Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 06.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-14-54772/13
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 06.10.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4079

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

OÜ Helessel11545688(Võlgnik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik Asja läbivaatamise aeg ja viis

2-14-54772 06. oktoober 2014.a, Narva Tamara Šabarova Osaühing ́u (edaspidi lühend OÜ) Primus East pankrotiavaldus Avaldaja: võlgnik OÜ Primus East (registrikood 11132414) Avaldaja juhatuse liige: Raul Mägi XXX Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andres Tamm (XXX, advokaadibüroo Andres Tamm, XXX) Ajutine haldur: Terje Eipre XXX, pankrotihalduri tunnistus nr 261, advokaadibüroo Eipre&Partnerid, tel 6270551, faks 6270559, XXX Hagita menetlus 24.09.2014, avalikul kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada OÜ Primus East (registrikood 11132414) pankrotiavalduse menetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

2.Ajutisel halduril Terje Eiprel likvideerida OÜ Primus East kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja kustutada äriühing Viru Maakohtu registriosakonna registrist.

3.Vabastada ajutine haldur Terje Eipre OÜ Primus East ajutise halduri kohustustest pärast OÜ Primus East äriregistrist kustutamist.

4.Määrata OÜ Primus East dokumentide hoidjaks OÜ Primus East juhatuse liige Raul Mägi XXX

5.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

Registrikood: 11132414 Registrisse kantud: 08.06.2005 Registrijärgne asukoht: Tuleviku tn 6a, Narva linn, Ida-Viru maakond, 20307 Tegevusalad registrikaardilt: Elamute ja mitteeluhoonete ehitus Osakapital: 6 390,00 eurot Juhatuse liige: Raul Mägi (XXX, juhatuse liige alates 08.06.2005. Perioodil 08.06.2005 – 29.06.2010 oli Võlgniku juhatuse liige Priit Riim XXX Perioodil 08.06.2005 – 18.02.2010 oli Võlgniku juhatuse liige Indrek Allas XXX Osanikud: -Raul Mägi XXX osamaks 1 917,00 eurot; -OÜ Helessel (registrikood 11545688), osamaks 4 473,00 eurot. Raamatupidamise eest vastutav isik: Teistsuguse info puudumisel vastutavad raamatupidamise eest juhatuse liikmed, võlgniku raamatupidaja kontaktandmed: L V XXX Kontaktandmed: XXX Majandusaasta: 01.01 – 31.12 Viimane äriregistrist kättesaadav majandusaasta aruanne on 01.01.2013 – 31.12.2013 aasta majandustulemuste kohta. II Hinnang Võlgniku majanduslikule olukorrale Ajutine haldur on kohustatud andma vastavuses PankrS § 22 lg 2 punktile 2 hinnangu Võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks saatis ajutine pankrotihaldur 01.08.2014.a küsimustiku vara ja võlgade kohta võlgniku esindajate elektronposti aadressitele XXX. Järelepärimises palus ajutine haldur esitada andmed Võlgniku vara ja võlgade kohta hiljemalt 25.08.2014.a. Võlgnik vastas halduri poolt esitatud järelepärimisele 07.08.2014 esitades haldurile andmeid vara, omanike, äriühingu, võlausaldajate ning ka raamatupidamise kohta. Ajutine haldur saatis järelepärimised ka krediidiasutustele, riiklikele registritele, maksu- ja tolliametile ning kohtutäituritele. Aruande koostamise kuupäevaks oli enamikelt ametiasutustelt vastused saabunud. Aruande koostamisel kasutas ajutine pankrotihaldur ka avalikult kättesaadavat informatsiooni. Hinnang Võlgniku majanduslikule olukorrale on antud tuginedes Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud dokumentidele, järelepärimistele saabunud vastustele ja muule avalikult kättesaadavale informatsioonile. III Võlgniku tegevusest Tegevuse sisu: Võlgnik on tegelenud alates 2005.a suvest peamiselt elamute ja mitteeluhoonete ehitusega. Võlgnik tegeles 2013. a majandusaasta aruande kohaselt peamiselt ehitustööde teostamisega erinevatel objektidel üle Eesti ning Euroopa Liidust väljaspool. Aruandeaasta netokäive oli 2013.a 14 145,00 eurot (2012. aastal vastavalt 12 843 864 eurot) ja kahjumiks kujunes 800 346 eurot (2012. aastal saadi kasumit 426 986 eurot). 2013 aastal töötas ettevõttes keskmiselt 4 töötajat, praeguse seisuga ettevõttel töötajad puuduvad. Juhatuse liikmetele mingeid tasusid ega hüvitisi ette nähtud ei ole. Võlgniku juhatuse liikme suuliselt edastatud selgituste kohaselt puudub Võlgnikul hetkel igasugune majandustegevus, kuna võlakoormuse tõttu oli juhatus sunnitud selle peatama. Vastavalt majandusaasta aruannetele on perioodil 01.01.2011 – 31.12.2013 Võlgniku müügitulu, kasum (kahjum) ja omakapital olnud järgmine: 3(12)

2.Põhivara Võlgniku 31.07.2014 seisuga esitatud bilansi kohaselt Võlgniku põhivara moodustab 87 282,30 eurot. Tegemist on 33%-lise osalusega ettevõttes StroyPoliServis ZAO (Venemaa ettevõte). Osaluse turuväärtus selgub edaspidise pankrotimenetluse käigus. Arvestades aga praegust geopoliitilist olukorda ning täpsemate taustaandmete puudumist, siis hetkel pankrotihaldur nimetatud vara Võlgniku pankrotivara hulka ei arvesta ja vara väärtuslikuks ei pea. Kinnistusraamatu andmetel Võlgnikule käesoleva seisuga kinnisvara ei kuulu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmetel ei ole riiklikus ehitisregistris Võlgniku nimele registreeritud ehitisi kui vallasasju. Maanteeameti andmetel on Võlgniku nimele liiklusregistris registreeritud 1 sõiduk, milleks on sõiduauto Honda CR-V millele on ka seatud ajutise halduri poolt käsutamise keeld. Eelnimetatud sõiduauto Honda CR-V on Venemaa Föderatsiooni Moskva politsei valduses seoses kriminaaluurimisega ja seega haldurile kättesaamatu. Sõiduk osales Võlgniku esindaja selgituste kohaselt Moskvas liiklusõnnetuses, kus hukkus ka üks inimene. Maanteeameti andmetel on võlgnikule kuulunud 8 sõidukit, millest 7 on võlgnik võõrandanud 2013.a. esimeses kvartalis. Neist seitsmest sõidukist 5 on sõiduautod ning 2 on järelhaagised. Haldur on Võlgniku poolt esitatud dokumentatsiooni põhjal jõudnud järeldusele, et 3 sõiduautot on müüdud turuhinnast odavamalt, mida põhjendab võlgnik väga halva tehnilise olukorraga. Ühe järelhaagise on Võlgnik müünud turuhinnast odavamalt ning teise järelhaagise on Võlgnik võõrandanud 0 euro eest ning järelhaagise tasuta äraandmise põhjenduseks nimetas Võlgnik järelhaagise amortiseerumise. Selline võlgniku poolne põhjendus järelhaagise tasuta võõrandamise kohta ei ole halduri arvates mõistlikult aktsepteeritav. Haldur on seisukohal, et isegi avariilisel järelhaagisel säilib mingisugune turuhind ning sellise amortiseerunud (avariiline või kasutuskõlbmatu) treileri realiseerimisel vanametalli kokkuostu, oleks esinenud mingisugune rahaline tulu, samas oleks esinenud suurem ajaline kulu. Võõrandamise kp. vähese kulumiga) Toyota RAV4 29.01.2013 Honda Accord 24.04.2013 Audi A4 27.03.2013 Peugeot Partner 15.03.2013 Honda CR-V 15.03.2013 Tiki Treiler 15.03.2013 Tiki Treiler 28.02.2013

Pankrotiavalduse kohaselt on Võlgniku juhatus seisukohal, et Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning tal puuduvad tervenemise võimalused. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Pankrotiavalduse esitamisel täitis juhatuse liige talle äriseadustikuga pandud kohustust esitada pankrotiavaldus püsiva maksejõuetuse ilmnedes. Ettevõtte majandustegevus oli kuni 2011.a. rahuldav, kuid seoses üleilmse majanduskriisiga ja kinnisvaraturu jahenemisega ei olnud võimalik saavutada kavandatud müügimahte, mistõttu ei suutnud ettevõte enam katta tegevuskulusid ja täita pikaajalise investeerimislaenuga kaasnenuid kohustusi. Ettevõtte aktsionärid ei ole alates majanduslangusest ettevõtet kapitaliseerinud määras, mis oleks taganud kõigi kohustuste tähtaegse täitmise ja majandustegevuse jätkuvuse. 2013.a. jaanuarist kuni septembrini tegi Primus East OÜ alltöövõtu korras tööd Venemaa ehitusfirmale OOO StroyPolyServis (SPS registrikood 7805162021) ning ehitatava hoone komplekskatsetuse käigus selgus, et probleemide tõttu hooneautomaatika süsteemis said parandamatult kahjustada ventilatsiooni ja jahtussüsteemi agregaadid ning juhtkilbid. Kuna nimetatud töö kuulus Primus East alltöövõttu, oli ebakvaliteetselt teostatud tööde tõttu põhjustatud Tellijale kahju summas 541 300 eurot. 16.mail 2014.a. esitas peatöövõtja WinEstro OÜ Primus East OÜ-le pankrotihoiatuse, mille Võlgnik ka kätte sai ning tunnistas tehtud viga. Neil põhjustel on käesoleval ajal Primus East OÜ-l võlgu kokku 584 300,00 eurot. Vara on ettevõttel küll bilansilises maksumuses 87 282 EUR suuruses, kuid seoses turul valitseva pingelise geopoliitilise olukorraga ei ole võlgniku vara müüdav, mistõttu on välja kujunenud maksejõuetus. Ettevõte on lõpetanud töölepingud kõikide töötajatega ning majandustegevus ei ole enam ilma lisakapitaliseerimiseta võimalik. Juhatus ei näe võimalusi ettevõtte tervendamiseks, samuti ei näe juhatus võimalust kompromissiks. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku pangakontode väljavõtetest nähtuvalt teostas Võlgnik oma viimased tehingud 2014. aasta alguses. Halduri hinnangul on püsiv maksejõuetus seega tekkinud juba 2014.a alguses ning seega on pankrotiavaldus esitatud veidi hilinenult. Ajutise pankrotihalduri arvamusel ei esine antud juhul KarS §-is 3851 nimetatud teo tunnused, so seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine juhatuse liikme poolt. Ajutise pankrotihalduril puudub hinnangu esitamise võimalus seoses KarS §-is 3811 nimetatud teo tunnustele vastavusega, so seaduses sätestatud raamatupidamise korraldamise nõuete teadlik rikkumine Võlgniku juhatuse liikme poolt. Halduri hinnangul ei esine hetkel teadaolevate andmete põhjal KarS § 384 lg 1 sätestatud teo tunnuseid, s.o. juriidilisest isikust Võlgniku maksejõuetuse teadlik põhjustamine. Täpsemat hinnangut on võimalik aga anda edaspidise pankrotimenetluse jooksul. Ajutises pankrotimenetluses kättesaadavale informatsioonile tuginedes ei ole Võlgniku maksejõuetus ajutise halduri hinnangul põhjustatud Võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost ega raskest juhtimisveast. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmete põhjal 7(12)

põhjustas Võlgniku maksejõuetuse jahenenud kinnisvaraturg ja sellega kaasnev ettevõtte poolne võimetus maksta pikaajalisi investeeringuid, laene ja katta majandustegevusega seotud tegevuskulusid. Ajutise halduri hinnangul on seega tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. IX Deposiit pankrotimenetluse kulude katteks Käesoleval juhul esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui Võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Haldur leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud teha võlausaldajatele ettepanek kanda menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 3000 eurot. Summa on põhjendatud, kuna Võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid, kuid hüvitamist vajavad ajutise halduri tasu ja kulud. Seoses võimalike hagimenetluse alustamisega oleks vajalik analüüsida nõuete sissenõudmise võimalusi ning kõik see nõuab raha. Kohtusse pöördumisel eeldatakse riigilõivu tasumist vähemalt osaliselt menetlusest huvitatud võlausaldajate poolt, mida oleks samuti põhjendatud tasuda deposiidi arvelt. X Ajutise halduri tasust Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi 2 lõige sätestab, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kulunud aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on vastavalt PankrS § 23 lg-le 2 lisanud käesoleva aruande juurde ajutise halduri tasu ja tehtud kulude arvestuse (Lisa 14). Ajutine haldur on suhelnud võlausaldaja esindajaga, tutvunud pankrotiavaldusega, tutvunud vastustega järelepärimistele ja analüüsinud avalikult kättesaadavaid dokumente (nt majandusaasta aruanne) ning vara tagasivõitmisega seotud küsimusi ja maksejõuetuse tekkimise asjaolusid. Samuti on ajutine haldur teinud kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Arvestades eeltoodut ning juhindudes pankrotiseaduse §-dest 1 lg 1, 2 ja 3; § 15 lg 1; § 29; § 30 teeb haldur ettepaneku:

Kohus leiab, et võlgniku püsiva maksejõuetus on kindlaks tehtud. PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutise halduri palvel tegi kohus 29.09.2014 määrusega ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 3000 eurot tasumiseks. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 2 sätestatu kohaselt. Ajutine haldur leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise halduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise halduri aruandega ning lõpetab pankrotiavalduse menetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotiavalduse menetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Äriseadustiku (edaspidi lühend ÄS) § 201 p 22 kohaselt, osaühing lõpetatakse osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Vastavalt PankrS § 29 lg 8, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutisel pankrotihalduril tuleb kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates lõpetada juriidiline isik OÜ Primus East ja likvideerida OÜ Primus East likvideerimismenetluseta. Vastavalt ÄS § 219 lg 1 ja lg 2 kohaselt, osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel. OÜ Primus East dokumentide hoidjaks tuleb määrata OÜ Primus East juhatuse liige Raul Mägi.

30.juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 13,15 tundi ning kokku on ajutise halduri tasu 1 262,40 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 33% ehk 416,60 eurot. Seega haldur tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 96 eurot tund. Pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 250 eurot ja koos käibemaksuga 300 eurot. Ajutine haldur palub kulude hüvitise üle kanda ajutise halduri büroole OÜ-le Advokaadibüroo Eipre&Partnerid. Võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. Vastavalt PankrS § 23 lg 4, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 1 262,40 eurot, mis koos sotsiaalmaksuga 33% summas 416,59 eurot moodustab kokku 1 678,99 eurot, on põhjendatud täies ulatuses; ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused suuruses 250 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 50 eurot, seega kokku 300 eurot on ka põhjendatud. Kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks kokku 1 262,40 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste suuruseks 250 eurot (ei sisalda käibemaksu 20%). Kohus leiab, et ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks summas 131,01 eurot), tuleb hüvitada riigi vahenditest, ülejäänud ajutise halduri tasu ja ajutise halduri kulude hüvitis tuleb välja mõista võlgnikult. 11(12)