Ele Liiv (eesistuja), Indrek Parrest, Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.10.2014, Tallinn
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
SR ja SR hagi PT-K, TK ja MTÜ Tantsutrupp Modus vastu korteriomandi reaalosal tantsustuudio tegevuse, sealhulgas tantsutundide korraldamise ja läbiviimise, samuti kolmandatele isikutele eelnimetatud tegevuseks kasutusõiguse andmise keelamiseks Harju Maakohtu 20.05.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
PT-K, TK ja MTÜ Tantsutrupp Modus apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Istugi toimumise aeg
22.09.2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I SR (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II SR (isikukood XXXXXXXXXXX Hagejate esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik Kostja I PT-K (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II TK (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja III Mittetulundusühing Tantsutrupp (registrikood 80010774) Kostjate esindaja vandeadvokaat Margus Mugu
Modus
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 20.05.2013 otsus osas, millega kohus keelas kostjate tegevuse lisaks tantsutundide läbiviimisele ja rahuldada hagi osaliselt. Keelata TK-l, PT-K-l ja Mittetulundusühingul Tantsutrupp Modus Tallinnas Juhkentali tn 22 hoone esimesel korrusel asuva korteriomandi reaalosal tantsutundide läbiviimine, samuti kolmandatele isikutele selleks tegevuseks kasutusõiguse andmine. Jätta rahuldamata
hagi osas, mis puudutab nimetatud isikute muud tegevust vaidlusalusel pinnal seoses tantsutundide korraldamisega, millega ei kaasne tantsutegevust. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
2.Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 25 % ulatuses hagejate ja 75 % ulatuses kostjate kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.30.08.2012 esitasid hagejad Harju Maakohtule hagi, milles palusid keelata kostjatel Tallinnas, Juhkentali tn 22 hoone esimesel korrusel asuva korteriomandi reaalosal tantsustuudio tegevus, sh tantsutundide korraldamine ja läbiviimine, samuti kolmandatele isikutele eelnimetatud tegevuseks kasutusõiguse andmine.
2.Hagejad on Tallinnas, Juhkentali tn 22 asuva elamu teisel korrusel paikneva eluruumi nr 4 ühisomanikud ning elavad nimetatud korteris. Kostjad I ja II on Juhkentali tn 22 asuva elamu esimesel korrusel paikneva mitteeluruumi nr 18 ühisomanikud. Kostja III põhikirja p 1 kohaselt on MTÜ tegevuse eesmärgiks tantsimist harrastavate inimeste ühendamine, aktiivse eluviisi propageerimine ja seda harrastavate inimeste ühendamine ning põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks reklaamiürituste korraldamine. Kostja II on kostja III juhatuse liige ning kostja I on tantsustuudio peamiseks vedajaks ning tegutseb seal tantsu- ja võimlemisõpetajana.
3.Kostjatel puudub õigus tegeleda tantsutundide läbiviimise ja tantsimisega vaidlusalusel pinnal, kuna see on vastuolus 27.03.2006 hoone kasutusloas märgitud kasutamise otstarvetega. Eeltoodud põhjustel tuleb kostjate vastav tegevus keelata.
4.27.03.2006 kasutusluba nr 5069 on väljastatud Juhkentali tn 22 elamule kui tervikule. Vaidlusalusele hoonele on 18.10.2002 väljastatud ehitusluba elamule kahe korruse pealeehituseks. Olukord, kus hoonele jäetakse tervikuna kasutusluba väljastamata, on erandlik ning selleks peab olema kasutusloata jäetud hoone osa mingil põhjusel kasutuskõlbmatu. Kasutusloast ei nähtu, et see oleks antud vaid kahele viimasele korrusele. Kasutusloal kajastub kogu ehitise esmase kasutuselevõtu aasta (2006) ning seda kinnitab hagejate kirjavahetus Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga. Isegi juhul, kui kasutusluba oleks antud ainult Juhkentali tn 22 elamu kahele ülemisele korrusele (4. ja 5. korrus), säilib kostjatel kohustus kasutada hoonet vaid vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele. Seega on tantsustuudio pidamine Juhkentali tn 22 hoones igal juhul vastuolus hoone kasutamise otstarvetega ja vastav tegevus tuleb kohtul keelata. Kostjate vastuväited
5.Kostjad hagi ei tunnistanud ja palusid jätta selle rahuldamata. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 02.11.2011 õiendi kohaselt on Juhkentali tn 22 hoonele antud järgmised ehitus- ja kasutusload: 11.12.1997 ehitusluba nr 20763 (korterelamu I korruse tänavapoolsete ruumide ümberehitus
apteegiks) ning sellele vastav 29.12.1997 kasutusluba nr 406 (korterelamu I korruse tänavapoolsete ruumide ümberehitus apteegiks) ja 18.10.2002 ehitusluba nr 28263 (elamule kahe korruse pealeehitus) ning sellele vastav (ja hagejate poolt viidatud) 27.03.2006 kasutusluba nr 5069 (elamule kahe korruse pealeehitus). Kostjate mitteeluruum nr 18 asub hoone I korruse õuepoolses osas. Kasutusloas nr 5069 (elamule kahe korruse pealeehitus) on ehitise (osa) esmase kasutuselevõtu aastaks märgitud 2006, kostjad kasutavad muutumatul kujul eksisteerinud ruumi nr 18 juba alates 2001. Seega on hagejate poolt hagi alusena viidatud kasutusluba antud ainult Juhkentali tn 22 elamu osale – kaks ülemist korrust (4. ja 5. korrus) – ega puuduta esimesel korrusel asuvaid kostja ruume (tantsustuudiot). Hoonet kui tervikut käsitlev kasutusluba Juhkentali tn 22 hoonel puudub, hoone on valminud 1938, s.t enne kehtivate ehitustegevust käsitlevate seaduste kehtestamist.
6.Tantsuga tegelemine iseenesest ei saa olla õigusvastane ega hagejate huvisid kahjustada. Hagejate õigusi võib teoreetiliselt rikkuda kostjate ruumidest lähtuv mõjutus, kuid hagejate õigusi ei saa rikkuda ega neile kahjulikku tagajärge põhjustada mingi konkreetne tegevuse liik iseenesest.
7.23.03.2006 ehitise ülevaatuse akti nr 16718 kohaselt esitati ülevaatuseks ümberehitatud korterelamu elamu pealeehitus, mitte kogu ehitis. Asjaolu, et dokument sisaldab ka kogu valminud ehitise andmeid, ei viita sellele, et kasutusluba anti kogu ehitisele.
8.Hagist ei selgu hagejate volitused kohaliku omavalitsuse või riigi nimel nõuete esitamiseks ning viide edaspidi KOS §-le 12 on asjakohatu, kuna nimetatud säte reguleerib korteriomanike kokkuleppeid ja hääletusel otsuste tegemist.
9.01.01.2013 jõustunud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 78 § 1 lg 4 kohaselt on ehitise kasutamise otstarvete loetelu toodud nimetatud määruse lisas. Loetelu toob välja koodi nr 12331 all ilu- ja isikuteenuste hoone. Tantsuõpetus kui isiku esteetilise ja füüsilise harimise teenus kuulub isikuteenuste alla. EhS § 72 lg 2 on erinormiks hagejate viidatud EhS § 32 suhtes. Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostjate kanda. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjatel on õigus tegeleda tantsutundide läbiviimise ja tantsimisega Juhkentali tn 22 asuva elamu esimesel korrusel paikneva korteriomandi nr 18 reaalosal.
11.Vaidlusalusele hoonele on 18.10.2002 väljastatud ehitusluba elamule kahe korruse pealeehituseks. 24.03.2006 esitati kasutusloa taotlus ja kasutusluba väljastati 27.03.2006 hoonele tervikuna. Kohus asus seisukohale, et EhS § 33 lg 5 mõttest nähtub, et reeglina väljastatakse kasutusluba ehitisele kui tervikule ning selle osale vaid juhul, kui ülejäänud osa hoonest ei ole võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. Seega olukord, kus hoonele jäetakse tervikuna kasutusluba väljastamata, on erandlik ning selleks peab olema kasutusloata jäetud hoone osa mingil põhjusel kasutuskõlbmatu. Samuti ei nähtu ka antud kasutusloast, et see oleks antud vaid kahele viimasele korrusele. Kasutusloa sisu laieneb kogu hoonele tervikuna ning puuduvad mistahes viited sellele, et kasutusluba oleks väljastatud vaid hoone osale. Asjaolu, et kasutusluba väljastati hoonele tervikuna, kinnitab ka hagejate kirjavahetus Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga. 16.11.2010 ekirjast nähtub, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet on väljastanud seoses maja renoveerimisega hoonele Juhkentali 22 kasutusloa ning kinnitab, et nimetatud hoones on tantsustuudio tegevus keelatud (t lk 32). Lisaks on 26.04.2013 Tallinna Linnaplaneerimise Amet oma kirjas nr 318/12/993-3 mh kinnitanud, et kuivõrd vastavalt EhS § 33 lg-le 5 väljastatakse kasutusluba ehitisele kui tervikule ning kasutusloal puudub ka märkus selle kohta, justkui oleks kasutusluba väljastatud vaid hooneosale, kajastavad ka kasutusloal märgitud ehitise kasutamise otstarbed kogu hoone kasutamise otstarbeid, mitte ei laiene vaid hoone 4. ning 5. korrusele (t lk 108).
12.Juhkentali tn 22 hoone kasutusloa p 2 kohaselt on kõnealuse hoone kasutamise otstarbeks muuhulgas „muu kolme või enama korteriga elamu; ilu- ja isikuteenust osutava ettevõtte hoone, nagu näiteks juuksuritöökoda, solaarium ja saun“. Vastav kasutusluba ei anna õigust tantsustuudio pidamiseks (t lk 30 – 31).
13.Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.01.2013 jõustunud määruse nr 78 § 1 lg 4 kohaselt on ehitise kasutamise otstarvete loetelu toodud nimetatud määruse lisas. Loetelu toob välja alajaotuses “Teenindushoone” koodi all nr 12331 ilu- ja isikuteenuste hoone. Koodi all nr 12610 alajaotuses „Meelelahutushooned“ tuuakse välja eraldi koodiga nr 12616 tantsusaal, diskoteek, ööklubi. Tantsustuudio pidamine ei ole käsitletav ilu- ja isikuteenuse osutamisena. Sellisena on eeltoodud kasutusotstarvet kinnitanud ka Tallinna linn (t lk 32). Seega on tantsustuudio pidamine Juhkentali tn 22 hoones vastuolus hoone kasutamise otstarvetega.
14.Eeltoodust tulenevalt Tallinnas Juhkentali tn 22 asuva hoone kasutamine stepp- ja/või svingtantsudega tegeleva tantsustuudio või huviringi pidamiseks on vastuolus 27.03.2006 hoone kasutusloas märgitud kasutamise otstarvetega. Kostjate Juhkentali tn 22-18 asuva korteriomandi kasutamine tantsutundide läbiviimiseks ja tantsimiseks on vastuolus EhS § 32 lg-ga 3 ning KOS § 12 lg-ga 3. Seega tuleb kostjate tegevus keelata. Kohus märkis täiendavalt, et KOS § 12 lg 3 kohaselt on hagejatele antud subjektiivne õigus nõuda, et korteriomandit kasutaksid kõik korteriomanikud õiguspäraselt, millest tulenevalt ei ole hagejate volitused kohaliku omavalitsuse või riigi nimel nõuete esitamiseks vajalikud. Apellatsioonkaebus
15.Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Kohus on otsuse tegemisel rikkunud nii materiaalõiguse kui menetlusõiguse norme, eksinud asjaolude tuvastamisel ning hinnanud vääralt tõendeid, mistõttu kuulub otsus tühistamisele.
16.Kohus on otsuse tegemisel asunud ekslikult seisukohale, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 27.03.2006 välja antud kasutusluba nr 5069 elamule asukohaga Juhkentali tn 22 on antud valminud ehitisele kui tervikule. Vaidlusaluse hoone kolm esimest korrust on valminud juba 1938, 18.10.2002 välja antud ehitusloaga nr 28263 anti luba elamule kahe korruse pealeehitamiseks, mida tuleks EhS tähenduses käsitleda kui ehitise osa püstitamist. Kostjate hinnangul on nimetatud kasutusluba suunatud kahele lisakorrusele, mitte ehitisele kui tervikule kasutusloa andmiseks. Ehkki EhS § 33 lg 5 näeb ette, et ehitise osale väljastatud kasutusluba kehtib kuni ehitisele kui tervikule väljastatud kasutusloa väljastamiseni, ei ole seda siiani tehtud. Lisakorrusele väljastatud kasutusluba ei laiene automaatselt juba varem valminud ehitisele (EhS § 33 lg 5). EhS § 72 lg-test 2 ja 3 tulenevalt ei ole kostjatele teada, et ehitise omanik oleks ehitise kui terviku suhtes esitanud kasutusloa taotluse, mistõttu ei saa ehitise uuele osale väljastatud kasutusluba laieneda ka juba olemasolevale ehitisele. Ülaltoodust tulenevalt ei laiene kasutusluba nr 5069 ehitisele tervikuna, mistõttu ei ole õige ka kohtu seisukoht osas, et nimetatud kasutusluba ei anna õigust tantsustuudio pidamiseks. Ehitusregistri väljavõttest Juhkentali tn 22 ehitise osas nähtub, et ruum nr 18 on käsitletav mitteeluruumina, kus võib asuda kultuuriklubi või tantsusaal.
17.Kohus on otsuses võtnud seisukoha ka osas, et kostjate tegevus kõnealuses ehitises ei vasta hoone kasutamise otstarbele. Kohus ei ole oma vastavat seisukohta põhjendanud ja on jätnud analüüsimata kostjate 30.04.2013 esitatud seisukohad antud küsimuses. Kohtu seisukoht, et kostja III tegevus vastab Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.01.2013 jõustunud määruse nr 78 koodi nr 12616 all nimetatud kategooriale (tantsusaal, diskoteek, ööklubi), on väär. Kohus on lasknud
ennast eksitada terminist tantsusaal, pidades seda kohalduvaks igasuguse tantsutegevuse puhul. Määruse koodi nr 12616 tähenduses on mõeldud tantsusaale, mis pakuvad tantsimise kui seltskondliku meelelahutuse võimalust ja on oma olemuselt lähedasemad diskoteekidele ja ööklubidele ning mis pole mõeldud isiku arendamiseks harrastustegevuse tähenduses. Seetõttu ei ole kostjatele I ja II kuuluvas mitteeluruumis toimuv tegevus liigitatav koodi nr 12616 alusel tantsusaalide hulka. Kostja III poolt pakutava tantsuõpetuse teenuse eesmärk seisneb ennekõike inimestele harrastustegevuse võimaluse pakkumises, mis on isikule personaalselt suunatud. Isikutele suunatud isikuteenus on mh ka füüsiline harimine, ent diskoteekides ning ööklubides toimuv kuulub üksnes meelelahutuse kategooriasse. Eelnevast tulenevalt vastab kostjate poolt pakutud tantsuteenus ehitisregistris väljatoodud mitteeluruumi kasutusotstarbele ega pole ebaseaduslik.
18.Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud ka menetlusõigust, jättes otsuses kostjate väited arvestamata ning otsuse ettenähtud ulatuses motiveerimata. Kohus on jätnud käsitlemata kostjate väite, et EhS § 72 lg 2 on erinormiks EhS § 32 suhtes. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Hagejad vaidlevad kaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse normi vale tõlgendamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2).
21.Maakohus leidis õigesti, et hagejad on Tallinnas Juhkentali 22 asuva elamu teisel korrusel paikneva eluruumi nr 4 ühisomanikud; kostjad PT-K ja TK on Tallinnas Juhkentali tn 22 asuva elamu esimesel korrusel paikneva mitteeluruumi nr 18 ühisomanikud. Maakohus tuvastas ka, et Mittetulundusühing Tantsutrupp Modus (edaspidi MTÜ) põhikirja punkti 1 kohaselt on MTÜ tegevuse eesmärgiks tantsimist harrastavate inimeste ühendamine, aktiivse eluviisi propageerimine ja seda harrastavate inimeste ühendamine ning põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks reklaamiürituste korraldamine. TK on Mittetulundusühingu Tantsutrupp Modus juhatuse liige ning PT-K on tantsustuudio peamiseks vedajaks ning tegutseb seal tantsu- ja võimlemisõpetajana.
22.Poolte vahel oli vaidlus selle üle, kas kostjatel on õigus tegeleda tantsutundide läbiviimise ja tantsimisega Tallinnas Juhkentali tn 22 asuva elamu esimesel korrusel paikneva korteriomandi nr 18 reaalosal. Vaidlus oli ka selles, kas hoonele 2006. aastal antud kasutusluba hõlmab kogu hoonet või selle osa, samuti kas hagejad korteriomanikena saavad esitada nõuet hagis nõutud tegevuse keelamiseks või on tegemist avaliku võimu pädevusse kuuluva küsimusega.
23.Kuna poolte vaidluse esemeks olev kasutusluba on väljastatud 27.03.2006, kuulus asjas kohaldamisele ehitusseadus 01.01.2006-22.10.2006 kehtinud redaktsioonis. Õige on maakohtu järeldus, et EhS § 72 lg 2 ja 3 kohaselt võib enne 22.07.1995 õiguslikul alusel ehitatud ehitise omanik taotleda kasutusluba. Vaidlust ei ole selles, et kostjate kasutuses olev ehitise osa on valminud enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist. Nimetatust ei saa aga ringkonnakohtu hinnangul teha apellatsioonkaebuses toodud järeldust, et osaliselt varasemalt valminud ja kasutuses olnud ehitisele ei saa tagantjärele anda kasutusluba tervikuna. Ehitusseadus seda ei keela ja lähtuda tuleb kasutusloa sõnastusest ja mõttest. Kasutusloa väljaandmist tervele hoonele ei takista asjaolu, et ehitusluba taotletakse hoone osa juurdeehituseks ja kasutusloa taotlus on samuti suunatud üksnes hoone osale. Seega ei oma vaidluse lahendamisel ka tähendust, et 23.03.2006 ehitise ülevaatuse akti nr 16718 kohaselt esitati ülevaatuseks ümberehitutatud korterelamu pealeehitus, mitte kogu ehitis.
24.Maakohus tuvastas õigesti, et vaidlusalusele hoonele on 18.10.2002 väljastatud ehitusluba elamule kahe korruse pealeehituseks. Vaidlus on poolte vahel, kas 24.03.2006 esitatud kasutusloa taotluse alusel 27.03.2006 kasutusluba on väljastatud hoonele kui tervikule. Maakohus on ekslikult kohaldanud otsuse tegemise ajal kehtinud redaktsiooni, mis ei ole siiski viinud ebaõige järelduseni. Kasutusloa väljastamise ajal kehtinud EhS § 33 lg 5 redaktsiooni kohaselt võib anda ehitise osale anda kasutusloa, kui ehitise osa on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. Sellest tulenevalt ei ole võimalik teha järeldust, et reeglina väljastatakse ehitusluba ehitisele kui tervikule. Eelnevast tulenevalt ei ole asjakohane maakohtu kehtivast redaktsioonist tehtud järeldus hoonele kui tervikule kasutusloa väljastamata jätmise osas ja see tuleb otsusest välja jätta.
25.Samas on õige maakohtu järeldus, et konkreetsest kasutusloast ei nähtu selle andmine vaid kahele viimasele korrusele. Maakohus tuvastas õigesti, et kasutusloa sisu laieneb kogu hoonele tervikuna ning puuduvad viited sellele, et kasutusluba oleks väljastatud vaid hoone osale. Nimetatut kinnitab ka hagejate kirjavahetus Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga. 16.11.2010 e-kirjast nähtub, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet on väljastanud seoses maja renoveerimisega hoonele Juhkentali 22 kasutusloa ning kinnitab, et nimetatud hoones on tantsustuudio tegevus keelatud (tl 32). Lisaks on 26.04.2013 Tallinna Linnaplaneerimise Amet oma kirjas nr 31-8/12/993-3 mh kinnitanud, et kuivõrd kasutusloal puudub ka märkus selle kohta, justkui oleks kasutusluba väljastatud vaid hooneosale, kajastavad ka kasutusloal märgitud ehitise kasutamise otstarbed kogu hoone kasutamise otstarbeid, mitte ei laiene vaid hoone 4. ning 5. korrusele (tl 108).
26.Hagejad leidsid, et kostjad I ja II rikuvad kaasomanike õigusi sisuliselt sellega, et nad kasutavad vaidlusaluseid mitteeluruume seadusevastaselt. Riigikohus on märkinud, et KOS § 10 lg 1 ja § 12 lg 3 kohustavad ka korteriomandi reaalosa kasutama seaduse kohaselt. Nimetatud seaduseks võib Riigikohtu hinnangul pidada ka ehitusseadust, mille järgi on ehitise omanik kohustatud tagama ehitise kasutamise vastavalt kasutamise otstarbele (EhS § 29 lg 1 p 12). Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel (EhS § 32 lg 3). Kasutusloa taotluse esitab ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse otsuse alusel (EhS § 33 lg 8 kehtivas redaktsioonis). Nimetatust tulenevalt on Riigikohus leidnud, et korteriomanikel on õigus nõuda, et kõik korteriomanikud kasutaksid oma korteriomandi reaalosa vastavalt kasutusloale ning ehitise kasutamise otstarbele (majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.12.2012 määrus nr 78 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“), so nõuda kasutusloale või/ja ehitise kasutamise otstarbele mittevastava kasutamise lõpetamist (Riigikohtu lahend 3-2-1-90-13).
27.2006 välja antud kasutusloa väljaandmisel sätestas EhS § 33 lg 8, et kasutusloa taotluse peab esitama ehitise omanik. Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peavad kasutusloa taotluse esitama ehitise omanikud ühiselt. Samuti on käesolevas tsiviilasjas tegemist mitte eluruumi, vaid mitteeluruumiga. Siiski on ringkonnakohtu hinnangul kohaldatavad ka käesolevas asjas eeltoodud Riigikohtu seisukohad.
28.Maakohus kohaldas õigesti KOS § 10 lg 1 ja leidis, et selle alusel võib korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. KOS § 11 lg 1 p 1 paneb korteriomanikule kohustuse hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 12 lg 3 sätestab, et korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt. Seega on korteriomanikule antud KOS-i alusel subjektiivne õigus nõuda, et
korteriomandit kasutaksid kõik korteriomanikud õiguspäraselt.
29.Maakohus tuvastas õigesti, et Juhkentali tn 22 hoone kasutusloa punkti 2 kohaselt on kõnealuse hoone kasutamise otstarbeks muuhulgas „muu kolme või enama korteriga elamu; ilu- ja isikuteenust osutava ettevõtte hoone, nagu näiteks juuksuritöökoda, solaarium ja saun“. Vastav kasutusluba ei anna õigust tantsustuudio pidamiseks. Majandus ja kommunikatsiooniministri 01.01.2013 jõustunud määruse nr 78 § 1 lg 4 kohaselt on ehitise kasutamise otstarvete loetelu toodud nimetatud määruse lisas. Loetelu toob välja alajaotuses “Teenindushoone” koodi all nr 12331 ilu- ja isikuteenuste hoone. Tantsustuudio pidamine ei ole käsitletav ilu- ja isikuteenuse osutamisena. Sellisena on eeltoodud kasutusotstarvet kinnitanud ka Tallinna linn.
30.Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu viide koodile 12610 ei ole asjakohane, kuna tantsustuudio pidamine ei käi ka liigituse tantsusaal, diskoteek, ööklubi alla. Nimetatud osa tuleb kohtuotsusest välja jätta.
31.Kokkuvõttes leidis maakohus õigesti, et hagejatel on õiguslik alus keelata kostjatel I ja II tantsutundide läbiviimine või nende läbiviimise lubamine kolmandatele isikutele KOS § 10 lg 1 ja § 12 lg 3 alusel. Põhjendatud ei ole hagi täielik rahuldamine kostjate suhtes, kuna tantsustuudio tegevus hõlmab kostja III põhikirja kohaselt ka muid, otseselt tantsimisega mitteseotud tegevusi, mis hagejate huve ei riku. Tantsimist harrastavate inimeste ühendamine, aktiivse eluviisi propageerimine ja seda harrastavate inimeste ühendamine ning põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks reklaamiürituste korraldamine võib toimuda ilma hagejaid häiriva tantsutegevuseta. Sellise tegevuse keelamine kostjatel I ja II, kui see hagejate õigustatud huve ei riku, läheks vastuollu põhiseadusliku õigusega vabale eneseteostusele, ettevõtlusvabadusega, vabadusega kuuluda mittetulundusühingutesse ja rahumeelselt koguneda ning koosolekuid pidada (PS § 19, § 31, § 47, § 48).
32.Hagejate nõue kostja III vastu ei saa tuleneda korteriomandiseadusest, kuna kostjale III ei kuulu vaidlusalune korteriomand. Kostja II suhtes kuuluks hagi rahuldamisele AÕS § 89 või VÕS § 1055 I lause alusel. Varasemalt on Harju Maakohus tuvastanud pooltevahelises vaidluses tsiviilasjas nr 208-74721 liigse müra tekkimise seoses tantsutundide läbiviimisega vaidlusaluses mitteeluruumis ja sellega seonduva omandiõiguse rikkumise kostja III poolt ning selle eeldatavat jätkumist (Harju Maakohtu otsus 27.jaanuarist 2012 p 18 ja 21). Maakohtu otsus tsiviilasjas 2-08-74721 kohustas kostjaid hoiduma teatava tugevusega müra tekitamisest KOS § 12 lg 3 ja AÕS § 89 alusel. Käesoleval juhul ei taotle hagejad otseselt müra tekitamise lõpetamist, vaid kasutuskorrale vastavat kasutamist. Hagi eesmärgiks on siiski olukord, kus tantsimise tõttu ei kostuks hagejate korterisse sellest tulenev müra. Seega on ringkonnakohtu hinnangul õigem lähtuda VÕS § 1055 I lausest, mille kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahjud õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Õigusvastane on kostja III tegevus tantsutundide läbiviimisel, kuna ehitise kasutusluba selleks kostjale õigust ei anna (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Inimeste vahelises kooselus valitseva mõistliku arusaama järgi hagejad tantsimistegevust ja sellega kaasnevat müra taluma ei pea (VÕS § 1055 lg 2 I lause).
33.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kostjate väite, et Ehitusregistri väljavõttest Juhkentali tn 22 ehitise osas nähtub, et ruum nr 18 on käsitletav mitteeluruumina, kus võib asuda kultuuriklubi või tantsusaal. Nimetatud asjaolule kostjad maakohtu menetluses ei tuginenud ja pole põhistanud, miks nad seda ei teinud (TsMS § 652 lg 4). Eeltoodust tulenevalt tuleb keelata kostjatel tegevused, mis on seotud tantsutundide läbiviimisega ja
tantsimisega. Hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
34.Kuna maakohtu otsus tühistatakse osaliselt, tuleb muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Seoses hagi osalise rahuldamisega hinnanguliselt 75 % ulatuses, jäävad poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 25 % ulatuses hagejate ja 75 % ulatuses kostjate kanda (TsMS 163 lg 1, 171 lg 1). Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
Otsus osaliselt tühistatud Riigikohtu 17.06.2015 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2014. a otsus ja Harju Maakohtu 20. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-34488 osas, milles kohtud rahuldasid osaliselt hagi MTÜ Tantsutrupp Modus vastu, samuti MTÜ Tantsutrupp Modus menetluskulude jaotuse osas.
2.Tühistatud osas teha uus lahend, millega jätta SR ja SR hagi MTÜ Tantsutrupp Modus vastu korteriomandi reaalosal tantsustuudio tegevuse, sealhulgas tantsutundide korraldamise ja läbiviimise, samuti kolmandatele isikutele selleks tegevuseks kasutusõiguse andmise keelamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2014. a otsus muutmata osas, milles ringkonnakohus keelas TK-l ja PT-K-l Tallinnas Juhkentali 22 paikneva hoone esimesel korrusel asuva korteriomandi reaalosal tantsutundide läbiviimise, samuti kolmandatele isikutele selleks tegevuseks kasutusõiguse andmise, arvestades Riigikohtu otsuse põhjendusi.
4.Jätta MTÜ Tantsutrupp Modus menetluskulud kõigis kohtuastmetes võrdsetes osades SR ja SR kanda.
5.Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 5.1.Hagi rahuldada osaliselt. 5.2.Keelata TK-l ja PT-K-l Tallinnas Juhkentali 22 paikneva hoone esimesel korrusel asuva korteriomandi reaalosal tantsutundide läbiviimine, samuti kolmandatele isikutele eelnimetatud tegevuseks kasutusõiguse andmine.
5.3.Jätta hagi rahuldamata osas, mis puudutab nimetatud isikute muud tegevust vaidlusalusel pinnal seoses tantsutundide korraldamisega, millega ei kaasne tantsutegevust. 5.4.Jätta läbi vaatamata SR ja SR hagi MTÜ Tantsutrupp Modus vastu korteriomandi reaalosal tantsustuudio tegevuse, sealhulgas tantsutundide korraldamise ja läbiviimise, samuti kolmandatele isikutele eelnimetatud tegevuseks kasutusõiguse andmise keelamiseks. 5.5.Jätta MTÜ Tantsutrupp Modus menetluskulud kõigis kohtuastmetes võrdsetes osades SR ja SR kanda. 5.6.Jätta poolte menetluskulud kõigis kohtuastmetes 25% ulatuses SR ja SR ning 75% ulatuses TK ja PT-K kanda.
6.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
7.Tagastada MTÜ-le Tantsutrupp Modus kassatsioonkaebuselt PT-K, TK ja MTÜ Tantsutrupp Modus eest kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.