 134,18 eurot, laekumisi pankrotivarasse summas 0 eurot. Rahaliste vahendite puudumise tõttu ei ole tasutud menetluskulusid vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 3. 2(8)

Tsiviilasi nr 2-13-55085

Jaotusettepaneku ei ole koostatud, kuna on puudunud pankrotivara millest teha väljamakseid võlausaldajale. Müümata pankrotivara puudub, teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Pankrotimenetluse käigus on haldur kontrollinud võlgniku tegevusega seonduvat, selgitanud välja pankrotivaraga seonduva, selgitanud välja võlausaldajad, kontrollinud esitatud nõudeavaldust. Haldur valmistanud ette ja läbi viinud võlausaldajate 1. üldkoosoleku ja nõuete kaitsmise üldkoosoleku, analüüsinud võlgniku tegevust ja nõuete esitamise võimalusi, analüüsinud pankrotivara moodustamise võimalusi, teostanud pankrotivara arvestust, koostanud vajalikud aruanded ja taotlused. Välja selgitatud andmete kohaselt võlgniku pankrotivaraks rahalised vahendid pangaarvel summas 134,18 eurot. Nimetatud rahalised vahendid olid arestitud ning halduri taotluse alusel on need vabastatud aresti alt ja rahalised vahendid on haldur võtnud enda kontrolli alla. Pankrotivara suuruseks hetkel 133,24 eurot. Haldur ei ole esitanud hagisid ega kavatse ka esitada. Puuduvad kohtukulud ja ajutise halduriga seonduvad kulud. Pankrotimenetluses jäänud teostamata väljamakseid tunnustatud nõudes: AS Swedbank, II järgu nõue, summa 3 055,40 eurot, jaotis 100%. Pankrotihaldur avaldab, et pankrotimenetluse kulud on suuremad kui olemasolev pankrotivara, mistõttu tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemisega. Menetluse lõpetamata jätmise alused puuduvad, kuna võlausaldajad ei ole nõus menetluse läbiviimist finantseerima. Pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhjused tulenevad piisava sissetuleku puudumisest ning isiku surmast, mis välistas tulu saamise (ainult tulust olnuks võimalik kohustuste täitmine). Taotlus halduri tasu ja kulutuste hüvitise määramiseks Ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluses teinud tööd ja menetluse teenindamisega kandnud kulusid. Menetluse töö arvestus (halduri tööaja arvestus): 1) Teabenõuete esitamine ja erinevatest andmebaasidest andmete kogumine 1 tund; 2) Suhtlus võlgniku, võlausaldajate ja nendega puutumust omanud isikutega 1,5 tundi; 3) Koosolekute korraldamise organiseerimine ja nendel osalemine 1,5 tundi; 3. Andmete koondamine, analüüs ja aruannet koostamine 2 tundi. Kokku 6 tundi. Haldur oma tasu nõude esitamisel lähtub tunnitasust 70 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks (vastavalt PankrS § 23 lg 3 tunnitasu ülemmäär 96 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks). Kokku halduri tasu oleks nimetatud arvestuse kohaselt 420 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Pankrotihaldur taotleb kohtult pankrotihalduri tasu määramist summas 420 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks) ning et pankrotihalduri tasu summas 420 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks) mõistetakse välja võlgnikult. Haldur on seoses pankrotimenetluse läbiviimisega kandnud kulusid summas 145,94 eurot. Tegemist on pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustustega.

3(8)

Tsiviilasi nr 2-13-55085

Võlausaldaja ei ole olnud huvitatud pankrotimenetluse käigust ega halduri tasu ega kulutuste osas seisukoha võtust. Kohus ei ole ka varasemalt võtnud seisukohta kulude osas, mistõttu kulud olemasolevate rahaliste vahendite arvelt on tasumata (tasutud on ainult panga teenustasu summas 0,94 eurot). Pankrotihaldur taotleb kohtult pankrotihalduri kulutuste hüvitamist summas 145,94 eurot, millised mõista välja võlgnikult. Seoses võlgnikul rahaliste vahendite puudumisega ning asjaoluga, et tegemist on füüsilise isiku pärandvara pankrotimenetlusega, esitab taotluse riigi vahenditest menetlusabi korras hüvitise saamiseks. Kohus 14.10.2014 kirjas palus pankrotihaldurit masskohustused ja mille eest tasuti 0,94 eurot.

täpsustada,

millest

koosnevad

Pankrotihaldur teatas kohtule 15.10.2014, et masskohustused on summas 145,94 EUR ja on pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused. See kulu omakorda jaguneb: a) Pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tekkinud panga ülekandetasu kulu summas 0,94 € (see on tasutud). b) Pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tekkinud transpordikulud summas 80 EUR. Transpordikulu seondub sõiduga Kiviõli-Narva-Kiviõli, seda 2 korral (1. üldkoosolek ja panga külastamiseks rahaliste vahendite kätte saamiseks). Läbitud 1 km maksumus 0,25 €, läbitud kilomeetreid 320 km. PankrS § 3 lg 4 tuleneb, et pankrotihalduril on täituri õigused ja kohustused. Vastavalt Kohtutäiturimäärustiku § 63 lg 3 sõidukulud hüvitatakse arvestusega 0,25 €/km. c) Pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tekkinud bürookulud (kulud ruumi kasutamiseks, sidekulud, materjalikulu) arvestusega periood juuni 2013 – aug 2014 eest summas 65 €. 2.Panga ülekandetasu summas 0,94 € (surnud isiku konto oli vaja pangal taas aktiveerida ja sealt raha üle kanda, kuna seda sai teha ainult pangakontoris, siis pank võttis teenustasu kui kontoris tehtud ülekannet).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (edaspidi lühend PankrS) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning keegi võlausaldajatest ei avaldanud valmisolekut finantseerida pankrotimenetluse läbiviimist. 4(8)

Tsiviilasi nr 2-13-55085

Pankrotihalduri koostatud pankrotivara nimekirjast nähtub, et võlgnikul on vara summas 133,24 eurot. Pankrotimenetluses on tunnustatud ühe võlausaldaja nõue summas 3 055,40 eurot. Võlausaldaja ei ole raha saanud. Kohus leiab, et võlgniku pärandvara pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ja menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. PankrS § 165 lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Tarmo Villman halduri ülesannete täitmisest. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihalduri tasu ja kulud PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Kuna pankrotivara puudub ja puudub regulatsioon, kuidas peaks juhinduma pankrotihaldurile tasu määramisel pankrotihaldur taotleb tasu määramist lähtuvalt PankrS § 23 ja 193 lg 4 toodud ajutise pankrotihalduri tasu regulatsioonist. Halduri taotluse kohaselt on pankrotihalduri tasuks 420 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja kulutused on summas 145,94 eurot. Võlgnikul ei ole piisavalt vara väljamaksete tegemiseks ning haldur taotleb menetlusabi andmist summas 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, ning selles ulatuses pankrotihalduri tasu hüvitamist riigi vahenditest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Käesolevas asjas lõppes pankrotimenetlus raugemisega peale füüsilise isiku pärandvara pankroti väljakuulutamist. Tartu Ringkonnakohus on 26.06.2014 määruse tsiviilasjas nr 2-10-4744 p-s 11 asunud seisukohale, et: „PankrS sätetest ei tulene võimalust, et pankrotimenetluse raugemisel pärast pankroti väljakuulutamist pankrotihalduri tasu ja kulutused hüvitatakse riigi vahenditest.“. Kohus käesolevas asjas aga leiab, et seadusandja mõtteks ei olnud jätta pankrotihaldurit ilma tasuta ja kulutuste hüvitiseta olukorras, kui on välja kuulutatud füüsilise isiku pärandvara pankrot ajutise halduri nimetamata PankrS § 15 lg 2 lähtudes, mille kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada, ja pankrotimenetluse läbiviimisel kohtu poolt nimetatud pankrotihaldur tuvastab võlgniku suutmatuse kanda menetluskulusid, milleks on ka halduri tasu ja ajutise halduri tasu.

5(8)

Tsiviilasi nr 2-13-55085

Vastavalt PankrS § 3 lg 2 esimesele lausele pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 8 lg-st 2 tulenevalt menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Antud situatsioonis leiab kohus põhjendatuks kohaldada analoogiat PankrS §-s 23 toodud ajutise pankrotihalduri tasu regulatsiooniga. Vastavalt PankrS § 193 lg 4 kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta

Tsiviilasi nr 2-13-55085

Vastavalt PankrS § 148 lg-le 1 massikohustused on: 1) pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused; 2) võlgniku poolt täitmata lepingutest tulenevad kohustused, kui haldur on jätkanud kohustuse täitmist või teatanud, et kavatseb nõuda lepingu täitmist; 3) võlgniku majandustegevuse jätkamisega seotud maksud; 4) juriidilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluse ajal õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused; 5) muu kohustus, mida käesolev seadus loeb massikohustuseks. PankrS § 150 lg 1 kohaselt pankrotimenetluse kulud on: 1) menetluskulud; 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6) käesoleva seaduse § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa. Tartu Ringkonnakohus on 26.06.2014 määruses tsiviilasjas nr 2-10-4744 p 12 leidis, et: „pankrotimenetluse kulusid ei saa kinnitada suuremas summas, kui reaalselt on olemas pankrotivara“. Kohus pooldab ringkonnakohtu seisukohta ja leiab, et pankrotihalduri taotlus tasu 420 eurot ja pankrotihalduri tehtud kulutuste suuruses 145 eurot kinnitamiseks tuleb rahuldada osaliselt, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotihalduri tasu ja pankrotihalduri tehtud kulutuste hüvitise välja maksmiseks. Kuna peale massikohustuse täitmist summas 0,94 eurot jäi pankrotivaras alles 133,24 eurot, loeb kohus, et selles summas tuleb kinnitada pankrotihalduri kulud ja mõista välja pankrotivarast. Pankrotihalduri tasu on põhjendatud määrata summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Kohus asub seisukohale, et võlgnikule menetlusabi andmine pankrotihalduri tasu katteks on põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul ei ole piisavalt vara halduri tasu väljamaksmiseks, mistõttu ei saa kõiki pankrotimenetluse kulusid katta pankrotihalduri valitsetavast varast. Kohus määrab halduri tasu summas 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks) hüvitamine riigi vahenditest. Ülejäänud osas jätab kohus rahuldamata taotluse halduri tasu ja halduri tehtud kulutuste hüvitamiseks. 7(8)

Tsiviilasi nr 2-13-55085

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.