Muud › Muud hagiasjad

pärimismenetluse lõpetamise ainsaks võimaluseks väljastada notaril AK testamendi kohaselt ja Balti eraseaduse alusel tema õigusvõimeliste õigusjärglaste, sh MOVK, nimele pärimistunnistus. Avaldaja on esitanud notar Anne Saaberile 20.01.2014 avalduse, milles soovis võtta pärandvara omanikust pärija õigusvõimelise järglasena vastu AK pärandvara. Notar pidanuks tõestama pärimistunnistuse MOVK nimele ja väljastama selle tema õigusjärglasest pojapojale, s.o avaldajale. Avaldaja on nõudnud notarilt 25.02.2014 avaldusega kirjalikku õiendit võimaliku keeldumise põhjuste kohta. Avaldaja hinnangul on notar jätnud AK pärimismenetluse teadlikult lõpule viimata, millise tegevusetusega välistatakse AK pärimismenetluse lõpuni viimine ja testamendi täitmine. Notar on sisuliselt keeldunud temalt taotletud ametitoimingu tegemisest, sealjuures avaldajale notariaadiseaduse (NotS) § 41 lg 6 kohaselt NotS § 41 lg-test 4 ja 5 tulenevaid õigusi selgitamata. Avaldaja taotles notari ametitoimingute tegemise taotluse uuesti läbivaatamist järgmistest asjades: AK notariaalselt tõestatud testamendiga seonduva pärimismenetluse lõpule viimine ja pärimistunnistuse tõestamine MOVK nimele; AK pärandvara vastuvõtmise avalduse tõestamine; eelmärke kandmine kinnistusraamatusse. Notari Anne Saaber seisukoht Notar väljastab pärimistunnistusi oma menetluses olevas pärimisasjas. Pärimistunnistus väljastatakse isikule, kelle pärimisõigus on tõendatud. Antud pärimisasi ei ole käesoleval ajal Tallinna notar Anne Saaberi menetluses. VL on notarile saadetud avalduse alusel kutsutud notari vastuvõtule avaldusega seotud asjaolude selgitamiseks. VL viibis notaribüroos 10.03.2014. Vastavalt VL selgitusele ei olnud vajalik algatada uut pärimismenetlust, vaid pärimismenetlus on olnud algatatud aastal 1935.a. Asjaolude selgitamiseks on notar teinud järelepärimise pärimisregistrisse toimiku saamiseks, kuid pärimisregistris antud toimikut ei ole registreeritud. 19.03.2014 on notar palunud väljastada AK pärimistoimiku Tallinna Linnaarhiivilt. 01.04.2014 on notarile teatatud, et toimik on notarile tehtud digitaalselt kättesaadavaks. Toimiku kohaselt on AK testamendi kohaselt tema pärijaks tunnistatud üleelanud abikaasa AK. Testamendi kohaselt pidi pärand selles ulatuses, mis on alles AK surma päeval, minema üle AK neile lapselastele, kes on AK surma päeval elus. Toimikus puuduvad andmed AK lapselaste poolt pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise kohta, samuti selle kohta, kes lapselastest oli elus AK surma päeval. VL-le on teatatud, et pärimistoimik on notaribüroos ja samuti sellest, et pärimistunnistuse saamiseks on vajalik tõendada pärandi vastuvõtmine järelpärijate poolt vastavalt kehtinud seadusele. VL avalduses taotletud eelmärke kinnistusraamatusse kandmine ei ole notari pädevuses. Avaldaja 22.05.2014 seisukoht Notariaalselt tõestatud testament kehtib tähtajatult. Kuni 01.01.2009 tuli pärandvara omandamiseks esitada ettenähtud aja jooksul pärandi vastuvõtmise avaldus. Alates 16.06.1940 kuni Eesti Vabariigi taaskehtestamiseni kehtis samaaegselt ka olukord, kus ametlikes väljaannetes loetletud konkreetse pärandvara/kinnisvara omandamiseks pärandi vastuvõtmine oli nende natsionaliseerimise tõttu Eesti riigis kehtiva õiguse kohaselt absoluutselt välistatud. Järelikult oli pärijate poolt pärandvara vastuvõtmise avalduse esitamise kohustatus riigivõimu poolt teadmata perioodiks edasi lükatud. Võimalik on, et paljud isikud, sh avaldaja vanaema MOVK, esitasid õigel ajal avalduse pärandvara vastuvõtmiseks, millistele aga natsionaliseerimise asjaolu tõttu riigivõimu esindajad kas ei vaevunud reageerima või hävitasid avaldused. Pärimismenetlus algatati 15.07.1935 kohtuistungil. 26.01.1941 natsionaliseeriti pärandvara, s.o XXXXXXXXX XXXXX XX/X. XXXXXXXX XX ja XXX kinnistu nõukogude riigivõimu poolt. Kuna AK surmahetkel (XX.XX.XXXX) olid surnud kõik AK eelnevalt surnud poegade lapsed ning neil puudusid alanejad, muutusid omandireformi mõistes 16.06.1940 seisuga ning AK testamendi kohaselt ja Balti eraseaduse alusel AK „päranditombu“ ooteõiguses omanikest omanikeks kõik tema seadusjärgsed pärijad, sh avaldaja vanaema MOVK. Kõik AK seadusjärgsed pärijad peale AK 2(4)

asusid 1940 ja 1941 aastatel ümber Saksamaale. Pärandvara vastuvõtmise avalduse esitamist nõukogude võimu ajal ei ole võimalik praktiliselt tuvastada. Järelikult on avaldaja isa HL 16.01.1992 esitatud avaldus XXXXXXXXX XX endisel kinnistul nr 298 asunud hoonete ja krundi tagastamiseks sisuliselt käsitletav pärandvara vastuvõtmise avalduse taasesitamisena. Esimese astme kohtu määrus Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtu arusaama kohaselt on avaldaja taotlenud notarilt praegusel juhul AK notariaalselt tõestatud testamendiga seonduva pärimismenetluse lõpule viimist ja MOVK nimele tõestatud pärimistunnistuse väljastamist tema pojapojast esindajale, s.o avaldajale. PärS § 165 lg 1 kohaselt teeb sama seaduse 6. peatükis ("Pärimise käik") nimetatud notariaaltoiminguid (sh pärimistunnistuse väljastamine) notar, kelle juures on algatatud pärimismenetlus. Tallinna notar Anne Saaberi kinnitusel ei ole AK pärimismenetlus tema menetluses. Kohus ei ole vastupidist tuvastanud. Eelnevat arvestades ei saanud notar avaldaja soovitud pärimismenetlust lõpule viia ega pärimistunnistust väljastada. Kuna pärimismenetlus ei ole notari menetluses, ei saa ta ka notariaaltoiminguid läbi viia ega nende läbiviimisest keelduda. Kuivõrd notar ei ole kohtu tuvastatu põhjal keeldunud ametitoimingu tegemisest, puudus notaril iseenesest ka kohustus selgitada avaldajale NotS § 41 lg-test 4 ja 5 tulenevaid õigusi (NotS § 41 lg 6). Määruskaebus Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Maakohtu poolt avalduse rahuldamata jätmise põhjendus baseerub kinnituses, et AK pärimismenetlus ei ole Tallinna notar Anne Saaberi menetluses, mistõttu ei saanud notar pärimismenetlust lõpule viia ega pärimistunnistust väljastada. Samas on väljaande Ametlikud Teadaanded veebilehel seisuga 28.04.2014 pärimisteadete hulgas notar Anne Saaberi teade, et vastavalt PärS §-le 168 on tema menetluses XX.XX.XXXX surnud AK pärimisasi koos kõige sellele juurdekuuluva teostamisega. Seega alates avaldaja esmaavalduse esitamisest (20.01.2014) on notar Anne Saaberi praktiline tegevus seostatav üksnes AK pärimisasja menetluse ülevõtmisega. Eeltoodust ei saa maakohtu avalduse rahuldamata jätmine olla õigustatud. Määruskaebuse menetlus maakohtus Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada ja uue määrusega VL avaldus osaliselt rahuldada ning kohustada notar Anne Saaberit AK pärimismenetlus läbi viima. TsMS § 475 lg 1 p 152 järgi on hagita asi notari ametitoimingu taotluse lahendamine. NotS § 29 lg 3 p 2 järgi on notari ametitoiminguks pärimismenetluse läbiviimine. PärS § 166 lg 1 järgi pärimismenetluse algatamiseks esitab pärija, pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik notarile vastava notariaalselt tõestatud avalduse ja PärS § 168 lg 1 kohaselt avaldab notar hiljemalt kaks tööpäeva pärast pärimismenetluse algatamist selle kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. NotS § 41 lg 5 sätestab, et isik, kellele tehtavast ametitoimingust notar keeldus, võib nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses. 3(4)

Toimikus olevate tõendite kohaselt on notar Anne Saaber 28.04.2014 avaldanud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, mille kohaselt on tema menetluses XX.XX.XXXX surnud AK pärimisasi. Notar Anne Saaberi poolt ringkonnakohtule esitatud kirjaliku seletuse kohaselt oli AK pärimismenetlus algatatud 1935.a ja ka lõpetatud siis ning pärimistoimiku kohaselt oli tema pärijaks abikaasa AK. Notar Anne Saaber on määruskaebuse esitaja avalduse alusel viinud läbi pärimismenetluse eesmärgil, et tuvastada, kas on vajalik väljastada täiendavat pärimistunnistust. Kolleegiumi arvates saab tulenevalt PärS § 166 lg-st 1 ja 168 lg-st 1 eeltoodust järeldada, et AK pärimismenetlus on algatatud ja see on notar Anne Saaberi menetluses. Arvestades eelnevalt tuvastatut, on ebaõige maakohtu määruse järeldus, et notar Anne Saaberi menetluses ei ole AK pärimisasja. Maakohus on avalduse jätnud eeltoodu tõttu rahuldamata ebaõigesti. VL soovis avalduses, et kohus kohustaks notarit välja andma pärimistunnistuse, võtma vastu avalduse pärimismenetluse läbiviimiseks ja kandma kinnistusraamatusse eelmärke. Notar Anne Saaberi vastusest ringkonnakohtule ja 28.04.2014 avaldatud pärimisteatest tulenevalt on notar Anne Saaber VL avalduse pärimismenetluse algatamiseks vastu võtnud, see tähendab üks avaldaja taotletud toimingutest on tehtud. Kolleegium leiab, et kohtule ei ole esitatud andmeid, millest lähtuvalt saaks kohus kohustada notar Anne Saaberit välja andma pärimistunnistust või kohustada teda kandma avaldaja avalduse alusel kinnistusraamatusse eelmärget. Kuna pärimismenetlus on algatatud, siis tuleb pärimismenetluse toimingud, s.h ka pärimistunnistuse väljaandmine või väljaandmisest keeldumine, teha notaril. Seega tuleb rahuldada AL avaldus osaliselt ja kohustada notar Anne Saaberit läbi viima VL avalduse alusel algatatud AK pärimismenetlus. Arvestades, et VL avaldus ja määruskaebus kuuluvad osaliselt rahuldamisele, siis jätab kolleegium nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda.

Margo Klaar

Kaija Kaijanen

Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.