Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.10.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-18988
Tsiviilasi
Skuba Eesti Oà hagi AS Baltreiler vastu vÔla vÀljamÔistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
9353,29 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.02.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Skuba Eesti OĂ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
23.09.2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Skuba Eesti OĂ (registrikood 10715390, asukoht Betooni 4, Tallinn), seaduslik esindaja JĂŒri Metsaorg ja lepinguline esindaja adv Siim Roode Kostja AS Baltreiler (registrikood 10330804, asukoht PĂ€rnu mnt 139c, Tallinn), seaduslik esindaja Liivo Luidre ja lepinguline esindaja adv Kelli Ristal
RESOLUTSIOON:
1.JĂ€tta Harju Maakohtu 11.02.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jÀtta Skuba Eesti Oà kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale vÔib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 pÀeva jooksul otsuse kassaatorile kÀttetoimetamisest, kuid mitte pÀrast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus vĂ”ib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ĂŒksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline vĂ”ib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse vĂ”i muu taotluse kohta seisukohti ja vastuvĂ€iteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sĂ€testatud tĂ€htaja jĂ€rgimiseks tegema menetlusabi taotleja tĂ€htaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkĂ”ige esitama kaebuse. Kaebuse pĂ”hjendamiseks vĂ”i riigilĂ”ivu tasumiseks vĂ”i kaebuses esineva sellise puuduse kĂ”rvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tĂ€htaja pĂ€rast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pĂ”hjendamatult vĂ”i tĂ€htaja pikendamise eesmĂ€rgil. See ei vĂ€lista menetlustĂ€htaja ennistamist.
1.Skuba Eesti Oà esitas 14.05.2012 hagi Harju Maakohtusse AS-i Baltreiler vastu vÔla saamiseks. Hageja palus kostjalt vÀlja mÔista pÔhivÔlgnevuse 9353,29 eurot ja viivise 169,22 eurot.
2.Poolte vahel sĂ”lmiti 24.04.2008 leping nr P-09-59 ja lepingu lisa 2 autohooldusteenuse osutamiseks. Kostja ostis hagejalt 22.11.2010 - 30.03.2012 teenust vastavalt arvetele nr 6315801 - 1848,85 eurot, 6319623 - 85,79 eurot, 6319624 - 61,31 eurot, 6501079 - 78,88 eurot, 6319652 - 345,94 eurot, 6319682 - 426,52 eurot, 6319699 - 274,90 eurot, 6319710 - 15 eurot, 6320182 - 18,24 eurot, 6320236 - 291,36 eurot, 6320244 420,70 eurot, 6320390 - 2734,20 eurot, 6320514 - 209,15 eurot, 6320516 - 24,72 eurot, 6320591 - 234,61 eurot, 6320618 - 280,86 eurot, 6320624 - 60 eurot, 6320629 - 511,51 eurot, 6320660 - 2296,20 eurot, 6320680 - 100 eurot, 6507195 - 56,52 eurot, 6320764 - 131,20 eurot, 6320765 - 150,67 eurot, 6320780 - 449,23 eurot, 6320831 - 22,31 eurot, 6320952 - 68,20 eurot, 6320953 - 390,17 eurot, 6321022 - 210,80 eurot, 6321395 64,48 eurot. Kokku 9353,29 eurot. Esitatud arved vastavad nii poolte vahel sĂ”lmitud lepingust tulenevatele kui ka raamatupidamist reguleerivatest Ă”igusaktidest tulenevatele nĂ”uetele. Hageja leidis, et kostja poolt tellitud tööd on kohaselt teostatud ja kostjale ĂŒle antud, mistĂ”ttu on kostja kohustatud maksma arvetes kajastatud tasu nii töö teostamise kui ka vajalike vahetatud detailide eest. Kostja arveid ei tasunud, mistĂ”ttu hageja arvestas viivist 0,02% pĂ€evas seisuga 08.05.2012 - 176,88 eurot.
3.Hageja vaidles vastu kostja 16.04.2012 esitatud kahjunÔudele 9983,88 eurot ning esitatud tasaarvestuse avaldusele, kuna hageja ei ole lepingut rikkunud ning teostatud töödele antud garantii ei ole realiseerunud.
4.Vastavalt Autoteeninduse Teenuse osutamiseks//tellimus-lepingule nr 981401, 27.12.2011 esitas kostja hagejale tellimuse sĂ”iduki Scania R-420 reg mĂ€rgiga 130 AUV âklapid ja pead kontrolliâ, mida on kinnitanud kostja ekspert EE oma arvamuses, samuti Skuba Eesti OĂ ning Elips-K OĂ vahel vormistatud ĂŒleandmise ja vastuvĂ”tmise akt, mille kohaselt on tellimuse sisuks ja vĂ”imalikuks tööde kirjelduseks plokikaane kontroll nimetatud sĂ”idukile. Hageja ei osutanud kostjale kahjustatud sĂ”iduki kapitaalremondi teenust vaid teenust klappide ja silindripea/plokikaane kontrollimiseks. Kostja soovis, et hageja teostaks sĂ”iduki korrasoleku minimaalset kontrolli. Hageja teostas tööd vastavalt kostja tellimusele ning juhistele ja tööde teostamisel jĂ€rgiti Scania tehase poolt vĂ€ljastatud remondijuhiseid ja nĂ”utavat hoolsust. Seega ei saa hagejale ette heita, et ta ei asendanud kĂ”iki vĂ€hegi kulunud osasid. VÀÀr ja tĂ”endamata on kostja vĂ€ide, nagu oleks hageja kohustuseks olnud ennetada
vĂ”imalikke klapipurunemisi. Kuna hagejale ei ole vĂ”imalik ette heita klapi purunemist, ei ole pĂ”hjust talle ette heita ka kostjale tekkinud kahju. Hageja kontrollis klappide ja silindripeade vastavust valmistajatehase nĂ”uetele, klappide kulumisastet ning tuvastas, et nende kulumine on minimaalne ning et sĂ”iduk vastab tehase poolt kehtestatud standarditele ja vajadust vastavat klappi vĂ€lja vahetada ei olnud, kuna tehase standardite kohaselt loeti see terveks ning töökĂ”lbulikuks. Tehase standarditele tuginemist vĂ”ib hageja seisukohalt pidada vĂ”rdvÀÀrseks antud teenuse vĂ€hemalt keskmise kvaliteediga osutamise standardiga. Vastav asjaolu on tuvastatav Elips-K OĂ poolt vĂ€ljastatud tellimislehel nr 13989 ja hageja tellimislehel nr 981401, et tegemist on sama juhtumiga. Tööde teostamise jĂ€rgselt olid klapid töökorras. Mingeid mikropragusid tööde kĂ€igus ei tuvastatud, seda remondi ajal ka ei nĂ€e. Mikropragude olemasolu avastamine eeldab spetsiaalse röntgenseadme kasutamist, mida tavapĂ€raselt plokikaane remonttööde teostamisel ei kasutata ning mida taolisi remonttöid teostavatel autoremonditöökodadel kasutuses ei ole. Klappide vahetamine ei olnud hĂ€davajalik toiming ning erialaspetsialistide poolt oli aktsepteeritav, et sĂ”iduk vĂ”is jĂ€tkata tööd olemasolevate klappidega, millele teostati tööpinna lihvimistööd. Tingimuste p 4.1. kohaselt hageja tööle antava garantiiga ei ole kaetud kĂ”ik puudused, mis autole tekkida vĂ”ivad, vaid konkreetselt teostatud tööga seotud puudused. Kui kostja oleks tellinud, et klappide puhul tuleb kontrollida igasuguse kulumise olemasolu ja selle tuvastamisel klapid vahetada, oleks hageja seda teinud. Lisaks ei ole teenuse osutajale selline kahju ette nĂ€htav. Eelkirjeldatud vÀÀr arusaam tööde mahust on toonud kaasa ka vÀÀra ekspertarvamuse andmise EE poolt, kes vĂ”ttis oma ekspertarvamuses aluseks info, et âBaltreiler AS tellis 2011 detsembrikuus Skuba Eesti OĂ-lt sadulveoki klappide ja plokikaante kontrolli ja remondi vĂ”i vajadusel nimetatud osade vahetuse, et ennetada vĂ”imalikke klapi-purunemisi.â Kuna hagejale ei ole vĂ”imalik ette heita klapi purunemist, ei ole pĂ”hjust hagejale ette heita ka kostjale tekkinud kahju. Kostja vĂ€ide arvete nr 6507195, 6320660, 6320764, 6321395, 6315801 mittetasumise kohta on alusetu, kuna kostjal ei ole Ă”igust esitada âtĂ€itmisest keeldumise vastuvĂ€idetâ tema enda nĂ”ude tĂ”ttu, mida ei ole olemas. Kostja on tunnistanud, et need arved on tasumata ning tuleks tasuda. Kostja seisukohalt tekkis tasaarvestuse avalduse aluseks olev nĂ”ue hageja poolsest mĂŒĂŒgigarantiist, mis realiseerus Leedus aset leidnud sĂ”iduki 707 MKI rihmapinguti purunemisega. Antud juhul kostja ei ole tĂ”endanud tasaarvestuse avalduse aluseks oleva nĂ”ude aluseid, seega on tema nĂ”ue tĂ”endamata. VÀÀrad on kostja vĂ€ited, et ta ei ole arvetes nr 6320244, 6320514, 6320516, 6320591, 6320629, 6320765, 6320780, 6321395 nimetatud sĂ”idukite remonttöid/teenuseid tellinud ja hagejalt teenust saanud, kuna tellimislehed on allkirjastamata. Pooltevahelises praktikas poolte esindajad ei allkirjastanud alati kĂ”iki tellimislehti, kuigi töid tellitakse, vĂ”etakse vastu ning nende eest tasutakse, mida tĂ”endavad ka tellimislehed nr 6318613, 6320070, 6319624, 6320591. TĂ”endamata on kostja vĂ€ide, nagu oleks hageja korduvalt ĂŒritanud kostjat petta ja on kostjale allkirjastamata tellimislehtede alusel arveid esitanud tööde eest, mida pole tehtud.
Kostja vastuvÀited
9.Kostja hagi ei tunnistanud. Pooled sÔlmisid 24.04.2009 lepingu nr P-09-59 ja lepingu lisa 2. Lepingu p 2.1. jÀrgi oli hageja kohustatud hooldama ja remontima vajaliku hoolsusega oma erialastele teadmistele ja vÔimetele tuginedes kÔiki kostjale kuuluvaid vÔi kostja kasutuses olevaid sÔidukeid vastavalt tellimusele. Hageja rikkus lepingut ning selle tagajÀrjel tekkis kostjale kahju 9983,88 eurot, mis osas esitas kostja tasaarvestuse avalduse.
10.Kostja ei tunnistanud hageja nÔudeid arvete nr 6319624, 6320591, 6320516, 6320514,6320244, 6320629, 9320660, 6320764, 6320765, 6320780 ja 6321395 osas. Hageja nÔude suurus on ekslik ja tegelikkuses oli kostja vÔlgnevus vÀiksem kui seda vÀidab hageja. Osa arvetest on fiktiivsed, sest kostja ei ole kunagi vastavasisulisi töid hagejalt tellinud, mÔnedel arvetel mÀrgitud töid ei ole tegelikkuses teostatud ega arvel mÀrgitud varuosasid hageja poolt vahetatud.
11.Arved nr 6319623, 6319652, 6319682 ja 6319699 on tasutud vastavalt 14.11.2011 kostja tasaarvestusele kostja arvega nr 389 - 1131,60 eurot ja tasaarvelduse aluseks oli mĂŒĂŒgigarantii 22.07.2011 - arve nr 6318379 alusel hageja teostatud remondile, kus sĂ”idukil 707 MKI vahetati rihmapinguti ja rullikud, mis 03.09.2011 Leedus purunesid ning sĂ”iduk ei olnud vĂ”imeline omal jĂ”ul sĂ”itu jĂ€tkama ohustamata sĂ”iduki tehnilist seisukorda ja keskkonda. Kostja esindaja teavitas koheselt hagejat tekkinud olukorrast ja hageja esindajad PPja KL andsid nĂ”usoleku remondi teostamiseks Scania Leedu esinduses ning kinnitasid kulude hĂŒvitamist maksumusega kuni 1200 eurot seoses hageja antud mĂŒĂŒgigarantiiga, milleks nad palusid saata hagejale pretensiooni ja arve Leedus Scanialt ostetud remondi kohta. Peale hagejale teistkordselt, 24.10.2011 meili teel pretensiooni ja Scania arve saatmist, edastas kostja 14.11.2011 hagejale tasaarvestuse avalduse, millega kostja tasaarvestas hageja nimetatud arvetest tulenevad nĂ”uded oma arvest nr 389 tuleneva nĂ”udega. 16.12.2011 tegi kostja hagejale maksekorralduse, millega tasus Ă€ra hageja arved nr 6319676, 6319651, 6319624, 6501079 ja 6319710, kokku 320,67 eurot ja mĂ€rkis tĂ€iendavalt maksekorralduse selgitusse, et arved nr 6319623, 6319652, 6319682, 6319699 on tasaarvestatud arvega nr 389.
12.Kostja ei ole arvetes nr 6320244, 6320514, 6320516, 6320591, 6320629, 6320765, 6320780, 6321395 mÀrgitud sÔidukite remonttöid tellinud. Poolte vahel oli kokku lepitud tÀpne kord, kuidas toimub tööde tellimine ja tehtud tööde vastuvÔtmine. Lepingu punktide 2.1, 2.3, 3,1 ja tingimuste p 3.1 kohaselt pidi kostja nii sÔidukit remonti tuues kui ka seda kÀtte saades andma allkirja, mida pooled praktikas ka tegid. Hageja poolt esitatud arvete aluseks olevatel tellimislehtedel allkirjad puuduvad. Juhul kui kohus peaks siiski tuvastama, et hagejal on nimetatud arvete osas nÔuded kostja vastu, esitas kostja alternatiivselt tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestab oma kahjunÔude hageja vastu hagis esitatud arvetest nr 6320244, 6320514, 6320516, 6320591, 6320629, 6320765, 6320780 ja 6321395 tulenevate nÔuetega kogusummas 2065,07 eurot.
13.Kostja esitas hagejale 19.07.2012 tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas 13 hageja arvet, sh hagi aluseks olevad arved nr 6320182, 6320236, 6320618, 6320624, 6320831, 6320952, 6320953 - 1131,14 eurot kostja kahjunÔudega hageja vastu.
14.Kostja ei tunnistanud sÔiduki 130 AUV remondi arvet nr 6320390 - 2734,20 eurot. Teostatud tööd olid ebakvaliteetsed ja hageja oli remonti tehes hooletu. Arve on pÔhjendamatu 794,74 euro ulatuses, kuna selles nÔutakse tasu tegelikkuses tegemata tööde eest. Arvel on mÀrgitud S-hoolduse teostamine 84,09 eurot (kÀibemaksuta), tegelikkuses Saksamaal teostatud remondi kÀigus selgus, et S-hooldus on tegemata. Alusetu on arvel mÀrgitud tarvikute loetelu ridadel 9-15 kokku 161,44 eurot (kÀibemaksuta). Arve nr 6320390 on alusetu 294,63 euro ulatuses (kÀbemaksuga).
15.SĂ”idukis 130 AUV oli vana Ă”li ning filtrid vahetamata, kuigi arve jĂ€rgi kulus sĂ”idukile 36 liitrit mootoriĂ”li ja vahetati Ă”lifilter ja kĂŒtusefilter maksumusega 137,55 eurot. Tegelikkuses olid need tööd tegemata, mida kinnitab hooldusleht âS Inspection 00:0304 Issue 11 enâ, kus puuduvad mĂ€rked nende tööde teostamise kohta. Arvel on mĂ€rgitud plokikaante remondi maksumuseks 876,96 eurot, mis on ligi kaks korda suurem kui poolte vahel oli kokku lepitud ja tavaks. Poolte vahel ei olnud vaidlust
asjaolu ĂŒle, et hageja tellis sĂ”iduki 130 AUV plokikaante remondi teenusena sisse Elips-K OĂ-lt. Elips-K OĂ hinnakirja jĂ€rgi maksab plokikaane kontroll ja survestamine 25 eurot pluss remont 2 h x 25 eurot = kokku 75 eurot ĂŒhele plokikaanele ehk 450 eurot 6 plokikaane remondile, millele lisandub hageja vahendustasu 10 eurot ehk siis kokku 460 eurot. Kostja vĂ€itel oli poolte vahel kokkulepe, et remondi maksumuseks kujuneb ligikaudu 480 eurot, millest peaks veel tĂ€iendavalt KL poolt mainitud 5% soodustus maha minema (18.01.2013 e-kiri), mitte 876,96 eurot, mistĂ”ttu kostja esitas hagejale pretensiooni remonttöö maksumuse kohta. Seega on plokikaane (6 tk) Ă”ige remondi maksumus 460 eurot. AinuĂŒksi eeltoodud alustel on hageja arve pĂ”hjendamatu 794,74 euro ulatuses.
16.Arvel nr 6320390 mĂ€rgitud sĂ”idukile 130 AUV teostatud remont oli ebakvaliteetne. Nimetatud asjaolust teavitas kostja koheselt hagejat, samas teavituses keeldus kostja tasumast ka arve ĂŒlejÀÀnud osa 1939,56 (2734,30 - 794,74), s.o kostja ei aktsepteeri esitatud arvet tĂ€ies ulatuses, kuivĂ”rd hageja poolt teostatud ebakvaliteetne remont tekitas kostjale veel tĂ€iendavalt kahju 9983,88 eurot.
17.Kostjal olid tasumata arved nr 6315801, 6320182, 6320236, 6320618, 6320624, 6320660, 650764, 6320831, 6320952, 6320953, 6320680 ja 6321022 - 3234,69 eurot. Kostja leidis, et tal puudus kohustus nimetatud arvete tasumiseks, kuivÔrd nende arvete osas osaliselt kostja esitas tasaarvestuse avaldused 19.07.2012 - 1131,14 eurot, ja kohtumenetluses 31.01.2013 - 2065,05 eurot.
18.Kostjal on hageja vastu lepingu rikkumisest tulenev kahju hĂŒvitamise nĂ”ue 9983,88 eurot, mis kuulub tasaarvestamisele hageja nĂ”udega. Kostja tellis 2011. aasta lĂ”pus hagejalt sĂ”iduki 130 AUV plokikaane peade kapitaalremondi eesmĂ€rgiga ennetada vĂ”imalikke klapipurunemisi. SĂ”iduki mootor töötas ebaĂŒhtlaselt ja klappidest kostus ebaloomulik heli. Kuna sĂ”idukil oli 2009.a purunenud II silindri klapp, siis oli pĂ”hjust arvata, et vĂ”ib esineda reaalne oht jĂ€rgmisele klapipurunemisele. Samuti oli sĂ”iduki lĂ€bisĂ”it 800 000 km. Nendest asjaoludest teavitas kostja eelnevalt hageja meistrit KLt, kes saadud info pĂ”hjal kinnitas, et plokikaaned koos nendes sisalduvate detailidega kontrollitakse ja taastatakse vastavalt kapitaalremondi protsessile ja töö teostamiseks poolte esindajad tĂ€itsid tellimislehe nr 981401.
19.Tellimiselehel nr 981401 on osa varem kirjutatud teksti hageja poolt Ă€ra kustutatud ja selle asemele on kirjutatud tekst âklient soovis kontrollida klappe ja plokipĂ€id. Klapid ja plokikaaned kontrollitud Elips Ìis ja vahetatud on vĂ€ljalaske klappide juhtpuksidâ. Kostja ei saa kontrollida, mida hageja tellimislehele hiljem juurde kirjutab, sest tellimisleht jÀÀb hageja kĂ€tte. Hiljem juurde kirjutatud tekst on kirjutatud teise kĂ€ekirjaga ja teise kirjutusvahendiga. Tellimislehe algselt vormistanud isiku kĂ€ekiri, kes kirjutas teksti â plokikaaned peale ja maha, klappide reguleerimine, s-hooldusâ on visuaalsel vaatlemisel hoopis teistsugune. Hageja muutis tellimislehte nr 981401 eesmĂ€rgiga varjata, et hageja teostas tellitud töö puudulikult ning rikkus oluliselt lepinguga vĂ”etud kohustusi.
20.VÀÀr on hageja seisukoht, et sÔiduki 130 AUV remonttöö teostati vastavalt kokkulepitud mahule, kuna see on vastuolus nii arvel nr 6320390 mÀrgituga kui ka tellimislehe nr 981401 pöördel mÀrgitud tööde loeteluga. Arvel hageja mÀrkis, et teostas plokikaane remondi maksumusega 876,96 eurot ja tellimislehe pöördel tööde loetelus on kirjas plokikaante remont. Seega on hageja enda esitatud tÔenditega tÔendanud, et kostja tellis veokile 130 AUV plokikaane peade kapitaalremondi. Autode remontimise puhul ei saa olla vaidlust selles, et erialaste teadmiste hulka ja vajaliku hoolsuse all tuleb mÔista ka muuhulgas seda, et töö teostaja suudab mÀrgata seda, kas remonditav auto detail on oma eluea Àra elanud ja vajab vahetust vÔi mitte. Tingimuste p 2.12 kohaselt, kui tellimislehel mÀÀratud tööde teostamise kÀigus selgub lisatööde
vĂ”i detailide vahetamise vajadus, kohustub hageja sellest viivitamatult kostjat teavitama ja töid jĂ€tkatakse peale kostjalt kinnituse saamist vĂ”i kostjaga ĂŒhenduse mittesaamisel hageja Ă€ranĂ€gemisel, kuid mitte enam kui 63,91 euro eest. SĂ”iduki 130 AUV remont teostati 11.01.2012 ja kostjale ĂŒleandmise juures viibis ka juht Aivo Spiegelberg ning juba ĂŒleandmisel oli ebaloomulik heli mootoris alles, kuigi palju vaiksem, klapid teevad hÀÀlt ja mootor tossab, mille kohta hageja meister KL selgitas, et see on alguses normaalne ja töö kĂ€igus kaob. SĂ”iduk 130 AUV sĂ”itis Eestist Ă€ra ja vĂ€hem kui nĂ€dala pĂ€rast juht teatas, et mootor töötab endiselt ebaĂŒhtlaselt, koormuse kasvades klappide hÀÀl valjenes ja kostus kĂ”ikidest silindritest varasema ĂŒhe silindri asemel, tossamine ei ole kadunud vĂ”i vĂ€henenud. Kostja esindaja teavitas sellest koheselt hageja meistrit KL-t, kes ei ole tĂ€naseni e-kirjale vastanud.
21.13.02.2012 (13 500 km sĂ”idu jĂ€rel) kadus sĂ”idukil 130 AUV jĂ”ud ja tossamine muutus eriti suureks, misjĂ€rel pöördus Saksamaal lĂ€himasse Scania teenindusse Motoren Baader Vertriebs- und Instandsetzungs GmbH, kus selgus, et kĂ”igi kuue silindri klappide klapisÀÀre tihendid polnud nende ettenĂ€htud pesades ja loksusid vabalt mööda klapisÀÀri, klappide ja juht-pukside tolerantsid olid valed (osades oli liiga suur lĂ”tk ja teised olid kinni) 4. ja 5. silindri klappidest jooksis Ă”li silindrisse, 4. silindri ĂŒks sisselaske klapp oli puruks ning see oli rikkunud ka 4. silindri pea koos pihustiga. Kostja teavitas juhtunust koheselt kirjalikult hagejat. Scania teostas sĂ”idukile remondi, mille maksumuseks kujunes 8831,95 eurot. Lisaks kandis kostja ka tĂ€iendavaid kulutusi; kĂŒlmikhaagise tĂŒhjaks laadimine Prantsusmaal - 530 eurot; autojuhi ööbimine hotellis remondi ajal - 144 eurot; autojuhi pĂ€evarahad lĂ€hetuspĂ€evade eest remondi tĂ”ttu tekkinud seisakul - 192 eurot; autojuhi töötasu remondi ajal koos maksudega 285,92 eurot. Kokku pĂ”hjustas hageja ebakvaliteetselt teostatud remont kostjale kahju 9983,88 eurot. 16.04.2012 esitas kostja hagejale kahjunĂ”ude, paludes selle hĂŒvitada hiljemalt 23.04.2012.
22.Hageja soovil toodi kĂ”ik Scania Saksamaa esinduses teostatud remondi kĂ€igus vĂ€lja vahetatud varuosad Eestisse ja anti ĂŒle hagejale, et ta saaks ise veenduda teostatud remonttöö ebakvaliteetsuses. Saksamaal sĂ”idukile teostatud remonti kirjeldavatest tĂ”enditest nĂ€htus, et kostja oli sunnitud tellima tĂ€pselt samade osade remondi, mis teostati hageja poolt 2011 lĂ”pus tellimislehe 981401 alusel ning millele kehtis 6-kuune garantii. Nimetatut ei lĂŒkka ĂŒmber ka OĂ Elips-K mÔÔtmistulemused, millega hageja soovis tĂ”endada, et klappide kulumine oli minimaalne, klapi purunemise pĂ”hjuseks oli vĂ€simusmurdumine ehk klapp oli oma eluea Ă€ra elanud. SĂ”idukil purunes klapp pĂ€rast seda, kui ta oli remondijĂ€rgselt saanud sĂ”ita vaid ca 13 500 km, siis sellise lĂ€bisĂ”idu peale ei saa ĂŒksi klapp oma eluiga Ă€ra elada ega murduda. Asjaolu, et sĂ”idukile teostatud remont oli ebakvaliteetne ja pĂ”hjustas uuesti remontimise vajaduse Saksamaal, kinnitab ka euroinseneri, tunnustatud transporditehnika inseneri EE antud arvamus. Hageja tellis sĂ”iduki remontööd ElipsâK OĂ-lt, kes oma seletuse kohaselt informeeris hagejat, et klapid tuleks parema tulemuse saamiseks vahetada ja ilma klappe vahetamata ei anna ta oma tööle garantiid. Seega oli hageja teadlik, et klappide vĂ€ljavahetamise vajadusest ja nende vahetamata jĂ€tmisega vĂ”ttis hageja endale riski, et teostatud remonttöö vĂ”ib pĂ”hjustada tĂ€iendavaid kahjusid. Kuna sĂ”iduki remontimisel jĂ€ttis hageja oma eluea Ă€ra elanud sĂ”iduki detailid vahetamata ning ei teavitanud kostjat kulunud detailide vahetamise vajadusest, siis ei vastanud teostatud remonttöö lepingu tingimustele. Seega oli hageja oli tööde teostamisel raskelt hooletu.
23.Kostja teatas hagejale töö lepingu tingimustele mittevastavusest mĂ”istliku aja jooksul pĂ€rast seda, kui ta sellest teada sai. Kuna sĂ”iduk lĂ€ks katki Saksamaal, siis kostja ei saanud nĂ”uda hagejalt töö parandamist ning pidi leidma mingi muu lahenduse. Kostja leidis, et kĂ”ik kahju hĂŒvitamise nĂ”ude esitamise eeldused tĂ€idetud. Hageja teostatud
ebakvaliteetne ja lepingutingimustele mittevastav remonttöö kostja sÔidukile on otseses pÔhjuslikus seoses kostjale tekitatud kahjuga.
24.Rahuldamata tuleb jĂ€tta hageja nĂ”ue, mis tuleneb arvetest nr 6315801, 6320660, 6507195, 6320764, 6320390 - 5336,28 eurot. Arve nr 6320390 on pĂ”hjendamatu 794,74 euro ulatuses seoses teostamata s-hoolduse ja kokku lepitust ja tavapĂ€rasest ligi kaks korda suurema plokikaante remondi maksumuse tĂ”ttu, mistĂ”ttu kostja keeldus tasumast ka arve ĂŒlejÀÀnud osa summas 1939,56 (2734,30 -794,74), ei aktsepteerinud esitatud arvet tĂ€ies ulatuses ja esitas hinna alandamise avaldus nullini, kuivĂ”rd hageja poolt teostatud ebakvaliteetne remont tekitas kostjale veel tĂ€iendavalt kahju.
25.Arvetes nr 6507195, 6320660, 6320764 ja 6321395, 6315801 mĂ€rgitud remonttööde eest on kostja hagejale jĂ€tnud tasumata 2602,08 eurot, kuid samas on kostja nimetatud arvete osas esitanud tĂ€itmise keeldumise vastuvĂ€ite, kuniks hageja ei ole hĂŒvitanud kostjale tekitatud kahju. TĂ€iendavalt esitas kostja ka nimetatud arvete osas tasaarvestuse avalduse ja palus kohtul tasaarvestada kostja kahjunĂ”ue hageja arvetes nr 6507195, 6320660, 6320764, 6321395, 6315801 ja 6320390 toodud nĂ”uetega.
26.Hageja viivise nÔue on alusetu. KuivÔrd ei eksisteeri hageja pÔhinÔudeid kostja vastu, ei saa eksisteerida ka viivise nÔudeid. Isegi kui kohus otsustab, et hageja tasunÔue on olnud mingis osas sissenÔutav, ei ole viivise arvestus pÔhjendatud ja vÔimalik tulenevalt kostja poolt Ôiguskaitsevahendina kohaldatud kohustuste tÀitmisest keeldumisest. Esimese astme kohtu otsus
27.Harju Maakohus jÀttis 11.02.2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
28.Vaidlus puudus selles, et kostja tellis hagejalt veokile nr 130 AUV plokikaante remondi ja hageja korraldas remondi kolmanda isiku Elips-K OĂ kaudu. Poolte vahel oli vaidlus jĂ€rgmiste asjaolude ĂŒle: - kas hagejal on kostja vastu arvetest nr 6319624, 6501079 ja 6319710 tulenev nĂ”ue, kostja on arved vĂ€idetavalt tasunud 16.12.2011; - kas arvetest nr 6319623, 6319652, 6319682 ja 6319699 tulenev nĂ”ue on lĂ”ppenud kostja 14.11.2011 tasaarvestuse avalduse alusel; - kas kostja on tellinud hagejalt arvetest nr 6320244, 6320514, 6320516, 6320591, 6320629, 6320765, 6320780 ja 6321395 tulenevad tööd; - kas arvetest nr 6320182, 6320236, 6320618, 6320624, 6320680, 6507195, 6320831, 6320952, 6320953, 6321022 tulenev nĂ”ue on lĂ”ppenud kostja 19.07.2012 tasaarvestuse avalduse alusel; - kas kostjal on hageja vastu 14.11.2011 tasaarvestuse avalduses ja 19.07.2012 tasaarvestuse avalduses mĂ€rgitud kahjunĂ”ue; - kas kostjal on Ă”igus tasaarvestada arved nr 6320660, 6320764, 6315801 ja 6320390 enda kahjunĂ”udega kostja vastu.
29.Kostja ei ole esitanud vastuvĂ€iteid arvetes nr 6319624, 6501079 ja 6319710 mĂ€rgitud tellitud töödele ja nende vastuvĂ”tmisele, seega on esitatud arvete aluseks olevad tööd vastuvĂ”etud ja tasunĂ”ue sissenĂ”utavaks muutunud, mille ĂŒle puudus ka vaidlus. Kohtule esitatud tĂ”enditest nĂ€htuvalt on kostja 16.12.2011 tasunud hageja esitatud arved nr 6319624 - 60 eurot, 6501079 - 78,88 eurot ja 6319710 - 15 eurot, seega on arved tasutud ja nimetatud arvete alusel esitatud hageja nĂ”ue 153,88 eurot on pĂ”hjendamata ja tuleb jĂ€tta rahuldamata, kuna nĂ”ue on lĂ”ppenud kohase tasumisega.
30.Kostja ei esitanud vastuvÀiteid arvetes nr 6319623 - 85,79 eurot, 6319652 - 345,94 eurot, 6319682 - 426,52 eurot ja 6319699 - 274,90 eurot, kokku 1133,15 eurot, tellitud töödele ja nende vastuvÔtmisele, seega on esitatud arvete aluseks olevad tööd vastu
vĂ”etud ja tasunĂ”ue sissenĂ”utavaks muutunud, mille ĂŒle puudub vaidlus. Kostja esitas nimetatud arvete osas tasaarvestuse vastuvĂ€ite. Kostja pĂ”hjendas oma kohustuse puudumist asjaoluga, et hageja nimetatud arvetest tulenev nĂ”ue on tasaarvestatud vastavalt kostja 14.11.2011 tasaarvestuse avaldusele, mis tulenes veokile, reg mĂ€rgiga 707 MKI Leedus teostatud remondist, millele kehtis hageja poolne garantii.
31.Tasaarvestuse tegemine eeldab vastassuunaliste samaliigiliste kohustuste olemasolu. Kohus leidis, et hageja nÔue ja kostja tasaarvestuseks esitatud nÔue on vastastikku seotud, kuna tulenevad samast lepingulisest suhtest. Seega tuleb tuvastada, kas hagejal on kostja ees selline kahju nÔue, mis tuleneb hageja poolt sÔidukile 707 MKI teostatud tööle antud garantiist.
32.Puudus vaidlus ja nĂ€htuvalt arvest nr 6318379 teostas hageja kostja sĂ”idukile 707 MKI 22.07.2011 remondi, mille kĂ€igus vahetati veokil rihmapinguti ja rullikud. Vastavalt tingimuste p-le 4.1 antakse 6-kuuline garantii tehnilisele jĂ€relevalvele, remonditöödele ning vahetatud osadele ja sĂ”lmedele. 03.09.2011 purunes Leedus sĂ”iduki 707 MKI rihmapinguti, mistĂ”ttu ei olnud vĂ”imeline omal jĂ”ul sĂ”itu jĂ€tkama, ja hagejaga eelnevalt kooskĂ”lastades, pukseeris kostja sĂ”iduki rihmapinguti vahetamiseks Scania Leedu esindusse, mis on tĂ”endatud kostja 05.09.2011 pretensiooniga hageja töökoja juhatajale A. Sigurile ja 03.10.2011 arvega nr 11233076 - teostatud rihmapinguti vahetus Leedus Scania esinduses. 14.11.2011 edastas kostja hagejale tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas hageja arvetest nr 6319623, 6319652, 6319682, 6319699 tulenevad nĂ”uded 1133,15 eurot enda arvest nr 389 tuleneva nĂ”udega 1131,60 eurot. Seega on kostjal hageja vastu hageja poolt 22.07.2011 teostatud töödele antud mĂŒĂŒgigarantiist tulenev nĂ”ue, mistĂ”ttu oli kostja Ă”igustatud esitama 14.11.2011 tasaarvestuse avalduse. Kohus leidis, et eeltoodust tulenevalt on hageja arvetest nr 6319623, 6319652, 6319682 ja 6319699 tulenevad nĂ”uded lĂ”ppenud tasaarvestusega vastavalt VĂS § 186 p 2 alates tasaarvestuse avalduse edastamisest 14.11.2011.
33.Kostja leidis, et alusetu on hageja arvetest nr 6320244 - 420,70 eurot, 6320514 - 209,15 eurot, 6320516 - 24,72 eurot, 6320591 - 234,61 eurot, 6320629 - 511,51 eurot, 6320765 - 150,67 eurot, 6320780 - 449,23 eurot ja 6321395 - 64,48 eurot, tulenev nÔue, kuna kostja ei ole hagejalt nimetatud arvetes mÀrgitud veokite remonttöid tellinud, tellimuslehtedel puuduvad allkirjad vÔi allkirjad on pandud hageja enda töötajate poolt. Hageja leidis, et kostja vÀited on alusetud ega pÔhine pooltevahelisel praktikal.
34.Lepingu p 3.1 alusel sĂ”iduki remontimiseks ĂŒle andnud autojuht vĂ”i teine isik, kes on ĂŒle andnud eseme remontimiseks ja on allkirjastanud tellimislehe, on sobilik kliendi esindaja ja tema volitused vĂ”tta vastu remonditud eset ei vaja tĂ€iendavat tĂ”endamist. Tingimuste p 2.3 alusel tehniline juht (vastuvĂ”tja) vĂ”tab autoteeninduses vastu kliendi tellimuse ning transpordivahendi (agregaadi) ning tagastab selle kliendile pĂ€rast tööde teostamist, p 2.7 kohaselt remonditööde teostamise tĂ€htaega hakatakse arvestama alates tellimuslehe allkirjastamise kuupĂ€evast, p 2.12 jĂ€rgi kui tellimuslehel mÀÀratud tööde teostamise kĂ€igus selgub lisatööde vĂ”i detailide vahetamise vajadus, kohustub hageja sellest viivitamatult klienti teavitama. Töid jĂ€tkatakse pĂ€rast kliendilt saadud kinnitust. Kui kliendiga ei ole vĂ”imalik ĂŒhendust saada ja selliste detailide vahetamine otseselt mĂ”jutab teostatavate tööde kvaliteeti ning tĂ€htaegu, teostab hageja mainitud tööd oma Ă€ranĂ€gemise jĂ€rgi, kuid mitte suurema kui 1000 krooni eest. Vastavalt p-le 3.1 on tööd lĂ”petatud, kui hageja teatab kliendile tellimuse tĂ€itmisest. Klient on kohustatud tulema parandatud transpordivahendi (agregaadi) jĂ€rele mĂ”istliku tĂ€htaja jooksul, kuid mitte hiljem kui 15 pĂ€eva jooksul pĂ€rast teate saamist. Tööde vastuvĂ”tmisel allkirjastab klient tellimislehe. Seega tulenevalt poolte vahel sĂ”lmitud lepingust ja tingimustest pidi kostja sĂ”idukit remonti tuues kui ka seda kĂ€tte saades andma allkirja.
35.Kohtule esitatud tĂ”enditest nĂ€htub, et tellimislehel nr 981345 (arve 6320244) on olemas kostja esindaja allkiri nii tellimise esitamisel kui ka vastuvĂ”tmisel, samuti tellimislehtedel nr 981604 (arve 6320514) ja 981638 (arve 6320591) on kostja esindaja allkiri tellimislehel tellimise esitamisel, tellimislehtedel nr 981893 (arve 6320952) on kostja esindaja allkiri tellimise vastuvĂ”tmisel ning tellimise vastuvĂ”tmisel KL allkirja kohta on esitatud tellimislehel selgitus, et âauto toodi Ă”htul, leht puudus.â Kostja esindaja allkiri tööde tellimise esitamisel ja vastuvĂ”tmisel puudub tellimislehtedel nr 981771 (arve 6320629), 981968 (arve 6320765), 981942 (arve 6320780), 982265 (arve 6321395).
36.Kohus nĂ”ustus hagejaga, et arvetest nĂ€htuvalt oli poolte vahel tava ja praktika, et tellimislehed ja tööde vastuvĂ”tmise lehed ei ole alati allkirjastatud kostja esindaja poolt, et tööd saaks lugeda tellituks ja vastu vĂ”etuks. Nii on nt tellimislehel nr 980760 (arve 6320624) kostja esindaja allkiri tellimise esitamisel, kuid puudub tööde vastuvĂ”tmisel, tellimislehel nr 980794 (arve 6319682) on kostja esindaja allkiri tellimise esitamisel, kuid puudub tööde vastuvĂ”tmisel, tellimislehel nr 980818 (arve 6319699) puudub kostja esindaja allkiri nii tööde tellimisel kui ka vastuvĂ”tmisel. Lisaks on hageja esitanud kohtule tellimislehed nr 979691 ja 981125, millel puudub kostja esindaja allkiri, kuid arveid on aktsepteeritud ja makstud ning tellimislehed nr 980760 ja 981638, millel on kostja esindaja allkiri, kuid arve ei ole makstud ega selle aktsepteerimine kinnitatud. Seega on alusetud kostja vĂ€ited, et ta ei ole hagejalt tellinud arvetest nr 6320244, 6320514, 6320516, 6320591, 6320629, 6320765, 6320780 ja 6321395 tulenevaid töid, kuna poolte vahel on praktikas vĂ€lja kujunenud, et tellimislehed ja tööde vastuvĂ”tmine peab olema alati allkirjastatud. Muid tĂ”endeid, peale vĂ€idete, et tellimislehed ja tööde vastuvĂ”tmine on allkirjastamata, asjaolu kohta, et töid ei ole tellitud, ei ole kostja esitanud. Kostja vĂ€ited, et hageja on korduvalt ĂŒritanud esitada kostjale valesid ja teostamata tööde eest arveid, on tĂ”endamata ja paljasĂ”nalised. Kostja ei ole tĂ”endanud ka, et tellimislehtedel olevad allkirjad kostja poolt tööde vastuvĂ”tmise kohta on hageja enda töötajate allkirjad, eksperthinnangut allkirjade osas kohtule esitatud ei ole. Seega on pĂ”hjendatud eelnimetatud arvetest tulenev hageja nĂ”ue kokku 2065,07 eurot.
37.Kostja leidis, et alusetu on hageja arve nr 6320390 - 2734,20 eurot (kĂ€ibemaksuga), (2278,50 eurot ilma kĂ€ibemaksuta), kuna selle alusel nĂ”uab hageja tasumist tööde eest, mis hageja poolt teostati ebakvaliteetselt ja mistĂ”ttu tekkis kostjale kahju. Arvest nr 6320390 nĂ€htub, et sĂ”idukile 130AUV on teostatud plokikaante maha vĂ”tmine ja paigaldus 668,80 eurot, S-hooldus 84,09 eurot ning kasutatud materjalid: pumppihusti tihendi kompl SC 175,40 eurot, tihend SC 9,10 eurot, plokik.tih.kompl DC9/11/16 222,10 eurot, juhtpuks SC 4 53 eurot, klapisÀÀre tihend SC124 22,20 eurot, plokikaane remont 876,96 eurot, seib 0,37 eurot, seib 0,37 eurot, kĂŒtusefilter SC 12,69 eurot, klaasipesuvedelik (-20) lĂ”hnatu 1,93 eurot, Ă”lifilter RVI / SC / VO 6,65 eurot, tsentrifuug RK.SC 2,81 eurot, salongifilter SC 4-seeria 5,22 eurot, jahutusvedelik long life 13,94 eurot, mootoriĂ”li endurno sld 10W40 118,20 eurot, materjal 4,64 eurot.
38.Kostja vĂ€itel nĂ”utakse arve nr 6320390 jĂ€rgi tasu tööde eest, mida tegelikkuses ei ole tehtud, samuti tööde hind oli varem kokku lepitust kĂ”rgem. Hageja ei ole teostanud arvel mĂ€rgitud S-hooldust, veokis oli vana Ă”li ja filtrid vahetamata. Lisaks on arvel mĂ€rgitud plokikaante remondi maksumuseks mĂ€rgitud 876,96 eurot, mis on ligi kaks korda eelnevalt kooskĂ”lastatust suurem (Elips-K OĂ hinnakirja jĂ€rgi pidanuks hind olema ca 460). AinuĂŒksi eeltoodud alustel on hageja arve pĂ”hjendamatu 794,74 euro ulatuses. Kui selgus, et arvel nr 6320390 mĂ€rgitud sĂ”idukile 130 AUV teostatud ebakvaliteetne remont, millest kostja koheselt teavitas hagejat, siis samas teavituses kostja keeldus tasumast ka arve ĂŒlejÀÀnud osa 1939,56 (2734,30 -794,74), s.o ei
aktsepteerinud esitatud arvet tÀies ulatuses (esitades hinna alandamise avalduse nullini), kuivÔrd hageja poolt teostatud ebakvaliteetne remont tekitas kostjale veel tÀiendavalt kahju 9983,88 eurot.
39.Kostja poolt kohtule esitatud tĂ”enditest nĂ€htuvalt selgus Saksamaal teostatud remondi kĂ€igus, et sĂ”idukile 130 AUV ei ole teostatud S-hooldust, oli vana Ă”li ja filtrid vahetamata. Asjaolu, et S-hooldus on tegemata, kinnitab ka hageja esitatud hooldusleht âS Inspection 00:03-04 Issue 11 en,â millel puuduvad mĂ€rked tööde teostamise kohta. Seega on tĂ”endatud, et arvel nr 6320390 on pĂ”hjendamata nĂ”ue S-hoolduse eest 84,90 eurot ja nĂ”ue kĂŒtusefiltri, klaasipesuvedeliku, Ă”lifiltri, tsentrifuugi, salongifiltri, jahutusvedeliku ja mootoriĂ”li eest 161,44 eurot, kokku 245,53 eurot (kĂ€ibemaksuga 294,64 eurot).
40.Puudus vaidlus, et sĂ”idukile 130 AUV teostas plokikaane remondi hageja alltöövĂ”tja Elips-K OĂ. Elips-K OĂ hinnakirja kohaselt maksab plokikaane survestamine 25 eurot ja plokikaane remont 25 eurot tunnis. Hageja töötaja KL 18.01.2012 edastatud e-kirjast nĂ€htuvalt kulus ĂŒhe plokikaane remondile ca 2 tundi, seega on remondi maksumus kokku 75 eurot plokikaane kohta ehk 6 plokikaant kokku 450 eurot. Lisaks on maksumusele lisatud 10 eurot vaheltkasu, kuna hageja ei saa mĂŒĂŒa sisseostetavat teenust omahinnaga. Asjaolu, et kostja ei nĂ”ustunud plokikaane remondi hinnaga, tĂ”endab kostja 17.01.2013 e-kirjaga esitatud pretensioon hagejale arve suuruse osas. Eeltooduga on tĂ”endatud, et plokikaane remondi maksumus oli ca 460 eurot.
41.Eeltoodust tulenevalt on tÔendatud, et arve nr 6320390 on pÔhjendamatu 662,49 euro (245,53+416,96) (kÀibemaksuta), (794,99 eurot kÀibemaksuga) osas ja pÔhjendatud 1939,21 eurot (kÀibemaksuga).
42.Kostja leidis, et hageja arvetest nr 6320182 - 18,24 eurot, 6320236 - 291,36 eurot, 6320618 - 280,86 eurot, 6320624 - 60 eurot, 6320680 -100 eurot, 6507195 - 56,52 eurot, 6320831 - 22,31 eurot, 6320952 - 68,20 eurot, 6320953 - 390,17 eurot, 6321022 -210,80 eurot, tulenevad nÔuded on lÔppenud tasaarvestusega. Kostja esitas hagejale 19.07.2012 tasaarvestuse avalduse, mille alusel tasaarvestas nimetatud arvetest tulenevad nÔuded kostja kahjunÔudega hageja vastu 9983,88 eurot. Lisaks esitas kostja menetluse kestel 31.01.2013 vastuses hagile tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestab hageja arvetest nr: 6320660 - 2296,20 eurot, 6320764 - 131,20 eurot, 6315801 - 1848,85 eurot, 6320390 - 1824,26 eurot, tulenevad nÔuded kostja kahjunÔudega hageja vastu, seega on ka nimetatud arvetest tulenev nÔue lÔppenud tasaarvestusega. Lisaks esitas kostja 31.01.2013 vastuses alternatiivse tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus leiab, et hagejal on arvete nr 6320244 - 420,70 eurot, 6320514 - 209,15 eurot, 6320516 - 24,72 eurot, 6320591 - 234,61 eurot, 6320629 511,51 eurot, 6320765 - 150,67 eurot, 6320780 - 449,23 eurot, 6321395 - 64,48 eurot, osas sissenÔutavad nÔuded kostja vastu (mida kostja ei tunnista) ja millega kostja tasaarvestab oma kahjunÔude hageja vastu viimase poolt hagis esitatud arvetest nr 6320244, 6320514, 6320516, 6320591, 6320629, 6320765, 6320780 ja 6321395 tulenevate nÔuetega summas 2065,07 eurot.
43.Kohus leidis, et arvelt nr 6320390 ja arve aluseks olevalt tellimislehelt nr 981401 nĂ€htub, et sĂ”idukile 130 AUV on teenustööna teostatud 2011 lĂ”pus plokikaane remont. Plokikaane remondi teostamine on tĂ”endatud ka tunnistaja UT ĂŒtlustega, samuti asjaolu, et klapid olid töökĂ”lbulikud, kuid parima tulemuse saavutamiseks soovitas tunnistaja need vĂ€lja vahetada, millest teavitas tellija esindajat, kes oli hageja töötajat M. Elips-K OĂ 29.12.2011 tellimusega nr 13989 on tĂ”endatud, et Elips-K OĂ teostas tellija Skuba Eesti tellimusel sĂ”iduki 130 AUV plokikaane survestamist, lihvimist, klappide kontrolli, remonti. Seega on tĂ”endatud, et kostja tellis sĂ”idukile 130AUV, nii klappide kui ka plokikaante kontrolli ja ka remondi. Kohus leiab, et isegi, kui kostja ei
tellinud plokikaante remonti, nagu vĂ€idab hageja, siis on tĂ”endatud, et plokikaante remont on teostatud. SĂ”iduki remont teostati 11.01.2012, misjĂ€rel anti kostjale ĂŒle, mille osas puudub vaidlus. Peale remonti oli ebaloomulik heli mootoris alles ning lisandunud oli mootori tossamine, mille peale hageja töötaja KL teatas, et see on loomulik ja kaob iseenesest. NĂ€dal pĂ€rast remonti teavitas kostja e-kirjaga hageja esindaja KL-t, et mootori ebaĂŒhtlane töötamine ja tossamine ei ole Ă€ra kadunud, millele vastust ei saanud. 13.02.2012 peale 13 500 km lĂ€bimist kadus sĂ”idukil 130 AUV jĂ”ud, tossamine muutus eriti suureks, mistĂ”ttu pöördus kostja autojuht Saksamaal lĂ€himasse Scania teenindusse, kus kostja oli sunnitud tellima sĂ”idukile 130 AUV remondi. Kohtule esitatud tĂ”enditest nĂ€htub, et Saksamaal on teostatud sĂ”idukil tĂ€pselt samade osade suhtes remont maksumusega 8831,95 eurot, mis teostati hageja poolt 2011.a lĂ”pus tellimuslehe nr 981401 alusel ning mis on mĂ€rgitud arvel 6320390. Tingimuste p 4.5 kohaselt klient peab koheselt informeerima hagejat avastatud rikkest. Kostja 14.02.2012 e-kirjast nĂ€htuvalt teavitas kostja hagejat, et veok on Saksamaal teeninduses ja kahtlustatakse 4 ja 5 silindri klappe, mootor ei tööta ja tossab ning haagis ei vea. 15.02.2012 e-kirjaga teavitas kostja esindaja hagejat, et sĂ”iduk 130 AUV jĂ€i Saksamaal tee peale ning tuvastati, et 4 silindri sisselaskeklapp on puruks, 1, 4, 5 ja 6 silindri klapisÀÀre tihendid ei toimi (loksuvad keset klapisÀÀri, mitte ei asu neile ette nĂ€htud pesades) ja Ă”li jooksis silindrisse. Remondi maksumuseks lĂ€heb ca 8800 eurot, millele lisanduvad kulud haagisele, autojuhi ööbimine, trahv. Kostja soovis teada, kes nimetatud tööd kompenseerib, kuna sĂ”iduk 130 AUV oli 2012 jaanuari alguses hageja juures plokikaanega remondis ning Saksmaal teatati, et plokikaant ei ole remonditud, vaid seda on lĂ”hutud ja et niimoodi autot ei remondita. Seega tuleb Saksamaal teha tĂ€pselt sama töö uuesti ja korralikult ja parandada eelnevalt mittekvaliteetselt teostatud remondi sĂŒĂŒl lĂ”hutud detailid. Kostja kirjale ei reageerinud. Seega veidi enam kui kuu aega pĂ€rast hageja poolt teostatud plokikaante remonti, millele kehtis tingimuste p 4.1 alusel 6-kuuline garantii, oli vaja teostada sama töö Saksamaal. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et on tĂ”endatud kostjale tekkinud kahju sĂ”idukile 130AUV hageja poolt teostatud mittekvaliteetse remondiga.
44.Tunnistaja UT ĂŒtlustega on tĂ”endatud, et tunnistaja teavitas hageja esindajat, et parima tulemuse saavutamiseks oleks vajalik klapid vĂ€lja vahetada, aga hageja esindaja otsustas kasutada vanu plokikaasi. Nimetatut on UT selgitanud ka oma kirjalikus seisukohas, kus ta on mĂ€rkinud, et teavitas hagejat, et parima tulemuse saavutamiseks tuleks osta uued klapid ja paigaldada vĂ€ljalaske klappidele uued juhtpuksid ning uued klapisÀÀretihendid. Hageja otsustas vahetada klapisÀÀre tihendid ja vĂ€ljalaske klapisÀÀre juhtpuksid ning klapid otsustati jĂ€tta kulude kokkuhoiu eesmĂ€rgil vanad. Hageja ja UT leppisid kokku, et plokikaante tihendipinnad lihvitakse ĂŒle ja vajadusel freesitakse sĂŒgavamaks tihendipinnal paiknevad tihendussooned. UT leiab, et klapi purunemise pĂ”hjuseks on vĂ€simusmurdumine, st klapp on oma aja Ă€ra elanud. Tingimuste p 2.12 alusel, kui tellimislehel mÀÀratud tööde teostamise kĂ€igus selgub lisatööde vĂ”i detailide vahetamise vajadus, kohustub Skuba sellest klienti viivitamatult teavitama. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et UT teavitas hagejat, et parema tulemuse saavutamiseks ploki-kaante vĂ€ljavahetamise vajadusest, millest hageja kostjat ei teavitanud ja seega vĂ”ttis hageja ise vastu otsuse panna tagasi vanad plokikaaned, millega hageja on rikkunud tingimuste p 2.12.
45.Lepingu p 2.1 kohaselt kohustus hageja teostama remonttööd vajaliku hoolsusega tuginedes oma erialastele teadmistele ja vÔimetele. KÀesoleval juhul jÀttis hageja, ilma sellest kostjat teavitamata, kostja sÔidukil 130 AUV plokikaaned vahetamata, mille puhul on tegemist lepingu rikkumisega ning mille tulemusel teostati kostja sÔidukile 130 AUV sama remont uuesti Saksamaal. Kohus leiab, et lepingu rikkumist ei vÀlista
ka asjaolu, et tagasi asetatud plokikaaned vastasid peale lihvimist ja freesimist nÔuetele, kuna hageja jÀttis kostjat teavitamata asjaolust, et parima tulemuse saavutamiseks peaks plokikaaned vÀlja vahetama, seega pidi hageja ette nÀgema, et plokikaaned vÔivad puruneda ning seda veel olukorras, kus samal sÔidukil oli juba varasemalt plokikaas purunenud, lisaks oli ta lÀbinud ca 800 000 km. Arvega 6311870 on tÔendatud, et sÔidukil 130 AUV on novembris 2009 remonditud plokikaant. Asjaolu, et hageja poolt teostatud remont sÔidukile 130 AUV oli ebakvaliteetne ning just see pÔhjustas uuesti remontimise vajaduse Saksamaal, kinnitab euro-inseneri, tunnustatud transporditehnikainseneri EE poolt antud arvamus, millega on tÔendatud, remonttööde olulised puudujÀÀgid, mistÔttu ei olnud tööd nÔuetekohased ja kvaliteetsed. EE on asunud seisukohale, et hageja poolt ebakvaliteetselt ja puudulikult teostatud remont, klappide vÀlja vahetamata jÀtmine ja reguleerimata jÀtmine tingis klapi vÀsimusmurdumise. EE on kinnitanud ka tunnistajana, et plokikaaned oleks tulnud vÀlja vahetada ka arvestades asjaolu, et mootori lÀbisÔit oli 800 000 km. Ka Scania esinduse poolt antud selgitused ja hinnangud seoses veoki parandusega, mÀrgivad, et kui mootoril on eemaldatud silindripead, on nende uuesti paigaldamisel kohustuslik reguleerida klapid, mida hageja aga ei teinud. Lisaks on Scania esindus asunud seisukohale, et kuna veoki lÀbisÔit oli suur, siis oleks tulnud klapid vahetada. Seega kuna sÔiduki 130 AUV remontimisel jÀttis hageja oma eluea Àra elanud sÔiduki detailid vahetamata ja ka ei teavitanud kostjat kulunud detailide vahetamise vajadusest, siis ei vastanud teostatud remonttöö lepingu tingimustele. Seega oli hageja tööde teostamisel raskelt hooletu.
46.Eeltoodust tulenevalt kohus leidis, et hageja poolt teostati kostja sĂ”iduki 130 AUV remonttööd tellimislehe nr 981401, 27.12.2011 alusel mittekvaliteetselt, rikkudes lepingu ja tingimustega poolte vahel kokkulepitud. Tellimislehe originaal-eksemplaril osas â Teostatud tööâ on osa algsest tekstist Ă€ra kustutatud ja peale on teise kĂ€ekirjaga ja teise kirjutusvahendiga kirjutatud tekst âKlient soovis kontrollida klappe ja plokipĂ€id. Klapid ja plokikaaned kontrollitud Elipsâi ja vahetatud on vĂ€ljalaske klappide juhtpuksidâ. Seega vaidlus selle ĂŒle, kas kostja tellis hagejalt ainult sĂ”iduki 130 AUV klappide ja silindripea/plokikaane korrasoleku kontrollimise teenust vĂ”i nende kapitaalremondi teenust, tuleb otsustada kostja kasuks, kes vĂ€itis, et ta tellis lepingu ja tingimustele vastavat remonti (ehk vajadusel kapitaalremonti), kuna kohtule ei ole teada, mida oli tellimislehele nr 981401, 27.12.2011 teostatud töö kohta tegelikult algselt kirjutatud.
47.Saksamaal teostatud remondiarvega sĂ”idukile 130 AUV, on tĂ”endatud, et remondimaksumus oli 8831,96 eurot. Lisaks on kandnud kostja kulusid autojuhi ööbimisele 144 eurot, autojuhile makstud pĂ€evarahad lĂ€hetuspĂ€evade eest remondi tĂ”ttu tekkinud seisakul 192 eurot, kĂŒlmikhaagise tĂŒhjaks laadimine Prantsusmaal 530 eurot ja autojuhi töötasu remondi ajal koos maksudega 285,92 eurot.
48.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kulutused, mis tekkisid sÔidukile 130 AUV Saksamaal teostatud remondiga, on pÔhjuslikus seoses hageja poolt 2011 lÔpus sÔidukile 130 AUV teostatud remonttööga. Kui hageja jÀrginuks lepingut ja tingimusi ning oleks teavitanud kostjat vÔimalikust vajadusest plokikaante vahetamiseks uute vastu, olnuks kostja tellitud remonttöö teostatud kvaliteetselt ja kostjal ei oleks tekkinud kulutusi Saksamaal seoses sÔiduki 130 AUV samade plokikaante purunemisega, mida eelnevalt remonditi hageja poolt.
49.Kostja on 22.02.2012 e-kirjas teinud hagejale ettepaneku seoses arvega 6320390 ja Saksamaal Scanias veokile tehtud remonttöödega, mille kohaselt kostja kannab Scanias (Saksamaal) teostatud plokikaante remondi ning hageja kannab 4-silindripea pihusti vahetuse, hageja juures teostatud plokikaane remondi, kĂŒlmikhaagise tĂŒhjaks
laadimise ja autojuhi ööbimise kulud, mis tÀhendaks, et hageja lisaks oma arve 6320390 krediteerimisele (plokikaane remondi osas) kannaks kulusid 3044,89 eurot. Kostja 16.04.2012 e-kirjaga edastas hagejale kahjunÔude 9983,88 eurot. 19.07.2012 edastas kostja hagejale tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas kostja arve 150 summas 9983,88 eurot hageja arvetega nr 6320182, 6320236, 6320618, 6320624, 6320680, 6507195, 6320831, 6320952, 6320953 ja 6321022.
50.Eeltooduga on tÔendatud, et kostjal on hageja vastu lepingust tulenev kahjunÔue 9983,88 eurot, mis on seotud hageja lepingust tuleneva nÔudega kostja vastu, mistÔttu leiab kohus, et hageja arvetest nr 6320182, 6320236, 6320618, 6320624, 6320680, 6507195, 6320831, 6320952, 6320953 ja 6321022 tulenevad nÔuded kogusummas 876,86 eurot kostja vastu on lÔppenud tasaarvestusega 19.07.2012.
51.Hageja on kostja tasaarvestuse avaldused seoses arvetega nr 6320660, 6320764, 6321395, 6315801 ja 6320390 kÀtte saanud 06.02.2012 ja seoses arvetega nr 6320244, 6320514, 6320516, 6320591, 6320629, 6320765, 6320780 ja 6321395 kÀtte saanud 06.02.2013, seega on nimetatud arvete osas kogusummas 6614,32 eurot lÔppenud hageja nÔue kostja vastu tasaarvestusega 06.02.2013.
52.Kohus leidis, et hageja viivisenÔue on lÔppenud tasaarvestusega. Apellatsioonkaebus
53.Hageja palub tĂŒhistada maakohtu otsuse, uue otsusega hagi rahuldada vĂ”i saata tsiviilasi tagasi maakohtusse uueks arutamiseks ja jĂ€tta menetluskulud vastustaja kanda.
54.Maakohus leidis vÀÀralt, et hageja arved nr 6319624, 6501079, 6319710 on kostja poolt tasutud. Kohus oleks pidanud arvesse vĂ”tma, et menetluse kestel vĂ€itis kostja korduvalt, et ta ei ole nimetatud arveid tasunud. Hinnates kostja 16.12.2011 maksekorraldust nr 6521, nĂ€htub, et see ei kinnita arvete tasumist. Maksekorralduse selgituses loetletud arvetest on arved nr 6319652, 6319624, 6501079, 6319623, 6319710, 6319699 ja 6319682 ka kĂ€esoleva hagi aluseks. Nende arvete alusel pidi kostja tasuma 1131,60 eurot, on aga maksnud ĂŒksnes 320,67 eurot. Seega ei ole maksekorraldusega tasutud kĂ”iki maksekorralduse selgituses loetletud arveid. Maksekorralduse selgitusest vĂ”ib mĂ”ista, et kostja on osad maksekorralduses loetletud arvetest tasaarvestanud enda arvega nr 389 - 1131,60 eurot. JĂ€reldub, et maksekorraldusest nĂ€htuv 320,67 eurot ei makstud arvete nr 6319652, 6319624, 6501079, 6319623, 6319710, 6319699 ja 6319682 tasumiseks. Kostja tasaarvestas need arved oma arvega, seega summa 320,67 eurot maksti ĂŒksnes maksekorralduse selgituses mĂ€rgitud arvete nr 6319676 ja 6319651 tasumiseks. JĂ€relikult on kohus ebaĂ”igelt hinnanud, et maksekorraldus kinnitab Skuba arvete nr 6319624, 6501079, 6319710 tasumist.
55.Kohus leidis, et arvel nr 6320390 mĂ€rgitud töödest ei teostatud S-hooldust - 84,09 eurot, ei kasutatud kĂŒtusefiltrit - 12,69 eurot, klaasipesuvedelikku - 1,93 eurot, Ă”lifiltrit - 6,65 eurot, tsentrifuugi - 2,81 eurot, salongifiltrit - 5,22 eurot, jahutusvedelikku 13,94 eurot, mootoriĂ”li - 118,20 eurot, kokku 296,64 eurot. Apellant saab nimetatud summade kokku liitmisel tulemuseks 245,53 eurot. Kohus leidis, et vastavat asjaolu kinnitab Saksamaal teostatud remondi arve ning hooldusleht. Hageja selgitas 05.09.2013 istungil, et S-hoolduse teostamist ning sealjuures arves loetletud materjalide kasutamist kinnitab see, et tellimus-lepingul nr 981401 on kĂ”igi tööde vastuvĂ”tmist kinnitav kostja allkiri.
56.Seoses vÀidetavalt teostamata S-hooldusega oleks kohus pidanud esmalt arvesse vÔtma, et kostja oli nimetatud töö vastu vÔtnud ja veoki kÀtte saanud, kinnitades seda allkirjaga. PÀrast töö vastuvÔtmist peab tellija tÔendama, et töö ei olnud nÔuetekohane.
Saksamaal teostatud tööde arves ei ole mĂ€rgitud, kas veokile 130 AUV on varasemalt S-hooldust (s.h materjalid) teostatud vĂ”i mitte. Arvel ei ole loetletud neid materjale, mis on nimetatud hageja arvel nr 6320390. Lisaks, isegi kui Saksamaal tĂ€iendav Shooldus tehti, ei jĂ€reldu sellest automaatselt, et hageja S-hooldust ei teinud. Hageja selgitas 05.09.2013 istungil, et hageja pole volitatud hoolduslehele sissekandeid tegema. Neid sissekandeid vĂ”ib teha ĂŒksnes Scania ametlik esindaja Eestis. Sissekannete puudumist ei saa vĂ”rdsustada töö tegemata jĂ€tmisega.
57.Arve 6320390 real nr 6 mĂ€rgitud âplokikaane remondiâ hind 876,96 eurot vastab poolte kokkuleppele. Seda tĂ”endab Elips-K OĂ hinnakiri. Ăhe plokikaanega tegelemiseks kulub ca 2h. Praegusel juhul teostati iga plokikaanega erinevaid tegevusi kogumaksumusega ca 70 eurot tunnis. KuivĂ”rd ĂŒhe plokikaanega tegeleti 2h, siis oli ĂŒhe plokikaanega seotud kuluks ca 140 eurot. Kuue plokikaanega töö hinnaks kujunes seega 876,96 eurot (6 plokikaant x 140 eurot = 840 eurot + vahendustasu).
58.Kostja 14.11.2011 tasaarvestus pole kehtiv. Hageja ei ole tasaarvestuse avaldust kunagi kĂ€tte saanud. Juhul, kui teine pool avaldust kĂ€tte ei saa, ei hakka see kehtima. Samuti ei ole kehtivad 19.07.2012 ja 31.01.2013 tasaarvestuse avaldused. Maakohus jĂ€reldas ebaĂ”igelt, et kostjal on kahju hĂŒvitamise nĂ”ue 9983,88 eurot. VÀÀra jĂ€relduse on tinginud menetlusnormide oluline rikkumine ning samuti on kohus hinnanud esitatud asjaolusid ja tĂ”endeid ebakorrektselt. Kohus on jĂ€tnud asjakohase materiaalĂ”iguse kohaldamata. Samuti ei ole maakohtu otsuses esitatud seonduvad jĂ€reldused mĂ”istetavad, kuna kohus ei ole eristanud plokikaasi (sĂŒnonĂŒĂŒm âplokipeaâ) ning klappe. Tegemist on erinevate veoki osadega. Terminid plokikaas ja klapid ei ole sĂŒnonĂŒĂŒmid.
59.Maakohus jĂ€reldas, et murdus plokikaas (plokipea) ning hageja oleks pidanud kostjat teavitama plokikaane vĂ€ljavahetamise vajadusest. Kohus on teinud sellised jĂ€reldused vaatamata sellele, et pooled on oma menetlusdokumentides lĂ€bivalt selgitanud, et murdus klapp ning vaidluskĂŒsimuseks on, kas oleks pidanud klapi murdumise vĂ”imalikkusest teavitama.
60.Maakohus ei ole analĂŒĂŒsinud hageja poolt esitatud asjaolu, et arves nr 6320390 kajastatud töö teostati keskmise kvaliteediga. Sealjuures pole kohus analĂŒĂŒsinud, milles keskmine kvaliteet, millele töö pidi vastama, kohtu arvates seisnes. Maakohus oleks pidanud lĂ€htuvalt kohaldamisele kuuluvast VĂS töövĂ”tulepingu regulatsioonist vĂ€lja selgitama, sealjuures poolte kĂŒsitlemise teel, ka jĂ€rgmised asjaolud: kas vĂ€idetavad töö puudused eksisteerisid juba töö juhusliku hĂ€vimise ja kahjustumise riisiko ĂŒlemineku ajal kostjale ehk töö vastuvĂ”tmise ajal; kas kostja teatas hagejale töö vĂ€idetavatest puudustest mĂ”istliku aja jooksul. Juhul, kui seda ei tehtud, ei saa hagejat vastutavaks pidada. Vastustaja esitatud asjaoludest nĂ€htub, et esmakordselt teatas kostja puudusest 23.01.2012 e-kirjas ehk 12 pĂ€eva pĂ€rast töö vastuvĂ”tmist. Kostja on autovedude teostaja ning omab veokite osas eriteadmisi ning oleks pidanud puudustest teatama oluliselt varem; millisele keskmisele kvaliteedile pidi hageja töö vastama.
61.Maakohus jĂ€reldas ebaĂ”igelt, et hageja pidi teostama töövĂ”tulepingu alusel sellise plokikaante ja klappide remondi, mille raames oli kohustus plokikaaned vĂ€lja vahetada ehk teisisĂ”nu teostada plokikaante kapitaalremont. Hageja selgitas, et kostja ei tellinud plokikaante ja klappide kapitaalremonti. Selline vĂ€ide on tĂ”endamata. Kostja tellis plokikaante ja klappide kontrollimise valmistajatehase nĂ”uetele. Arvel nr 6320390 mĂ€rgitud remondi raames teostati plokikaante lihvimine, survestamine, teatud detailide vahetus. Et veokil ei murdunud plokikaas, ei ole ka Ă”igeks kĂŒsimuseks, kas eksisteeris plokikaane vĂ€ljavahetamise vajadus. Seega on igal juhul vale kohtu jĂ€reldus, et hageja kohustuseks oli teostada plokikaane kapitaalremont. Hageja vĂ€iteid kinnitab tellimusleping nr 981401, millest nĂ€htub, et kostja tellis plokikaante ja klappide kontrollimise
valmistajatehase nĂ”uetele ning plokikaante remont hĂ”lmas ĂŒksnes nende lihvimist, survestamist, teatud detailide vahetust. Ka tunnistaja UT ĂŒtlused kinnitavad eeltoodut. UT kinnitas, et ta teostas plokikaante ja klappide kontrolli valmistajatehase nĂ”uetele ning tuvastas, et need olid nĂ”uetekohased.
62.Kohus oleks pidanud arvesse vĂ”tma, et puuduvad igasugused tĂ”endid selle kohta, et plokikaantel vĂ”i klappidel olid töö teostamise ajal puudused. KĂ”ik tĂ”endid kinnitavad, et nii plokikaaned kui ka klapid vastasid valmistajatehase nĂ”uetele ning nende vĂ€ljavahetamiseks puudus vajadus. Kuigi hageja leiab, et EE arvamus ning ĂŒtlused tunnistajana tuleks jĂ€tta arvesse vĂ”tmata, ei kinnita ka need, et plokikaantel vĂ”i klappidel oleks olnud kontrolli teostamise ajal puuduseid. Hageja leiab mh, et EE arvamus ja ĂŒtlused tunnistajana ei ole usaldusvÀÀrsed tĂ”endid, kuna ta andis enda arvamuse lĂ€htuvalt valest töö sisust. Vastava töö sisu kirjelduse edastas Enn EE-le kostja, kelle ilmseks huviks oli mĂ”jutada andma tunnistajat just kostjale sobivaid selgitusi. Hageja kordab, et tellitud tööks ei olnud plokikaante kapitaalremont. Tellitud tööks oli plokikaante ja klappide vastavuse kontroll tehase nĂ”uetele. EE ĂŒtlused olid oletuslikud ning ei kajasta faktilisi asjaolusid. Kohus ei oleks tohtinud sellistele oletustele tugineda. EE pole andnud ĂŒhtegi ĂŒtlust selle kohta, kas hageja teostatud töö vastas selle ĂŒleandmisel-vastuvĂ”tmisel tingimustele vĂ”i mitte.
63.Samuti on Scania Eesti AS seisukoht mitteasjakohane tĂ”end, sest lĂ€htub valest töö sisust. Vastava töö sisu kirjelduse edastas Scania Eesti AS-ile kostja. Juhul, kui ringkonnakohus peaks leidma, et Scania Eesti AS seisukohad on siiski asjakohased, tuleb arvestada, et Scania Eesti AS e-kirjades on kirjeldatud vĂ€ga ĂŒldsĂ”naliselt vaid neid töid, mida teostas Motoren Baader Vertriebs- und Instandsetzungs GmbH Saksamaal. Scania Eesti AS pole avaldanud mitte midagi hageja poolt teostatud töö kohta vĂ”i andnud tööle hinnangut. Sellest, et Saksamaal teostati veokile mingisugune remont, ei jĂ€reldu loogiliselt, et hageja tehtud tööl olid selle ĂŒleandmise-vastuvĂ”tmise hetkel puudused ning kostjale tekkis seetĂ”ttu kahju.
64.Kohus on ebakorrektselt jĂ€reldanud, et hageja poolt teostatud töö oli ebakvaliteetne, kuna hageja jĂ€ttis tegemata ettepaneku plokikaaned vĂ€lja vahetada. Kohus leidis, et alltöövĂ”tja Elips-K OĂ teavitas hagejat, et plokikaaned on vaja vĂ€lja vahetada. Kohus on selle jĂ€relduse tegemisel tuginenud Elips-K OĂ juhatuse liikme UT ĂŒtlustele ning kirjalikule selgitusele. Kohtu jĂ€reldus on ekslik juba seetĂ”ttu, et UT on vĂ€itnud, et tegi ettepaneku klappide vĂ€lja vahetamiseks. Teiseks ei ole nimetatud tĂ”endid kĂŒsimuses, kas UT tegi klappide vĂ€ljavahetamise ettepaneku, usaldusvÀÀrsed ning kohus oleks pidanud jĂ€tma nendega arvestamata. Kolmandaks puuduvad igasugused tĂ”endid, mis kinnitaks, et hageja vastava teate kĂ€tte sai. Maakohus jĂ€reldas ebaĂ”igelt, et pĂ€rast hageja poolt töö tegemist tekkis mootorisse ebaloomulik heli ning tossamine. Kohus tugines selle jĂ€relduse tegemisel ĂŒksnes kostja 23.01.2012 e-kirjale. Veoki tehnilist seisundit saaks tĂ”endada ĂŒksnes ekspertiisiga. Vale on kohtu jĂ€reldus, et Motoren Baader Vertriebs- und Instandsetzungs GmbH teostas tĂ€pselt sama töö nagu hageja, juba seetĂ”ttu, et kohus on mÀÀratlenud hageja töö sisu ebaĂ”igelt. Kui vĂ”rrelda Saksamaa Ă€riĂŒhingu arvet ning hageja arvet nr 6320390, tellimus-lepingut nr 981401 ja Elips-K OĂ tellimuslehte nr 13989, siis nĂ€htub, et nendel on kajastatud erinevaid töid, tegevusi.
65.Hageja leiab, et tellimisleht nr 981401 on usaldusvÀÀrne tĂ”end. See ei ole vastuolus muude kirjalike tĂ”enditega, ĂŒhtib Elips-K OĂ tellimuslehega nr 13989, millest tuleneb samuti, et tellitud tööks oli plokikaante ja klappide kontrollimine valmistajatehase nĂ”uetele. Tellimislehte saaks pidada ebausaldusvÀÀrseks juhul, kui leiaks tĂ”endamist, et tekst âTeostatud tööâ kirjutati sinna pĂ€rast lehe poolte poolt allkirjastamist. Seda
asjaolu saaks tuvastada ekspertiisiga. Praegusel juhul kostja ekspertiisi mÀÀramist ei taotlenud.
66.Maakohus kohaldas tasaarvestuse avaldustes kajastatud kahju nĂ”ude hindamisel ebaĂ”igelt materiaalĂ”igust ja jĂ€ttis kohaldamata asjakohased VĂS töövĂ”tulepingu normid, mille kohaselt töövĂ”tja vastutab rikkumise eest, kui mittevastavus oli olemas töö ĂŒleandmise-vastuvĂ”tmise hetkel ning puuduvad vastutust vĂ€listavad asjaolud. Muuhulgas ei vastuta töövĂ”tja mittevastavuse eest, kui tellija ei teata puudusest mĂ”istliku aja jooksul. Maakohus kohaldas ebaĂ”igesti VĂS § 127 lg-id 4 ja 5.
67.Juhul, kui ringkonnakohus peaks leidma, et hageja rikkus töövĂ”tulepingut, on kostjale tekkinud kahju oluliselt vĂ€iksem. Kogu Saksamaal teostatud töö ei ole seotud plokikaante ja klappide remondiga. Saksamaal teostati veokile ka S-hooldus, ulatuslik diagnostika jms. Seega tuleks Motoren Baader Vertriebs- undInstandsetzungs GmbH arvest 8831,96 eurot maha arvata nende tööde maksumus, mis ei seondu plokikaante remondiga. Samuti tuleks vĂ€hendada autojuhi ööbimise kulusid, pĂ€evarahasid ning töötasu. Praegu on nimetatud kulud arvutatud lĂ€htuvalt Saksamaal teostatud tööde ajast. Kuna aga kogu vastav töö ei olnud seotud plokikaante remondiga, ei peaks hageja tasuma aja eest, mis kulus muude tööde tegemisele. KahjuhĂŒvitisest tuleb maha arvata kĂŒlmikhaagise tĂŒhjaks laadimise kulud 530 eurot. Kostja oleks pidanud haagise tĂŒhjaks laadima igal juhul ning kandma ka seonduvad kulud.
68.Maakohus leidis, et kuna hageja tasunÔuded on tasaarvestatud, siis puudub hagejal ka viivise nÔue. Kuna kostja tasaarvestuse avaldused pole kehtivad, siis pole hageja tasunÔuded lÔppenud ning tal on Ôigus arvestada rahalise kohustuse tÀitmisega viivitamise eest viivist. Vastustaja seisukoht
69.Kostja palub jÀtta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu pÔhjendused
70.Tsiviilkolleegium, kuulanud Ă€ra menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja pĂ”hjendatud ning apellatsioonkaebuse vĂ€ited ei anna alust selle tĂŒhistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jĂ€tta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusĂ”iguse norme ja kohaldas materiaalĂ”iguse norme Ă”igesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses pĂ”hjendanud.
72.Maakohus leidis Ă”igesti, et hageja arved nr 6319624, 6501079, 6319710 on kostja poolt tasutud. On Ă”ige, et 16.12.2011 maksekorraldusega nr 6521 ei ole tasutud kĂ”iki maksekorralduse selgituses loetletud arveid. Kostja on osad maksekorralduses loetletud arvetest tasaarvestanud enda arvega nr 389 summas 1131,60 eurot, mis on maksekorralduses ka mĂ€rgitud. Summa 320,67 eurot ei ole makstud mitte ĂŒksnes arvete nr 6319676 ja 6319651 tasumiseks, nagu hageja arvab, vaid ka arvete nr 6319624, 6501079 ja 6319710 tasumiseks, mis on maksekorralduses loetletud ja ei ole hĂ”lmatud 14.11.2011 tasaarvestusega.
73.NÔustuda ei saa hageja seisukohaga, et 14.11.2011 esitatud tasaarvestuse avaldus ei ole kehtiv, kuivÔrd hageja ei ole seda kÀtte saanud. Hageja on tasaarvestuse avalduse kÀtte saanud hiljemalt koos kostja 10.07.2012 menetlusdokumendiga antud tsiviilkohtumenetluses. Hageja on asunud ka seisukohale, et 19.07.2012 ja 31.01.2013 esitatud tasaarvestuse avaldused ei ole kehtivad, kuid ei ole selgelt vÀlja toonud, millest tulenevalt ta leiab, et esitatud tasaarvestuse avaldused ei ole kehtivad.
74.Mis puudutab hageja arvet nr 6320390 plokikaane remondi ja nn s-hoolduse teostamise
eest, siis on iseenesest Ă”ige hageja vĂ€ide, et töö on kostja poolt vastu vĂ”etud ja arve kuulus tasumisele. Kostja keeldus tasumisest kuni hageja poolt tekitatud kahju hĂŒvitamiseni (VĂS § 110 lg 1). Menetluse kĂ€igus on kostja 31.01.2013 tĂ€iendanud oma tasaarvestuse avaldust ja tasaarvestanud ka arvest nr 6320390 tuleneva nĂ”ude oma kahju hĂŒvitamise nĂ”udega (II kd, tl 90). Seega on pĂ”hiline vaidlusalune kĂŒsimus, kas hageja töövĂ”tulepingu rikkumisest tulenev kahju hĂŒvitamise nĂ”ue kostja vastu summas 9983,88 eurot on pĂ”hjendatud.
75.EbaĂ”ige on hageja vĂ€ide, et maakohus on seoses veokile 130 AUV teostatud remondiga jĂ€tnud olulised asjaolud vĂ€lja selgitamata. Maakohus on otsuse punktides 68 kuni 71 igakĂŒlgselt analĂŒĂŒsinud ning toonud vĂ€lja ka viited tĂ”enditele, millele tuginedes ta leiab, et Skuba Eesti OĂ poolt veokile 130AUV teostatud plokikaane remont ei olnud kvaliteetne. Asjaolu, et maakohus on otsuses segi ajanud terminid âklapidâ ja âplokikaanedâ, ei mĂ”juta otsuse sisu Ă”igsust. KĂ”ik tĂ”endid, millele tuginedes maakohus leidis, et sĂ”idukile 130 AUV teostatud remont ei olnud kvaliteetne, viitavad âklappideleâ. Maakohus ei ole eraldi analĂŒĂŒsinud plokikaane remondi ja klappide remondi kvaliteeti.
76.Hageja seisukoht, et kostja tellis hagejalt ĂŒksnes plokikaante ja klappide kontrolli, mitte remondi, on vastuolus asjas esitatud tĂ”enditega. Poolte esindajate poolt tĂ€ideti tellimusleht nr 981401 (II kd, tl 10), kus on kirjas teenustööna ka plokikaane remont. Samuti on Skuba Eesti OĂ poolt esitatud arvel kirjas, et autol on teostatud plokikaane remont. Hageja poolt esitatud arves (I kd, tl 33) nĂ”utakse tasu plokikaante mahavĂ”tmise ja paigalduse eest 668,80 eurot ja eraldi reana plokikaane remondi eest 876,96 eurot.
77.Remondi teostas alltöövĂ”tu korras OĂ Elips-K. Elips-K juhataja UT selgitustest nĂ€htub, et veoki (130AUV) klapid oli kulunud ja vajasid vahetust. UT on oma kirjalikus selgituses (II kd, tl145) vĂ€itnud jĂ€rgmist: âklapi taldrikute visuaalsel kontrollil ilmnes, et tööpinnad on mĂ€rgatavalt kulunud. Kulunud olid ka vĂ€ljalaske klappide juhtpuksid ja klapipesade tööpinnad. Kontrolli tulemustest teavitasin tellija esindajat. Parima tulemuse saamiseks soovitasin osta uued klapid ja paigaldada vĂ€ljalaske klappidele uued juhtpuksid ning uued klapisÀÀretihendid. Tellija otsustas vahetada klapisÀÀre tihendid ja vĂ€ljalaske kl. juhtpuksid. Klapid otsustati jĂ€tta kulude kokkuhoiu eesmĂ€rgil vanad.â
78.Kui auto oli sĂ”itnud pĂ€rast Skuba Eesti OĂ-st tellitud remonti natuke ĂŒle kuu ja ca 13500 kilomeetrit, jĂ€i auto Saksamaal teele ning kostja oli sunnitud tellima autole remondi, mille maksumuseks kujunes 8831,95 eurot. Saksamaal autole teostatud remonti kirjeldavatest tĂ”enditest nĂ€htub, et kostja oli sunnitud veokile (130AUV) tellima samade osade suhtes remondi, mis teostati hageja poolt 2011. aasta lĂ”pus tellimuslehe nr 981401 alusel ning millele kehtis töövĂ”tulepingu lisa 2 punktile 4.1 kohaselt 6-kuune garantii ( II kd tl 99-114).
79.Asjaolu, et Skuba Eesti OĂ poolt veokile (130AUV) teostatud remont oli ebakvaliteetne ning just see asjaolu pĂ”hjustas ka nimetatud auto uuesti remontimise vajaduse Saksamaal, kinnitab ka euroinseneri, tunnustatud transporditehnikainseneri EE poolt antud arvamus (II kd tl 116-120). Nimetatud arvamuses toob ekspert vĂ€lja argumendid selle kohta, et Skuba Eesti OĂ poolt teostatud remonttöös esines mitmeid olulisi puudujÀÀke, mistĂ”ttu ei olnud teostatud töö nĂ”uetekohane ja kvaliteetne. Samuti asub ekspert nimetatud arvamuses seisukohale, et Skuba Eesti OĂ poolt ebakvaliteetselt ja puudulikult teostatud remont, klappide vĂ€lja vahetamata jĂ€tmine ja reguleerimata jĂ€tmine tingis klapi vĂ€simusmurdumise, mistĂ”ttu oli vaja teostada Saksamaal autole (130AUV) uuesti samasisuline remont. Klappide ja kĂ”igi juhtpukside vĂ€ljavahetamine oleks vĂ€ltinud klapi vĂ€simusmurdumist. Hageja ei ole eksperdi arvamust omapoolse tĂ”endiga ĂŒmber lĂŒkanud.
80.Lisaks Saksamaal teostatud remondile kandis kostja ka tĂ€iendavaid kulutusi, mis tekkisid selle tĂ”ttu, et Skuba Eesti OĂ poolt eelnev remont oli ebakvaliteetne. Kostja esitas ka tĂ”endid kulutuste kandmise kohta. Hageja ei esitanud esimeses astmes ĂŒhtegi vastuvĂ€idet selles osas, et kostja poolt esitatud kahjunĂ”ue on pĂ”hjendamatu osaliselt osas, mis puudutab autojuhi ööbimise kulusid, pĂ€evarahasid, töötasu ning kĂŒlmhaagise tĂŒhjaks laadimist. Nimetatud vastuvĂ€ited on hageja esmakordselt esitanud alles apellatsioonkaebuses. Kui apellatsioonkaebuse pĂ”hjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tĂ”endeid, tuleb vastavalt TsMS § 633 lg-le 5 apellatsioonkaebuses mĂ€rkida uute asjaolude ja tĂ”endite esimese astmes kohtus esitamata jĂ€tmise pĂ”hjus. Hageja toob apellastsiookaebuses vĂ€lja, et vĂ€hendada tuleb autojuhi ööbimise kulusid, pĂ€evarahasid ning töötasu maha tuleb kahjunĂ”udes tuleb maha arvata kĂŒlmhaagise tĂŒhjakslaadimise kulu. Kuna nimetatud asjaolude ĂŒle maakohtus vaidlus puudus, ei saa need olla apellatsioonimenetluse aluseks ning ringkonnakohus jĂ€tab need vĂ€ited tĂ€helepanuta.
81.Eeltoodust tuleneb, et kuna kostja tasaarvestav nÔue hageja vastu on kehtiv ja see on suurem, kui hageja nÔue kostja vastu, siis tuleb hagi jÀtta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja selgitus
82.Maakohus jÀttis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jÀtmisel jÀÀvad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
83.TsMS § 174 lg 1 kohaselt vÔib menetlusosaline nÔuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmÀÀramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 pÀeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jÔustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.