lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-40404/19

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 03.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-40404/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2292
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AutoSalong OÜ11440831

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi (number ja menetlus) Hagi ese Hagi hind Menetlusstaadium Kohtukoosseis Hageja Kostja Kostja esindaja

Viljandi kohtumaja 03. oktoober 2014 nr 2-12-40404 Indrek Uudsemaa versus AutoSalong OÜ hagimenetlus kahjunõue 2750,49 € kirjalik menetlus kohtunik Silvi Maiste Indrek Uudsemaa (isikukood xxxxxxxx; xxxxx xxx x, xxxxxx; ) AutoSalong OÜ (registrikood 11440831; aadress Pargi 4, Karksi vald, Karksi, Viljandimaa; [email protected]) juhatuse liige Kaire Tammoja

RESOLUTSIOON

1.Jätta Indrek Uudsemaa hagi AutoSalong OÜ vastu rahuldamata.
2.Jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda. 2.1 Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
3.Selgitada: 3.1 TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid; 3.2 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.3 TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Indrek Uudsemaa esitas 8. oktoobril 2012 hagiavalduse AutoSalong OÜ vastu taotledes 5284,53 euro (millest 102,00 ekspertiisitasu ja 132,53 remondikulu) väljamõistmist. Nimetatud summa tagasisaamisel oli hageja nõus tagastama kostjalt omandatud sõiduki VW Passat Variant TDI registrimärgiga 038BGG (VIN-kood wvwzzz3bz5e027902). Hagiavalduse kohaselt 09.03.2012 ostis hageja AutoSalong OÜ-lt kasutatud sõiduauto VW Passat Variant TDI, kere VIN- kood wvwzzz3bz5e027902, registreerimisnumber 038BGG. Kuna AutoSalongi müüja ütles, et auto on väga heas korras, eeldas hageja, et ta ei oma varjatud vigu ning ei osanud otsida ka selliseid tehnilisi rikkeid, mida on eelnevalt hooletult parandatud. 08.04.2012 ilmnes autol varjatud rike (mootori hooletu lahtivõtmine ja hooletu remont mootoririkke varjamiseks) mis põhjustas mootori purunemise. 18.04.2012 saatis hageja avalduse AutoSalong OÜ meiliaadressile, millele ei vastatud 14 päeva jooksul. 02.05.2012 helistas hageja AutoSalong OÜ-sse. Väideti, et hageja avaldust pole kätte saadud. 02.05.2012 saatis hageja korduva avalduse. Ilmnenud tõrgete tõttu suhtlemisel AutoSalong OÜ-ga pöördus hageja 02.05.2012 Tarbijakaitseametisse, soovides auto tagastada müüjale ja tagasi saada auto eest makstud raha summas 5050.00 EUR. 13.08.2012 tegi Tarbijakaebuste komisjon otsuse nr 71/03972-125, mille kohaselt oli hagejal, kui tarbijal õigus taganeda 09.03.2012 sõlmitud Volkswagen Passat Variandi TDI müügilepingust. Samuti rahuldati hageja nõue tehtud kulutustele: ekspertiisile summas 102 eurot ja mootori kontrollile summas 132.53 eurot. AutoSalong OÜ ei ole siiamaani Tarbijakaebuste komisjoni otsust täitnud. 13.09.2012 saatis hageja AutoSalong OÜ meiliaadressile kirja, milles soovis otsuse täitmist. Kostja on omakorda saatnud hagejale 11. ja 17.09.2012 teadaanded, kuid neis puudusid konkreetsed ettepanekud otsuse täitmiseks. Hageja esitas 23.04.2014 taotluse, mille kohaselt leiab, et käesolevaks ajaks on kohtuvaidlusega seotud asjaolud muutunud ning sellest tulenevalt nõuab kostjalt muud hüve TsMS § 376 lg 4 p 3 mõttes. Muu hüve nõudmine ei ole antud olukorras hagi eseme muutmine ja sellele ei kohaldu TsMS § 376 lg 1 ettenähtud hagi eseme muutmise eeldused. Muutunud asjaolu, mis tingib senise nõude asendamise, on vaidlusaluse sõiduki võõrandamine kolmandale isikule. Võõrandamise tõendina esitas hageja 22. aprillil 2014 sõlmitud müügilepingu. Kuna sõiduk on võõrandatud, siis ei saa hageja seda ka kostjale senise nõude rahuldamise korral ka tagastada. Sõiduki turuväärtus seisvana langeb kiiremini võrreldes sõidukiga, mida saab eesmärgipäraselt kasutada. Samas sõiduki soetamisel tasutud raha, mis on hageja jaoks vägagi arvestatav summa, ei saa hageja jätkuvalt kasutada. Sõiduki müümisel vabanes hageja raha, mis oli investeeritud sõiduki soetamisel. Kuivõrd hageja on vaidlusaluse sõiduki kolmandale isikule võõrandanud, siis esinevad asjaolud mis tingivad vajaduse nõuda kostjalt muud hüve (TsMS § 376 lg 4 p 3). Esitatava nõude põhjendusena märgib hageja, et kostjalt soetatud sõidukit ei saanud enam pärast varjatud vea ilmnemist (8. aprill 2012) kasutada. Senises kohtumenetluses (kompromissvariantide arutamisel) on hagejale saanud selgeks, et kostja ei soovi vabatahtlikult kokku leppida selles, et kostja annab hagejale raha tagasi ning hageja omakorda tagastab AutoSalong OÜ-le sõiduki. Selleks, et minimaliseerida oma kahju ja realiseerida eesmärki milleks sõiduk kostjalt soetati remontis hageja oma kuludel sõiduki. Hageja edaspidiselt nõuabki kostjalt sõiduki remondiks tehtud kulutuste hüvitamist so kahju hüvitamise nõude. Praegusel juhul tekkis hagejal kahju pärast seda, kui ta rikkis sõiduki mootori asendas ja selle paigaldamise kulude eest tasus. Viidatud kuludokumentidelt nähtub, et hageja on kulutused kandnud

9.oktoobril 2013, 10. oktoobril 2013 ja 12. novembril 2013. Nimetatud kulutused kokku 2515,96 eurot. Juhul kui AutoSalong OÜ poleks hagejale varjatud puudustega sõidukit müünud poleks soetatud sõiduki mootor rikki läinud ja hagejal poleks olnud vajadust mootorit vahetada. Seega on mootori vahetamine põhjuslikus seoses mootori rikkega (varjatud puudusega). Ehk teisisõnu kui poleks ilmnenud sõidukil varjatud puudust poleks olnud vaja mootorit vahetada ega vahetuseks kulunud remonditööde eest tasuda.

Lisaks eeltoodule jääb hageja oma varasemalt esitatud kahju hüvitamise nõude juurde, mis puudutab käesoleva vaidlusega seonduvalt eksperdile ja mootori remondiks tasutud summat kokku 234,53 eurot. Hageja palub AutoSalong OÜ-lt välja mõista kahju hüvitisena Indrek Uudsemaa kasuks 2750,49 eurot (2515,96+234,53) Kostja põhjendused Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et kasutatud sõidukite müügi puhul ei ole arusaadavalt kombeks, et müüja poolt mootor avatakse ja uuritakse kõiki selle sõlmi ja detaile. 09.03.2012 sõiduki müügilepingu p-s 3.2. leppisid pooled kokku, et ostja on kohustatud sõiduki vastuvõtmisel selle täielikult üle kontrollima ja veenduma selle komplektsuses ja korrasolekus, mille kinnituseks annab ta oma lisaallkirja käesoleva lepingu lõpus olevale sellekohasele märkusele. Allkirjaga nimetatud märkusel tõendab ostja, et ta on teadlik ostetava sõiduki tehnilisest seisukorrast ja puudustest, et on tegemist pruugitud sõidukiga, mille tehniline ressurss on osaliselt kasutatud ja seetõttu teatud osad või sõlmed võivad puruneda ning ostja võtab endale riski nende purunemise või rikki mineku eest. Oma allkirjaga tõendab ostja, et ta on sõiduki põhjalikult üle vaadanud, et sõiduk on üleandmisel komplektne, kere defektideta ja laitmatult korras ning pärast sõiduki vastuvõtmist vastutab kõige eest ise. 08.04.2012 ilmnes autol varjatud rike, milline seisnes hageja väitel mootori hooletus lahti võtmises ja hooletus remondis mootoririkke varjamiseks, mis põhjustas mootori purunemise. Materjalidest ei nähtu, millist remonti on tehtud ja millisel võimalikul eesmärgil, s.t. millist mootoririket väidetavalt varjati. Ei ole tõendatud, milles väljendus mootori hooletu lahti võtmine. Hageja on kirjeldanud erinevalt ja vastuoluliselt sündmuste käiku ( OÜ Forss mootori kontrolli 13.04.2012 teenusarvelt nr 182654 ja 02.07.2012 arvamus 12/35-lisa 1 ). Sellest lähtuvalt on FIE Ain Leppik järeldanud, et kui mootor hakkab lõhkuma ja automootori pöörded tõusevad lubamatult kõrgeks, ei saa mootorit tavameetodil välja lülitada. Hageja eelnimetatud kinnituste kohaselt tegi ta seda aga korduvalt. FIE Ain Leppiku poolt 02.07.2012 koostatud arvamuse 12/35 lisa 1 kohaselt mootori vigastuste täpne tekkepõhjus ja ulatus selgub mootori täiendaval osandamisel. Kahju hüvitamise eelduslikeks alusteks on müüjapoolne müügilepingu tingimuste süüline rikkumine, kahju olemasolu ja põhjuslik seose selle vahel. Kostja väidab, et antud asjaoludel ei ole tegemist müüja poolt lepingtingimuste rikkumisest ja tegemist ei ole sõidukil esinenud varjatud puudusega. Kostjal on kindel alus väita, et hageja ise äärmiselt vastutustundetu ja hoolimatu käitumisega tekitas kirjeldatud tagajärje. Mootori pöörete “pealejäämine” viitab suure tõenäosusega turborikkele. Saabunud tagajärjed tekkisid mootorile just selle korduvate taaskäivitamistega nii hoo pealt kui ka seisvale sõidukile. Sõiduk oli toodud Saksamaalt 2012 veebruarikuu lõpus ja oli müügis kostja sõidukite müügiplatsil paar nädalat. Müügileping hagejaga sõlmiti 09.03.2012. Sõidukil oli müügihetkel Saksamaal teostatud kehtiv EL-s kehtiv tehniline ülevaatus. Kõik korralised tehnilised hooldused kuni müügini olid teostatud Saksamaal VWAudi ametlikes esindustes. Sõidukiga oli kaasas hooldusraamat, milline kinnitas läbisõitu ja sellele vastavat tehnilist teenindamist. Sõidukile oli väljastatud autoesindusest Saksamaal kehtiv garantiisertifikaat. VW ametlike esinduste andmebaasist on kättesaadav sõiduki hooldus- ja remonttööde ajalugu. Andmebaasist ei nähtu, et alates esmaregistreerimisest 2004 sellele sõidukile oleks teostatud mootori remonti. Hageja ei informeerinud kostjat juhtunust, vaid tegutses ja tegi kulutusi omal äranägemisel, müüjalt arvamust küsimata. Hageja ei andnud müüja esindajale võimalust olla mootori lahtivõtmise juures. Oleks hageja müüjat ilmnenud asjaoludest teavitanud, oleks kostja suunanud sõiduki VW ametlikku esindusse. Teadaolevalt, kui VW sõiduki kõik tehnilised hooldused on teostatud ametlikes esindustes vastavalt tehase poolt antud läbisõiduvälpadele, kehtib esindustes hooldatud ja remonditud mootoritele vähemalt 24 kuuline garantii. Hageja lasi aga omal äranägemisel mootori lahti võtta ja inspekteerida OÜ Forss töökojas. Sellega kaotas ta omal vabal tahtel garantiivõimaluse. Kohtu põhjendused 1.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

2.Asjas ei ole vaidlust, et poolte vahel sõlmiti 09.03.2012 sõiduki müügileping, mille alusel hageja ostis kostjalt kasutatud sõiduauto VW Passat Variant TDI, kere VIN- kood wvwzzz3bz5e027902, registreerimisnumber 038BGG. 09.03.2012. a sõlmitud müügilepingu näol on tegemist tarbijamüügilepinguga VÕS § 208 lõike 4 tähenduses, milleks seadus loeb kõik vallasasja müügilepingud, mis sõlmitakse majandus- või kutsetegevuses tegutseva müüja ja tarbijast ostja vahel.
3.Hageja on esitanud kohtule tarbijamüügilepingu alusel ostjale üleantud lepingutingimustele mittevastava asja parandamisest tekkinud kulude hüvitamise nõude. Hageja nõude rahuldamise eeldusteks on müüdud asja lepingutingimustele mittevastavus ja müüja vastutus selle eest.
4.VÕS § 217 lõike 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Seega asi peab olema vaba puudustest, mis vähendavad müüdud asja kasutusväärtust. Tarbijalemüügi puhul on VÕS § 217 lõikes 1 sätestatu tarbijast ostja kasuks imperatiivne (VÕS § 237 lõige 1). VÕS § 217 lõike 2 punkti 6 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel.
5.Nii hagejale kui kostjale oli müügilepingut sõlmides teada, et tegemist on kasutatud sõiduautoga, mis on toodud Saksamaalt. Asja materjalidest (tl 3) nähtub, et VW Passat Variant TDI ehitusaasta on 2004.
6.Kostja seisukohast nähtub, et tavapäraselt kontrollib müüja sõidukite tehnilist seisukorda vaid proovisõiduga, vajadusel kasutatakse diagnostikatestrit. Puudub mõistlik vajadus ja ka tehniline suutlikkus lihtsalt müüki toodud sõidukite mootorite avamiseks. Sõidukile oli väljastatud autoesindusest Saksamaal kehtiv garantiisertifikaat. Sõiduki WIN koodi alusel on võimalik kõigis VW ametlikes esindustes (diilerivõrgus) teha päring konkreetse sõiduki kohta. Andmebaasist on kättesaadav sõiduki hooldus- ja remonttööde ajalugu (tl 29 pöördel).
7.Eksperdi arvamuse 12/35 (tl 7) kohaselt sõiduki mootorit oli eelneval kasutusperioodil remonditud ebakvaliteetselt, vea põhjuste väljaselgitamiseks on vajalik teostada täiendav mootori osandamine. Eksperdi arvamuse lisas 1 (tl 14) ekspert leiab kokkuvõttes, et mootori vigastuste täpne tekkepõhjus ja ulatus selgub mootori täiendaval osandamisel.
8.Kohtule ei ole esitatud tõendeid mootori vigastuste tegelikkest tekkepõhjustest. Seega leiab kohus, et kohtule ei ole esitatud usaldusväärseid tõendeid, mis põhjustel rike tekkis ja kas see oli varjatud rike auto müümisel.
9.Eksperdi arvamuse 12/35 lisa 1 järgi hageja sõitis peale auto ostmist 900 km, seega ei ole usaldusväärselt tõendatud, et müügilepingu sõlmimisel hagejale anti kostja poolt üle mitte sõidukorras auto.
10.Hageja ei ole tõendanud, et auto mootori remondi tingisid sellised tehnilised rikked, milliseid müüdud autoga võrreldavatel kasutatud autodel tavaliselt ei esine ning et need rikked ei ole seotud auto mittenõuetekohase kastutamisega tema enda poolt.
11.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja kaotas ta omal vabal tahtel garantiivõimaluse. Hageja ei teavitanud kostjat kui müüjat juhtunust, vaid tegutses ja tegi kulutusi omal äranägemisel, müüjalt arvamust küsimata. Hageja ei andnud müüja esindajale võimalust olla mootori lahtivõtmise juures. Kostja väitel, kui hageja oleks müüjat ilmnenud asjaoludest teavitanud, oleks kostja suunanud sõiduki VW ametlikku esindusse. Teadaolevalt, kui VW sõiduki kõik tehnilised hooldused on teostatud ametlikes esindustes vastavalt tehase poolt antud läbisõiduvälpadele, kehtib esindustes hooldatud ja remonditud mootoritele vähemalt 24 kuuline

garantii. Hageja lasi aga omal äranägemisel mootori lahti võtta ja inspekteerida enda valitud remonditöökojas OÜ Forss töökojas. Seda tõendab arve nr 182654 13.04.2012 ( tl 5 ). Kostja poole pöördus ta avaldusega alles 18.04.2012 ( tl 15-16).

12.Kohus leiab, et asjas ei ole leidnud usaldusväärselt tõendamist, et kostja müüs hagejale varjatud puudusega sõiduauto VW Passat Variant TDI ehk lepingutingimustele mittevastava asja VÕS § 217 lõike 2 puntki 6 tähenduses. 13.Ostja pidi eeldama, et ostab kasutatud sõiduauto ja nõustus selle kvaliteediga. Kasutatud auto müümise korral erikokkuleppe puudumisel sõiduki omaduste ja silmas peetud kasutuseesmärgi osas on lepingutingimustele mittevastavusega tegemist alati siis, kui müüdud sõidukil on puudusi, mille tõttu ei ole sõidukit võimalik ohutult teeliikluses kasutada või mis võivad tingida tehnilise ülevaatuse negatiivse tulemuse ja seetõttu keelu autoga liikluses osaleda. Puudused, mis asja eesmärgipärast kasutamist iseenesest ei välista, nt müüdud sõidukil esinevad rooste- või avariikahjustused, ei kujuta endast siiski lepingutingimustele mittevastavust § 217 lg 2 p 2 tähenduses ning nende vastavust lepingu tingimustele tuleb täiendavalt kontrollida § 77 kohaselt (Võlaõigusseadus II kommenteeritud väljaanne § 217 kommentaar 3.2.2.b).
14.Asja kvaliteedi hindamisel kasutatud asja tavalist kvaliteeti ja selle poolt pakutavaid kasutusvõimalusi ning omadusi ei saa võrrelda sarnase uue asja omadega. Eelkõige ei kujuta asja tavapärasest kulumisest tingitud puudused endast kasutatud asjade müügi puhul lepingutingimustele mittevastavust. Kasutatud asja müümise korral tuleb arvestada, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Näiteks ei kujuta asjaolu, et kasutatud auto vajab selle eelnevast kasutamisest tingitud kulumise tõttu remonti, veel iseenesest lepingutingimustele mittevastavust (RKTKo 3-2-1-32-00)
15.Kohtule pole esitatud usaldusväärseid tõendeid mootori rikete tegelike tekkepõhjuste kohta. Hageja ei pöördunud rikke ilmnemisel koheselt kostja poole. Hageja korraldas auto remondi enda äranägemisel. Kostja poole pöördus ta hiljem ja ei reageerinud kostja ettepanekule tuua auto ülevaatuseks ja rikke põhjuse väljaselgitamiseks kostja juurde ( tl 21, 22 ). Käesolevaks ajaks on vaidlusaluse sõidukil mootor vahetatud hageja poolt ning seejärel on sõiduk müüdud kolmandatele isikutele. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel ei ole võimalik enam kindlaks teha, millal ja mis põhjustel kahju tekkis, seetõttu tuleb jätta hageja kahjunõue rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta hageja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Silvi Maiste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja