R S hagi AS HKScan Estonia vastu tervisekahjustusega tekitatud kahju 3 792.29 eurot hüvitamise ning alates 01.02.2014 igakuiselt 324 eurot väljamõistmise nõudes
Hagi hind
2 916 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R S (isikukood xxxx, elukoht: xxxx), esindaja: Sirje Veiman (e-post: [email protected]);
lepinguline
Kostja: AS HKScan Estonia (registrikood 10156832, asukoht: Roodevälja, 44207 Sõmeru vald, Lääne-Virumaa), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Poola (e-post: [email protected]). Asja läbivaatamise kuupäev
10. oktoober 2014 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Kostja taotlus rahuldada.
2.Kohaldada aegumist ja jätta hageja R S hagi AS HKScan Estonia vastu tervisekahjustusega tekitatud kahju 3 792.29 eurot hüvitamise ning alates 01.02.2014 igakuiselt 324 eurot väljamõistmise nõudes rahuldamata.
2-14-53501 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.25. juunil 2014 esitatud hagiavalduse kohaselt AS HKScan Estonia (endine AS Rakvere Lihakombinaat) ja R S vahel oli 22.01.2002 sõlmitud tööleping, mida on muudetud ja täiendatud 26.04.2004, 01.03.2005 ja 01.11.2006. Tööleping lõpetati 11.04.2008 TLS § 79 lg 2 alusel töötaja tervislikel põhjustel.
2.27.07.2007 kella 18.30 paiku toimus hageja töökohal raske tööõnnetus, kus kaastöötaja sõitis selja tagant tõstukiga vastu töötajat, mille tulemusena jäi hageja töölaua ja tõstuki vahele. Hageja keskmine sissetulek (neto) oli enne tööõnnetust 458.12 eurot (7 168 krooni).
3.23.03.2012 püsiva töövõimetuse tuvastamise otsusega nr 849013 töövigastuse ja üldhaigestumise tõttu tunnistati hageja osaliselt töövõimetuks, talle määrati töövõime kaotus 40% ja püsiva töövõimetuse ulatuseks 50% alates 27.02.2012 kuni 28.02.2017. Kogu töövõimetuse ulatuseks määrati 50%.
4.Arvestades asjaolu, et hageja ei ole võimeline enam tööl käima alates märtsist 2012 seoses pidevate selja valudega, mis on tingitud tööõnnetuse järgsest tüsistusest, siis soovib ta tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist kostjalt alates märtsist 2012 ühekordse maksena (neto) summas 3 564.22 eurot (so. märts 2012 - jaan 2013, 11 kuud x 458.12 eurot = 5 039.32 eurot, millest tuleks maha arvata igakuise töövõimetuspensioni 134.10 eurot, 11 kuud x 134.10 eurot =1 475.10 eurot). Alates veebruarist 2013 tuleb kostjalt välja mõista igakuiselt 324 eurot. Lisaks eelnimetatule leiab hageja, et kostjal tuleks kompenseerida hageja poolt 2012.a tasutud arsti visiiditasud ja ravimid ühekordse maksena summas 228.07 eurot.
5.Hageja on kostjale saatnud 21.01.2013 ettepaneku kompenseerida talle terviskahjustuse tagajärjel tekitatud kahju, kuid kostja ei ole nõus viimase osas, põhjusel, et nõue on aegunud. Hageja leiab, et esitatud nõue ei ole aegunud, sest tema tervise kahjustus tekkis 27.07.2007.a. tööõnnetuse tagajärjel ning Tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 153 lg 2 kohaselt aeguvad tervise kahjustamisest tulenevad nõuded 30 aasta jooksul arvates kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest.
6.Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista tervisekahjustusega tekitatud kahju kokku summas 3 792.29 eurot ja alates veebruarist 2013 igakuiselt 324 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.24. juulil 2014 esitatud vastuses on kostja seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud. Kostja teatas, et 27.07.2007 toimus kostja ettevõttes tööõnnetus, milles sai vigastada hageja. 04.04.2008 tuvastas arst R S, et hagejale ei sobi tervislikel põhjustel senine töö kostja juures (päev läbi jalgadel). 07.04.2008 pöördus hageja kostja poole töölepingu lõpetamiseks alates 11.04.2008. 11.04.2008 lõpetasid hageja ja kostja omavahelise töölepingu hageja algatusel omal soovil tervislikel põhjustel. 16.06.2009 tuvastas Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo hageja 28.05.2009 taotluse 2 (8)
2-14-53501 alusel, et hageja on osaliselt töövõimetu töövõime kaotuse protsendiga 40% tulenevalt töövigastusest. Nimetatud otsuse aluseks oli ekspertarst N N poolt tuvastatu, et hagejal on mõõdukas lihasatroofia, keskmise funktsiooniraskusega liikumishäire, krooniline valusündroom ja II astme skolioos ning hageja vajab taastusravi ja talle ei sobi töö sundasendis ning koormusega töö. 23.03.2012 on Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo tuvastanud, et hagejal on jätkuvalt samad vigastused, millised on 16.06.2009 otsuses tuvastatud, ning hageja töövõime kaotuse protsent seoses töövigastusega on jätkuvalt 40%.
8.21.01.2013 pöördus hageja kostja poole taotlusega tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kostja teatas 13.03.2013 hagejale, et ta keeldub kahju hüvitamisest, kuivõrd hageja nõue on aegunud. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja nõue on TsÜS § 153 lg 1 tulenevalt aegunud. Seetõttu esitab kostja kohtule taotluse vaheotsuse tegemiseks, millega tuvastada, et hageja nõue on aegunud. Kostja on veendunud, et käesolevat asja on kõige kiirem ja efektiivsem lahendada selliselt, et kõigepealt lahendada aegumise küsimus ja üksnes siis, kui kohus leiab, et nõue ei ole aegunud, menetleda nõuet sisuliselt.
9.TsÜS § 153 lg 1 sätestab, et tervise kahjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Riigikohus on lahendis 3-2-1-199-13 p 12 selgitanud, et tervisekahjustusest tuleneva nõude puhul kehtib kahju ühtsuse põhimõte ning aegumist ei arvestata ositi ja TsÜS § 154 ei kohaldu. Nõude aegumine algab hetkest, mil õigustatud isik (antud juhul hageja) sai teada kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust või pidi sellest teada saama.
10.Hageja nõuab kostjalt sissetuleku hüvitamist lähtudes sellest, milline oli hageja sissetulek kostja juures enne tööõnnetuse toimumist. Hageja käsitleb oma kahjuna seda, et ta ei saa sissetulekut, mis tal oli enne 27.07.2007. Hagejal lahkus kostja juurest töölt tervislikel põhjustel 11.04.2008, kuna tervisekahjustuse tõttu ei saanud ta enam senist tööd teha. 16.06.2009 tuvastas Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo, et hageja on alates 28.05.2009 40% ulatuses töövõimetu. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et tema töövõime kaotuse määr ei ole aja jooksul suurenenud. Riigikohtu senise praktika (3-2-1-68-10 lahendi p 10) kohaselt tuleb eeldada, et tervisekahjustuse puhul on inimese võime teenida sissetulekut vähenenud samas määras, mille ulatuses on ta töövõimetu. Seega vähenes hageja võime teenida sissetulekut 40% ulatuses hiljemalt 28.05.2009 ehk hiljemalt nimetatud kuupäevast tekkis hagejale tervisekahjustuse tõttu kahju sissetuleku vähenemise tõttu.
11.16.06.2009 Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo otsusest nähtub ka, et hagejal on hiljemalt nimetatud kuupäeval tekkinud lisakulutused seoses tervisekahjustusega. Hageja poolt kostjale varasemalt esitatud dokumentidest nähtub, et täiendavad kulud tekkisid hagejale juba varem, vähemalt alates 11.02.2008.
12.Hageja ei ole kuni 21.01.2013 kahju hüvitamise nõudega kostja poole pöördunud, kuigi esitatud dokumentidest on ilmne, et hageja pidi juba vähemalt 11.04.2008 olema teadlik kahju tekkimisest seoses tervisekahjustusega (kuivõrd hageja oli sunnitud tervisekahjustuse tõttu töölt lahkuma) ning igal juhul pidi hageja kahjust teada saama 16.06.2009, kui Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo tuvastas, et tema töövõime on vähenenud 40% ulatuses. Hageja pidi 3 (8)
2-14-53501 juba vähemalt 11.02.2008 olema ka teadlik lisakulutuste tekkimisest seoses tervisekahjustusega, kuivõrd hageja on vähemalt sellest ajast pidevalt kasutanud ravimeid seoses tervisekahjustusega.
13.Kuna hagejale oli kahju tekkimine teada hiljemalt 16.06.2009, siis aegus hageja nõue kostja vastu hiljemalt 16.06.2012. Seega hetkel, mil hageja pöördus esmakordselt kostja poole kahju hüvitamiseks (st 21.01.2013), oli hageja nõue juba aegunud. Ülaltoodust tulenevalt ning lähtudes TsMS § 449 lg 3 palub kostja kohaldada aegumist ja teha käesolevas asjas vaheotsuse, millega tuvastada, et hageja nõue on aegunud ning jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
14.31. juulil 2014 esitatud täiendavas vastuses kostja soovib oma seisukohti seoses aegumisega täiendada. Kostja ei nõustu hageja väidetega, et enne tööõnnetust oli tema netosissetukek 7 168 krooni (458.12 eurot). Koos hagiavaldusega esitatud hageja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et perioodil august – detsember 2007 sai hageja Eesti Haigekassalt haigushüvitist: 15.08.2007 1 856 krooni (118.62 eurot); 12.09.2007 4 639 krooni (296.49 eurot); 10.10.2007 5 195 krooni (332.02 eurot); 06.11.2007 5 195 krooni (332.02 eurot); 04.12.2007 5 937 krooni (379.44 eurot). Hageja netosissetulek oli perioodil juuli kuni detsember 2007 keskmiselt 4 336 krooni (277.14 eurot). Eeltoodust nähtub, et alates juulist 2007, mil toimus tööõnnetus, kuni detsembrini 2007 vähenes hageja kuu keskmine netosissetulek 2 832 krooni (181 euro) võrra. Eelnevast tuleneb, et hagejale tekkis esmakordselt kahju seoses sissetuleku vähenemisega juba juulis 2007. Olukorras, kus hageja sissetulek vähenes ca 1/3 võrra, pidi hagejale olema arusaadav, et talle on tekkinud kahju sissetuleku vähenemise näol seoses tööõnnetusega. Seega algas hageja kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg TsÜS § 153 lg 1 kohaselt juulis 2007 ning nõue aegus juulis 2010.
15.Kostja esitab alljärgnevad vastuväited hagile juhuks, kui kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud. Kostja ei vastuta hageja kahju eest ega ole kohustatud kahju hüvitama, kuivõrd ta on täitnud kõiki tööohutuse nõudeid ning kõik töötajate kasutuses olnud töövahendid olid töökorras. Kostja on tutvustanud nii hagejale kui ka 27.07.2007 tööõnnetuses osalenud A K ohutuid töövõtteid ning kasutatavate töövahendite ohutusnõudeid. A K oli läbinud tõstukijuhi kursuse ning talle oli väljastatud elektritõstukijuhi kutse. Õnnetuse toimumise järgselt lasi kostja üle kontrollida elektritõstuki tehnilise seisukorra ning Willenbrock Baltic OÜ spetsialistid kinnitasid, et ühtki viga tõstukil ei esinenud. Hageja on ise kinnitanud, et tema töökoha lähedal ei olnud põrand libe ning tõstukiga manööverdamiseks oli piisavalt ruumi. Seega oli kostja täitnud kõiki tööohutuse norme ja loonud ohutud töötingimused, mistõttu ei vastuta kostja hageja kahju eest, kuna ta ei ole omapoolseid kohustusi rikkunud ning on tegutsenud ettevõtjale omase piisava hoolega.
16.Hagiavalduses ei ole välja toodud, milles seisneb kostja õigusvastane tegu ning mis kahju on hagejale tekkinud ja kuidas see on põhjuslikus seoses kostja õigusvastase teoga. Hagiavalduses väidetakse, et hageja ei suuda enam tööl käia alates märtsist 2012. Ühtki tõendit selle kohta esitatud ei ole. Samas nõuab hageja kahju hüvitamist vastavalt töötasule, mida hageja sai 2007. aastal kuni õnnetuseni. On ebaselge, et kui hageja käis kuni märtsini 2012 tööl ja sai sissetulekut ning talle mistahes kahju ei tekkinud, siis kuidas tekkis talle alates märtsist 2012 kahju, mis seisnes selles, et ta ei saanud enam sissetulekut, mida ta sai enne 27.07.2007. Hageja ei ole selgelt välja toonud oma väidetava kahju koosseisu.
4 (8)
2-14-53501
17.Alternatiivselt, kui kohus ülaltooduga ei nõustu, siis vaidleb kostja vastu hagiavalduses esitatud nõude arvutuskäigule. Hagiavalduses on välja toodud, et hageja töövõimetus seonduvalt töövigastusega on 40%. Seega takistab töövigastus hageja töötamist vaid 40% ulatuses. 60% töövõime ulatuses töövigastus hagejal töötamist ei takista. Samas nõuab hageja kostjalt kahjuhüvitisena oma keskmist sissetulekut enne 27.07.2007, arvates sellest maha üksnes töövõimetuspensioni. Asjaolu, et 60% töövõime ulatuses ei takista vigastus hagejal töötamist, hageja oma arvutuses arvesse ei võta. Selline arvutuskäik ei ole õige. Kostja ei ole kohustatud hagejale hüvitama sissetuleku puudumist osas, milles vigastus töötamist ei takista. Selles osas ei ole sissetuleku puudumine kuidagi seotud vigastusega. Seega hüpoteetiliseltki oleks hüvitamiskohustuse olemasolul hagejal õigus saada hüvitist 40% ulatuses saamata jäänud töötasust, millest on maha arvatud riigilt saadav töövõimetuspension (kuivõrd töövõimetuspensioni eesmärk on hagejale kahju hüvitamine).
18.Mis puudutab hageja nõutavat hüvitist seoses ravimite ja arsti visiidiga, siis esitatud dokumentide alusel ei ole võimalik aru saada, kas hageja väidetavad kulud on seotud töövigastusega või mitte. Hagejale on määratud töövõime langus 40% seoses üldhaigestumisega, mistõttu on tõenäoline, et hageja saab muuhulgas ka ravi seoses üldhaigestumisega, millise eest ei saa kostja isegi teoreetiliselt vastutada. Kostja ei ole kohustatud üldhaigestumise ravi kinni maksma. Samamoodi ei ole hagiavalduse lisana esitatud arsti visiiditasu arvest võimalik aru saada, millist eriarsti ja mis eesmärgil on hageja külastanud. Seega ei ole tuvastatav põhjuslik seos nimetatud kulu ja väidetava kostja õigusvastase teo vahel.
HAGEJA ARVAMUS
19.19. septembril 2014 esitatud seisukohas hageja on endisest seisukohal, et nõue ei ole aegunud, sest tema tervisekahjustus tekkis 27.07.2007 tööõnnetuse tagajärjel ning TsÜS § 153 lg 2 kohaselt aeguvad tervise kahjustamisest tulenevad nõuded 30 aasta jooksul arvates kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest.
20.Samuti ei ole hageja nõus kostja väitega, et hageja töötasu vähenes kutsehaigestumisega seoses juba aastal 2007. Hageja ei nõustu kostja seisukohtadega, et kostja ei vastuta hageja kahju eest ega ole kohustatud kahju hüvitama, kuivõrd ta on täitnud kõiki tööohutuse nõudeid ning kõik töötajate kasutuses olnud töövahendid olid töökorras. Kostja oli kohustatud tagama hagejale ohutu töökeskkonna. Kostja tegevus on õigusvastane üksnes juba asjaolu tõttu, et see tegevus põhjustas hagejale tervisekahjustuse (VÕS § 1045 lg 1 p 2). Hageja ei pea kostja delikti vastutusele võtmiseks tõendama, et kostja rikkus tööohutuse nõudeid. Õigusvastase ja süülise teo eest tuleb kostjal vastutada deliktiõiguse sätete alusel ka oma töötajate tegude tagajärgede eest (VÕS § 132 lg 1).
21.Hageja esitas arstitõendi, mis kinnitab, et alates märtsist 2012 hageja tervislik seisund ei võimalda tööl käimist ja on otseses seoses tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistustega. Hageja poolt nõutav hüvitis ravimite ja arsti visiitide osas ei sisalda üldhaigestumise ravi.
KOSTJA SEISUKOHT
22.06. oktoobril 2014 esitatud seisukohas teatas kostja, et TsÜS § 153 lg 2 sätestatud tähtaeg kuulub kohaldamisele üksnes juhul, kui nõue ei ole TsÜS § 153 lg 1 kohaselt veel aegunud. Antud juhul on aga nõue aegunud TsÜS § 153 lg 1 tulenevalt, kuna hageja pidi kahju tekkimisest teadlik olema juba 2007. aastal ning ta ei esitanud nõuet 3 aasta jooksul sellest teadasaamisest. Kuivõrd senise 5 (8)
2-14-53501 kohtupraktika kohaselt kehtib tervise kahjustamise nõuete puhul kahju ühtsuse põhimõte1, siis ei ole oluline, kas kahju suurus ajas muutus või mitte. Oluline on üksnes see, millal hageja esmakordselt kahju tekkimisest teada sai.
23.Kostja ei nõustu hageja väitega, et ta ei pea tõendama tegu, mille tagajärjel on kahju tekkinud. Hageja on küll õigesti viidanud, et ta ei pea tõendama kostja teo õigusvastasust. See aga ei tähenda, et ta ei peaks üldse tõendama kostja teo olemasolu, mis kahju kaasa tõi.
24.Hageja leiab oma seisukohas, et kahju suuruse arvutamiseks ei ole õige võtta aluseks hageja sissetulekut perioodil 01.01.2007 – 31.12.2007. Kostja nõustub selle seisukohaga, sest täpselt seda seisukohta on kostja 31.07.2014 menetlusdokumendi punktis 18 väljendanud. Sellest tulenevalt jääb kostja viidatud seisukohas väljendatu juurde, et hageja poolt nõutava kahju koosseis on ebaselge.
25.Hageja on hagiavaldusel lisana 3 esitanud 22.03.2012 püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse nr 849013. Nimetatud otsuse kohaselt on hagejal tuvastatud tööõnnetusest tulenev töövõimetus 40% ulatuses. Hageja poolt 19.09.2014 esitatud OÜ Eraarst R S tõendis väidetakse, et hageja ei saa üldse tööl käia. Seega on need kaks tõendit vastuolus. Arvestades, et 22.03.2012 otsus põhineb ekspertiisil, leiab kostja, et nimetatud otsus on usaldusväärsem kui 19.09.2014 esitatud tõend. OÜ Eraarst R S tõendiga ei saa tõendada hagiavalduse lisas 4 toodud arvete seotust tööõnnetusega. Viidatud tõend on väga üldsõnaline ja väidab, et hagejale on määratud teatud tüüpi ravimeid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
26.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuste ja poolte seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
27.Hagiavalduse kohaselt hageja töötas kostja juures. 27.07.2007 kell 18.30 toimus hageja töökohal raske tööõnnetus, kus kaastöötaja sõitis selja tagant tõstukiga vastu hagejat, mille tulemusena jäi hageja töölaua ja tõstuki vahele. Kostjal ei ole vaidlust hageja kostja juures töötamise ega kostja juures tööõnnetuse toimumise üle. 24.07.2014 vastuses kostja kinnitab, et 27.07.2007 toimus kostja ettevõttes tööõnnetus, milles sai vigastada hageja.
28.Hageja nõudeks on tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise alates 23.03.2012. Sellest ajast alates kahju hüvitamise nõude esitamist on hageja põhjendanud sellega, et Sotsiaalkindlustusameti Põhja pensioniameti Rakvere büroo 23.03.2012 otsusega nr 849013 tuvastati hagejal püsiv töövõimetus töövigastuse ja üldhaigestumise tõttu. Selle otsusega tunnistati hageja osaliselt töövõimetuks ja talle määrati töövõime kaotus 40% töövigastuse tõttu ja 40% üldhaigestumise tõttu. Kuna hageja haigused võimendavad üksteist (süvendavad liikumishäiret), kasutati töövõimetuprotsendi määramisel koefitsienti 1.2 ja kuni 28.02.2017 määrati hageja kogu töövimetusprotsendiks 50% (1.2 x 40 = 48%) (t. lk. 20, 21).
29.Hageja väidab, et ta tööõnnetuse järgsest tüsistusest tingitud pidevate selja valude tõttu alates märtsist 2012 ta ei ole enam võimeline tööl käima. Sellepärast ta on esitanud nõude kostja vastu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamiseks ühekordse netosummana 3 564.22 eurot ja alates igakuiselt netosummas 324 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt hageja poolt 2012.a tasutud arsti 6 (8)
2-14-53501 visiiditasude ja ravimite maksumuse hüvitamist ühekordse summana 228.07 eurot. Hageja on tuginenud hagiavalduses VÕS § 130 lg 1 ja TsÜS § 153 lg 2 sätestatud õiguslikele alustele.
30.Kostja leiab, et asjas on kohaldatav TsÜS § 153 lg 1 sätestatud aegumistähtaeg ja et nõue on aegunud. Sellepärast kostja on ka esitanud taotluse hageja nõudele aegumise kohaldamiseks ja asjas vaheotsuse tegemiseks. Käesoleva vaidluse lahendamiseks analüüsib kohus, kas kostja vastuväited on põhjendatud ning kas hageja on kaotanud nõudeõiguse kostja vastu.
31.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 7 osa (tsiviilõiguste teostamine) 10 peatüki (aegumise tagajärjed) 4 jagu reguleerib aegumise erijuhtudel. TsÜS § 153 lg 1 tulenevalt surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
32.TsÜS § 153 lg 2 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded aeguvad hiljemalt 30 aasta jooksul, arvates kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Hüpoteetiliselt on võimalik, et õigustatud isik ei ole võimeline kehavigastuse tekitamisest nende tekkimise päeval teada saama, kui isik näiteks koheselt pärast vigastuste saamist sattub koomasse või kui varjatud vigastuste tagajärjed ilmuvad alles tulevikus. Hageja ei väida et õnnetuse tagajärjel oli ta kuni 23.03.2012 koomas. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo 16.06.2009 otsuse nr 523582 kohaselt 28.05.2009 esitas hageja taotluse püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ja nimetatud otsusega tuvastati hagejal töövigastuse tõttu töövõime kaotus 40% alates 28.05.2009 kuni 31.05.2011 (t. lk. 71). Hageja esitas korduva taotluse püsiva töövõimetuse tuvastamiseks 27.02.2012 (t. lk. 20). Seega alates 01.06.2011 kuni 23.03.2012 ei ole hagejal töövõimekaotust tuvastatud. Kohus leiab, et puudub alus vaidluse lahendamisel TsÜS § 153 lg 1 sätestatud aegumistähtaja kohaldamisest, sest hageja ei ole väitnud, et ta mingi aja jooksul kahju tekkimisest ei olnud teadlik. Eeltoodu alusel kohus järeldab, et hageja sai teada kehavigastustest nende tekkimise päeval 27.07.2007 ja temal esineva töövõime kaotuse protsendist hiljemalt 16.06.2009. Sellepärast kohus ei nõustu hageja väidetega asjas TsÜS § 153 lg 2 sätestatud aegumistähtaja kohaldumise vajaduse kohta.
33.Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 30.01.2013 otsuse nr 3-2-1-177-12 punktis 12 leidnud, et tervisekahjustusest tuleneva nõude aegumist ei arvestata ositi ja TsÜS § 154 kohaldamisele ei kuulu. Asjas kohaldub TsÜS § 153 (surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumine), mis on TsÜS § 150 suhtes erinormiks. Kuigi VÕS § 136 lg 2 näeb tervise kahjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse täitmise üldjuhul ette perioodiliste maksetega, ei tähenda see, et tegemist oleks perioodiliste kohustuste täitmisega TsÜS § 154 mõttes. Nõude aegumine on seotud selle sissenõutavaks muutumisega. Kahju hüvitamise nõue tekib ja muutub sissenõutavaks ning seega hakkab ka aeguma kogu tulevikus tekkiva kahju osas, kui juba tekkinud kahju hüvitamiseks saab esitada hagi kohtusse ja nõuda samas hagis ka tulevikus tekkiva kahju hüvitamist. Seega leidis tingkonnakohus õigesti, et kui kahju tekib tulevikus või selle tagajärjed korduvad edaspidi, tuleb lähtuda nn kahju ühtsuse printsiibist, st niipea kui kahjuhüvitise mingit osas saab sisse nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma kogu edaspidi tekkida võiva kahju hüvitamise nõue.
34.TsÜS § 142 lg 1 alusel õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik 7 (8)
2-14-53501 keelduda oma kohustuse täitmisest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 esimese lause järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on tuvastatud, et hagejal tekkisid kehavigastuse tekitamisest tulenevad nõuded kostja vastu alates 27.07.2007. Töövõime kaotuse suurusest sai hageja teada hiljemalt 16.06.2009 Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo otsuse nr 523582 saamisega. Seega alates 16.06.2009 oli hagejal võimalik esitada kostja vastu selge arvestusega kahju hüvitamise nõude. Hagiavalduse kohaselt hageja tegi kostjale ettepaneku kahju hüvitamiseks 21.01.2013, millega kostja ei nõustunud põhjusel, et nõue on aegunud. Hageja ei ole kuni 26.07.2010 kostja vastu nõuet esitanud ja tema nõue kostja vastu aegus 24.00 26.07.2010. Hageja esitas hagi 25.06.2014, s.o pärast nõude aegumist. TsÜS § 144 alusel koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kuna põhinõue on aegunud, aegunud on ka hageja nõue väidetavalt 2012 tekkinud visiiditasude ja ravimite eest 228.07 eurot saamise osas.
35.TsÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsMS § 449 lg 3 kolmanda lause alusel kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist. Eeltoodu alusel kohus rahuldab kostja taotluse ja kohaldab aegumist hageja nõuetele kostja vastu kostja juures 27.07.2007 toimunud tööõnnetuse tagajärjel tekkinid kehavigastuse eest hagejale ajavahemiku märts 2012 kuni jaanuar 2013 ühekordse summana 3 564.22 eurot, alates 01.02.2013 igakuiselt 324 eurot ning 2012 aasta visiiditasude ja ravimite eest 228.07 eurot väljamõistmisele ja jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud
36.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
37.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §442, §452 lg1, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.