lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-53433/15

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 01.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-53433/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
01.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2814
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Lahendi tegemise aeg ja koht

01.10.2014, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-53433

Tsiviilasi

Kunda Linna avaldus Aivar Lillepuu pärandvara pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised, esindajad

Avaldaja Kunda Linn, rk 75020500, asukoht Kunda, Kasemäe 19, esindaja Tormis Otsma võlgnik: Aivar Lillepuu pärandvara, ik: 36910220279, surnud 26.05.2013

RESOLUTSIOON

Pankrotiavaldus rahuldada. Kuulutada välja füüsilise isiku Aivar Lillepuu (ik 36910220279, surnud 26.05.2013) pärandvara pankrot 01.10.2014 kell 15.00. Pankrotimenetlus on algatatud Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr. 1346/2000 artikkel 3 lõike 1 alusel ning selle suhtes kohaldatakse Eesti Vabariigi seadust. Pankrotihalduriks nimetada Tiia Kalaus (Fortuuna 1 50603 Tartu, OÜ Civilex, tel. 7 407 662, 504 6694; e-post: [email protected]). Kinnitada pankrotivara arvel ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus`e tasu summas 369.80 eurot, millele makse ei lisandu, väljamõistmisega FIE Tiia Kalaus (konto nr EE561010010125367019) kasuks ja kulud summas 61.58 eurot, hüvitamisega väljamaksena OÜ Civilex kontole nr EE312200221055387366. Menetluskulu PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes jääb avaldaja kanda TsMS § 172 lg 1 alusel.

Pankrotiseaduse § 85 kohaselt kohustada võlgnikku andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige võlgniku vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- ja kutsetegevuse kohta. PankrS § 89 kohaselt kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust PankrS § 85-88, § 20 ja § 35 lõike 1 p 3 sätestatud kohustuste rikkumisega. Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek 27.10.2014 kell 13.30 Rakveres, Rohuaia 8, saalis nr. 2. Kohustada võlgnikku osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ja andma võlgniku vande. Võlausaldajatel teatada haldurile hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus. Samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavaldusele kirjutab alla esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi, juriidilistel isikutel tuleb lisada registrikaardi ärakiri. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud PankrS § 34 lg 1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast kahekuulise tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja; kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pärast pankroti väljakuulutamist võib võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist vastu võtta üksnes haldur. Pankroti väljakuulutamise kohta tehakse halduri poolt esitatud pankrotimääruse alusel märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse ning võlgnikule kuuluvate piiratud asjaõiguste juurde ja õiguse juurde nendele õigustele, kui võib eeldada, et märkuse sisusse kandmata jätmine võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohtumäärus tehakse teatavaks 01.10.2014 kell 15.00.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

Pankrotimäärus kuulub avaldamisele Ametlikes Teadaannetes ning saadetakse Viru Maakohtu registriosakonnale. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. PankrS § 32 sätestab, et pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 20.06.2014 kunda Linna avaldus Aivar Lillepuu pärandvara pankroti nõudes. Avalduse kohaselt suri Aivar Lillepuu 26.05.2013 ning kuna tema pärandi vastuvõtmisest on seadusjärgsed pärijad loobunud, on pärijaks pärandaja viimase elukoha järgi PärS § 125 lg 3 alusel kohalik omavalitsus. Pärandvara inventuur on läbiviidud Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt poolt ja selle kohaselt ei jätku varast nõuete täitmiseks. Pärandvaraks oleva xxxx asuva korteri reaalne väärtus ei ole täituri poolt nimetatud 2000 eurot, kuivõrd turuhind on oluliselt väiksem. Pärandvara võlg KÜ esindaja esitatud andmete põhjal on avalduse esitamise seisuga kokku 869.37 eurot. Sellele lisandub avaldajale pärimistunnistuse väljaandmise vormistamisega seotud kuluna notari tasu 155.73 eurot. Pärija ei ole nõus nimetatud nõuete tasumisega oma vara arvel ja esitab seetõttu avalduse pärandvara pankroti nõudes. Kohtu seisukoht Kohus esitatud pankrotiavalduse koos lisadega läbi vaadanud, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgniku pärandvara koosseis võimaldaks küll teoreetiliselt olemasolevate võlgade hüvitamist, kuid seda eeldusel, et korteri hinnaks täituri poolt märgitu on adekvaatne hinnang. Antud juhul see nii ei ole, sest Kunda linna kinnisvaraturul ei toimu aktiivset tehingulist liikumist ning samaväärsed korterid on parimal juhul portaalides müügis ca 500 euroga. Eeldatav turuväärtus ei kata seega isegi mitte poolt võlgade suurusest ja pärandvara olemusest tulenevalt vara juurde tekkimist ette näha pole, on pärandvaratomp püsivalt maksejõuetu. Pärandvara varalise olukorra kindlakstegemiseks on maakohtu 25.06.2014 määrusega nimetatud ajutine haldur, kes esitas 01.10.2014 istungil oma aruande. I Võlgniku üldandmed: Aivar Lillepuu, isikukood 36910220279, surnud 26.05.2013.a. Rahvastikuregistri andmetel Aivar Lillepuu abielus polnud. Aivar Lillepuu’l puuduvad järeltulijad (lisa 1 – rahvastikuregistri andmed). Teadaolevalt oli pärandaja viimane elukoht xxxx. Tallinna notar Egle Uri asendaja Diana Verš on väljastanud 5.06.2014 seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse Kunda linnale Aivar Lillepuu pärimismenetluses.

II Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registrite, krediidiasutuste, kohtutäituri, notari poolt esitatud materjalidest ja antud selgitustest. Pärimismenetluses on kohtutäitur Risto Kütt teostanud Aivar Lillepuu pärandvara inventuuri.

2.1.Kinnisvara: Viru Maakohtu kinnistusosakonna andmetel on Aivar Lillepuu nimele registreeritud korteriomand (registriosa nr xxxx) asukohaga xxxx. Pärandaja on omanikuna kantud kinnistusraamatusse 6.03.2007.a. Kinnistusraamatu III ja IV jaos puuduvad arestid ja hüpoteegid. Korteriomand asub 24 korteriga kortermajas, mille kasutuselevõtu aastaks on 1962. Pärandvara inventuuri teostanud kohtutäituri hinnangul on korteriomandi väärtus 2000 €. Ajutise halduri hinnangul korteriomandi väärtus ei ole nii kõrge. Samal seisukohal on ka avaldaja ja xxxx korteriühistu esindaja. Korteriomand on 1-toaline ja asub 2-l korrusel. Korteriühistu esindaja selgituste kohaselt on korter normaalses seisukorras, kuid kindlasti vajab enne kasutuselevõtmist pisiremonti. Kinnisvaraportaali KV.ee kohaselt on samas majas müügil olnud 2-toalise korteri hind 400 €. Korteriühistu esindaja kinnitusel oli müügis olnud 2-toaline korter mõnevõrra halvemas seisukorras, kui pärandvarasse kuuluv korter. Ajutine haldur on arvamusel, et korteriomandi väärtus võib olla kuni 500 €. Eelduslikult ületab vabade korterite pakkumine antud asukohas pakkumise, mistõttu ei saa välistada, et müügiprotsessi pikenedes korteriomandi hind on veelgi madalam. Muud kinnisvara pärandajal tuvastatud ei ole. Lähtudes eeltoodust kuulub pärandvarasse korteriomand väärtusega ca 500€.
2.2.Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid:
2.2.1.Maanteeameti andmetel on pärandaja nimele registreeritud omavalmistatud haagis (v.l. 1991) reg märk xxxx. Kohtutäitur ei ole vara asukohta tuvastanud. Pärandvarasse kuuluva haagise asukoht pole ka ajutisele haldurile teada. Liiklusregistri sõiduki taustainfo alusel on sõidukil käesoleval ajal kehtiv tehnoülevaatus kuni 01.2016 ja kehtiv liikluskindlustus. Ajutine haldur püüab täiendavalt täpsustada, kelle valduses vara on. Arvestades, et varal on kehtivad kindlustused, siis on eeldus, et haagist ka liikluses kasutatakse.
2.2.2.Muu vallasvara: Muud vallasvara pärandajal tuvastatud ei ole. Pärandaja isiklikel esemetel eelduslikult puudub realiseerimisväärtus ning neid pole pankrotivarasse võimalik arvata.
2.2.3.Rahalised vahendid : Pärandaja nimele ei olnud avatud väärtpaberikontot. Pärandaja nimel on avatud pensionikonto nr xxxx, mille saldo on 351,129 xxxx osakut. Fondi andmetel on 23.09.2014 osakute müügihind 0,875348 €, seega prognoositav turuväärtus 307,36 eurot. Pärandaja nimel on arvelduskonto nr xxxx xxxx, mille saldo 18.07.2014 seisuga on 2,83 €. Pärast pärandaja surma (26.05.2013) on kontole laekunud 27.05.2013 toimetulekutoetus summas 35,69 €. 28.05.2013 on kaardiga makseautomaadist välja võetud rahalised vahendid summas 30 €. Samuti on kontolt maha arvatud kaardi hooldustasud. Rahalised vahendid kontolt sai välja võtta eelduslikult pärandaja lähikondne, kes teadis pangakaardi koode. Tegemist on väikse summaga, mistõttu ajutise halduri hinnangul puudub

menetlusökonoomikast ja mõistlikkuse printsiibist lähtudes vajadus kontolt välja võetud rahaliste vahendite tagasivõitmiseks pankrotivarasse. Samas ei saa välistada, et rahalisi vahendeid kasutati pärandaja matusekuludeks, mis kuuluvad samuti tasumisele pärandvara arvelt. Inventuuri kohaselt on pärandajal konto xxxx, mille jääk on 0,00 eurot. Teistes Eestis tegutsevate krediidiasutuste andmetel pärandajal pangakontot avatud ei olnud. 2.2.4 Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutise halduri poolt ei ole tuvastatud, et pärandajal oleks olnud nõudeõigusi kolmandate isikute vastu. Seega, pärandvarasse kuuluva korteri väärtus on prognoositavalt kiire müügi korral ca 500 €. Pensionifondi osakute väärtus võib olla hinnanguliselt ca 300 €. Pärandajale kuuluva haagise asukoht on teadmata, kuid selle hinnanguline väärtus võib olla ca 200 €. Seega prognoositavalt hindab ajutine haldur vara väärtuseks kuni 1000 €. III Andmed võlgniku kohustuste kohta: Ajutisele haldurile teadaolevalt on pärandvaral alljärgnevad kohustused:

3.1.Kohtutäiturite menetluses täitemenetluste registri andmetel nõuded puuduvad.
3.2.Maksu- ja Tolliametil on nõue tasumata maamaksu osas 1,86 €, lisandub arvestuslik intress 2,08 €, kokku 3,94 €.
3.3.Inventuuri teostajale on nõudest teatanud Eesti Energia, kellel on pärandaja vastu nõue summas 120,79 €. Nõue on tekkinud pärandajaga sõlmitud elektritarbimise lepingust, millest tulenevad kohustused on A.Lillepuu jätnud täitmata alates 31.12.2012 kuni surmani.
3.4.Pärandaja vastu omab nõuet Korteriühistu Kunda Pargi 8. Korteriühistu esindaja kinnitusel on seisuga 31.08.2014 võlgnevus korteri xxxx kommunaal- ja halduskuludest 724,81 €. Sellele lisandub Viru MK otsusega 23.01.2013 tsiviilasjas nr 2-12-31242 väljamõistetud võlgnevus 259,77 €. Korteriühistu esindaja selgituste kohaselt on kohtuotsuse alusel väljamõistetud nõude jääk 163,30 €. Kokku on seisuga 31.08.2014 võlgnevus korteriühistule kommunaal- ja halduskuludest tulenevalt 926,08 €. Korteriühistu nõue suureneb jooksvalt, sest igakuiselt esitatakse korteriomanikule arve hoolduskulude osas summas 17,15 €, millele lisanduvad küttekulud, kuivõrd kütteperiood on koheselt algamas või juba alanud. Muudest täitmata kohustustest ei ole teatatud ajutisele haldurile ega ka pärandvara inventuuri teostanud kohtutäiturile. Ajutisele haldurile teadaolevatel andmetel on pärandvara vastu esitatavaid nõudeid summas vähemalt 1050,81 eurot. Lähtudes eeltoodust asub ajutine haldur seisukohale, et pärandvara arvelt ei jätku tekkinud kohustuse tasumiseks ning pärandvara suhtes on tekkinud alaline maksejõuetus. Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Maksejõuetuse põhjuseks on isiku surm. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik eluajal on juba olnud võlgnevuses ning tema vastu on esitatud nõudeid. Kuivõrd tegemist oli isikuga, kes ei omanud püsivat sissetulekut töötasuna, vaid peamiseks sissetulekuks oli toimetulekutoetus, siis sellest ei piisanud kõikide jooksvate kulude tasumiseks ning eelkõige jäi pärandaja võlgnevusse korteri ülalpidamise kuludega.

Vara tagasivõitmise aluseid ei ole tuvastatud. Pärandajale ei ole kuulunud vara, mille suhtes oleks aluseid tagasivõitmiseks pankrotivarasse. Samuti pole pärandaja olnud abielus, mistõttu ei saa eeldada, et võiks esitada nõudeid abielu ajal soetatud ühisvara osas. Pärandvarasse kuulub registri alusel haagis, mille olemasolu ja asukohta käesoleva ajani ei ole tuvastatud. Eelduslikult ei ole ka pärija teinud mingeid päringuid pärandvara enda valdusesse saamiseks. Käesoleva ajani puudus sissepääs pärandaja korterisse. Korteriühistu esindaja selgituste kohaselt olevat korteri võti olnud pärandaja õel, kes keeldus nii korteriühistule kui ka linale korteri võtmeid edastamast. Vestluses ajutise halduriga asus pärijana linn seisukohale, et nad on esitanud pankrotiavalduse, mistõttu mingit kulu nad ei soovi seoses Aivar Lillepuu pärandvaraga enam kanda. Ajutise halduri arvamus edasise pankrotimenetluse kohta. Ajutise halduri poolt antud prognoos pärandvarasse kuuluva vara väärtuse kohta on pelgalt hinnanguline ja see kehtib juhul, kui tõesti korteriomand õnnestub võimalikult kiiresti ja lühima võimaliku aja jooksul realiseerida. Ajutisele haldurile on korteriühistu esindaja andnud teada, et xxxx asuvale korteriomandile võib olla võimalik ostja, kuid seni on puudunud võimalus huvilisele korterit näidata. Teadaolevalt on ostjal võimalus tasuda korteri eest vähemalt 500€. Ajutise halduri hinnangul on äärmiselt oluline saada võimaliku korteri võõrandamise huvi kohta teavet võimalikult varakult, sest siis on võimalik hinnata ja anda prognoos, kas pärandvara katab masskohustusi ja pankrotimenetluse kulusid, või on reaalne, et pärandvarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude läbiviimiseks rahalisi vahendeid. Seisuga 23.09.2014 on pärija esindajana Kunda linnapea andnud lubaduse, et korterisse sissepääs tagatakse lühima võimaliku aja jooksul. Arvestada tuleb asjaoluga, et pankroti väljakuulutamisel on halduril kohustus tagada jooksva korteri võlgnevuse tasumine pärandvara (pankrotivara) arvelt. Alates septembrist-oktoobrist on korteriühistu esindaja kinnitusel pankrotivarasse kuuluva korteri jooksev halduskulu kuus 60-100 €, sõltuvalt kui suur on küttekulu. Kuna korter asub kortermajas, siis puudub võimalus ühest korterist sooja tarbimine välja lülitada. Seega, kui korteri võõrandamine pankrotimenetluses venib 2-3 kuud, siis eelduslikult langeb selle aja jooksul korteriomandi hind ning lõpptulemusena ei pruugi korteri väärtus tagada jooksva massikohustuse täitmist. Käesoleval ajal ei ole teada pankrotivarasse registri alusel arvatud haagise asukoht. Kui läbirääkimised pärandaja lähikondsetega ei anna tulemusi kohtuväliselt, siis vara väljanõudmiseks peaks haldur alustama kohtuvaidlust vara nõudmiseks pankrotivarasse. Eelduslikult võib kohtuprotsess venida pikaajaliseks ning lõpuks protsessi lõppedes ja isegi positiivse lahendi saamisel ei pruugi üldse enam vara ollagi, mida võiks pankrotimenetluses võõrandada. Pealegi arvestades vara koosseisu ei ole selle väärtus kõrge käesoleval ajal ning seda enam on vara väärtus kahanenud mõne aasta möödumisel. Kohtumenetlus tekitab juurde ka pankrotimenetluse kulu.

Seega juhul, kui pärast käesoleva aruande esitamist ja enne uue pankrotiavalduse läbivaatamise istungit ei ole tagatud võimalust korteri näitamiseks võimalikule ostuhuvilisele, siis puudub ajutisel halduril kindlus, et pankroti väljakuulutamisel ei teki paari kuu jooksul olukorda, kus massikohustused ületavad pankrotivara väärtuse. Pankrotimenetluse läbiviimine oleks tagatud, kui keegi võlausaldajatest või avaldaja tasuks pankrotimenetluse läbiviimiseks kohut deposiiti rahalisi vahendeid. Arvestades võlausaldajate koosseisu ja avaldaja senist nägemust kulude kandmisest, siis selline võimalus puudub. Lähtudes eeltoodust, asub ajutine haldur seisukohale, et lõpliku hinnangu pankroti läbiviimise võimalikkuse kohta, kas pankrotivara väärtus katab masskohustused ja pankrotimenetluse kulud, saab anda pärast seda, kui on teada võimalik ostuhuvi korteriomandi suhtes. 30.09.2014 esitas ajutine haldur täiendava aruande ja seisukoha: Pärast ajutise halduri aruande esitamist 23.09.2014 on pärijana Kunda linn taganud sissepääsu pärandvarasse kuuluvale korteriomandile xxxx. Korterivõtmed on käesoleval ajal korteriühistu esindaja valduses. Kokkuleppel ajutise halduriga näitas korteriühistu esindaja korterit võimalikule ostuhuvilisele. Käesolevaks ajaks on selgunud, et nimetatud isik korteriomandit osta ei soovi. Samas on korteriühistu esindaja veendumusel, et samaväärse hinnaga (500-600 €) on nimetatud korter võimalik realiseerida lähima 2-3 kuu jooksul. Kuivõrd korteriomand ei ole tagatud hüpoteegiga, siis pankrotiseadusest tulenevat piirangut pankrotimenetluse kulude osas ei ole ning võib eeldada, et vara väärtus siiski katab vähemalt pankrotimenetluse ajal tekkivad massikohustused seoses korteriomandiga. Juhul, kui korteriomandi müük ei õnnestu kiiresti ning haagise arvelt pankrotivarasse rahalisi vahendeid ei teki, siis on haldur kohustatud PankrS § 158 lg 1 kohaselt teavitama kohut olukorrast, kus pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks puuduvad pankrotivaras vahendid. Samuti ei ole käesolevaks ajaks ajutisele haldurile teavet andnud Aivar Lillepuu õde kadunud haagise kohta. Selle võimaliku asukoha kindlakstegemiseks on vajalik mingi täiendav aeg. Lähtudes eeltoodust, leiab ajutine haldur, et Aivar Lillepuu pärandvara suhtes on välja kujunenud alaline maksejõuetus ja teeb ettepaneku PankrS § 31 lg 1 kohaselt Viru Maakohtul: - Välja kuulutada Aivar Lillepuu pärandvara pankrot; - Avaldada vastav teade väljaandes Ametlikud Teadaanded; - Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht; - Mõista välja ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud vastavalt esitatud taotlusele. Pankroti välja kuulutamisel annab ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus (pankrotihalduri tunnistus nr 141, asukoht: Fortuuna 1, Tartu 50603, tel 7407 662; 504 6694; e-post: [email protected]) nõusoleku jätkata pankrotihaldurina.

Kohtu järeldus PankrS § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pärandvara võlakohustus on esitatud andmetel suurusjärgus ca 1000 eurot ja varade väärtuseks on sisuliselt 1000 eurot, samas on üldteadaolev asjaolu, et pärandvara hulka kuuluv korteriomand tekitab igakuiselt võlga juurde ja seda eriti saabuva kütteperioodi valguses, kus nn kommunaalarved on üldjuhul sügis-talveperioodil suuremad, kui suvised arved. Avalduses ja ajutise halduri aruandes esitatud asjaolud ja põhjendused annavad kohtule aluse arvata, et võlgniku/pärandvara majanduslik olukord ei parane ka lähitulevikus. Menetluse koheseks raugemiseks menetlusökonoomiliselt alust ei ole. Kohus ei ole küll teinud ametlikes teadaannetes üleskutset võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele menetluskulude katteks makse tegemiseks kohtu vastavale deposiitkontole, kuid peab selle tulemuslikkust ajutise halduri aruandes märgitud võlausaldajate koosseisu ja nende nõuete suurust arvestades ka ebatõenäoliseks. Kui teadaolevad füüsilisest isikust pärijad on pärandi vastuvõtmisest loobunud ja selle aluseks saab olla soov mitte hüvitada võlgasid, siis ei ole alust arvata, et samad isikud oleksid huvitatud nn kolmandate isikutena pankrotimenetluse finantseerimisest. Kuna suurima teadaoleva võlanõudja on KÜ, kel ka nn oma vabad vahendid pankrotimenetluse finantseerimiseks puuduvad ja see saaks toimuda vaid ühistu liikmete käest sihtotstarbeliselt kogutavate vahendite kaudu, siis on vähe tõenäoline, et KÜ oleks nõus antud menetlust rahaliselt toetama. Avaldaja on juba väljendanud soovimatust pankrotimenetlusega seotud kulude kandmiseks. Pankrotivarana tuleb ajutise halduri aruandes esitatu kohaselt lähima võimaliku aja jooksul maksimaalse võimaliku hinnaga realiseerida varaks olev korter, et saadud vahendite arvel hüvitada vastavas ulatuses ja järjekorras nii menetluse kulud kui võlausaldajate nõuded. Nõusoleku täita menetluses pankrotihalduri kohustusi on andnud Tiia Kalaus, kes vastab PankrS § 56 nõuetele. Eeltoodu alusel leiab kohus, et füüsilise isiku Aivar Lillepuu pärandvara pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab pankroti kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg-te 6 ja 7 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Halduri tasu ja kulude nõue kuulub hüvitamisele pankrotivara arvel. PankrS § 33 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata teate pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. PankrS § 32 sätestab, et pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja