2-13-55132/34 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 21.11.2013. esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja ainuomandis korterelamu XXX reaalosa eluruum nr 8. Valitseja XXX OÜ on sõlminud korteriomanike nimel veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügilepingu nr XXX, jäätmeveolepingu nr XXX, võrgu- ja elektrilepingu nr XXX. 05.06.2013. a toimus XXX korteriomanike üldkoosolek, millel kinnitati elamu 2013/2014 majanduskava, remonttööde teostamine ja võlgnevuste menetlemise edasine kord. Kostja on jätnud tasumata korteriomandi majandamisega kaasnenud kulutused sh igakuised valitseja poolt esitatud teenusarved (prügi-, üldelekter, raamatupidamisteenus jms). Lähtuvalt valitseja raamatupidamise poolt teostatud arvete arhiivi väljatrükist nähtuva info kohaselt ei ole kostja valitseja poolt edastatud korteriomandiga seonduvaid arveid praktiliselt maksnud juba alates 2010. aastast. Kostja on alates 2010 aastast teostanud makseid vaid kolmel korral so 06.2011; 10.2011 ja 09.12012 a. Kostja on jätnud täitmata valitseja OÜ XXX poolt esitatud arvete tasumise kohustuse summas 1193,46 eurot. Võlgnevus on muutunud sissenõutavaks 31.10.2013.a. Korteriühisuse rahalised vahendid moodustuvad korteriomanike poolt tehtud rahalistest maksetest. Korteriühisus ei ole tulutootev organisatsioon, mille eesmärgiks liikmete poolt teostatud osamaksete arvelt tulu teenimine ning mis võib teatud aja majandada eelmiste majandusaastate jooksul teenitud kasumi arvelt. Kostja ei ole korteriühisuse arvele pikema aja so ca kolme (3) aasta jooksul teinud ainult kolm makset, mistõttu võib ja saab eeltoodust järeldada, et valitseja arveldusarvel hoiustatavad korteriomanike rahalised vahendid on moodustunud korterelamu teiste kaasomanike ning tänaseks ka valitseja rahaliste vahendite arvelt tehtud maksetest. Korteriomanikel, kes on tasunud teiste korteriomanike eest sõlmitud lepingute alusel osutatud teenuste eest, tekib seega teiste korteriomanike vastu tagasinõudeõigus juba täidetud solidaarkohustuse järgi. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja poolne seadusest tulenev korteriomandi haldus- ja hoolduskulude tasude mittemaksmine vabandatav. Kostja on hagiavalduse koostamise päeva seisuga erinevate arvete tasumisega viivituses. Hageja ei pea vajalikuks kostjalt erinevate arvete mittetähtaegse tasumisega tekkinud viivise tasumist, vaid piirdub tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudega kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb kohtult põhivõlgnevuse 1193,46 euro kostjalt väljamõistmist ja kostjalt hagiavalduse kohtule esitamise päeva so 20.11.2013. a. a seisuga tulevikus sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist, arvestatuna viivise kalendripäeva määraks 0,022% (0,26 eurot kalendripäevas) kuni põhinõude täitmiseni. 28.02.2014. a hagiavalduse täpsustuses palub hageja kostjalt välja mõista põhinõue 1 257,40 eurot, millele lisandub viivis. 12.05.2014. a nõude täpsustuse kohaselt 27.03.2014. a seisuga moodustab põhinõue 1 328,67 eurot, millele lisandub viivis.

ja langetama otsuse, kas korteromanike üldkoosolek oli õiguspärane või mitte. Sellest oleneb ka, kas XXX oli õigus tegelikult mingeid toiminguid teostada alates 24.08.2009 aastast kuni tänapäevani XXX korteriomandi valitsejana või mitte, samuti kas tal on tegelik õigus esitada kostja vastu mingit nõuet või mitte. Enamus tõendus materjali saab tsiviilasjast nr 2-1014882, eriti mis puudutab XXX määramise küsimust. Kohtule 02.04.2014.a esitatud täiendavas vastuses leiab kostja, et hageja ei ole selgitanud, millise perioodi jooksul võlgnevus on tekkinud, samuti ei ole hageja oma nõuet tõendanud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et kostja kasutab korterit asukohaga XXXTallinnas omandiõiguse alusel (I kd tl 146). Hageja oli XXX asuva elamu valitseja perioodil august 2009. a kuni märts 2014 (I kd tl 93, 178, 190-191). Hageja väitel on kostja jätnud osutatud teenuste eest tasumata seisuga 27.03.2014. a kokku 1 328,67 eurot (II kd tl 150). KOS § 13 lg 1 kohaselt kohustus kostja korteriomanikuna tasuma kaasomandil lasuvad maksud ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Hageja on võlgnevuse suuruse tõendamiseks esitanud arved ning raamatupidamise väljavõtted. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu, kuna hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust kostja vastu nõuet esitada, kuna hageja ei ole elamu XXX valitseja. VÕS § 103 lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohtu hinnangul ei vabasta kostja poolt viidatud asjaolud kostjat oma kohustuse täitmisest hageja ees. Kohus leiab, et hageja on tõendanud oma nõudeõigust, samuti on hageja tõendanud kostja võlgnevuse olemasolu ja suuruse. Vastavalt korteriomanike 11.06.2009. a üldkoosoleku otsusele valiti elamule XXX valitseja (I kd tl 178). XXX korteriomanike 24.08.2009. a üldkoosoleku protokollist nähtub, et üldkoosolek on otsustanud endise valitseja asemel nimetada uueks valitsejaks OÜ XXX(I kd tl 191). Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et hageja asus faktiliselt ka valitseja ülesandeid täitma ning sõlmis 2009 aastal lepingud teenusepakkujatega (I kd tl 22-31, 148-177). Perioodil 2009 kuni 2014 on korteriomanikud hagejat elamu valitsejaks pidanud, mida tõendavad korteriomanike üldkoosoleku protokollid, millest nähtub, et läbivalt on korteriomanikud nimetanud hagejat elamu XXX valitsejaks (II kd tl 5-28) KOS § 15 lg 5 järgi korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes ning sama paragrahvi lg 6 p 4 järgi käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena eelkõige kohase suurusega remondifondi kogumist. Kuivõrd 11.06.2009. a üldkoosoleku otsuseid ei vaidlustatud olid korteriomanikud oma tahet väljendanud ja valinud elamule valitseja. 24.08.2009. a anti valitsemine üksnes faktiliselt üle ühelt valitsejalt teisele. Kohtu hinnangul ei vabane kostja tarbitud kommunaalteenuste eest tasumisest üksnes seetõttu, et 24.08.2009. a üldkoosoleku otsus vaidlustati kvoorumi puudumise tõttu. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et endine valitseja teenust edasi ei osutanud ning faktiliselt anti valitsemine uuele valitsejale üle. 11.06.2009. a üldkoosoleku otsuseid ei vaidlustatud ning valitseja pidi elamu valitsemisel neist otsustest ka lähtuma ning vaidlusalusel perioodil oli kostja kohustatud saadud teenuste eest tasuma ning reserv-

(remondi)fondi makseid teostama. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja on temale osutatud teenuste eest arvete tasumata jätmisega suurendanud oma kohustusi korrektselt täitvate isikute ning ka hageja rahalisi kohustusi, kuivõrd tarbitud teenuste eest on teenusepakkujale tasutud ning kostja on tasumata summa võrra alusetult rikastunud. Kohtule on esitatud raamatupidamise väljavõte, millelt nähtub, et hageja nõude sissenõutavaks muutumise seisuga, s.o. 27.03.2014. a on kostja võlgnevus kokku on 1 328,67 eurot. Kohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub KOS §§ 8 ja 13 alusel rahuldamisele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ja punkti 6 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult ka viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja vähendab seadusest tulenevat viivise määra 0,022%-ni kalendripäevas (8% kalendriaastas). TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis alates 12.05.2014. a kuni põhinõude kohase täitmiseni.