Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.10.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-18988
Tsiviilasi
Skuba Eesti OÜ hagi AS Baltreiler vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
9353,29 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.02.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Skuba Eesti OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
23.09.2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Skuba Eesti OÜ (registrikood 10715390, asukoht Betooni 4, Tallinn), seaduslik esindaja Jüri Metsaorg ja lepinguline esindaja adv Siim Roode Kostja AS Baltreiler (registrikood 10330804, asukoht Pärnu mnt 139c, Tallinn), seaduslik esindaja Liivo Luidre ja lepinguline esindaja adv Kelli Ristal
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 11.02.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Skuba Eesti OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Skuba Eesti OÜ esitas 14.05.2012 hagi Harju Maakohtusse AS-i Baltreiler vastu võla saamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 9353,29 eurot ja viivise 169,22 eurot.
2.Poolte vahel sõlmiti 24.04.2008 leping nr P-09-59 ja lepingu lisa 2 autohooldusteenuse osutamiseks. Kostja ostis hagejalt 22.11.2010 - 30.03.2012 teenust vastavalt arvetele nr 6315801 - 1848,85 eurot, 6319623 - 85,79 eurot, 6319624 - 61,31 eurot, 6501079 - 78,88 eurot, 6319652 - 345,94 eurot, 6319682 - 426,52 eurot, 6319699 - 274,90 eurot, 6319710 - 15 eurot, 6320182 - 18,24 eurot, 6320236 - 291,36 eurot, 6320244 420,70 eurot, 6320390 - 2734,20 eurot, 6320514 - 209,15 eurot, 6320516 - 24,72 eurot, 6320591 - 234,61 eurot, 6320618 - 280,86 eurot, 6320624 - 60 eurot, 6320629 - 511,51 eurot, 6320660 - 2296,20 eurot, 6320680 - 100 eurot, 6507195 - 56,52 eurot, 6320764 - 131,20 eurot, 6320765 - 150,67 eurot, 6320780 - 449,23 eurot, 6320831 - 22,31 eurot, 6320952 - 68,20 eurot, 6320953 - 390,17 eurot, 6321022 - 210,80 eurot, 6321395 64,48 eurot. Kokku 9353,29 eurot. Esitatud arved vastavad nii poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevatele kui ka raamatupidamist reguleerivatest õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Hageja leidis, et kostja poolt tellitud tööd on kohaselt teostatud ja kostjale üle antud, mistõttu on kostja kohustatud maksma arvetes kajastatud tasu nii töö teostamise kui ka vajalike vahetatud detailide eest. Kostja arveid ei tasunud, mistõttu hageja arvestas viivist 0,02% päevas seisuga 08.05.2012 - 176,88 eurot.
3.Hageja vaidles vastu kostja 16.04.2012 esitatud kahjunõudele 9983,88 eurot ning esitatud tasaarvestuse avaldusele, kuna hageja ei ole lepingut rikkunud ning teostatud töödele antud garantii ei ole realiseerunud.
4.Vastavalt Autoteeninduse Teenuse osutamiseks//tellimus-lepingule nr 981401, 27.12.2011 esitas kostja hagejale tellimuse sõiduki Scania R-420 reg märgiga 130 AUV „klapid ja pead kontrolli“, mida on kinnitanud kostja ekspert EE oma arvamuses, samuti Skuba Eesti OÜ ning Elips-K OÜ vahel vormistatud üleandmise ja vastuvõtmise akt, mille kohaselt on tellimuse sisuks ja võimalikuks tööde kirjelduseks plokikaane kontroll nimetatud sõidukile. Hageja ei osutanud kostjale kahjustatud sõiduki kapitaalremondi teenust vaid teenust klappide ja silindripea/plokikaane kontrollimiseks. Kostja soovis, et hageja teostaks sõiduki korrasoleku minimaalset kontrolli. Hageja teostas tööd vastavalt kostja tellimusele ning juhistele ja tööde teostamisel järgiti Scania tehase poolt väljastatud remondijuhiseid ja nõutavat hoolsust. Seega ei saa hagejale ette heita, et ta ei asendanud kõiki vähegi kulunud osasid. Väär ja tõendamata on kostja väide, nagu oleks hageja kohustuseks olnud ennetada
võimalikke klapipurunemisi. Kuna hagejale ei ole võimalik ette heita klapi purunemist, ei ole põhjust talle ette heita ka kostjale tekkinud kahju. Hageja kontrollis klappide ja silindripeade vastavust valmistajatehase nõuetele, klappide kulumisastet ning tuvastas, et nende kulumine on minimaalne ning et sõiduk vastab tehase poolt kehtestatud standarditele ja vajadust vastavat klappi välja vahetada ei olnud, kuna tehase standardite kohaselt loeti see terveks ning töökõlbulikuks. Tehase standarditele tuginemist võib hageja seisukohalt pidada võrdväärseks antud teenuse vähemalt keskmise kvaliteediga osutamise standardiga. Vastav asjaolu on tuvastatav Elips-K OÜ poolt väljastatud tellimislehel nr 13989 ja hageja tellimislehel nr 981401, et tegemist on sama juhtumiga. Tööde teostamise järgselt olid klapid töökorras. Mingeid mikropragusid tööde käigus ei tuvastatud, seda remondi ajal ka ei näe. Mikropragude olemasolu avastamine eeldab spetsiaalse röntgenseadme kasutamist, mida tavapäraselt plokikaane remonttööde teostamisel ei kasutata ning mida taolisi remonttöid teostavatel autoremonditöökodadel kasutuses ei ole. Klappide vahetamine ei olnud hädavajalik toiming ning erialaspetsialistide poolt oli aktsepteeritav, et sõiduk võis jätkata tööd olemasolevate klappidega, millele teostati tööpinna lihvimistööd. Tingimuste p 4.1. kohaselt hageja tööle antava garantiiga ei ole kaetud kõik puudused, mis autole tekkida võivad, vaid konkreetselt teostatud tööga seotud puudused. Kui kostja oleks tellinud, et klappide puhul tuleb kontrollida igasuguse kulumise olemasolu ja selle tuvastamisel klapid vahetada, oleks hageja seda teinud. Lisaks ei ole teenuse osutajale selline kahju ette nähtav. Eelkirjeldatud väär arusaam tööde mahust on toonud kaasa ka väära ekspertarvamuse andmise EE poolt, kes võttis oma ekspertarvamuses aluseks info, et „Baltreiler AS tellis 2011 detsembrikuus Skuba Eesti OÜ-lt sadulveoki klappide ja plokikaante kontrolli ja remondi või vajadusel nimetatud osade vahetuse, et ennetada võimalikke klapi-purunemisi.“ Kuna hagejale ei ole võimalik ette heita klapi purunemist, ei ole põhjust hagejale ette heita ka kostjale tekkinud kahju. Kostja väide arvete nr 6507195, 6320660, 6320764, 6321395, 6315801 mittetasumise kohta on alusetu, kuna kostjal ei ole õigust esitada „täitmisest keeldumise vastuväidet“ tema enda nõude tõttu, mida ei ole olemas. Kostja on tunnistanud, et need arved on tasumata ning tuleks tasuda. Kostja seisukohalt tekkis tasaarvestuse avalduse aluseks olev nõue hageja poolsest müügigarantiist, mis realiseerus Leedus aset leidnud sõiduki 707 MKI rihmapinguti purunemisega. Antud juhul kostja ei ole tõendanud tasaarvestuse avalduse aluseks oleva nõude aluseid, seega on tema nõue tõendamata. Väärad on kostja väited, et ta ei ole arvetes nr 6320244, 6320514, 6320516, 6320591, 6320629, 6320765, 6320780, 6321395 nimetatud sõidukite remonttöid/teenuseid tellinud ja hagejalt teenust saanud, kuna tellimislehed on allkirjastamata. Pooltevahelises praktikas poolte esindajad ei allkirjastanud alati kõiki tellimislehti, kuigi töid tellitakse, võetakse vastu ning nende eest tasutakse, mida tõendavad ka tellimislehed nr 6318613, 6320070, 6319624, 6320591. Tõendamata on kostja väide, nagu oleks hageja korduvalt üritanud kostjat petta ja on kostjale allkirjastamata tellimislehtede alusel arveid esitanud tööde eest, mida pole tehtud.
Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnistanud. Pooled sõlmisid 24.04.2009 lepingu nr P-09-59 ja lepingu lisa 2. Lepingu p 2.1. järgi oli hageja kohustatud hooldama ja remontima vajaliku hoolsusega oma erialastele teadmistele ja võimetele tuginedes kõiki kostjale kuuluvaid või kostja kasutuses olevaid sõidukeid vastavalt tellimusele. Hageja rikkus lepingut ning selle tagajärjel tekkis kostjale kahju 9983,88 eurot, mis osas esitas kostja tasaarvestuse avalduse.
10.Kostja ei tunnistanud hageja nõudeid arvete nr 6319624, 6320591, 6320516, 6320514,6320244, 6320629, 9320660, 6320764, 6320765, 6320780 ja 6321395 osas. Hageja nõude suurus on ekslik ja tegelikkuses oli kostja võlgnevus väiksem kui seda väidab hageja. Osa arvetest on fiktiivsed, sest kostja ei ole kunagi vastavasisulisi töid hagejalt tellinud, mõnedel arvetel märgitud töid ei ole tegelikkuses teostatud ega arvel märgitud varuosasid hageja poolt vahetatud.
11.Arved nr 6319623, 6319652, 6319682 ja 6319699 on tasutud vastavalt 14.11.2011 kostja tasaarvestusele kostja arvega nr 389 - 1131,60 eurot ja tasaarvelduse aluseks oli müügigarantii 22.07.2011 - arve nr 6318379 alusel hageja teostatud remondile, kus sõidukil 707 MKI vahetati rihmapinguti ja rullikud, mis 03.09.2011 Leedus purunesid ning sõiduk ei olnud võimeline omal jõul sõitu jätkama ohustamata sõiduki tehnilist seisukorda ja keskkonda. Kostja esindaja teavitas koheselt hagejat tekkinud olukorrast ja hageja esindajad PPja KL andsid nõusoleku remondi teostamiseks Scania Leedu esinduses ning kinnitasid kulude hüvitamist maksumusega kuni 1200 eurot seoses hageja antud müügigarantiiga, milleks nad palusid saata hagejale pretensiooni ja arve Leedus Scanialt ostetud remondi kohta. Peale hagejale teistkordselt, 24.10.2011 meili teel pretensiooni ja Scania arve saatmist, edastas kostja 14.11.2011 hagejale tasaarvestuse avalduse, millega kostja tasaarvestas hageja nimetatud arvetest tulenevad nõuded oma arvest nr 389 tuleneva nõudega. 16.12.2011 tegi kostja hagejale maksekorralduse, millega tasus ära hageja arved nr 6319676, 6319651, 6319624, 6501079 ja 6319710, kokku 320,67 eurot ja märkis täiendavalt maksekorralduse selgitusse, et arved nr 6319623, 6319652, 6319682, 6319699 on tasaarvestatud arvega nr 389.
12.Kostja ei ole arvetes nr 6320244, 6320514, 6320516, 6320591, 6320629, 6320765, 6320780, 6321395 märgitud sõidukite remonttöid tellinud. Poolte vahel oli kokku lepitud täpne kord, kuidas toimub tööde tellimine ja tehtud tööde vastuvõtmine. Lepingu punktide 2.1, 2.3, 3,1 ja tingimuste p 3.1 kohaselt pidi kostja nii sõidukit remonti tuues kui ka seda kätte saades andma allkirja, mida pooled praktikas ka tegid. Hageja poolt esitatud arvete aluseks olevatel tellimislehtedel allkirjad puuduvad. Juhul kui kohus peaks siiski tuvastama, et hagejal on nimetatud arvete osas nõuded kostja vastu, esitas kostja alternatiivselt tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestab oma kahjunõude hageja vastu hagis esitatud arvetest nr 6320244, 6320514, 6320516, 6320591, 6320629, 6320765, 6320780 ja 6321395 tulenevate nõuetega kogusummas 2065,07 eurot.
13.Kostja esitas hagejale 19.07.2012 tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas 13 hageja arvet, sh hagi aluseks olevad arved nr 6320182, 6320236, 6320618, 6320624, 6320831, 6320952, 6320953 - 1131,14 eurot kostja kahjunõudega hageja vastu.
14.Kostja ei tunnistanud sõiduki 130 AUV remondi arvet nr 6320390 - 2734,20 eurot. Teostatud tööd olid ebakvaliteetsed ja hageja oli remonti tehes hooletu. Arve on põhjendamatu 794,74 euro ulatuses, kuna selles nõutakse tasu tegelikkuses tegemata tööde eest. Arvel on märgitud S-hoolduse teostamine 84,09 eurot (käibemaksuta), tegelikkuses Saksamaal teostatud remondi käigus selgus, et S-hooldus on tegemata. Alusetu on arvel märgitud tarvikute loetelu ridadel 9-15 kokku 161,44 eurot (käibemaksuta). Arve nr 6320390 on alusetu 294,63 euro ulatuses (käbemaksuga).
15.Sõidukis 130 AUV oli vana õli ning filtrid vahetamata, kuigi arve järgi kulus sõidukile 36 liitrit mootoriõli ja vahetati õlifilter ja kütusefilter maksumusega 137,55 eurot. Tegelikkuses olid need tööd tegemata, mida kinnitab hooldusleht „S Inspection 00:0304 Issue 11 en“, kus puuduvad märked nende tööde teostamise kohta. Arvel on märgitud plokikaante remondi maksumuseks 876,96 eurot, mis on ligi kaks korda suurem kui poolte vahel oli kokku lepitud ja tavaks. Poolte vahel ei olnud vaidlust
asjaolu üle, et hageja tellis sõiduki 130 AUV plokikaante remondi teenusena sisse Elips-K OÜ-lt. Elips-K OÜ hinnakirja järgi maksab plokikaane kontroll ja survestamine 25 eurot pluss remont 2 h x 25 eurot = kokku 75 eurot ühele plokikaanele ehk 450 eurot 6 plokikaane remondile, millele lisandub hageja vahendustasu 10 eurot ehk siis kokku 460 eurot. Kostja väitel oli poolte vahel kokkulepe, et remondi maksumuseks kujuneb ligikaudu 480 eurot, millest peaks veel täiendavalt KL poolt mainitud 5% soodustus maha minema (18.01.2013 e-kiri), mitte 876,96 eurot, mistõttu kostja esitas hagejale pretensiooni remonttöö maksumuse kohta. Seega on plokikaane (6 tk) õige remondi maksumus 460 eurot. Ainuüksi eeltoodud alustel on hageja arve põhjendamatu 794,74 euro ulatuses.
16.Arvel nr 6320390 märgitud sõidukile 130 AUV teostatud remont oli ebakvaliteetne. Nimetatud asjaolust teavitas kostja koheselt hagejat, samas teavituses keeldus kostja tasumast ka arve ülejäänud osa 1939,56 (2734,30 - 794,74), s.o kostja ei aktsepteeri esitatud arvet täies ulatuses, kuivõrd hageja poolt teostatud ebakvaliteetne remont tekitas kostjale veel täiendavalt kahju 9983,88 eurot.
17.Kostjal olid tasumata arved nr 6315801, 6320182, 6320236, 6320618, 6320624, 6320660, 650764, 6320831, 6320952, 6320953, 6320680 ja 6321022 - 3234,69 eurot. Kostja leidis, et tal puudus kohustus nimetatud arvete tasumiseks, kuivõrd nende arvete osas osaliselt kostja esitas tasaarvestuse avaldused 19.07.2012 - 1131,14 eurot, ja kohtumenetluses 31.01.2013 - 2065,05 eurot.
18.Kostjal on hageja vastu lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue 9983,88 eurot, mis kuulub tasaarvestamisele hageja nõudega. Kostja tellis 2011. aasta lõpus hagejalt sõiduki 130 AUV plokikaane peade kapitaalremondi eesmärgiga ennetada võimalikke klapipurunemisi. Sõiduki mootor töötas ebaühtlaselt ja klappidest kostus ebaloomulik heli. Kuna sõidukil oli 2009.a purunenud II silindri klapp, siis oli põhjust arvata, et võib esineda reaalne oht järgmisele klapipurunemisele. Samuti oli sõiduki läbisõit 800 000 km. Nendest asjaoludest teavitas kostja eelnevalt hageja meistrit KLt, kes saadud info põhjal kinnitas, et plokikaaned koos nendes sisalduvate detailidega kontrollitakse ja taastatakse vastavalt kapitaalremondi protsessile ja töö teostamiseks poolte esindajad täitsid tellimislehe nr 981401.
19.Tellimiselehel nr 981401 on osa varem kirjutatud teksti hageja poolt ära kustutatud ja selle asemele on kirjutatud tekst „klient soovis kontrollida klappe ja plokipäid. Klapid ja plokikaaned kontrollitud Elips ́is ja vahetatud on väljalaske klappide juhtpuksid“. Kostja ei saa kontrollida, mida hageja tellimislehele hiljem juurde kirjutab, sest tellimisleht jääb hageja kätte. Hiljem juurde kirjutatud tekst on kirjutatud teise käekirjaga ja teise kirjutusvahendiga. Tellimislehe algselt vormistanud isiku käekiri, kes kirjutas teksti „ plokikaaned peale ja maha, klappide reguleerimine, s-hooldus“ on visuaalsel vaatlemisel hoopis teistsugune. Hageja muutis tellimislehte nr 981401 eesmärgiga varjata, et hageja teostas tellitud töö puudulikult ning rikkus oluliselt lepinguga võetud kohustusi.
20.Väär on hageja seisukoht, et sõiduki 130 AUV remonttöö teostati vastavalt kokkulepitud mahule, kuna see on vastuolus nii arvel nr 6320390 märgituga kui ka tellimislehe nr 981401 pöördel märgitud tööde loeteluga. Arvel hageja märkis, et teostas plokikaane remondi maksumusega 876,96 eurot ja tellimislehe pöördel tööde loetelus on kirjas plokikaante remont. Seega on hageja enda esitatud tõenditega tõendanud, et kostja tellis veokile 130 AUV plokikaane peade kapitaalremondi. Autode remontimise puhul ei saa olla vaidlust selles, et erialaste teadmiste hulka ja vajaliku hoolsuse all tuleb mõista ka muuhulgas seda, et töö teostaja suudab märgata seda, kas remonditav auto detail on oma eluea ära elanud ja vajab vahetust või mitte. Tingimuste p 2.12 kohaselt, kui tellimislehel määratud tööde teostamise käigus selgub lisatööde
või detailide vahetamise vajadus, kohustub hageja sellest viivitamatult kostjat teavitama ja töid jätkatakse peale kostjalt kinnituse saamist või kostjaga ühenduse mittesaamisel hageja äranägemisel, kuid mitte enam kui 63,91 euro eest. Sõiduki 130 AUV remont teostati 11.01.2012 ja kostjale üleandmise juures viibis ka juht Aivo Spiegelberg ning juba üleandmisel oli ebaloomulik heli mootoris alles, kuigi palju vaiksem, klapid teevad häält ja mootor tossab, mille kohta hageja meister KL selgitas, et see on alguses normaalne ja töö käigus kaob. Sõiduk 130 AUV sõitis Eestist ära ja vähem kui nädala pärast juht teatas, et mootor töötab endiselt ebaühtlaselt, koormuse kasvades klappide hääl valjenes ja kostus kõikidest silindritest varasema ühe silindri asemel, tossamine ei ole kadunud või vähenenud. Kostja esindaja teavitas sellest koheselt hageja meistrit KL-t, kes ei ole tänaseni e-kirjale vastanud.
21.13.02.2012 (13 500 km sõidu järel) kadus sõidukil 130 AUV jõud ja tossamine muutus eriti suureks, misjärel pöördus Saksamaal lähimasse Scania teenindusse Motoren Baader Vertriebs- und Instandsetzungs GmbH, kus selgus, et kõigi kuue silindri klappide klapisääre tihendid polnud nende ettenähtud pesades ja loksusid vabalt mööda klapisääri, klappide ja juht-pukside tolerantsid olid valed (osades oli liiga suur lõtk ja teised olid kinni) 4. ja 5. silindri klappidest jooksis õli silindrisse, 4. silindri üks sisselaske klapp oli puruks ning see oli rikkunud ka 4. silindri pea koos pihustiga. Kostja teavitas juhtunust koheselt kirjalikult hagejat. Scania teostas sõidukile remondi, mille maksumuseks kujunes 8831,95 eurot. Lisaks kandis kostja ka täiendavaid kulutusi; külmikhaagise tühjaks laadimine Prantsusmaal - 530 eurot; autojuhi ööbimine hotellis remondi ajal - 144 eurot; autojuhi päevarahad lähetuspäevade eest remondi tõttu tekkinud seisakul - 192 eurot; autojuhi töötasu remondi ajal koos maksudega 285,92 eurot. Kokku põhjustas hageja ebakvaliteetselt teostatud remont kostjale kahju 9983,88 eurot. 16.04.2012 esitas kostja hagejale kahjunõude, paludes selle hüvitada hiljemalt 23.04.2012.
22.Hageja soovil toodi kõik Scania Saksamaa esinduses teostatud remondi käigus välja vahetatud varuosad Eestisse ja anti üle hagejale, et ta saaks ise veenduda teostatud remonttöö ebakvaliteetsuses. Saksamaal sõidukile teostatud remonti kirjeldavatest tõenditest nähtus, et kostja oli sunnitud tellima täpselt samade osade remondi, mis teostati hageja poolt 2011 lõpus tellimislehe 981401 alusel ning millele kehtis 6-kuune garantii. Nimetatut ei lükka ümber ka OÜ Elips-K mõõtmistulemused, millega hageja soovis tõendada, et klappide kulumine oli minimaalne, klapi purunemise põhjuseks oli väsimusmurdumine ehk klapp oli oma eluea ära elanud. Sõidukil purunes klapp pärast seda, kui ta oli remondijärgselt saanud sõita vaid ca 13 500 km, siis sellise läbisõidu peale ei saa üksi klapp oma eluiga ära elada ega murduda. Asjaolu, et sõidukile teostatud remont oli ebakvaliteetne ja põhjustas uuesti remontimise vajaduse Saksamaal, kinnitab ka euroinseneri, tunnustatud transporditehnika inseneri EE antud arvamus. Hageja tellis sõiduki remontööd Elips–K OÜ-lt, kes oma seletuse kohaselt informeeris hagejat, et klapid tuleks parema tulemuse saamiseks vahetada ja ilma klappe vahetamata ei anna ta oma tööle garantiid. Seega oli hageja teadlik, et klappide väljavahetamise vajadusest ja nende vahetamata jätmisega võttis hageja endale riski, et teostatud remonttöö võib põhjustada täiendavaid kahjusid. Kuna sõiduki remontimisel jättis hageja oma eluea ära elanud sõiduki detailid vahetamata ning ei teavitanud kostjat kulunud detailide vahetamise vajadusest, siis ei vastanud teostatud remonttöö lepingu tingimustele. Seega oli hageja oli tööde teostamisel raskelt hooletu.
23.Kostja teatas hagejale töö lepingu tingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sellest teada sai. Kuna sõiduk läks katki Saksamaal, siis kostja ei saanud nõuda hagejalt töö parandamist ning pidi leidma mingi muu lahenduse. Kostja leidis, et kõik kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused täidetud. Hageja teostatud
ebakvaliteetne ja lepingutingimustele mittevastav remonttöö kostja sõidukile on otseses põhjuslikus seoses kostjale tekitatud kahjuga.
24.Rahuldamata tuleb jätta hageja nõue, mis tuleneb arvetest nr 6315801, 6320660, 6507195, 6320764, 6320390 - 5336,28 eurot. Arve nr 6320390 on põhjendamatu 794,74 euro ulatuses seoses teostamata s-hoolduse ja kokku lepitust ja tavapärasest ligi kaks korda suurema plokikaante remondi maksumuse tõttu, mistõttu kostja keeldus tasumast ka arve ülejäänud osa summas 1939,56 (2734,30 -794,74), ei aktsepteerinud esitatud arvet täies ulatuses ja esitas hinna alandamise avaldus nullini, kuivõrd hageja poolt teostatud ebakvaliteetne remont tekitas kostjale veel täiendavalt kahju.
25.Arvetes nr 6507195, 6320660, 6320764 ja 6321395, 6315801 märgitud remonttööde eest on kostja hagejale jätnud tasumata 2602,08 eurot, kuid samas on kostja nimetatud arvete osas esitanud täitmise keeldumise vastuväite, kuniks hageja ei ole hüvitanud kostjale tekitatud kahju. Täiendavalt esitas kostja ka nimetatud arvete osas tasaarvestuse avalduse ja palus kohtul tasaarvestada kostja kahjunõue hageja arvetes nr 6507195, 6320660, 6320764, 6321395, 6315801 ja 6320390 toodud nõuetega.
26.Hageja viivise nõue on alusetu. Kuivõrd ei eksisteeri hageja põhinõudeid kostja vastu, ei saa eksisteerida ka viivise nõudeid. Isegi kui kohus otsustab, et hageja tasunõue on olnud mingis osas sissenõutav, ei ole viivise arvestus põhjendatud ja võimalik tulenevalt kostja poolt õiguskaitsevahendina kohaldatud kohustuste täitmisest keeldumisest. Esimese astme kohtu otsus
27.Harju Maakohus jättis 11.02.2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
28.Vaidlus puudus selles, et kostja tellis hagejalt veokile nr 130 AUV plokikaante remondi ja hageja korraldas remondi kolmanda isiku Elips-K OÜ kaudu. Poolte vahel oli vaidlus järgmiste asjaolude üle: - kas hagejal on kostja vastu arvetest nr 6319624, 6501079 ja 6319710 tulenev nõue, kostja on arved väidetavalt tasunud 16.12.2011; - kas arvetest nr 6319623, 6319652, 6319682 ja 6319699 tulenev nõue on lõppenud kostja 14.11.2011 tasaarvestuse avalduse alusel; - kas kostja on tellinud hagejalt arvetest nr 6320244, 6320514, 6320516, 6320591, 6320629, 6320765, 6320780 ja 6321395 tulenevad tööd; - kas arvetest nr 6320182, 6320236, 6320618, 6320624, 6320680, 6507195, 6320831, 6320952, 6320953, 6321022 tulenev nõue on lõppenud kostja 19.07.2012 tasaarvestuse avalduse alusel; - kas kostjal on hageja vastu 14.11.2011 tasaarvestuse avalduses ja 19.07.2012 tasaarvestuse avalduses märgitud kahjunõue; - kas kostjal on õigus tasaarvestada arved nr 6320660, 6320764, 6315801 ja 6320390 enda kahjunõudega kostja vastu.
29.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid arvetes nr 6319624, 6501079 ja 6319710 märgitud tellitud töödele ja nende vastuvõtmisele, seega on esitatud arvete aluseks olevad tööd vastuvõetud ja tasunõue sissenõutavaks muutunud, mille üle puudus ka vaidlus. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja 16.12.2011 tasunud hageja esitatud arved nr 6319624 - 60 eurot, 6501079 - 78,88 eurot ja 6319710 - 15 eurot, seega on arved tasutud ja nimetatud arvete alusel esitatud hageja nõue 153,88 eurot on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata, kuna nõue on lõppenud kohase tasumisega.
30.Kostja ei esitanud vastuväiteid arvetes nr 6319623 - 85,79 eurot, 6319652 - 345,94 eurot, 6319682 - 426,52 eurot ja 6319699 - 274,90 eurot, kokku 1133,15 eurot, tellitud töödele ja nende vastuvõtmisele, seega on esitatud arvete aluseks olevad tööd vastu
võetud ja tasunõue sissenõutavaks muutunud, mille üle puudub vaidlus. Kostja esitas nimetatud arvete osas tasaarvestuse vastuväite. Kostja põhjendas oma kohustuse puudumist asjaoluga, et hageja nimetatud arvetest tulenev nõue on tasaarvestatud vastavalt kostja 14.11.2011 tasaarvestuse avaldusele, mis tulenes veokile, reg märgiga 707 MKI Leedus teostatud remondist, millele kehtis hageja poolne garantii.
31.Tasaarvestuse tegemine eeldab vastassuunaliste samaliigiliste kohustuste olemasolu. Kohus leidis, et hageja nõue ja kostja tasaarvestuseks esitatud nõue on vastastikku seotud, kuna tulenevad samast lepingulisest suhtest. Seega tuleb tuvastada, kas hagejal on kostja ees selline kahju nõue, mis tuleneb hageja poolt sõidukile 707 MKI teostatud tööle antud garantiist.
32.Puudus vaidlus ja nähtuvalt arvest nr 6318379 teostas hageja kostja sõidukile 707 MKI 22.07.2011 remondi, mille käigus vahetati veokil rihmapinguti ja rullikud. Vastavalt tingimuste p-le 4.1 antakse 6-kuuline garantii tehnilisele järelevalvele, remonditöödele ning vahetatud osadele ja sõlmedele. 03.09.2011 purunes Leedus sõiduki 707 MKI rihmapinguti, mistõttu ei olnud võimeline omal jõul sõitu jätkama, ja hagejaga eelnevalt kooskõlastades, pukseeris kostja sõiduki rihmapinguti vahetamiseks Scania Leedu esindusse, mis on tõendatud kostja 05.09.2011 pretensiooniga hageja töökoja juhatajale A. Sigurile ja 03.10.2011 arvega nr 11233076 - teostatud rihmapinguti vahetus Leedus Scania esinduses. 14.11.2011 edastas kostja hagejale tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas hageja arvetest nr 6319623, 6319652, 6319682, 6319699 tulenevad nõuded 1133,15 eurot enda arvest nr 389 tuleneva nõudega 1131,60 eurot. Seega on kostjal hageja vastu hageja poolt 22.07.2011 teostatud töödele antud müügigarantiist tulenev nõue, mistõttu oli kostja õigustatud esitama 14.11.2011 tasaarvestuse avalduse. Kohus leidis, et eeltoodust tulenevalt on hageja arvetest nr 6319623, 6319652, 6319682 ja 6319699 tulenevad nõuded lõppenud tasaarvestusega vastavalt VÕS § 186 p 2 alates tasaarvestuse avalduse edastamisest 14.11.2011.
33.Kostja leidis, et alusetu on hageja arvetest nr 6320244 - 420,70 eurot, 6320514 - 209,15 eurot, 6320516 - 24,72 eurot, 6320591 - 234,61 eurot, 6320629 - 511,51 eurot, 6320765 - 150,67 eurot, 6320780 - 449,23 eurot ja 6321395 - 64,48 eurot, tulenev nõue, kuna kostja ei ole hagejalt nimetatud arvetes märgitud veokite remonttöid tellinud, tellimuslehtedel puuduvad allkirjad või allkirjad on pandud hageja enda töötajate poolt. Hageja leidis, et kostja väited on alusetud ega põhine pooltevahelisel praktikal.
34.Lepingu p 3.1 alusel sõiduki remontimiseks üle andnud autojuht või teine isik, kes on üle andnud eseme remontimiseks ja on allkirjastanud tellimislehe, on sobilik kliendi esindaja ja tema volitused võtta vastu remonditud eset ei vaja täiendavat tõendamist. Tingimuste p 2.3 alusel tehniline juht (vastuvõtja) võtab autoteeninduses vastu kliendi tellimuse ning transpordivahendi (agregaadi) ning tagastab selle kliendile pärast tööde teostamist, p 2.7 kohaselt remonditööde teostamise tähtaega hakatakse arvestama alates tellimuslehe allkirjastamise kuupäevast, p 2.12 järgi kui tellimuslehel määratud tööde teostamise käigus selgub lisatööde või detailide vahetamise vajadus, kohustub hageja sellest viivitamatult klienti teavitama. Töid jätkatakse pärast kliendilt saadud kinnitust. Kui kliendiga ei ole võimalik ühendust saada ja selliste detailide vahetamine otseselt mõjutab teostatavate tööde kvaliteeti ning tähtaegu, teostab hageja mainitud tööd oma äranägemise järgi, kuid mitte suurema kui 1000 krooni eest. Vastavalt p-le 3.1 on tööd lõpetatud, kui hageja teatab kliendile tellimuse täitmisest. Klient on kohustatud tulema parandatud transpordivahendi (agregaadi) järele mõistliku tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui 15 päeva jooksul pärast teate saamist. Tööde vastuvõtmisel allkirjastab klient tellimislehe. Seega tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust ja tingimustest pidi kostja sõidukit remonti tuues kui ka seda kätte saades andma allkirja.
35.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et tellimislehel nr 981345 (arve 6320244) on olemas kostja esindaja allkiri nii tellimise esitamisel kui ka vastuvõtmisel, samuti tellimislehtedel nr 981604 (arve 6320514) ja 981638 (arve 6320591) on kostja esindaja allkiri tellimislehel tellimise esitamisel, tellimislehtedel nr 981893 (arve 6320952) on kostja esindaja allkiri tellimise vastuvõtmisel ning tellimise vastuvõtmisel KL allkirja kohta on esitatud tellimislehel selgitus, et „auto toodi õhtul, leht puudus.“ Kostja esindaja allkiri tööde tellimise esitamisel ja vastuvõtmisel puudub tellimislehtedel nr 981771 (arve 6320629), 981968 (arve 6320765), 981942 (arve 6320780), 982265 (arve 6321395).
36.Kohus nõustus hagejaga, et arvetest nähtuvalt oli poolte vahel tava ja praktika, et tellimislehed ja tööde vastuvõtmise lehed ei ole alati allkirjastatud kostja esindaja poolt, et tööd saaks lugeda tellituks ja vastu võetuks. Nii on nt tellimislehel nr 980760 (arve 6320624) kostja esindaja allkiri tellimise esitamisel, kuid puudub tööde vastuvõtmisel, tellimislehel nr 980794 (arve 6319682) on kostja esindaja allkiri tellimise esitamisel, kuid puudub tööde vastuvõtmisel, tellimislehel nr 980818 (arve 6319699) puudub kostja esindaja allkiri nii tööde tellimisel kui ka vastuvõtmisel. Lisaks on hageja esitanud kohtule tellimislehed nr 979691 ja 981125, millel puudub kostja esindaja allkiri, kuid arveid on aktsepteeritud ja makstud ning tellimislehed nr 980760 ja 981638, millel on kostja esindaja allkiri, kuid arve ei ole makstud ega selle aktsepteerimine kinnitatud. Seega on alusetud kostja väited, et ta ei ole hagejalt tellinud arvetest nr 6320244, 6320514, 6320516, 6320591, 6320629, 6320765, 6320780 ja 6321395 tulenevaid töid, kuna poolte vahel on praktikas välja kujunenud, et tellimislehed ja tööde vastuvõtmine peab olema alati allkirjastatud. Muid tõendeid, peale väidete, et tellimislehed ja tööde vastuvõtmine on allkirjastamata, asjaolu kohta, et töid ei ole tellitud, ei ole kostja esitanud. Kostja väited, et hageja on korduvalt üritanud esitada kostjale valesid ja teostamata tööde eest arveid, on tõendamata ja paljasõnalised. Kostja ei ole tõendanud ka, et tellimislehtedel olevad allkirjad kostja poolt tööde vastuvõtmise kohta on hageja enda töötajate allkirjad, eksperthinnangut allkirjade osas kohtule esitatud ei ole. Seega on põhjendatud eelnimetatud arvetest tulenev hageja nõue kokku 2065,07 eurot.
37.Kostja leidis, et alusetu on hageja arve nr 6320390 - 2734,20 eurot (käibemaksuga), (2278,50 eurot ilma käibemaksuta), kuna selle alusel nõuab hageja tasumist tööde eest, mis hageja poolt teostati ebakvaliteetselt ja mistõttu tekkis kostjale kahju. Arvest nr 6320390 nähtub, et sõidukile 130AUV on teostatud plokikaante maha võtmine ja paigaldus 668,80 eurot, S-hooldus 84,09 eurot ning kasutatud materjalid: pumppihusti tihendi kompl SC 175,40 eurot, tihend SC 9,10 eurot, plokik.tih.kompl DC9/11/16 222,10 eurot, juhtpuks SC 4 53 eurot, klapisääre tihend SC124 22,20 eurot, plokikaane remont 876,96 eurot, seib 0,37 eurot, seib 0,37 eurot, kütusefilter SC 12,69 eurot, klaasipesuvedelik (-20) lõhnatu 1,93 eurot, õlifilter RVI / SC / VO 6,65 eurot, tsentrifuug RK.SC 2,81 eurot, salongifilter SC 4-seeria 5,22 eurot, jahutusvedelik long life 13,94 eurot, mootoriõli endurno sld 10W40 118,20 eurot, materjal 4,64 eurot.
38.Kostja väitel nõutakse arve nr 6320390 järgi tasu tööde eest, mida tegelikkuses ei ole tehtud, samuti tööde hind oli varem kokku lepitust kõrgem. Hageja ei ole teostanud arvel märgitud S-hooldust, veokis oli vana õli ja filtrid vahetamata. Lisaks on arvel märgitud plokikaante remondi maksumuseks märgitud 876,96 eurot, mis on ligi kaks korda eelnevalt kooskõlastatust suurem (Elips-K OÜ hinnakirja järgi pidanuks hind olema ca 460). Ainuüksi eeltoodud alustel on hageja arve põhjendamatu 794,74 euro ulatuses. Kui selgus, et arvel nr 6320390 märgitud sõidukile 130 AUV teostatud ebakvaliteetne remont, millest kostja koheselt teavitas hagejat, siis samas teavituses kostja keeldus tasumast ka arve ülejäänud osa 1939,56 (2734,30 -794,74), s.o ei
aktsepteerinud esitatud arvet täies ulatuses (esitades hinna alandamise avalduse nullini), kuivõrd hageja poolt teostatud ebakvaliteetne remont tekitas kostjale veel täiendavalt kahju 9983,88 eurot.
39.Kostja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt selgus Saksamaal teostatud remondi käigus, et sõidukile 130 AUV ei ole teostatud S-hooldust, oli vana õli ja filtrid vahetamata. Asjaolu, et S-hooldus on tegemata, kinnitab ka hageja esitatud hooldusleht „S Inspection 00:03-04 Issue 11 en,“ millel puuduvad märked tööde teostamise kohta. Seega on tõendatud, et arvel nr 6320390 on põhjendamata nõue S-hoolduse eest 84,90 eurot ja nõue kütusefiltri, klaasipesuvedeliku, õlifiltri, tsentrifuugi, salongifiltri, jahutusvedeliku ja mootoriõli eest 161,44 eurot, kokku 245,53 eurot (käibemaksuga 294,64 eurot).
40.Puudus vaidlus, et sõidukile 130 AUV teostas plokikaane remondi hageja alltöövõtja Elips-K OÜ. Elips-K OÜ hinnakirja kohaselt maksab plokikaane survestamine 25 eurot ja plokikaane remont 25 eurot tunnis. Hageja töötaja KL 18.01.2012 edastatud e-kirjast nähtuvalt kulus ühe plokikaane remondile ca 2 tundi, seega on remondi maksumus kokku 75 eurot plokikaane kohta ehk 6 plokikaant kokku 450 eurot. Lisaks on maksumusele lisatud 10 eurot vaheltkasu, kuna hageja ei saa müüa sisseostetavat teenust omahinnaga. Asjaolu, et kostja ei nõustunud plokikaane remondi hinnaga, tõendab kostja 17.01.2013 e-kirjaga esitatud pretensioon hagejale arve suuruse osas. Eeltooduga on tõendatud, et plokikaane remondi maksumus oli ca 460 eurot.
41.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et arve nr 6320390 on põhjendamatu 662,49 euro (245,53+416,96) (käibemaksuta), (794,99 eurot käibemaksuga) osas ja põhjendatud 1939,21 eurot (käibemaksuga).
42.Kostja leidis, et hageja arvetest nr 6320182 - 18,24 eurot, 6320236 - 291,36 eurot, 6320618 - 280,86 eurot, 6320624 - 60 eurot, 6320680 -100 eurot, 6507195 - 56,52 eurot, 6320831 - 22,31 eurot, 6320952 - 68,20 eurot, 6320953 - 390,17 eurot, 6321022 -210,80 eurot, tulenevad nõuded on lõppenud tasaarvestusega. Kostja esitas hagejale 19.07.2012 tasaarvestuse avalduse, mille alusel tasaarvestas nimetatud arvetest tulenevad nõuded kostja kahjunõudega hageja vastu 9983,88 eurot. Lisaks esitas kostja menetluse kestel 31.01.2013 vastuses hagile tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestab hageja arvetest nr: 6320660 - 2296,20 eurot, 6320764 - 131,20 eurot, 6315801 - 1848,85 eurot, 6320390 - 1824,26 eurot, tulenevad nõuded kostja kahjunõudega hageja vastu, seega on ka nimetatud arvetest tulenev nõue lõppenud tasaarvestusega. Lisaks esitas kostja 31.01.2013 vastuses alternatiivse tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus leiab, et hagejal on arvete nr 6320244 - 420,70 eurot, 6320514 - 209,15 eurot, 6320516 - 24,72 eurot, 6320591 - 234,61 eurot, 6320629 511,51 eurot, 6320765 - 150,67 eurot, 6320780 - 449,23 eurot, 6321395 - 64,48 eurot, osas sissenõutavad nõuded kostja vastu (mida kostja ei tunnista) ja millega kostja tasaarvestab oma kahjunõude hageja vastu viimase poolt hagis esitatud arvetest nr 6320244, 6320514, 6320516, 6320591, 6320629, 6320765, 6320780 ja 6321395 tulenevate nõuetega summas 2065,07 eurot.
43.Kohus leidis, et arvelt nr 6320390 ja arve aluseks olevalt tellimislehelt nr 981401 nähtub, et sõidukile 130 AUV on teenustööna teostatud 2011 lõpus plokikaane remont. Plokikaane remondi teostamine on tõendatud ka tunnistaja UT ütlustega, samuti asjaolu, et klapid olid töökõlbulikud, kuid parima tulemuse saavutamiseks soovitas tunnistaja need välja vahetada, millest teavitas tellija esindajat, kes oli hageja töötajat M. Elips-K OÜ 29.12.2011 tellimusega nr 13989 on tõendatud, et Elips-K OÜ teostas tellija Skuba Eesti tellimusel sõiduki 130 AUV plokikaane survestamist, lihvimist, klappide kontrolli, remonti. Seega on tõendatud, et kostja tellis sõidukile 130AUV, nii klappide kui ka plokikaante kontrolli ja ka remondi. Kohus leiab, et isegi, kui kostja ei
tellinud plokikaante remonti, nagu väidab hageja, siis on tõendatud, et plokikaante remont on teostatud. Sõiduki remont teostati 11.01.2012, misjärel anti kostjale üle, mille osas puudub vaidlus. Peale remonti oli ebaloomulik heli mootoris alles ning lisandunud oli mootori tossamine, mille peale hageja töötaja KL teatas, et see on loomulik ja kaob iseenesest. Nädal pärast remonti teavitas kostja e-kirjaga hageja esindaja KL-t, et mootori ebaühtlane töötamine ja tossamine ei ole ära kadunud, millele vastust ei saanud. 13.02.2012 peale 13 500 km läbimist kadus sõidukil 130 AUV jõud, tossamine muutus eriti suureks, mistõttu pöördus kostja autojuht Saksamaal lähimasse Scania teenindusse, kus kostja oli sunnitud tellima sõidukile 130 AUV remondi. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Saksamaal on teostatud sõidukil täpselt samade osade suhtes remont maksumusega 8831,95 eurot, mis teostati hageja poolt 2011.a lõpus tellimuslehe nr 981401 alusel ning mis on märgitud arvel 6320390. Tingimuste p 4.5 kohaselt klient peab koheselt informeerima hagejat avastatud rikkest. Kostja 14.02.2012 e-kirjast nähtuvalt teavitas kostja hagejat, et veok on Saksamaal teeninduses ja kahtlustatakse 4 ja 5 silindri klappe, mootor ei tööta ja tossab ning haagis ei vea. 15.02.2012 e-kirjaga teavitas kostja esindaja hagejat, et sõiduk 130 AUV jäi Saksamaal tee peale ning tuvastati, et 4 silindri sisselaskeklapp on puruks, 1, 4, 5 ja 6 silindri klapisääre tihendid ei toimi (loksuvad keset klapisääri, mitte ei asu neile ette nähtud pesades) ja õli jooksis silindrisse. Remondi maksumuseks läheb ca 8800 eurot, millele lisanduvad kulud haagisele, autojuhi ööbimine, trahv. Kostja soovis teada, kes nimetatud tööd kompenseerib, kuna sõiduk 130 AUV oli 2012 jaanuari alguses hageja juures plokikaanega remondis ning Saksmaal teatati, et plokikaant ei ole remonditud, vaid seda on lõhutud ja et niimoodi autot ei remondita. Seega tuleb Saksamaal teha täpselt sama töö uuesti ja korralikult ja parandada eelnevalt mittekvaliteetselt teostatud remondi süül lõhutud detailid. Kostja kirjale ei reageerinud. Seega veidi enam kui kuu aega pärast hageja poolt teostatud plokikaante remonti, millele kehtis tingimuste p 4.1 alusel 6-kuuline garantii, oli vaja teostada sama töö Saksamaal. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et on tõendatud kostjale tekkinud kahju sõidukile 130AUV hageja poolt teostatud mittekvaliteetse remondiga.
44.Tunnistaja UT ütlustega on tõendatud, et tunnistaja teavitas hageja esindajat, et parima tulemuse saavutamiseks oleks vajalik klapid välja vahetada, aga hageja esindaja otsustas kasutada vanu plokikaasi. Nimetatut on UT selgitanud ka oma kirjalikus seisukohas, kus ta on märkinud, et teavitas hagejat, et parima tulemuse saavutamiseks tuleks osta uued klapid ja paigaldada väljalaske klappidele uued juhtpuksid ning uued klapisääretihendid. Hageja otsustas vahetada klapisääre tihendid ja väljalaske klapisääre juhtpuksid ning klapid otsustati jätta kulude kokkuhoiu eesmärgil vanad. Hageja ja UT leppisid kokku, et plokikaante tihendipinnad lihvitakse üle ja vajadusel freesitakse sügavamaks tihendipinnal paiknevad tihendussooned. UT leiab, et klapi purunemise põhjuseks on väsimusmurdumine, st klapp on oma aja ära elanud. Tingimuste p 2.12 alusel, kui tellimislehel määratud tööde teostamise käigus selgub lisatööde või detailide vahetamise vajadus, kohustub Skuba sellest klienti viivitamatult teavitama. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et UT teavitas hagejat, et parema tulemuse saavutamiseks ploki-kaante väljavahetamise vajadusest, millest hageja kostjat ei teavitanud ja seega võttis hageja ise vastu otsuse panna tagasi vanad plokikaaned, millega hageja on rikkunud tingimuste p 2.12.
45.Lepingu p 2.1 kohaselt kohustus hageja teostama remonttööd vajaliku hoolsusega tuginedes oma erialastele teadmistele ja võimetele. Käesoleval juhul jättis hageja, ilma sellest kostjat teavitamata, kostja sõidukil 130 AUV plokikaaned vahetamata, mille puhul on tegemist lepingu rikkumisega ning mille tulemusel teostati kostja sõidukile 130 AUV sama remont uuesti Saksamaal. Kohus leiab, et lepingu rikkumist ei välista
ka asjaolu, et tagasi asetatud plokikaaned vastasid peale lihvimist ja freesimist nõuetele, kuna hageja jättis kostjat teavitamata asjaolust, et parima tulemuse saavutamiseks peaks plokikaaned välja vahetama, seega pidi hageja ette nägema, et plokikaaned võivad puruneda ning seda veel olukorras, kus samal sõidukil oli juba varasemalt plokikaas purunenud, lisaks oli ta läbinud ca 800 000 km. Arvega 6311870 on tõendatud, et sõidukil 130 AUV on novembris 2009 remonditud plokikaant. Asjaolu, et hageja poolt teostatud remont sõidukile 130 AUV oli ebakvaliteetne ning just see põhjustas uuesti remontimise vajaduse Saksamaal, kinnitab euro-inseneri, tunnustatud transporditehnikainseneri EE poolt antud arvamus, millega on tõendatud, remonttööde olulised puudujäägid, mistõttu ei olnud tööd nõuetekohased ja kvaliteetsed. EE on asunud seisukohale, et hageja poolt ebakvaliteetselt ja puudulikult teostatud remont, klappide välja vahetamata jätmine ja reguleerimata jätmine tingis klapi väsimusmurdumise. EE on kinnitanud ka tunnistajana, et plokikaaned oleks tulnud välja vahetada ka arvestades asjaolu, et mootori läbisõit oli 800 000 km. Ka Scania esinduse poolt antud selgitused ja hinnangud seoses veoki parandusega, märgivad, et kui mootoril on eemaldatud silindripead, on nende uuesti paigaldamisel kohustuslik reguleerida klapid, mida hageja aga ei teinud. Lisaks on Scania esindus asunud seisukohale, et kuna veoki läbisõit oli suur, siis oleks tulnud klapid vahetada. Seega kuna sõiduki 130 AUV remontimisel jättis hageja oma eluea ära elanud sõiduki detailid vahetamata ja ka ei teavitanud kostjat kulunud detailide vahetamise vajadusest, siis ei vastanud teostatud remonttöö lepingu tingimustele. Seega oli hageja tööde teostamisel raskelt hooletu.
46.Eeltoodust tulenevalt kohus leidis, et hageja poolt teostati kostja sõiduki 130 AUV remonttööd tellimislehe nr 981401, 27.12.2011 alusel mittekvaliteetselt, rikkudes lepingu ja tingimustega poolte vahel kokkulepitud. Tellimislehe originaal-eksemplaril osas „ Teostatud töö“ on osa algsest tekstist ära kustutatud ja peale on teise käekirjaga ja teise kirjutusvahendiga kirjutatud tekst „Klient soovis kontrollida klappe ja plokipäid. Klapid ja plokikaaned kontrollitud Elips’i ja vahetatud on väljalaske klappide juhtpuksid“. Seega vaidlus selle üle, kas kostja tellis hagejalt ainult sõiduki 130 AUV klappide ja silindripea/plokikaane korrasoleku kontrollimise teenust või nende kapitaalremondi teenust, tuleb otsustada kostja kasuks, kes väitis, et ta tellis lepingu ja tingimustele vastavat remonti (ehk vajadusel kapitaalremonti), kuna kohtule ei ole teada, mida oli tellimislehele nr 981401, 27.12.2011 teostatud töö kohta tegelikult algselt kirjutatud.
47.Saksamaal teostatud remondiarvega sõidukile 130 AUV, on tõendatud, et remondimaksumus oli 8831,96 eurot. Lisaks on kandnud kostja kulusid autojuhi ööbimisele 144 eurot, autojuhile makstud päevarahad lähetuspäevade eest remondi tõttu tekkinud seisakul 192 eurot, külmikhaagise tühjaks laadimine Prantsusmaal 530 eurot ja autojuhi töötasu remondi ajal koos maksudega 285,92 eurot.
48.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kulutused, mis tekkisid sõidukile 130 AUV Saksamaal teostatud remondiga, on põhjuslikus seoses hageja poolt 2011 lõpus sõidukile 130 AUV teostatud remonttööga. Kui hageja järginuks lepingut ja tingimusi ning oleks teavitanud kostjat võimalikust vajadusest plokikaante vahetamiseks uute vastu, olnuks kostja tellitud remonttöö teostatud kvaliteetselt ja kostjal ei oleks tekkinud kulutusi Saksamaal seoses sõiduki 130 AUV samade plokikaante purunemisega, mida eelnevalt remonditi hageja poolt.
49.Kostja on 22.02.2012 e-kirjas teinud hagejale ettepaneku seoses arvega 6320390 ja Saksamaal Scanias veokile tehtud remonttöödega, mille kohaselt kostja kannab Scanias (Saksamaal) teostatud plokikaante remondi ning hageja kannab 4-silindripea pihusti vahetuse, hageja juures teostatud plokikaane remondi, külmikhaagise tühjaks
laadimise ja autojuhi ööbimise kulud, mis tähendaks, et hageja lisaks oma arve 6320390 krediteerimisele (plokikaane remondi osas) kannaks kulusid 3044,89 eurot. Kostja 16.04.2012 e-kirjaga edastas hagejale kahjunõude 9983,88 eurot. 19.07.2012 edastas kostja hagejale tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas kostja arve 150 summas 9983,88 eurot hageja arvetega nr 6320182, 6320236, 6320618, 6320624, 6320680, 6507195, 6320831, 6320952, 6320953 ja 6321022.
50.Eeltooduga on tõendatud, et kostjal on hageja vastu lepingust tulenev kahjunõue 9983,88 eurot, mis on seotud hageja lepingust tuleneva nõudega kostja vastu, mistõttu leiab kohus, et hageja arvetest nr 6320182, 6320236, 6320618, 6320624, 6320680, 6507195, 6320831, 6320952, 6320953 ja 6321022 tulenevad nõuded kogusummas 876,86 eurot kostja vastu on lõppenud tasaarvestusega 19.07.2012.
51.Hageja on kostja tasaarvestuse avaldused seoses arvetega nr 6320660, 6320764, 6321395, 6315801 ja 6320390 kätte saanud 06.02.2012 ja seoses arvetega nr 6320244, 6320514, 6320516, 6320591, 6320629, 6320765, 6320780 ja 6321395 kätte saanud 06.02.2013, seega on nimetatud arvete osas kogusummas 6614,32 eurot lõppenud hageja nõue kostja vastu tasaarvestusega 06.02.2013.
52.Kohus leidis, et hageja viivisenõue on lõppenud tasaarvestusega. Apellatsioonkaebus
53.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse, uue otsusega hagi rahuldada või saata tsiviilasi tagasi maakohtusse uueks arutamiseks ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.
54.Maakohus leidis vääralt, et hageja arved nr 6319624, 6501079, 6319710 on kostja poolt tasutud. Kohus oleks pidanud arvesse võtma, et menetluse kestel väitis kostja korduvalt, et ta ei ole nimetatud arveid tasunud. Hinnates kostja 16.12.2011 maksekorraldust nr 6521, nähtub, et see ei kinnita arvete tasumist. Maksekorralduse selgituses loetletud arvetest on arved nr 6319652, 6319624, 6501079, 6319623, 6319710, 6319699 ja 6319682 ka käesoleva hagi aluseks. Nende arvete alusel pidi kostja tasuma 1131,60 eurot, on aga maksnud üksnes 320,67 eurot. Seega ei ole maksekorraldusega tasutud kõiki maksekorralduse selgituses loetletud arveid. Maksekorralduse selgitusest võib mõista, et kostja on osad maksekorralduses loetletud arvetest tasaarvestanud enda arvega nr 389 - 1131,60 eurot. Järeldub, et maksekorraldusest nähtuv 320,67 eurot ei makstud arvete nr 6319652, 6319624, 6501079, 6319623, 6319710, 6319699 ja 6319682 tasumiseks. Kostja tasaarvestas need arved oma arvega, seega summa 320,67 eurot maksti üksnes maksekorralduse selgituses märgitud arvete nr 6319676 ja 6319651 tasumiseks. Järelikult on kohus ebaõigelt hinnanud, et maksekorraldus kinnitab Skuba arvete nr 6319624, 6501079, 6319710 tasumist.
55.Kohus leidis, et arvel nr 6320390 märgitud töödest ei teostatud S-hooldust - 84,09 eurot, ei kasutatud kütusefiltrit - 12,69 eurot, klaasipesuvedelikku - 1,93 eurot, õlifiltrit - 6,65 eurot, tsentrifuugi - 2,81 eurot, salongifiltrit - 5,22 eurot, jahutusvedelikku 13,94 eurot, mootoriõli - 118,20 eurot, kokku 296,64 eurot. Apellant saab nimetatud summade kokku liitmisel tulemuseks 245,53 eurot. Kohus leidis, et vastavat asjaolu kinnitab Saksamaal teostatud remondi arve ning hooldusleht. Hageja selgitas 05.09.2013 istungil, et S-hoolduse teostamist ning sealjuures arves loetletud materjalide kasutamist kinnitab see, et tellimus-lepingul nr 981401 on kõigi tööde vastuvõtmist kinnitav kostja allkiri.
56.Seoses väidetavalt teostamata S-hooldusega oleks kohus pidanud esmalt arvesse võtma, et kostja oli nimetatud töö vastu võtnud ja veoki kätte saanud, kinnitades seda allkirjaga. Pärast töö vastuvõtmist peab tellija tõendama, et töö ei olnud nõuetekohane.
Saksamaal teostatud tööde arves ei ole märgitud, kas veokile 130 AUV on varasemalt S-hooldust (s.h materjalid) teostatud või mitte. Arvel ei ole loetletud neid materjale, mis on nimetatud hageja arvel nr 6320390. Lisaks, isegi kui Saksamaal täiendav Shooldus tehti, ei järeldu sellest automaatselt, et hageja S-hooldust ei teinud. Hageja selgitas 05.09.2013 istungil, et hageja pole volitatud hoolduslehele sissekandeid tegema. Neid sissekandeid võib teha üksnes Scania ametlik esindaja Eestis. Sissekannete puudumist ei saa võrdsustada töö tegemata jätmisega.
57.Arve 6320390 real nr 6 märgitud „plokikaane remondi“ hind 876,96 eurot vastab poolte kokkuleppele. Seda tõendab Elips-K OÜ hinnakiri. Ühe plokikaanega tegelemiseks kulub ca 2h. Praegusel juhul teostati iga plokikaanega erinevaid tegevusi kogumaksumusega ca 70 eurot tunnis. Kuivõrd ühe plokikaanega tegeleti 2h, siis oli ühe plokikaanega seotud kuluks ca 140 eurot. Kuue plokikaanega töö hinnaks kujunes seega 876,96 eurot (6 plokikaant x 140 eurot = 840 eurot + vahendustasu).
58.Kostja 14.11.2011 tasaarvestus pole kehtiv. Hageja ei ole tasaarvestuse avaldust kunagi kätte saanud. Juhul, kui teine pool avaldust kätte ei saa, ei hakka see kehtima. Samuti ei ole kehtivad 19.07.2012 ja 31.01.2013 tasaarvestuse avaldused. Maakohus järeldas ebaõigelt, et kostjal on kahju hüvitamise nõue 9983,88 eurot. Väära järelduse on tinginud menetlusnormide oluline rikkumine ning samuti on kohus hinnanud esitatud asjaolusid ja tõendeid ebakorrektselt. Kohus on jätnud asjakohase materiaalõiguse kohaldamata. Samuti ei ole maakohtu otsuses esitatud seonduvad järeldused mõistetavad, kuna kohus ei ole eristanud plokikaasi (sünonüüm „plokipea“) ning klappe. Tegemist on erinevate veoki osadega. Terminid plokikaas ja klapid ei ole sünonüümid.
59.Maakohus järeldas, et murdus plokikaas (plokipea) ning hageja oleks pidanud kostjat teavitama plokikaane väljavahetamise vajadusest. Kohus on teinud sellised järeldused vaatamata sellele, et pooled on oma menetlusdokumentides läbivalt selgitanud, et murdus klapp ning vaidlusküsimuseks on, kas oleks pidanud klapi murdumise võimalikkusest teavitama.
60.Maakohus ei ole analüüsinud hageja poolt esitatud asjaolu, et arves nr 6320390 kajastatud töö teostati keskmise kvaliteediga. Sealjuures pole kohus analüüsinud, milles keskmine kvaliteet, millele töö pidi vastama, kohtu arvates seisnes. Maakohus oleks pidanud lähtuvalt kohaldamisele kuuluvast VÕS töövõtulepingu regulatsioonist välja selgitama, sealjuures poolte küsitlemise teel, ka järgmised asjaolud: kas väidetavad töö puudused eksisteerisid juba töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal kostjale ehk töö vastuvõtmise ajal; kas kostja teatas hagejale töö väidetavatest puudustest mõistliku aja jooksul. Juhul, kui seda ei tehtud, ei saa hagejat vastutavaks pidada. Vastustaja esitatud asjaoludest nähtub, et esmakordselt teatas kostja puudusest 23.01.2012 e-kirjas ehk 12 päeva pärast töö vastuvõtmist. Kostja on autovedude teostaja ning omab veokite osas eriteadmisi ning oleks pidanud puudustest teatama oluliselt varem; millisele keskmisele kvaliteedile pidi hageja töö vastama.
61.Maakohus järeldas ebaõigelt, et hageja pidi teostama töövõtulepingu alusel sellise plokikaante ja klappide remondi, mille raames oli kohustus plokikaaned välja vahetada ehk teisisõnu teostada plokikaante kapitaalremont. Hageja selgitas, et kostja ei tellinud plokikaante ja klappide kapitaalremonti. Selline väide on tõendamata. Kostja tellis plokikaante ja klappide kontrollimise valmistajatehase nõuetele. Arvel nr 6320390 märgitud remondi raames teostati plokikaante lihvimine, survestamine, teatud detailide vahetus. Et veokil ei murdunud plokikaas, ei ole ka õigeks küsimuseks, kas eksisteeris plokikaane väljavahetamise vajadus. Seega on igal juhul vale kohtu järeldus, et hageja kohustuseks oli teostada plokikaane kapitaalremont. Hageja väiteid kinnitab tellimusleping nr 981401, millest nähtub, et kostja tellis plokikaante ja klappide kontrollimise
valmistajatehase nõuetele ning plokikaante remont hõlmas üksnes nende lihvimist, survestamist, teatud detailide vahetust. Ka tunnistaja UT ütlused kinnitavad eeltoodut. UT kinnitas, et ta teostas plokikaante ja klappide kontrolli valmistajatehase nõuetele ning tuvastas, et need olid nõuetekohased.
62.Kohus oleks pidanud arvesse võtma, et puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et plokikaantel või klappidel olid töö teostamise ajal puudused. Kõik tõendid kinnitavad, et nii plokikaaned kui ka klapid vastasid valmistajatehase nõuetele ning nende väljavahetamiseks puudus vajadus. Kuigi hageja leiab, et EE arvamus ning ütlused tunnistajana tuleks jätta arvesse võtmata, ei kinnita ka need, et plokikaantel või klappidel oleks olnud kontrolli teostamise ajal puuduseid. Hageja leiab mh, et EE arvamus ja ütlused tunnistajana ei ole usaldusväärsed tõendid, kuna ta andis enda arvamuse lähtuvalt valest töö sisust. Vastava töö sisu kirjelduse edastas Enn EE-le kostja, kelle ilmseks huviks oli mõjutada andma tunnistajat just kostjale sobivaid selgitusi. Hageja kordab, et tellitud tööks ei olnud plokikaante kapitaalremont. Tellitud tööks oli plokikaante ja klappide vastavuse kontroll tehase nõuetele. EE ütlused olid oletuslikud ning ei kajasta faktilisi asjaolusid. Kohus ei oleks tohtinud sellistele oletustele tugineda. EE pole andnud ühtegi ütlust selle kohta, kas hageja teostatud töö vastas selle üleandmisel-vastuvõtmisel tingimustele või mitte.
63.Samuti on Scania Eesti AS seisukoht mitteasjakohane tõend, sest lähtub valest töö sisust. Vastava töö sisu kirjelduse edastas Scania Eesti AS-ile kostja. Juhul, kui ringkonnakohus peaks leidma, et Scania Eesti AS seisukohad on siiski asjakohased, tuleb arvestada, et Scania Eesti AS e-kirjades on kirjeldatud väga üldsõnaliselt vaid neid töid, mida teostas Motoren Baader Vertriebs- und Instandsetzungs GmbH Saksamaal. Scania Eesti AS pole avaldanud mitte midagi hageja poolt teostatud töö kohta või andnud tööle hinnangut. Sellest, et Saksamaal teostati veokile mingisugune remont, ei järeldu loogiliselt, et hageja tehtud tööl olid selle üleandmise-vastuvõtmise hetkel puudused ning kostjale tekkis seetõttu kahju.
64.Kohus on ebakorrektselt järeldanud, et hageja poolt teostatud töö oli ebakvaliteetne, kuna hageja jättis tegemata ettepaneku plokikaaned välja vahetada. Kohus leidis, et alltöövõtja Elips-K OÜ teavitas hagejat, et plokikaaned on vaja välja vahetada. Kohus on selle järelduse tegemisel tuginenud Elips-K OÜ juhatuse liikme UT ütlustele ning kirjalikule selgitusele. Kohtu järeldus on ekslik juba seetõttu, et UT on väitnud, et tegi ettepaneku klappide välja vahetamiseks. Teiseks ei ole nimetatud tõendid küsimuses, kas UT tegi klappide väljavahetamise ettepaneku, usaldusväärsed ning kohus oleks pidanud jätma nendega arvestamata. Kolmandaks puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks, et hageja vastava teate kätte sai. Maakohus järeldas ebaõigelt, et pärast hageja poolt töö tegemist tekkis mootorisse ebaloomulik heli ning tossamine. Kohus tugines selle järelduse tegemisel üksnes kostja 23.01.2012 e-kirjale. Veoki tehnilist seisundit saaks tõendada üksnes ekspertiisiga. Vale on kohtu järeldus, et Motoren Baader Vertriebs- und Instandsetzungs GmbH teostas täpselt sama töö nagu hageja, juba seetõttu, et kohus on määratlenud hageja töö sisu ebaõigelt. Kui võrrelda Saksamaa äriühingu arvet ning hageja arvet nr 6320390, tellimus-lepingut nr 981401 ja Elips-K OÜ tellimuslehte nr 13989, siis nähtub, et nendel on kajastatud erinevaid töid, tegevusi.
65.Hageja leiab, et tellimisleht nr 981401 on usaldusväärne tõend. See ei ole vastuolus muude kirjalike tõenditega, ühtib Elips-K OÜ tellimuslehega nr 13989, millest tuleneb samuti, et tellitud tööks oli plokikaante ja klappide kontrollimine valmistajatehase nõuetele. Tellimislehte saaks pidada ebausaldusväärseks juhul, kui leiaks tõendamist, et tekst „Teostatud töö“ kirjutati sinna pärast lehe poolte poolt allkirjastamist. Seda
asjaolu saaks tuvastada ekspertiisiga. Praegusel juhul kostja ekspertiisi määramist ei taotlenud.
66.Maakohus kohaldas tasaarvestuse avaldustes kajastatud kahju nõude hindamisel ebaõigelt materiaalõigust ja jättis kohaldamata asjakohased VÕS töövõtulepingu normid, mille kohaselt töövõtja vastutab rikkumise eest, kui mittevastavus oli olemas töö üleandmise-vastuvõtmise hetkel ning puuduvad vastutust välistavad asjaolud. Muuhulgas ei vastuta töövõtja mittevastavuse eest, kui tellija ei teata puudusest mõistliku aja jooksul. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 127 lg-id 4 ja 5.
67.Juhul, kui ringkonnakohus peaks leidma, et hageja rikkus töövõtulepingut, on kostjale tekkinud kahju oluliselt väiksem. Kogu Saksamaal teostatud töö ei ole seotud plokikaante ja klappide remondiga. Saksamaal teostati veokile ka S-hooldus, ulatuslik diagnostika jms. Seega tuleks Motoren Baader Vertriebs- undInstandsetzungs GmbH arvest 8831,96 eurot maha arvata nende tööde maksumus, mis ei seondu plokikaante remondiga. Samuti tuleks vähendada autojuhi ööbimise kulusid, päevarahasid ning töötasu. Praegu on nimetatud kulud arvutatud lähtuvalt Saksamaal teostatud tööde ajast. Kuna aga kogu vastav töö ei olnud seotud plokikaante remondiga, ei peaks hageja tasuma aja eest, mis kulus muude tööde tegemisele. Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata külmikhaagise tühjaks laadimise kulud 530 eurot. Kostja oleks pidanud haagise tühjaks laadima igal juhul ning kandma ka seonduvad kulud.
68.Maakohus leidis, et kuna hageja tasunõuded on tasaarvestatud, siis puudub hagejal ka viivise nõue. Kuna kostja tasaarvestuse avaldused pole kehtivad, siis pole hageja tasunõuded lõppenud ning tal on õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. Vastustaja seisukoht
69.Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
70.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud.
71.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist:
72.Maakohus leidis õigesti, et hageja arved nr 6319624, 6501079, 6319710 on kostja poolt tasutud. On õige, et 16.12.2011 maksekorraldusega nr 6521 ei ole tasutud kõiki maksekorralduse selgituses loetletud arveid. Kostja on osad maksekorralduses loetletud arvetest tasaarvestanud enda arvega nr 389 summas 1131,60 eurot, mis on maksekorralduses ka märgitud. Summa 320,67 eurot ei ole makstud mitte üksnes arvete nr 6319676 ja 6319651 tasumiseks, nagu hageja arvab, vaid ka arvete nr 6319624, 6501079 ja 6319710 tasumiseks, mis on maksekorralduses loetletud ja ei ole hõlmatud 14.11.2011 tasaarvestusega.
73.Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et 14.11.2011 esitatud tasaarvestuse avaldus ei ole kehtiv, kuivõrd hageja ei ole seda kätte saanud. Hageja on tasaarvestuse avalduse kätte saanud hiljemalt koos kostja 10.07.2012 menetlusdokumendiga antud tsiviilkohtumenetluses. Hageja on asunud ka seisukohale, et 19.07.2012 ja 31.01.2013 esitatud tasaarvestuse avaldused ei ole kehtivad, kuid ei ole selgelt välja toonud, millest tulenevalt ta leiab, et esitatud tasaarvestuse avaldused ei ole kehtivad.
74.Mis puudutab hageja arvet nr 6320390 plokikaane remondi ja nn s-hoolduse teostamise
eest, siis on iseenesest õige hageja väide, et töö on kostja poolt vastu võetud ja arve kuulus tasumisele. Kostja keeldus tasumisest kuni hageja poolt tekitatud kahju hüvitamiseni (VÕS § 110 lg 1). Menetluse käigus on kostja 31.01.2013 täiendanud oma tasaarvestuse avaldust ja tasaarvestanud ka arvest nr 6320390 tuleneva nõude oma kahju hüvitamise nõudega (II kd, tl 90). Seega on põhiline vaidlusalune küsimus, kas hageja töövõtulepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue kostja vastu summas 9983,88 eurot on põhjendatud.
75.Ebaõige on hageja väide, et maakohus on seoses veokile 130 AUV teostatud remondiga jätnud olulised asjaolud välja selgitamata. Maakohus on otsuse punktides 68 kuni 71 igakülgselt analüüsinud ning toonud välja ka viited tõenditele, millele tuginedes ta leiab, et Skuba Eesti OÜ poolt veokile 130AUV teostatud plokikaane remont ei olnud kvaliteetne. Asjaolu, et maakohus on otsuses segi ajanud terminid „klapid“ ja „plokikaaned“, ei mõjuta otsuse sisu õigsust. Kõik tõendid, millele tuginedes maakohus leidis, et sõidukile 130 AUV teostatud remont ei olnud kvaliteetne, viitavad „klappidele“. Maakohus ei ole eraldi analüüsinud plokikaane remondi ja klappide remondi kvaliteeti.
76.Hageja seisukoht, et kostja tellis hagejalt üksnes plokikaante ja klappide kontrolli, mitte remondi, on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Poolte esindajate poolt täideti tellimusleht nr 981401 (II kd, tl 10), kus on kirjas teenustööna ka plokikaane remont. Samuti on Skuba Eesti OÜ poolt esitatud arvel kirjas, et autol on teostatud plokikaane remont. Hageja poolt esitatud arves (I kd, tl 33) nõutakse tasu plokikaante mahavõtmise ja paigalduse eest 668,80 eurot ja eraldi reana plokikaane remondi eest 876,96 eurot.
77.Remondi teostas alltöövõtu korras OÜ Elips-K. Elips-K juhataja UT selgitustest nähtub, et veoki (130AUV) klapid oli kulunud ja vajasid vahetust. UT on oma kirjalikus selgituses (II kd, tl145) väitnud järgmist: “klapi taldrikute visuaalsel kontrollil ilmnes, et tööpinnad on märgatavalt kulunud. Kulunud olid ka väljalaske klappide juhtpuksid ja klapipesade tööpinnad. Kontrolli tulemustest teavitasin tellija esindajat. Parima tulemuse saamiseks soovitasin osta uued klapid ja paigaldada väljalaske klappidele uued juhtpuksid ning uued klapisääretihendid. Tellija otsustas vahetada klapisääre tihendid ja väljalaske kl. juhtpuksid. Klapid otsustati jätta kulude kokkuhoiu eesmärgil vanad.“
78.Kui auto oli sõitnud pärast Skuba Eesti OÜ-st tellitud remonti natuke üle kuu ja ca 13500 kilomeetrit, jäi auto Saksamaal teele ning kostja oli sunnitud tellima autole remondi, mille maksumuseks kujunes 8831,95 eurot. Saksamaal autole teostatud remonti kirjeldavatest tõenditest nähtub, et kostja oli sunnitud veokile (130AUV) tellima samade osade suhtes remondi, mis teostati hageja poolt 2011. aasta lõpus tellimuslehe nr 981401 alusel ning millele kehtis töövõtulepingu lisa 2 punktile 4.1 kohaselt 6-kuune garantii ( II kd tl 99-114).
79.Asjaolu, et Skuba Eesti OÜ poolt veokile (130AUV) teostatud remont oli ebakvaliteetne ning just see asjaolu põhjustas ka nimetatud auto uuesti remontimise vajaduse Saksamaal, kinnitab ka euroinseneri, tunnustatud transporditehnikainseneri EE poolt antud arvamus (II kd tl 116-120). Nimetatud arvamuses toob ekspert välja argumendid selle kohta, et Skuba Eesti OÜ poolt teostatud remonttöös esines mitmeid olulisi puudujääke, mistõttu ei olnud teostatud töö nõuetekohane ja kvaliteetne. Samuti asub ekspert nimetatud arvamuses seisukohale, et Skuba Eesti OÜ poolt ebakvaliteetselt ja puudulikult teostatud remont, klappide välja vahetamata jätmine ja reguleerimata jätmine tingis klapi väsimusmurdumise, mistõttu oli vaja teostada Saksamaal autole (130AUV) uuesti samasisuline remont. Klappide ja kõigi juhtpukside väljavahetamine oleks vältinud klapi väsimusmurdumist. Hageja ei ole eksperdi arvamust omapoolse tõendiga ümber lükanud.
80.Lisaks Saksamaal teostatud remondile kandis kostja ka täiendavaid kulutusi, mis tekkisid selle tõttu, et Skuba Eesti OÜ poolt eelnev remont oli ebakvaliteetne. Kostja esitas ka tõendid kulutuste kandmise kohta. Hageja ei esitanud esimeses astmes ühtegi vastuväidet selles osas, et kostja poolt esitatud kahjunõue on põhjendamatu osaliselt osas, mis puudutab autojuhi ööbimise kulusid, päevarahasid, töötasu ning külmhaagise tühjaks laadimist. Nimetatud vastuväited on hageja esmakordselt esitanud alles apellatsioonkaebuses. Kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb vastavalt TsMS § 633 lg-le 5 apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astmes kohtus esitamata jätmise põhjus. Hageja toob apellastsiookaebuses välja, et vähendada tuleb autojuhi ööbimise kulusid, päevarahasid ning töötasu maha tuleb kahjunõudes tuleb maha arvata külmhaagise tühjakslaadimise kulu. Kuna nimetatud asjaolude üle maakohtus vaidlus puudus, ei saa need olla apellatsioonimenetluse aluseks ning ringkonnakohus jätab need väited tähelepanuta.
81.Eeltoodust tuleneb, et kuna kostja tasaarvestav nõue hageja vastu on kehtiv ja see on suurem, kui hageja nõue kostja vastu, siis tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja selgitus
82.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
83.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.