lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-35721/37

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 20.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-12-35721/37
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1817
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PKS § 68 lg 1, 2TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaAÕS § 226Isikliku kasutusõiguse üleandmine, allkasutusse andmine ja lõpetamineKarS § 121Kehaline väärkohtlemineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-12-35721/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.01.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2014 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-35721

Tsiviilasi

O.T. hagi P.K. vastu eluruumi kasutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. märtsi 2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

O.T. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): O.T. (isikukood XXX)

esindajad

Vastustaja (kostja): P.K. (XXX), esindaja vandeadvokaat Otto Preem

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 17. märtsi 2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jättta O.T. kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.O.T. (hageja) esitas hagi P.K. (kostja) vastu eluruumi kasutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt olid pooled kuni 30.06.2011 abielus ning elasid koos elamus aadressil XXX Valga. Kinnistu omanik on M.K., kuid kostjale kuulub isiklik kasutusõigus. Hageja palus kohtul hinnata, kas lähtuvalt PKS § 68 lg-st 2 on põhjendatud jätta hageja ilma tema õigusest kodule ja kodu puutumatusele. Hageja hinnangul ei ole elamu ainult kostja kasutusse jätmine põhjendatud. Hagiavalduse täienduse kohaselt palub hageja määrata eluruumi kasutuskord järgnevalt: jätta hageja kasutusse XXX elamu alumisel korrusel tualettruumi kõrval asuv magamistuba suurusega 16 m2 koos kõrvalasuva tualettruumi ja pesuruumi kasutusvõimalusega ning läbikäiguõigusega selle magamistoa ja õuepoolse välisukse vahele jäävast väikesest kaminatoast.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt paikneb hageja taotletav eluruum M. K isikliku omandiõiguse alusel kuuluval kinnistul ning ei kinnistu ega seal asuvad eluhooned pole kunagi kuulunud poolte ühisvarasse. Samuti ei kuulu nimetatud eluruum kostja ainuomandisse ega tema ja kolmanda isiku kaasomandisse. Kohus ei saa PKS § 68 alusel määrata kolmandale isikule kuuluva vara kasutuskorda. Hageja on taotlenud kasutusõigust ühele magamistoale, mis ei vasta eluruumile kehtestatud nõuetele ning selline kasutuskord tingib vältimatult elamu muude ruumide kasutamise vajalikkuse.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus jättis 17. märtsi 2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt paikneb hageja taotletav eluruum M. K isikliku omandiõiguse alusel kuuluval kinnistul ning ei kinnistu ega seal asuvad eluhooned pole kunagi kuulunud menetluspoolte ühisvarasse. Samuti ei kuulu nimetatud eluruum kostja ainuomandisse ega tema ja kolmanda isiku kaasomandisse, vaid kolmanda isiku M. K ainuomandisse. Kinnistu kinke- ja isikliku kasutusõiguse seadmise ning asjaõiguslepingu p 3.2 kohaselt koormab kingisaaja M. K talle kinke järel kuuluva kinnistu tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega elamule kasutusõiguse omandaja P. T kasuks. P 5.2 kohaselt on kostjal õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut ning tal on õigus majutada sinna oma perekonnaliikmeid või isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks. AÕS § 226 välistab isikliku kasutusõiguse üleandmise teisele isikule ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta. Käesoleval juhul on XXX kinnistu selle

omaniku poolt koormatud kostja kasuks isikliku kasutusõigusega, mistõttu hagejal puudub igasugune õiguslik alus kinnistu/elamu kasutamiseks ja/või õigus nõuda kasutusõigust perekonna eluasemest tulenevalt. Lepingu p 5.2 sätestatu kohaselt on kasutusõiguse omajal õigus majutada elamusse oma perekonnaliikmeid. Selle õigusega kaasneb ka õigus loobuda (konkreetse) perekonnaliikme majutamise õigusest. Käesoleval juhul on pooled kinnitanud, et hageja ei ela alates 22. augustist 2011 enam XXX Valga linnas asuvas elamus ning kostja on väljendanud seisukohta, et ta ei anna ka oma nõusolekut hageja majutamiseks talle isikliku kasutusõiguse alusel kuuluvasse elamusse. Eeltoodust tulenevalt ei esine hagejal õigusliku alust nõuda eluruumi kasutuskorra kindlaksmääramist. Kui siiski lähtuda PKS § 68 lg-st 2 sätestatust, et tegemist oli perekonna eluasemega, on hagejal kui P. K lahutatud abikaasal põhimõtteliselt võimalus nõuda endale XXX eluruumi (ka osalise) kasutamise õiguse andmist. Selleks tuleb tõendada asjaolusid, mille kohaselt O. T kui kinnistu suhtes asjaõiguslikult mitteõigustatud isiku huvi elamu kasutamiseks kaalub üles M. ja P. K kui õigustatud isikute huvid. Kohus oli seisukohal, et hageja esitatud asjaolud elamu kasutamiseks ei kaalu üles M. ja P. K kui õigustatud isikute huve. Samuti oli kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole elamu kasutuskorra kindlaksmääramine vajalik ka ebaõigluse vältimiseks, kuna nimetatud eelduse puhul tuleks arvestada esmalt laste heaoluga. Asja lahendamisel ei ole määravaks asjaolu, et hageja on jäänud ilma oma kodust, kuna hagejal on uus elukoht. Hageja soov elada koos oma pojaga ei kaalu üles P. ja M. K kui õigustatud isikute huve, sest ühist hooldusõigust omav hageja saab osaleda lapse elus temaga koos elamata. Hagejale on esitatud süüdistus KarS § 121 järgi (P. ja M. K kehalise väärkohtlemise osas). Seega on hageja ja kostja vahelised suhted väga halvad ning kohtu arvates oleks ebamõistlik määrata hageja suhtes P. K isikliku kasutusõiguse alusel kuuluvas elamus kindlaks kasutuskord hageja taotletud viisil. Sellise kasutuskorra kindlaksmääramine ei teeni poolte õiguseid ega huve. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.O. T esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu 17. märtsi 2014 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus rikkunud PKS § 68 lg-t 2, samuti PS §-s 33 ja EIÕK artiklis 8 sätestatud õigust kodule ja eluruumile. Maakohus ei ole põhjendanud, miks tuleb eelistada P. K ja M. K huve olukorras, kus hagis taotletud ruumijaotus tagaks mõlemale endisele abikaasale peaaegu täieliku privaatsuse ja inimväärse eluaseme. Vaidlustatud otsus on vastuolus mitme EIK lahenditega; 2) ei lahkunud apellant oma kodust vabatahtlikult. Vastustaja koos M. K tegid eluruumi kasutamise võimatuks. Apellant peab elama peamisel keldrikorrusel asuvates niisketes ja halva ventilatsiooniga mitteeluruumides. Ei saa pidada õiguspäraseks olukorda, kus kohus kohtuotsusega sisuliselt seadustab ja kiidab heaks kostja poolt toime pandud hageja omavolilise väljatõstmise; 3) on praeguseks ilmne, et P. K ja M. K poolt 2011 juunis esitatud kuriteokaebused olid valekaebused, mille eesmärgiks oli saavutada apellandi eluruumist väljatõstmine. Tartu Ringkonnakohtu 02. aprilli 2014 määrusega kriminaalasjas nr 1-13-10084 tühistati apellandi süüdimõistmine täies ulatuses.
5.P. K vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt:

1) on apellandi viited EIK praktikale antud vaidluse kontekstis asjakohatud. Käesolevas asjas ei ole vaidlusesemeks eluruumist väljatõstmine, vaid PKS § 68 kohaldamine; 2) on maakohus kaalunud erinevate isikute huvisid ning leidnud, et laste huvi on esmatähtsad. Apellandi näol on tegemist kriminaalkorras karistatud isikuga, kes on kandnud reaalse vangistuse (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-43-13). Tartu Ringkonnakohus on maakohtu süüdimõistva lahendi tühistanud, kuid see ei tähenda valekaebuste esitamist P. K ja M. K poolt, kuna menetlus jätkub. P. K märkis istungil, et nii tema kui alaealised lapsed kardavad apellanti ning seetõttu on igasugune kooselu ühises eluruumis välistatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
17.märtsi 2014 otsus muutmata. Kuna Tartu Maakohtu 17. märtsi 2014 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
7.PKS § 68 lg 1 kohaselt kui abikaasad ei jõua abielu lõppemise korral eluruumi ja selle juurde kuuluvate tavalise sisustuse esemete edasises kasutamises kokkuleppele, võib kumbki abikaasa nõuda, et kohus määraks kindlaks kummagi abikaasa õigused ja kasutustingimused nimetatud esemete suhtes. Kohus arvestab eelkõige laste heaolu ja muid tähtsaid asjaolusid. PKS § 68 lg 2 järgi kui perekonna ühise eluasemena kasutatav eluruum on ühe abikaasa ainuomandis või ühe abikaasa ja kolmanda isiku kaasomandis, määrab kohus eluruumi teise abikaasa kasutusse ainult juhul, kui see on vajalik ebaõigluse vältimiseks. Sama kehtib, kui ühele abikaasadest kuulub asjaõigus kinnistule, millel asub perekonna ühine eluase. Kinnistusregistri väljavõtte kohaselt on kinnistu, asukohaga Valga linn XXS, omanik M. K ning kinnistu on koormatud isikliku kasutusõigusega elamule P. T (K) kasuks (tl 40-41). Seega kuulub kostjale piiratud asjaõigus kinnistule, millel asus perekonna ühine eluase ning asjas tuleb kohaldada eelkõige PKS § 68 lg-t 2.
8.Hageja väitel seisneb ilmne ebaõiglus selles, et ta on ilma jäetud kodust ning on sisse kirjutatud mitteeluruumi. Samuti tugineb hageja oma nõudes asjaolule, et ta ehitanud vaidlusaluse elamu elamiskõlblikuks ja soovib, et lapsel oleks võimalus kasvada koos isaga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja kui kinnistu suhtes asjaõiguslikult mitteõigustatud isik ei ole tõendanud seda, et tema huvi elamut kasutada kaalub üles kostja kui asjaõiguslikult õigustatud isiku huvi elamu kasutamiseks, sh ei ole hageja esitanud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et hageja poolt soovitud kasutuskorra kindlaksmääramine vaidlusaluses elamus on vajalik ebaõigluse vältimiseks. Hageja väide, et ta ei lahkunud elamust vabatahtlikult, vaid kostja tegi eluruumi kasutamise võimatuks, ei anna alust PKS § 68 lg 2 kohaldamiseks. Samuti ei anna alust PKS § 68 lg 2 kohaldamiseks apellant väide, et ta peab elama peamisel keldrikorrusel asuvates niisketes ja halva ventilatsiooniga mitteeluruumides. Juhul kui praeguse eluaseme tingimused apellanti ei rahulda, on tal võimalik üürida endale teine eluruum.
9.Apellandi väitel tema poolt hagis taotletud ruumijaotus tagaks mõlemale endisele abikaasale peaaegu täieliku privaatsuse ja inimväärse eluaseme. Iseenesest see, et elamu kasutamine oleks võimalik hageja poolt esitatud kasutuskorra kohaselt, ei tõenda seda, et vaidluse lahendamiseks oleks vajalik PKS § 68 lg 2 kohaldamine. Lisaks eeltoodule arvestades kriminaalasja nr 1-13-10084 menetlust (hagejale on esitatud süüdistus KarS § 121 järgi P. K ja M. K kehalises väärkohtlemises) on pooltevahelised suhted äärmiselt pingelised ning seetõttu hageja poolt soovitud elamu kasutuskorra määramine ei oleks kooskõlas poolte õiguste ja huvidega, vaid halvendaks nende elukvaliteeti. Samuti ei oleks hagi rahuldamine kooskõlas poolte alaealise lapse huvide ja õigustega. Selleks, et hoolitseda oma alaealise lapse eest, ei pea hageja elama temaga koos ühes elamus, vaid ta saab hooldusõigust lapse suhtes teostada ka sel juhul, kui tema elukoht on erinev lapse elukohast. Hageja ja kostja alaealine laps elab jätkuvalt koos oma emaga (kostjaga) aadressil XXX Valga linn ning tema heaolu on tagatud muuhulgas ka seeläbi, et lapse elukoht on jäänud pikemat aega samaks (st lapse elukoht on olnud stabiilne).
10.Alusetu on apellandi väide, et kuna Tartu Ringkonnakohtu 02. aprilli 2014 määrusega kriminaalasjas nr 1-13-10084 tühistati apellandi süüdimõistmine täies ulatuses, siis on praeguseks ilmne, et P. K ja M. K poolt 2011 juunis esitatud kuriteokaebused olid valekaebused, mille eesmärgiks oli saavutada apellandi eluruumist väljatõstmine. Viidatud kriminaalasjas ei ole menetlust lõpetatud, Tartu Maakohtu 25.09.2014 otsusega on hageja süüdi mõistetud KarS § 121 järgi ning maakohtu otsuse peale on esitatud apellatsioonkaebus. Kriminaalasja menetlus juba iseenesest iseloomustab pooltevahelisi suhteid (vt käesoleva otsuse punkt 9).
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.