Tsiviilasi 2-14-52799
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. oktoober 2014, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasi
Veljo Lamp hagi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
194.67 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Veljo Lamp, ik 36801022738, elukoht XXXXXX ; kostja Silvia Ojasaar, ik 44703042723, elukoht XXXXXX, lepinguline esindaja Martin Peedosk, e-post [email protected] kirjalik
Menetlus
Silvia
Ojasaar
vastu
euro
Veljo Lamp hagi Silvia Ojasaar vastu rahuldada. Välja mõista Silvia Ojasaarelt Veljo Lamp kasuks 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot. Välja mõista Silvia Ojasaarelt Veljo Lamp kasuks alates 25.05.2014 kuni põhivõla 180 eurot täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Menetluskulud jätta Silvia Ojasaare kanda. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Hageja nõue
Veljo Lampi ja Silvia Ojasaare vahelises kohtuvaidluses tsiviilasjas nr 2-12-4682 jäeti menetluskulud V. Lampi kanda. Kostja taotles viidatud tsiviilasjas menetluskulude väljamõistmist 1 327.50 euro ulatuses, Hageja, olles saanud Tartu Maakohtu 23.07.2013 määruse menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avalduse menetlusse võtmise kohta, pidas seda ekslikult lõplikuks menetluskulude kindlaksmääramise dokumendiks ja kandis 17.09.2013 kostjale üle 1 327.50 eurot. Kohus jättis 18.03.2014 määrusega osa nõudest rahuldamata ning määras V. Lampilt väljamõistetava menetluskulu suuruseks 1 147.50 eurot, so 180 eurot vähem. Kohtumäärus jõustus 09.04.2014 ning 10.04.2014 esitas V. Lamp kostjale viimast esindanud OÜ KL Consult ÕB kaudu teatise enammakstud 180 euro tagastamiseks. Kostja sellele ei reageerinud. 07.05.2014 nõudekirjale vastas kostja 13.05.2014 teatega, et keeldub enammakstud summa tagastamisest. 19.05.2014 andis hageja viimase tähtaja nõude rahuldamiseks. Alates 24.05.2014 nõuab hageja seadusega sätestatud määras viivist tagastamata summalt. Hageja tugineb VÕS §-s 1028 sätestatule. Pärast kohtumääruse jõustumist ei ole hagejal kohusust tasuda kostjale 1 327.50 euro suurust summat, vaid kohustuseks jäi 1 147.50 euro tasumine. Kostja vastuväited Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja on heauskne rikastumisvõlgnik. Kostja teadis makse tegemise ajal, et ta ei olnud selleks kohustatud, sest puudus jõustunud kohtulahend. Kostja võis mõistlikult eeldada, et vaatamata võimalikele VÕS §-s 1028 lg 1 nimetatud asjaoludele tulevikus tahtis hageja üleantu kostjale jätta. Üldteada asjaolu on see, et kuni ei ole jõustunud kohtulahendit, seni ei ole midagi lõplikult otsustatud. Täitmisele kuulub kohtulahend. Kuivõrd põhivõla nõue on põhjendamatu, ei ole alust ka viivise nõude rahuldamiseks. Viivise nõudmine on pahatahtlik ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 kohaselt Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 7 kohaselt Menetlusosaline ei või menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohus on seisukohal, et alates tsiviilasjas nr 2-12-4682 vastaspoolelt väljamõistetavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramise kohtumääruse (tl 6-11) jõustumisest 9. aprillil 2014 puudub Silvia Ojasaarel õiguslik alus saada Veljo Lampilt menetluskulude hüvitust lisaks kindlaksmääratud 1 147.50 eurole veel 180 euro ulatuses. Selle tõttu ei oma tähtsust, kas hageja võis ja pidi teadma, et menetluskulude hüvitamise kohustus oli tema poolt makse tegemise ajaks tekkinud või mitte. Seadusandja on seisukohal, et kohustatud menetlusosaliselt saab ja võib nõuda menetluskulude tasumist ainult vastavasisulise kohtumäärusega kindlaksmääratud ulatuses. Enamtasutud summa võib üleandja, käesoleval juhul hageja, saajalt, so kostjalt tagasi nõuda VÕS §-s 1028 lg 1 alusel. Hageja on tõendanud 1 327.50 euro tasumist (maksekorraldus nr 565 tl 16). Vaidlust hageja nõude suuruse üle ei ole. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Pärast kostja keeldumist 180 euro tasumisest (kostja 13.05.2014 vastus hageja 07.05.2014 teatisele, tl 27) on hageja andnud kostjale 19.05.2014 teatises tähtaja võla tasumiseks hiljemalt 23. mail 2014 ning on teatanud, et kohustuse täitmata jätmise korral kavatseb hageja nõuda viivist.
VÕS § 113 lg 1 2. lause kohaselt Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär on käesoleval ajal 0,15 % aastas, enne 1. juulit 2014 oli see 0,25 % aastas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja sellesisuline nõue on seaduslik ja põhjendatud. Kohus mõistab S. Ojasaarelt V. Lampi kasuks välja viivise VÕS § 113 2. lauses sätestatud määras alates 24.05.2014 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Veljo Lampi menetluskuluks on vastavalt 22.09.2014 esitatud avaldusele riigilõiv 60 eurot. Menetluskulud jäävad seaduse kohaselt Silvi Ojasaare kanda, mistõttu temalt tuleb hageja kasuks välja mõista 60 eurot riigilõivu katteks. S. Ojasaare menetluskulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.