2-14-5970/18 - Muud - Muud hagiasjad - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

2-14-5970 tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja ja kostja sõlmisid 09.03.2007 laenulepingu nr xxxxxxxxxxx (edaspidi Laenuleping), mille kohaselt hageja nõustus kostjale laenama 1 635 000 Eesti krooni korteriomandi ostmiseks xxxx xx xxxxxxx xxxxx. Pooled sõlmisid 09.04.2007 arvelduslaenu lepingu nr xxxxxxxxxxx, mille kohaselt hageja nõustus kostjale võimaldama kasutada arvelduslaenu summa 50 000 Eesti krooni. 16.04.2007 sõlmisid pooled vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingu (edaspidi Krediitkaardi leping), mille kohaselt hageja nõustus kostjale võimaldama kasutada limiiti summas 65 000 Eesti krooni. Laenulepingu p 6 ja notariaalselt sõlmitud tagatislepingu alusel (edaspidi Tagatisleping) seati hageja kasuks Laenulepingust tuleneva kohustuse tagamiseks hüpoteek korteriomandile xxxx xxxxxxx xxxxx. Kuna kostja ei tasunud makseid õigeaegselt, ütles hageja Laenulepingu ennetähtaegselt üles 04.11.2011 lepingu rikkumise tõttu. Tagatis aadressil xxxx xx xxxxxx xxxxx müüdi 01.11.2012 hinnaga 80 000 eurot, millest hagejale laekus 70 188.01 eurot. Saadud summa ei olnud piisav, et katta kostja võlgnevus hageja ees ning sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt 06.02.2014 seisuga põhivõlga 44 160.82 eurot, viivist 16 477.58 eurot ja intressi 14 321.82 eurot. Hageja on põhinõude esitamisel tuginenud Laenulepingu p-dele 4.1 ja 4.2 ja ning selle lahutamatuks osaks olevale Üldtingimustele ning VÕS §-le 100, § 82 lg-le 7. Kõrvanõuete esitamisel on hageja tuginenud Üldtingimuste § 4 lg-tele 1 ja 2, § 3 lg-le 6 ning VÕS § 94 lg-le 1. Kostja vastuväited Kostja leiab, et laenu tagatiseks seatud korteri realiseerimisest saadav summa oleks pidanud hageja poolt nõutud võlgnevused katma. Ta ei pea süüdlaseks end selles, et tuli majanduslangus ega pea end ainuvastutavaks võetud laenu eest, tehes omalt poolt kõik endastoleneva võlgnevuse tasumiseks. Kohtu seisukoht Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks poolte vahel sõlmitud laenuleping nr 01320804680 kostjapoolse laenu saamise kohta korteriomandi ostmiseks xxxx xx xxxxxx xxxxx (tl 8-11), arvelduslaenu leping nr xxxxxxxxx ja krediitkaardileping (tl 12-14). Vaidlust ei ole selles, et kostjal tekkis laenulepingujärgse laenu tagastamisega raskused, mistõttu ütles hageja erakorraliselt lepingu üles 04.11.2011 ja kohustas kostjat tagastama kogu laenusumma ning muud lepingust tulenevad maksed (tl 21-22). Kuna Laenulepingu p 6 ja notariaalselt sõlmitud tagatislepingu alusel (edaspidi Tagatisleping) oli seatud hageja kasuks Laenulepingust tuleneva kohustuse tagamiseks hüpoteek korteriomandile xxxx xx xxxxxx xxxxx (tl 15-20), müüdi laenu tagatiseks olnud korter 01.11.2012 hinnaga 80 000 eurot (tl 24-35), millest hagejale laekus 70 188.01 eurot, sellest laenu põhiosa vähendamiseks läks 52 091.27 eurot vastavalt laenu tagasimakse andmetele (tl 40-41). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega oli hagejal õigus nõuda kostjalt võetud kohustuse täitmist. Lepingu juurde kuuluva Üldtingimuste § 4 lg 2 alusel kuulus iga kalendrikuu laenu tagasimakse tähtpäeval tasumisele laenusummalt laenuintress, mida arvestatakse § 4 lg 1 alusel 360-päevase aasta baasil ja määra alusel, mis on toodud välja Laenulepingu p-des 5.1-5.3. Kostja ei täitnud

2-14-5970 hageja arvestuse kohaselt intressi maksmise kohustust kuni Laenulepingu ülesütlemiseni 14 321.82 euro suuruses summas. Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 ja Üldtingimuste § 3 lg-st 6 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist, mida hageja on arvestanud kokku 16 477.58 eurot. Kostja ei ole kõrvalnõuete arvestuslikku õigsust vaidlustanud, küll aga vaielnud vastu nendele nõuetele tervikuna, viidates nõuete esitamise venitamisele. Kohus nõustub kostjaga, et hageja võinuks oma nõuded esitada varem, vältimaks kõrvalnõuete suurenemist, kuid hageja õigus on otsustada, millal ja millist õiguskaitsevahendit ta kohaldab. Igal juhul vastutab võlgnik VÕS § 103 lg 1 järgi oma kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohus nõustub, et kostja põhjendused laenu mittetasumise põhjusena nimetatud majanduslanguse, samuti hagejapoolse surve kohta kostjale võtta laenu, võivad olla küll usutavad, kuid ei vabasta kostjalt tema enda poolt võetud kohustuste täitmisest. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks laenulepingu sõlminud asjaoludel, mis annaks aluse lepingu tühistamiseks ning seda pole ka kostja taotlenud. Kõrvalnõuded ei ole ka ülemäära suured, jäädes vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale alla põhinõude summa. Tagatislepingust tulenevalt leppisid pooled kokku Lepingu eseme hüpoteegiga koormamises hageja kasuks igakordse kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Viimatinimetatud Tagatislepingust ei tulene, et hüpoteegi müügist saadav summa peab katma kogu võlguoleva summa, seega jätab kohus kostja vastavad vastuväited tähelepanuta. Eeltoodust lähtudes on hagi võlgnevuse, intressi ja viivise nõude osas hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsust tehti. Seega jäävad hagimenetluse kulud kostja kanda.