Hageja Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291, asukoht Teguri 37B, 50107 Tartu), lepinguline esindaja Olesja Polehhina (Corporate.ee OÜ, Tornimäe 7-137, 10145 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Anne XXX (Maderon Invest OÜ, Tuulemäe 5, 11411 Tallinn, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
Eesti Inkasso OÜ hagi XXXvastu viivise saamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt XXX viivis 110 (ükssada kümme) eurot hageja Eesti Inkasso OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud kostja XXX kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava
2-14-14003 osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev otsus on kirjeldava osata, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda. Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Eesti Inkasso OÜ esitas 27.03.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 270,45 euro saamiseks. Kohus tegi 17.04.2014 võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud. Võlgnik esitas 09.05.2014 nõudele vastuväite, milles tunnustab nõuet osaliselt põhinõude osas summas 110 eurot. 09.06.2014 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tsiviilasja sai kohtunik menetlemiseks 09.06.2014.
2.Harju Maakohus tegi 10.06.2014 XXX poolt tunnustatud põhinõude 110 eurot osas maksekäsu, jättes võlgniku kanda ka menetluskulud summas 65 eurot (riigilõiv 45 eurot ja esindaja tasu 20 eurot)..
3.10.06.2014 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ette nähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul.
4.19.06.2014 esitas hageja Eesti Inkasso OÜ hagi kostja XXX vastu viivise saamiseks. Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 110 eurot ning menetluskulud.
6.XXXOÜ ja kostja sõlmisid 02.07.2013 laenulepingu, mille alusel sai kostja 110 eurot laenu ning kohustus laenu tagastama ühe maksena hiljemalt 01.08.2013. Laenu saamiseks täitis kostja XXXOÜ internetikeskkonnas XXX laenutaotluse ankeedi ning kinnitas üldtingimustega nõustumist. Hageja teostas kostja maksevõime analüüsi veendumaks, et kostja ei tee tehingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kostja poolt täidetud laenutaotluse ja hageja poolt läbiviidud taustauuringu ning kogutud informatsiooni analüüsi tulemusena tuvastas hageja, et kostja ei tee tehingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ning taotletav laen on kostjale jõukohane. XXXOÜ rahuldas 02.07.2013 laenutaotluse ning kandis laenusumma kostja arvelduskontole. Laenuleping koos selle lisaks oleva laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikuga edastatu kostjale e-posti teel ning internetikeskkonna vahendusel. Kostja jättis laenu tähtaegselt tagastamata. Kostja ei ole reageerinud XXXOÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. 16.09.2013 loovutas XXXOÜ laenulepingust tuleneva võlanõude hagejale ning teavitas kostjat nõude loovutamisest.
7.Vastavalt lepingu üldtingimustele p 8.1, kui laenusaaja ei täida varalisi kohustusi (välja arvatud intressi tasumise kohustus) lepingus ettenähtud tähtajaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist. Viivise määraks on lepingus kokkulepitud laenu Intressimäär ehk 0,32% päevas põhivõlast. Hagiavalduse esitamise
2-14-14003 kuupäeva seisuga viivise suurus on 112,29 eurot. Hageja vähendab viivise suuruse mõistliku suuruseni summani 110 eurot. Hageja on seisukohal, et viivisenõue ei kahjusta kostjat ebamõistlikult, on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. Kostja vastuväited
8.Kostja tunnistab põhinõuet summas 110 eurot, millist kostjat on kohustatud tasuma maksekäsuga ning, millise kostja on tasunud 10.07.2014.
9.Viiviste nõudega summas 110 eurot kostja ei nõustu ja palub viiviseid kohtul vähendada. Kostja on seisukohal, et viivismäär 0,32% on ebamõistlikult suur. Kostja jäi töötuks ja sattus makseraskustesse ning tekkinud olukorda, kus võetud kohustused kuhjusid ja neid täita ei olnud võimalik, kohtuväliselt lahendada ei õnnestunud. Käesolevaks ajaks on olukord muutunud ning taastunud on igakuine sissetulek töötasu näol ning seetõttu nõustus kostja ka põhiosa tasumisega maksekäsu kiirmenetluses. Kuivõrd hageja andis selles osas nõude koheselt täitesse, pidi kostja lisaks tasuma ka täitemenetlusega seotud kulud. Hageja ei pakkunud kostjale võimalust Harju Maakohtu 10.06.2014 määruse vabatahtlikuks täitmiseks. Kõike eeltoodut arvestades palub kostja kohtul vähendada lepingujärgset viiviste määra VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud seadusjärgse määrani. Kostja on nõus hagejale hüvitama seadusjärgsed viivised kokku summas 8,65 eurot (arvestatud põhinõudelt 110 eurot perioodi 02.08.2013-10.07.2014 eest). Maakohtu põhjendused
10.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
11.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
12.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13.Poolte vahel puudub vaidlus, et: 1) XXXOÜ ja kostja sõlmisid 02.07.2013 internetikeskkonnas XXX laenulepingu, mille alusel kostja sai laenu 110 eurot tähtajaga 01.08.2013 (tl 20-31); 2) Kostja võlgnevust tähtaegselt ei tasunud; 3) 16.09.2013 loovutas XXXOÜ nõude kostja vastu hagejale (tl 32-36); 4) Kostja tunnistas 09.05.2014 maksekäsu kiirmenetluses põhinõuet summas 110 eurot, mille osas Harju Maakohus tegi 10.06.2014 maksekäsu (tl 7-8, 12); 5) Kostja tasus hagejale põhivõlgnevuse summas 110 eurot 10.07.2014 (tl 54).
14.Pooled vaidlevad viivise suuruse üle. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 110 eurot, milline on arvestatud määraga 0,32% põhivõlgnevuselt. Kostja leiab, et viivisemäär on
2-14-14003 ebamõistlikult suur ja palub juhindudes VÕS § 162 lg 1 vähendada viivisemäära seadusjärgse määrani.
15.VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt võib kohus, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohtupraktika kohaselt tuleb samuti arvestada võlausaldajale viivitusega tekitatud kahju (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas nr 3-2-1-66-05). Riigikohtu praktika kohaselt peab võlgnik, nõudes viivise vähendamist, tooma esile asjaolud, mis annaksid alust VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivist vähendada (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas nr 3-2-1-66-05, 04.03.2011 otsus asjas nr 3-2-1-24-11).
16.Kostja palub viivist vähendada põhjendustel, et viivisemäär 0,32% on ebamõistlikult suur ning kuna kostja oli pikka aega töötu ja sattus makseraskustesse, mis viis olukorrani, kus kostja võetud kohustused kuhjusid ja kostjal ei olnud neid võimalik täita ega lahendada kohtuväliselt.
17.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et viivisemäär on ebamõistlikult suur. Kuna viivise vähendamist taotleb kohtult kostja, on kostja kohustus tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, mh et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. Kostja nimetatud teinud ei ole. Kostja, võttes laenu nn. kiirlaenufirmast, pidi arvestama, et viivisemäär võib olla suurem seadusjärgsest viivisemäärast, samuti leppis kostja ise laenuandjaga vastavas viivisemääras kokku. Lisaks oli kostjal kohustus tagastada laen hiljemalt 01.08.2013. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et kostja on töötuna arvele võetud aga alles 24.09.2013 (tl 53), seega on kostja jätnud põhjendamatult pikema aja jooksul võlgnevuse tagastamata, mistõttu on viivisenõue põhjendatud.
18.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja viivisenõue summas 110 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulud
19.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
20.Tsiviilasja hind on tulenevalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 ja 2 alusel 110 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.