Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ülle Jänes, Iko Nõmm, Imbi Sidok-Toomsalu
Määruse tegemise aeg ja koht
8. oktoober 2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-24851
Tsiviilasi
AS Era Liisingu Inkassoteenused kiirmenetluse avaldus HM vastu
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 20.06.2014 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
HM määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Avaldaja AS Era Liisingu Inkassoteenused (registrikood 10625474, asukoht Tartu mnt 24-20, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja Kristjan Vahar
maksekäsu
Võlgnik HM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XX, XXXXX XXXXX), lepinguline esindaja Olavi Järve Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Pärnu Maakohtu 20.06.2014 määrus tühistada osaliselt ning suurendada avaldajalt võlgniku kasuks väljamõistetavat menetluskulu 160 eurot võrra. Määruskaebus osaliselt rahuldada. Kohtumääruse kehtiv resolutsioon on järgmine: Välja mõista AS-lt Era Liisingu Inkassoteenused HM kasuks menetluskulu 445 (nelisada nelikümmend viis) eurot, sh riigilõiv 45 eurot ja õigusabikulud 400 eurot. Menetluskuludelt tuleb AS-l Era Liisingu Inkassoteenused tasuda käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud ei kuulu hüvitamisele (TsMS § 178 lg 3)
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Menetluse käik 22.05.2013 esitas AS Era Liisingu Inkassoteenused (avaldaja) maksekäsu kiirmenetluse avalduse HM (võlgnik) vastu põhivõla 487, 43 euro saamiseks. 20.06.2013 tegi Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond makseettepaneku, millele võlgnik tähtaegselt vastuväidet ei esitanud. 01.10.2013 koostas kohus maksekäsu. 14.02.2014 esitas võlgnik maksekäsule määruskaebuse. 13.03.2014 rahuldas kohus võlgniku määruskaebuse, tühistas maksekäsu ning andis asja üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 11.04.2014 lõpetas kohus avaldaja taotluse alusel tsiviilasjas menetluse. 11.04.2014 esitas võlgnik taotluse täiendava otsuse tegemiseks. 30.04.2014 rahuldas kohus võlgniku taotluse ja tegi täiendava määruse, millega jättis menetluskulud avaldaja kanda. 05.05.2014 esitas võlgnik avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ning palus avaldajalt välja mõista menetluskulud summas 1445 eurot, sh riigilõiv 45 eurot ja õigusabikulud 1400 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on võlgnikule osutatud õigusabi kogumahus 14 tundi, sh konsultatsioon võlgniku ja esindaja vahel 1,5 tundi; 14.02.2014 määruskaebuse koostamine 5,5 tundi; 14.02.2014, 17.02.2014, 19.02.2014, 21.02.2014 ja 28.02.2014 e-kirjade koostamine 1,5 tundi; 11.04.2014 taotluse koostamine 3 tundi ja 05.05.2014 menetluskulude nimekirja koostamine 2,5 tundi. Õigusabi tunnitasuks on 100 eurot. Kuna võlgniku esindaja ei ole käibemaksukohustuslane, ei lisandu käibemaksu. Avaldaja nõudis maksekäsu kiirmenetluse avalduses põhisummat 485 eurot, viivist summaliselt 2, 43 eurot ja jooksvat viivist 0,5% põhinõudelt. Järelikult on hagihind 485 + 2, 43 + (485 * 0,5% * 365) = 485 + 2, 43 + 885, 13 = 1372, 56 eurot. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusele nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad“ jäävad lepingulise esindaja kulud 1400 eurot piirmäärast madalamaks. Võlgnik kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Avaldaja hinnangul ei ole võlgniku esindaja kulud põhjendatud ning avaldaja palus õigusabi kulusid vähendada. Kuna maksekäsu kiirmenetluses oli avaldaja maksimaalseks menetluskuluks 20 eurot, siis saab ka võlgniku maksimaalseks menetluskuluks olla 20 eurot. Võlgniku esindaja on ebaõigesti märkinud hagihinna, hagi hind on 625, 18 eurot, mis on makseettepaneku summa. Seega on ka nõutavad menetluskulude piirmäärad väiksemad. 100 eurot on liiga kõrge tunnitasu määr, lihtsa õigusvaidluse puhul oleks mõistlikuks määraks 50 eurot. Võlgniku avaldusele ei ole lisatud ühtegi tõendit tunnitasu määra kohta. Samuti ei ole avaldusele lisatud arvet, milles nähtuks tehtud tööde kuupäev ja nende maksumus. Reaalselt ei ole võlgniku esindaja poolt ajaliselt kulutatud pooltki märgitud mahust ja tegemist ei olnud väga keeruka tsiviilvaidlusega, mistõttu tuleks menetluskulusid vähendada. Esimese astme kohtu määrus Pärnu Maakohtu 20.06.2014 määrusega määrati kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja rahuldati võlgniku avaldus osaliselt. Maakohus mõistis avaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud summas 285 eurot (sh õigusabikulud 240 eurot ja riigilõiv 45 eurot). Riigikohus on leidnud, et üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31. Põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi lähtuda esindajakulude osas nende vajalikkusest ja põhjendatusest (Riigikohtu 19.06.2013 määrus nr 3-2-1-58-13, p 14). Kuna tegemist on maksekäsu kiirmenetlusega, mis ei ole hagimenetlus, siis hagihinna arvestamine ei ole vajalik ning kohaldamisele ei kuulu Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Maakohus asus seisukohale, et tegemist ei ole keeruka vaidlusega, mistõttu vähendas kohus võlgniku esindaja poolt märgitud tunnihinnamäära, milleks oli 100 eurot.
Tegemist oli määruskaebuse menetlemisega kirjalikus menetluses ja arvestades asja olemust ning mahtu, pidas kohus põhjendatuks tunnitasumääraks 60 eurot. Kohus leidis, et põhjendatud on esindaja tasu 1,5 tunni ulatuses konsultatsiooniks võlgniku ja tema esindaja vahel, kuid põhjendatud ja vajalik ei ole tasu 14.02.2014 määruskaebuse koostamisele 5,5 tunni ulatuses. Arvestades 3-leheküljelise määruskaebuse sisu, luges kohus põhjendatuks ja vajalikuks tasu 1 tunni ulatuses. Seoses esindaja poolt erinevate e-kirjade saatmisega kohtule ajavahemikul 14.02.2014 – 28.02.2014 pidas kohus vajalikuks ja põhjendatuks ajakulu kokku 30 minutit. Arvestades 11.04.2014 esitatud taotluse (täiendava otsuse tegemiseks) sisu ja mahtu, luges kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks 1 tund. Kohus ei pidanud põhjendatuks välja mõista õigusabikulusid menetluskulude kindlaks- määramise avalduse esitamise eest. Õigusabi kulud, mis tekkisid pärast käesolevas tsiviilasjas menetluse lõpetamise määruse jõustumist, ei ole käsitletav nimetatud tsiviilasja kuluna ning menetluskulude väljamõistmiseks on ette nähtud eraldi menetlus. Menetlusosalisel, kes on ise palganud esindaja, on selge ülevaade menetlusega kaasnenud kuludest ning nimetatud avalduse koostamiseks ja kuludokumentide esitamiseks ei ole vajadust õigusabiteenuse järele. Kohus pidas põhjendatud õigusabikuluks kokku 240 eurot (4 tundi x 60 eurot). Seega mõistis kohus koos riigilõivuga (45 eurot) avaldajalt välja menetluskulu 285 eurot. Määruskaebus Võlgnik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis avaldajalt välja mõistmata õigusabile kulunud summa 1160 eurot. Võlgnik palub avaldajalt välja mõista menetluskulud summas 1445 eurot ning menetluskulude tasumisega viivitamisel viivise alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ühtlasi palub võlgnik jätta määruskaebuse menetlemise menetluskulud avaldaja kanda, vastasel juhul aga tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Kaebuse kohaselt on võlgniku esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot. Kohtu märgitud tunnitasu 60 eurot on turuhinnaga võrreldes liialt madal. Ka kohtupraktikas on 100 eurost tunnitasu peetud mõistlikuks (Tartu Maakohtu 11.03.2014 määrus nr 2-11-3785). 14.02.2014 määruskaebuse koostamisele kulus 5,5 tundi. Määruskaebus sisaldas viiteid seaduse sätetele ja Riigikohtu lahenditele. Tavaline inimene ei suuda tunni ajaga trükkida ka suvalise sisuga 3-leheküljelist dokumenti, rääkimata õigusliku dokumendi trükkimisest, mis vajab süvenemist, analüüsi, sätete ja kohtupraktikaga seisukohtade põhjendamist. E-kirjade koostamiseks ajavahemikul 14.02.2014 – 28.02.2014 on kulunud 1,5 tundi. Nimetatud kirjade trükkimine on 0,5 tunniga võimatu, rääkimata sellest, et tegemist on süvenemist nõudvate ja sisuliste kirjadega. Ka menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg 2,5 tundi on põhjendatud. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et menetluskulude nimekirja koostamisele tehtud kulutused kuuluvad menetluskulude hulka (Harju Maakohtu 04.03.2011 määrus nr 2-1031437; Harju Maakohtu 16.09.2010 määrus nr 2-09-64462; Tartu Maakohtu 12.03.2012 määrus nr 2-10-53430). Menetluse edasine käik Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, menetluskulud võlgniku kanda ning määrata kindlaks võlgniku poolt avaldajale hüvitatavad menetluskulud.
Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle 26.08.2014 määrusega rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Pärnu Maakohtu kaevatav määrus tuleb osaliselt tühistada ning avaldajalt võlgniku kasuks väljamõistetavat õigusabikulu summat suurendada. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on vastava teenuse osutamiseks tehtud töö kogumahtu hinnanud õigesti, kuid leidnud ebaõigesti, et esindaja tunnitasu hinda tuleb 40 eurot võrra vähendada. Selles osas tuleb Pärnu Maakohtu määrust muuta ning suurendada avaldajalt võlgniku kasuks väljamõistetavat menetluskulu 160 euro võrra. Vastavas osas tuleb võlgniku määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu hinnanguga võlgnikule ostutatud õigusteenuse tunnitasule ning leiab, et õigusabikulude hüvitamisel tuleb lähtuda võlgniku märgitud hinnast. Vaidluse sisuline keerukus või õigusabi osutamiseks tehtud toimingute maht ei mõjuta üldjuhul teenuse tunnitasu suurust. Maakohtu vastupidise seisukohaga ei saa nõustuda. Samas on need näitajad üheselt seotud tööks vajaliku ajakulu põhjendatusega. Kolleegium nõustub maakohtuga, et käesolevas asjas võib pidada võlgniku lepingulise esindaja osutatud õigusabi põhjendatud töömahuks 4 tundi. Toimikust nähtuvalt oli maksekäsu määruse peale määruskaebuse esitamiseks vajalik konsulteerida võlgnikuga ja koostada kaebus. Nimetatud tegevuse ajakuluks kokku võib hinnata 2,5 tundi, mida on ka maakohus pidanud vajalikuks. Antud asjas ei ole võimalik järeldada, et nimetatud tegevuse põhjendatud ajakuluks võiks olla 7 tundi. Õigusabi osutaja, kelle tunnihinnaks on vastava teenuse turuhinna lähedane hind, pidi saama selle ajaga tehtud 14.02.2014 esitatud määruskaebuse koostamiseks vajalikud toimingud. Selles määruskaebuses on tuginetud vaid ühele sisulisele väitele: võlgnikule ei ole makseettepanekut kätte toimetatud, mistõttu ei saanud hakata ka kulgema vastuväite esitamise tähtaeg ega kohus teha ka maksekäsku (TsMS § 4891 lg 2). Tegemist oli oma sisult lihtsa kaebusega, mis ei vajanud täiendavat lisatööd. Kõrge kvalifikatsiooniga jurist, mida väidetav tunnitasu muuhulgas eeldab, ei kuluta vastavaks tegevuseks rohkem aega. Asjaolu, et samas kaebuses on võlgnik taotlenud ka hagi tagamise korras täitemenetluse peatamist, ei muuda kaebust keerukamaks. Pealegi nähtub toimikust, et 28.02.2014 kirjaga võlgnik loobus hagi tagamise taotlusest. Üksnes seetõttu ei saaks sellekohast õigusabikulu jätta vastaspoole kanda. 13.03.2014 määrusega maakohus rahuldas võlgniku määruskaebuse ja tühistas maksekäsu ning andis nõude üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 02.04.2014 kinnitas avaldaja määruse kättesaamist ning teatas, et ei soovi menetluse jätkamist hagimenetluses. 11.04.2014 määrusega tühistas Pärnu Maakohus oma 13.03.2014 määruse resolutsiooni punkti 3 nõude üleandmiseks hagimenetlusse ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Seega ei toimunud avaldaja nõude läbivaatamiseks hagimenetlust, vaid juba eelnevalt asja menetlus tervikuna lõpetati. Asjaolu, et kohus ei käsitlenud määruses menetluskulusid, mistõttu taotles võlgnik täiendava määruse tegemist (rääkides küll ekslikult täiendavast otsusest), võis tingida täiendavat õigusabikulu. Samas ei olnud maakohtul alust nõustuda menetluskulude nimekirjas sisaldunud loeteluga, mille kohaselt kulus täiendava lahendi tegemise taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamiseks kokku 5,5 tundi. Maakohus on vastavat töömahtu hinnanud, pidades selleks kulunud vajalikuks ajaks 1,0 tundi, menetluskulude nimekirja koostamiseks eraldi tööd kohus ei arvestanud. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles osas. Antud juhul oli tegemist maksekäsu kiirmenetlusega, mis hagimenetlusse ei jõudnud (menetlus lõpetati enne, kui kohus jõudis avaldajalt nõuda hagiavalduse esitamist hagimenetluse alustamiseks TsMS § 487 lg 1 järgi). Täiendavat määrust taotledes oleks võlgniku lepinguline esindaja pidanud eelmärgitut arvestama
ning koheselt lisama ka menetluskulude nimekirja, säästmaks muuhulgas nii ka esindatava kulutusi õigusabile. TsMS § 1741 lg-st 1 tulenevalt määrab kohus menetluse lõpetamisel vastavas määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Seega, tulenevalt seadusest, lahendab kohus menetluse lõpetamise määruses ka menetluskulude rahalise hüvitamisega seotud küsimused. Ka sel põhjusel ei ole menetlusosalise lepingulise esindaja poolt mitme eraldi menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aeg põhjendatud, mistõttu ei kuuluks vastavad kulutused hüvitamisele. Ka e-kirjade koostamisele vajaminevat aega on maakohus arvestanud õigesti. Arvestades esindaja tunnitasu hinda, ei saa pidada mõistlikuks, et mõnerealiste e-kirjade koostamiseks oleks kulunud aega väidetud mahus. Õigusabi osutav esindaja peab tegutsema ratsionaalselt, vältimaks ebavajalikke toiminguid ja neist tulenevaid kulutusi. Määruskaebuses sisalduv taotlus jätta kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud vastaspoole kanda ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Sõltumata kaebuse lahendamise tulemusest vastavaid menetluskulusid ei hüvitata. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Seega puudub ka alus tasutud riigilõivu tagastamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Ü. Jänes
(allkirjastatud digitaalselt) I. Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) I. Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.