1.Tühistada Tartu Maakohtu 27. septembri 2012.a määrus ja saata asi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise toimingute tegemiseks.
2.Rahuldada O.T. i määruskaebus.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
08. septembril 2012 esitas O.T. eluruumi kasutamise nõudes.
(hageja) Tartu Maakohtule hagi P.K. i (kostja) vastu
Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja kostja abielus kuni 30. juunini 2011 ning perekonna ühine eluase oli aadressil XXX , Valga. Kinnistusregistri kohaselt kuulus kostjale XXX elamu isiklik kasutusõigus. Kinnistu omanik oli M.K.. Mõni aeg pärast lahutust otsustas kostja, et seni ühine 8-toaline elamu peab jääma ainult kostja kasutusse ning tõstis hageja ilma kohtu loata 22. augustil 2011. a lukuvahetamise abil elamust välja. Hageja otsustas enda ja kostja 7-aastase lapse huvidest lähtuvalt majja mitte siseneda ning pöördus rikkumise lõpetamiseks ning hageja põhiõiguste kaitseks politseisse ja kohtusse. Kuivõrd elamu aadressil XXX oli perekonna ühine eluase, siis tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 68 lg-st 2 oleks kohus võinud määrata senise ühise eluruumi tervenisti teise abikaasa kasutusse ainult juhul, kui see oli vajalik ebaõigluse vältimiseks.
2.Hageja pöördus hagiga kohtusse, kuivõrd maakohus ei pakkunud hagejale esmast õiguskaitset ning politsei ei ole lõpetanud kostja ebaseaduslikku tegevust ega võimaldanud hagejal XXX elamusse siseneda. Tartu Maakohtu 21. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-6549 sätestas samuti, et vastavalt PKS § 68 lg 2 tuleb kostja ja hageja vaheline eluruumi kasutamise vaidlus lahendada hagimenetluses. Hageja taotleb, et kohus hindaks, kas lähtuvalt PKS § 68 lg-st 2 on antud juhul põhjendatud jätta hageja ilma tema õigusest kodule ja kodu puutumatusele. Hageja hinnangul ei ole elamu kostja kasutusse jätmine põhjendatud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 27. septembri 2012.a määrusega O.T. i hagi menetlusse võtmata. Maakohus viitas, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; samuti juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus leidis, et antud juhul esines seadusest tulenev alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Hageja õiguste rikkumine ei olnud hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. PKS § 68 lg 1 sätestab, et kui abikaasad ei jõua abielu lõppemise korral eluruumi ja selle juurde kuuluvate tavalise sisustuse esemete edasises kasutamises kokkuleppele, võib kumbki abikaasa nõuda, et kohus määraks kindlaks kummagi abikaasa õigused ja kasutustingimused nimetatud esemete suhtes. Kohus arvestab eelkõige laste heaolu ja muid tähtsaid asjaolusid. Lõike 2 järgi määrab kohus juhul, kui perekonna ühise eluasemena kasutatav eluruum on ühe abikaasa ainuomandis või ühe abikaasa ja kolmanda isiku kaasomandis, eluruumi teise abikaasa kasutusse ainult juhul, kui see on vajalik ebaõigluse vältimiseks. Sama kehtib, kui ühele abikaasadest üksi või ühiselt kolmanda isikuga kuulub asjaõigus kinnistule, millel asub perekonna ühine eluase. Maakohus viitas, et hagi (endise) abikaasa vastu eluruumi kasutamise nõudes saab esitada, kui abikaasadel on ühine eluase, mille kasutamise osas ei jõua nad abielu lõppemisel kokkuleppele. Hagi selles osas tuleks esitada kas koos abielulahutamise hagiga või eraldiseisva asjana. Kohus märkis, et kui sellekohane hagi esitatakse abieluasjast eraldiseisva asjana, tuleks hagi esitada siiski mõistliku aja jooksul, s.o kas abielulahutamise menetluse ajal või koheselt peale abielu lahutamist. Kui isik esitab hagi eluruumi kasutamise nõudes hiljem,
elades ise juba pikemat aega mujal, siis kohtu hinnangul ei saa olla tegemist hageja õiguste rikkumisega, kuna isikul on juba uus elukoht ning tema õigust elada oma kodus ei ole rikutud. Hageja ja kostja abielu lahutati 30. juunil 2011, seega rohkem kui aasta aega tagasi ning hagejal ja kostjal puudub juba pikemat aega ka ühine elukoht, kuna juba alates
22.augustist 2011 elab hageja (maakohtu määruses ekslikult märgitud: kostja) teisel aadressil. Maakohtu hinnangul ei olnud käesoleval juhul tegemist hageja õiguste rikkumisega, kuna hagejal oli juba pikemat aega oma eluase. Maakohus märkis lisaks, et kohtu menetluses on olnud hageja avaldus kinnistu abikaasade ühisomandiks tunnistamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks (tsiviilasi nr 2-06-232), milles 14. veebruari 2006.a. määrusega lõpetati menetlus, kuna avaldaja loobus avaldusest. Samuti oli kohtu menetluses hageja hagi kostja ja M. K vastu kinnistu (XXX Valga) ühisomanikuks tunnistamiseks, lepingu tühiseks tunnistamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks (tsiviilasi nr 2-11-25041), mille kohus jättis läbi vaatamata 12. märtsi 2012. a määrusega, kuna hageja võttis hagi tagasi. Maakohus asus seisukohale, et kuna hageja ja kostja ei ela juba pikemat aega koos, ehk neil puudub ühine eluase, nad on lahutatud juba rohkem kui aasta aega tagasi ning hageja loobus avaldusest kinnistu abikaasade ühisomandiks tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks, milles tulenevalt puudus hagejal õigus pöörduda kohtusse, kuna tema õigusi ei ole käesoleval juhul rikutud. Eeltoodust tulenevalt jõudis maakohus veendumusele, et hageja poolt hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes ei olnud hageja õiguste rikkumine võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, mistõttu jättis maakohus hagi menetlusse võtmata
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.O.T. esitas Tartu Maakohtu 27. septembri 2012. a kohtumääruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja hagi menetlusse võtmist. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) tõsteti hageja 22. augustil 2011 välja oma kauaaegsest kodust aadressil XXX Valgas. Kostja ja elamu omanik M. K vahetasid uste lukud ja tõstsid hagejale kuuluvad isiklikud asjad majast välja. Hageja pöördus oma õiguste kaitseks politseisse ja kohtusse; 2) rõhutas kohus 12. oktoobri 2011. a määruses tsiviilasjas nr 2-11-25041 ja
21.veebruari 2012. a määruses tsiviilasjas nr 2-12-6549, et PKS § 70 kohaselt lahendatakse PKS §-s 68 nimetatud ühine eluruumide kasutusvaidlus hagimenetluses. Seetõttu pöördus hageja hagiavaldusega kohtusse ja taotles, et kohus otsustaks, kas esineb alus jätta kogu 8-toaline ja kolme sissepääsuga elamu ainult ühe eksabikaasa kasutusse. Nüüd on kohus asunud seisukohale, et hageja õiguste rikkumine ei olnud hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik; 3) on kohtu põhjendus hagi menetlusse võtmata jätmise osas ebaloogilised ja meelevaldsed. Hageja tõsteti oma eluruumist välja, mistõttu on meelevaldne järeldus, et kuivõrd hageja elab nagunii kuskil mujal, siis ei saa tegemist olla tema õiguste rikkumisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. O. T määruskaebus kuulub rahuldamisele.
Asja materjalidest nähtuvalt olid hageja (määruskaebuse esitaja) ja kostja P. K (end. T) abielus kuni 30.06.2011 ning perekonna ühiseks eluasemeks oli Valgas XXX asuv elamu. Hageja väidete kohaselt takistas kostja tal alates 22. augustist 2011.a seni ühiselt kasutatud eluruumi siseneda, mistõttu hageja oli sunnitud leidma endale teise eluruumi. Seega on hagi esitamise eesmärk taastada 22.08.2011.a eelne olukord, kus hagejal oli faktiliselt võimalik kasutada Valgas XXX asuvat eluruumi. Hagiavalduses esitatud põhjendustest võib teha esialgse järelduse, et hageja soovib uuesti asuda elama XXX.
6.Asja materjalidest ja ka kohtu infosüsteemist nähtuvalt on hageja alates abielu lahutamise ajast korduvalt pöördunud kohtu poole taotlustega määrata kindlaks tema õigused Valgas XXX asuva elamu suhtes. • 11.07.2011.a (s.o vahetult peale abielu lahutamist) esitas hageja hagi kinnistu abikaasade ühisomandiks tunnistamiseks, lepingu tühiseks tunnistamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks (tsiviilasi nr 2-11-25041). 05. märtsil 2012.a esitas hageja kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks, mille tulemusena kohus jättis 12.03.2012.a määrusega hagi läbi vaatamata. • 14.02.2012.a esitas hageja kohtule avalduse kahju tekitava tegevuse keelamiseks, paludes kohustada P. T (K) andma hagejale XXX elamu võtmed ja keelata P. T takistada hagejal eluruumi sisenemast. 21.02.2012.a määrusega keeldus kohus avaldust menetlusse võtmast põhjendusel, et vaidlus elamu kasutamise ja omandiõiguse üle tuleb lahendada hagimenetluses. Kohus märkis seejuures, et samaaegselt oli kohtu menetluses hagi XXX kinnistu ühisomandiks tunnistamiseks, lepingute tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Seega on hageja varem pöördunud kohtu poole taotlusega tuvastada, et tal on vaidlusaluse XXX elamu kasutamise õigus.
7.Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata põhjendusel, et hageja poolt hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes ei ole hageja õiguste rikkumine üldse võimalik ka juhul, kui eeldada hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Seega tugines maakohus hagi menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 371 lg 1 p-le 1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu ei saaks hageja poolt hagi alusena toodud faktiliste asjaolude kohaselt hageja õiguste rikkumist üldse võimalikuks pidada. Hagiavalduses on hageja tuginenud Perekonnaseaduse (PKS) § 68 lõikele 2. PKS § 68 sätestab alused, millest juhindudes korraldatakse abielu lahutamisel perekonna senise ühise eluruumi kasutamine. PKS § 68 lg 2 kohaselt võib kohus juhul, kui perekonna ühise eluasemena kasutatav eluruum on ühe abikaasa ainuomandis või ühe abikaasa ja kolmanda isiku kaasomandis, määrata eluruumi teise abikaasa kasutusse ainult juhul, kui see on vajalik ebaõigluse vältimiseks. Sama kehtib, kui ühele abikaasadest üksi või ühiselt kolmanda isikuga kuulub asjaõigus kinnistule, millel asub perekonna ühine eluase. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on kinnistu omanik kolmas isik (M.K.) ja kostja P.K. ile kuulub elamu suhtes isiklik kasutusõigus (s.o piiratud asjaõigus). Seega PKS § 68 lg 2 kohaselt on hagejal kui P. K lahutatud abikaasal põhimõtteliselt võimalik nõuda endale XXX eluruumi (ka osalise) kasutamise õiguse andmist. Selleks tuleb tal tõendada asjaolusid, mille kohaselt O. T kui kinnistu suhtes asjaõiguslikult mitteõigustatud isiku huvi elamu kasutamiseks kaalub üles M. ja P. K kui õigustatud isikute huvid. Niisuguste eriliste asjaolude olemasolu või puudumist ei ole aga võimalik hinnata esialgse hagiavalduse põhjal asja menetlusse võtmise otsustamise raames.
8.Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et hagi PKS § 68 lg 2 alusel eluruumi kasutamise nõudes saab esitada ühise eluaseme olemasolu korral, s.o kas koos abielu lahutamise hagiga või viivitamatult pärast abielu lahutamist või niisuguste asjaolude ilmnemist, mis tingivad ühise eluruumi jätkuva kasutamise võimaldamiseks kohtusse pöördumise. Selleks seisukohaks annab aluse seaduse süstemaatiline tõlgendamine, kuivõrd PKS §-des 63-70 reguleeritakse üksnes abielu lõppemise (lahutamise) vahetuid tagajärgi. Maakohus on asja menetlusse võtmisest keeldudes siiski ennatlikult leidnud, et enam kui aasta aja möödumine abielu lahutamisest välistab automaatselt PKS § 68 lg 2 alusel esitatud hagi rahuldamise. Kolleegiumi arvates on tegemist õigusnormi tõlgendamise ja kohaldamise küsimusega, mida ei saa hageja jaoks lõplikult otsustada juba hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisega. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et hageja on käesoleval juhul esitanud erinevatel alustel hagisid elamu kasutamise võimaluse jätkamiseks juba alates abielu lahutamisest. Seega ei ole põhjendatud hagejale ette heita oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumisega viivitamist.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.