Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-13-26562 menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OÜ AF Võlamenetlus esitas 27.05.2013. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Mxxxxx Txxx vastu põhivõla ja viivise kokku summas 500,23 euro nõudes. Kohus tegi 11.07.2013. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Seetõttu otsustas Pärnu Maakohus 27.11.2013. a määrusega TsMS § 486 lg 1 p 2 alusel maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 16.01.2014. a esitas OÜ AF Võlamenetlus oma nõude Mxxxxx Txxxxvastu kohtule hagiavalduse vormis. Hageja palus kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla summas 227,64 eurot ja viivise summas 227,59 eurot, kokku 455,23 eurot. Kohus võttis hagi 06.02.2014. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama hiljemalt 21 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise õiguslikest tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 25.08.2014. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et asjas on võimalik hageja taotlusel teha tagaseljaotsus. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide kohaselt sõlmis kostja 17.03.2005. a Elisa Eesti AS-iga liitumislepingu, mille alusel osutas Elisa Eesti AS kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus teenuse eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust ja ei tasunud temale osutatud teenuse eest nõuetekohaselt. Kostjal on teenuste eest tasumata 227,64 eurot. Elisa Eesti AS on loovutanud lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale.

2-13-26562 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise määras 0,15 % tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud kokkulepitud määras hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks kokku 323,79 eurot. Hageja on viivist vähendanud põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivist 227,59 eurot. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 455,23 eurot, millest moodustab 227,64 eurot põhivõlg ja 227,59 eurot viivis. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud enda menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 75 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 30 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 45 eurot, kokku summas 75 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista lepingulise esindaja tasu õigusabi eest summas 191,73 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja kuulub kostja poolt hüvitamisele osaliselt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 175 lg 4, mis nägi ette lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kehtestamise, on Riigikohtu üldkogu kohtumääruse alusel kehtetu alates 26.06.2014. a. Hageja esindaja on esitanud hagejale õigusabi osutamise eest arve summas 191,73 eurot. Arvel ei ole välja toodud õigusabi osutamise ajakulu ega tasumäära, teenuse nimetuseks on märgitud „esindustasu kohtumenetluses“. Arvestades asjaolusid saab järeldada, et õigusabi on seisnenud hagiavalduse koostamises. Kohtu hinnangul ei saa lugeda hageja esindaja tasu taotletud ulatuses mõistlikuks ega põhjendatuks. Hageja nõude puhul on tegemist nn masshagide hulka kuuluva nõudega, mis ei vaja keerukat põhjendamist ega mahukat tõendite kogumist. Ka on hageja lepingulise esindaja tasu suurus ligilähedane hageja põhinõude suurusele. Kohus leiab, et arvestades nõude iseloomu ja keerukust ning hageja esindaja eeldatavat töömahtu on

2-13-26562 põhjendatud õigusabi tasu 100 eurot, mis on ligikaudu 25 % hagihinnast. Nimetatud ulatuses kuulub hageja lepingulise esindaja tasu kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja on tasunud menetluses kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise eest kohtutäituri tasu summas 36 eurot. Tulenevalt TsMS § 138 lg-st 1 ja § 144 p-st 51 on kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest menetluskulu. Kohtu hinnangul kuulub ka nimetatud hageja menetluskulu kostja poolt hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 211 eurot, millest moodustab 75 eurot nõudelt tasutud riigilõiv, 100 eurot hageja lepingulise esindaja tasu ja 36 eurot kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.