Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Malle Seppik
Kohtuasi
Osaühingu BRT Invest hagi aktsiaseltsi Paip vastu 52 503 euro 98 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-45916
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi Paip kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
52 503 eurot 98 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja osaühing BRT Invest (registrikood 10813655), esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup Kostja aktsiaselts Paip (registrikood 10069917), esindaja vandeadvokaat Nigul Saar
Asja läbivaatamise kuupäev
15. september 2014. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-45916 ja Harju Maakohtu 21. jaanuari 2013. a otsus samas tsiviilasjas. Lõpetada asja menetlus ja kinnitada kompromiss, mille tingimused on järgmised:
1.1.
Kostja tasub hageja hagi esemeks oleva kahju hüvitamise nõude katteks hagejale kompromissina kokku 34 000 (kolmkümmend neli tuhat) eurot (edaspidi kompromissisumma). Kompromissisumma kohustub kostja tasuma kooskõlas järgneva maksegraafikuga:
1.1.1.esimese osamakse summas 14 000 (neliteist tuhat) eurot tasub kostja hageja arvelduskontole nr EE752200221049707321 Swedbank ühe (1) tööpäeva jooksul arvates käesoleva kompromissi kinnitamisest Riigikohtu poolt, kusjuures kompromissi kinnitamisena käsitletakse Riigikohtu asjakohase kohtumääruse kättetoimetamist menetlusosalistele;
1.1.2.teise osamakse summas 5000 (viis tuhat) eurot tasub kostja hageja arvelduskontole nr EE752200221049707321 Swedbank hiljemalt 10. novembriks 2014. a.;
1.1.3.kolmanda osamakse summas 5000 (viis tuhat) eurot tasub kostja hageja arvelduskontole nr EE752200221049707321 Swedbank hiljemalt 10. detsembriks 2014. a.;
nr EE752200221049707321 Swedbank hiljemalt 10. jaanuariks 2015. a.;
1.1.5.viienda osamakse summas 5000 (viis tuhat) eurot tasub kostja hageja arvelduskontole nr EE752200221049707321 Swedbank hiljemalt 10. veebruariks 2015. a.
1.2.Kompromissisumma ajatamise eest intresse ei arvestata ega tasuta. Juhul, kui kostja viivitab kompromissisumma mistahes osamakse tasumisega osaliselt või täies ulatuses rohkem kui kaks (2) kalendripäeva, siis muutub kompromissisumma tingimusteta ja täies ulatuses koheselt sissenõutavaks ning hagejal on õigus nõuda kostjalt kompromissisumma tasumata osa viivitamatut tasumist.
1.3.Kompromissist tulenevate varaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 0,15% viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest kuni kogu võlgnevuse tasumiseni, kusjuures esimeses järjekorras loetakse kustutatuks kostja võimalik viivisvõlgnevus ning alles seejärel põhivõlgnevus.
1.4.Hageja avaldab ja kinnitab, et kompromissisumma täies ulatuses hageja arvelduskontole laekumise järgselt loetakse hageja kompromissisummat ületavas osas kahju hüvitamise nõudest kostja vastu loobunuks.
1.5.Mistahes kahtluste vältimiseks avaldab ja kinnitab hageja, et ta ei ole käesoleva kompromissi esemeks olevat kahju hüvitamise nõuet käsutanud ning et mistahes kolmandatel isikutel ei ole tekkinud selle osas mistahes õigusi.
2.Rahuldada Osaühingu BRT Invest taotlus osaliselt ja tagastada talle riigilõiv 2348 eurot 75 senti (konto nr EE752200221049707321, Swedbank AS).
1.Osaühing BRT Invest (hageja) esitas 27. septembril 2011 Harju Maakohtule aktsiaseltsi Paip (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista OÜ Wolmreks (peatöövõtja) ja kostja sõlmitud alltöövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks 56 029 eurot 98 senti ja viivise. Hageja taotles lõpliku nõudena kostjalt 52 503 euro 98 sendi suuruse kahjuhüvitise ja lisaks sellele viivise väljamõistmist.
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata.
3.Harju Maakohus rahuldas 21. jaanuari 2013. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 52 503 eurot 98 senti, samuti viivise põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 27. septembrist 2011 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Maakohus jättis tsiviilasja kulud kostja kanda.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata.
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 28. veebruari 2014. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustudes maakohtu järeldusega hagi rahuldamise kohta.
Ringkonnakohus jättis apellatsioonimenetluses kantud kulud kostja kanda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kassatsioonkaebuse esitas kostja, kes palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Pooled esitasid 8. oktoobril 2014 Riigikohtule taotluse, milles paluvad kinnitada nendevahelise kompromisslepingu ja lõpetada asja menetluse. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kompromisslepingus leppisid pooled kokku alljärgnevas:
1.1.Kostja tasub hageja hagi esemeks oleva kahju hüvitamise nõude katteks hagejale kompromissina kokku 34 000 (kolmkümmend neli tuhat) eurot (edaspidi kompromissisumma). Kompromissisumma kohustub kostja tasuma kooskõlas järgneva maksegraafikuga:
1.1.1.esimese osamakse summas 14 000 (neliteist tuhat) eurot tasub kostja hageja arvelduskontole nr EE752200221049707321 Swedbank ühe (1) tööpäeva jooksul arvates käesoleva kompromissi kinnitamisest Riigikohtu poolt, kusjuures kompromissi kinnitamisena käsitletakse Riigikohtu asjakohase kohtumääruse kättetoimetamist menetlusosalistele;
1.1.2.teise osamakse summas 5000 (viis tuhat) eurot tasub kostja hageja arvelduskontole nr EE752200221049707321 Swedbank hiljemalt 10. novembriks 2014. a.;
1.1.3.kolmanda osamakse summas 5000 (viis tuhat) eurot tasub kostja hageja arvelduskontole nr EE752200221049707321 Swedbank hiljemalt 10. detsembriks 2014. a.;
1.1.4.neljanda osamakse summas 5000 (viis tuhat) eurot tasub kostja hageja arvelduskontole nr EE752200221049707321 Swedbank hiljemalt 10. jaanuariks 2015. a.;
1.1.5.viienda osamakse summas 5000 (viis tuhat) eurot tasub kostja hageja arvelduskontole nr EE752200221049707321 Swedbank hiljemalt 10. veebruariks 2015. a.
1.2.Kompromissisumma ajatamise eest intresse ei arvestata ega tasuta. Juhul, kui kostja viivitab kompromissisumma mistahes osamakse tasumisega osaliselt või täies ulatuses rohkem kui kaks (2) kalendripäeva, siis muutub kompromissisumma tingimusteta ja täies ulatuses koheselt sissenõutavaks ning hagejal on õigus nõuda kostjalt kompromissisumma tasumata osa viivitamatut tasumist.
1.3.Kompromissist tulenevate varaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 0,15% viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest kuni kogu võlgnevuse tasumiseni, kusjuures esimeses järjekorras loetakse kustutatuks kostja võimalik viivisvõlgnevus ning alles seejärel põhivõlgnevus.
1.4.Hageja avaldab ja kinnitab, et kompromissisumma täies ulatuses hageja arvelduskontole laekumise järgselt loetakse hageja kompromissisummat ületavas osas kahju hüvitamise nõudest kostja vastu loobunuks.
1.5.Mistahes kahtluste vältimiseks avaldab ja kinnitab hageja, et ta ei ole käesoleva kompromissi esemeks olevat kahju hüvitamise nõuet käsutanud ning et mistahes kolmandatel isikutel ei ole tekkinud selle osas mistahes õigusi.
8.Samas 8. oktoobri 2014. avalduses on esitatud taotlus riigilõivu tagastamiseks. Taotluse kohaselt palub hageja tagastada talle hagiavalduse esitamisel põhiseadusega vastuolus olevaks osutunud regulatsiooni alusel ekslikult enamtasutud riigilõiv 3373 eurot 81 senti ning põhiseadusega kooskõlas olev riigilõiv pooles ulatuses 550 eurot.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium asjas tehtud alama astmete kohtute otsused ja lõpetab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 684 esimese lause ning § 691 p 3 alusel menetluse. Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise tagajärgedest. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kinnitanud, et vaidlusaluses tsiviilasjas kantud menetluskulud jäävad nende endi kanda (v.a. hagejale osaliselt tagastamisele kuuluv riigilõiv) ning nad kohustuvad mitte esitama menetluskulude osas teineteise vastu mistahes nõudeid.
10.Järgnevalt lahendab kolleegium hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Hageja palub hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu osalist tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi põhjendusega, et ta maksis hagiavalduse esitamisel riigilõivu rohkem kui oli selle põhiseaduspärane määr. Lisaks taotleb hageja TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tuginedes põhiseaduspärasest riigilõivust poole tagastamist. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Vaidlusalune tsiviilasi on kostja kassatsioonkaebuse alusel Riigikohtu menetluses, seega tuleb Riigikohtul riigilõivu tagastamise taotlus lahendada. Riigikohus on TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg-t 6 koostoimes tõlgendades selgitanud, et lõivu maksmise aluseks olevate sätete põhiseadusvastasusele tuginedes saab lõivu tagastamist nõuda lõivu tagastamise taotluse lahendamisel, mis on esitatud enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (vt Riigikohtu üldkogu 2. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-12, p 20). Hageja esitas hagi 27. septembril 2011, märkides tsiviilasja hinnaks 56 029 eurot 98 senti. Maakohtu
21.jaanuari 2013. a otsuse kohaselt on tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1 tsiviilasja hinnaks 52 503 eurot 98 senti (s.o 821 508 krooni 77 senti). Sellist tsiviilasja hinda ei ole vaidlustatud. Riigilõivuseaduse (1. jaanuarist 2011 kuni 30 juunini 2012 kehtinud sõnastuses) lisa 1 järgi tuli hagi esitamisel hinnaga üle 51 129 euro 31 sendi kuni 57 520 eurot 48 senti tasuda riigilõivu 4473 eurot 81 senti. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 4473 eurot 81 senti (I kd, tl 62). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10. aprilli 2014. a otsusega nr 3-4-1-30-12 on tunnistatud 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse § 57 lõige 1
koostoimes lisaga 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 51 129 euro 31 sendi kuni 57 520 eurot 48 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4473 eurot 81 senti. Riigikohus ei tunnistanud regulatsiooni põhiseaduse vastaseks alates viidatud otsuse tegemisest
10.aprillil 2014, seega saab ka hageja oma kohtuasjas asjassepuutuva regulatsiooni põhiseaduse vastasusele tugineda (vt Riigikohtu üldkogu 10. märtsi 2008. a otsus asjas nr 3-3-2-1-07, p 19). Riigikohus on 12. aprillil 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-37-12 tehtud määruse p-s 12 leidnud, et kui tasutava lõivu suuruse määramise aluseks olnud regulatsioon on põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud, saab kohus väljaspool põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust määrata põhiseaduspärase riigilõivu. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et vaidlusaluses asjas on põhiseaduspäraseks riigilõivuks praegu kehtiv riigilõivumäär 1100 eurot. Riigikohus on oma varasemates lahendites (vt Riigikohtu üldkogu 6. märtsi 2012. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-67-11, p 29; 29. novembri 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-22-11, p 34) lähtunud põhiseaduspärase riigilõivu kindlaksmääramisel varem kehtinud (s.o 1. jaanuaril 2007 jõustunud ja kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud) riigilõivuseaduse lisa 1 tabeli sõnastusest, mis kehtis kuni 31. detsembrini 2008. Seda põhjusel, et alates 1. jaanuarist 2009 tõsteti tsiviilkohtumenetluse riigilõive oluliselt. Kolleegium ei pea vajalikuks seda seisukohta muuta. Seega saab lünga, mis on tekkinud kohtu nõutud riigilõivu (4473 eurot 81 senti) vastuolu tõttu põhiseadusega, täita lõivumääraga 33 250 krooni (s.o 2125 eurot 6 senti). Selline riigilõiv tulnuks tasuda hagi esitamisel 1. jaanuaril 2007 jõustunud ja kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 tabeli (kuni 31. detsembrini 2008 kehtinud sõnastuses) kohaselt hagi esitamisel hinnaga üle 800 000 krooni kuni 850 000 krooni. Nii on hagilt tasuda tulnud põhiseaduspärane riigilõiv 2125 eurot 6 senti. Seega tuleb hagejale tagastada enammakstud riigilõiv 2348 eurot 75 senti (4473 eurot 81 senti – 2125 eurot 6 senti). Hageja on palunud tagastatav riigilõiv tasuda riigilõivu tasunud hageja kontole nr EE752200221049707321 Swedbank AS-is. Taotlust pooles ulatuses riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel ei saa rahuldada. Osundatud sätte järgi, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi, tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt aga ei tagastata avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Et riigilõiv, mille osalist tagastamist hageja seoses kompromissi kinnitamisega taotleb, tasuti maakohtu menetluses, kompromiss sõlmiti aga kassatsioonimenetluses, ei oli riigilõivu pooles ulatuses tagastamiseks alust.
11.Kuna asja menetlus lõpetatakse, tuleb kostjale TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause järgi kassatsioonikautsjon tagastada. Kostja eest on kautsjoni tasunud advokaadibüroo VARUL AS. Kostja on soovinud, et kautsjon tagastatakse advokaadibüroo VARUL AS-i arvelduskontole. Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.