Muud › Muud hagiasjad

Menetlusosaliste seisukohad Hageja esitas kohtule 24.10.2013.a hagi Bigbank AS vastu kahju hüvitamiseks. Kohus võttis hagi menetlusse 14.01.2014.a määrusega. Kostja vaidles hagile vastu. Pooled esitasid menetluses korduvalt kirjalikult oma seisukohti. Kohus korraldas asja arutamiseks kohtuistungi 07.10.2014.a, kus pooled saavutasid kompromissi. Pooled allkirjastasid kompromisslepingu ja palusid kompromissi kohtul kinnitada ning asjas menetluse lõpetada. Hageja palus, et ta vabastatakse täielikult riigilõivu tasumisest. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 459 lg 1 p 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus. Kompromissi kohaselt leppisid pooled kokku, et TsMS § 661 lg 4 alusel nad loobuvad kaebeõigusest.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 1: kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud nende endi kanda, kuna selles osas pooled eraldi kokkulepet ei sõlminud. Tartu Maakohtu 13.01.2014.a määrusega on kohus vabastanud hageja riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. TsMS § 190 lg 4 kohaselt tuleb hagejalt välja mõista menetluskulud (riigilõiv) riigi tuludesse ka siis kui kohus asja menetluse lõpetab. Hageja palus enda vabastamist riigilõivust kompromissi kinnitamisel. Eelnimetatud TsMS § 190 kg 7 sätestab, et sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et hageja tuleb vabastada riigilõivu tasumisest ka kompromissi kinnitamisel. Kompromissi kinnitamine võimaldab kokku hoida kulusid ja aega nii menetlusosalistel ja kohtul. Kompromissiga on pooled saavutanud õigusrahu- seega on menetlus oma eesmärgi täitnud. Riigilõivu jätmine hageja kanda ka kompromissi sõlmimisel ei teeni õigusrahu saavutamise huve. Hageja vabastamisel riigilõivust arvestab kohus ka tema majanduslikku olukorda, mida on analüüsinud 13.01.2014.a määruses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.