Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-14-55652 nimekirja. Samas ei selgitanud võlgnik maksejõuetuse põhjusi ega täpsustanud, kuidas võlgnik kavatseb vangistuses viibimise ajal tegeleda tulutoova tegevusega võlgade tasumiseks. Võlgnik ei selgitanud ka seda, millised võlgnevused on temal tekkinud seoses kuritegevuse toimepanemisega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega, leiab, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata. Kohus tuvastas, et avalduses esinevad puudused takistavad asja menetlemist ning kohtule esitatud andmetst on ilmne, et pankrotiavalduse esitamist ajendanud eesmärki (võlgadest vabastamise menetlus) ei ole käesoleval juhul võimalik saavutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 alusel hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. PankrS § 13 lg 1 kohaselt peab võlgnik pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. Käiguta jätmise määruses selgitas kohus, et võlgnikul tuleb esitada nõuetekohane maksejõuetuse seletuskiri ning vara- ja võlanimekiri, neile peab võlgnik ka alla kirjutama. Kohus andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja ei ole aga puudusi tähtaegselt kõrvaldanud. Avaldaja esitas küll kohustuste ja võlausaldajate nimekirja, kuid ei ole kohtule esitanud maksejõuetuse seletuskirja ega põhjendanud, miks on ta maksejõuetuks muutunud. TsMS § 3401 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS § 3401 lg 2 alusel kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes TsMS § 3401 lg-st 2 keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg- 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, 2(3)

2-14-55652 loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Lisaks märgib kohus, et tulenevalt TsMS § 371 lg 2 p 2 kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. PankrS § 2 alusel füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. PankrS § 176 lg 2 alusel võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 170 lg 2 kohaselt avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Kohus andis avaldajale tähtaja täpsustamiseks, kas võlgade puhul on tegemist õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustustega ning selgitas, et nendest võlgadest pole võimalik vabaneda. Võlgniku avaldusest nähtub, et avalduses toodud nõuete hulgas on ka võlgnevused õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustuse mittetäitmisest. Samuti tuleneb enamus võlgenvusi kas avaldajale määratud väärteokaristustest või kohtuotsusega välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude tasumisest. Vaatamata sellele kinnitas võlgnik oma võlgadest vabastamise taotluses (tlk 4), et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid võlgadest vabastamist välistada. Kohus asub seisukohale, et pankrotimenetluse eesmärki pole käesoleval juhul võimalik saavutada. Pankrotimenetluse eesmärgiks füüsilise isiku jaoks on võlgadest vabastamise menetluse algatamine ja võlgadest vabastamine. Käesoleval juhul on tegemist nõuetega, millest vabastamine ei ole kohtu arvates pankrotimenetluses üldse võimalik. Kohus peab vajalikuks märkida, et pankrotimenetlus on kulukas menetlusliik, mille kulud peab kandma võlgnik oma varast. Juhul kui võlgnikul vara puudub on võimalus taotleda riigi menetlusabi, kuid sellisel juhul tuleb arvestada eelkõige menetluse perspektiivikust ehk seda, kas menetlusega taotletav eesmärk on reaalselt saavutatav. Antud juhul on üheselt ilmne, et võlgnikul ei ole mitte mingil viisil võimalik pankrotimenetluse eesmärki saavutada ning pankrotimenetluse läbiviimisega suurenevad ainult avaldaja võlad. Tulenevalt eeltoodust keeldub kohus pankrotiavalduse menetlusse võtmisest ka avalduse perspektiivituse tõttu.

Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Ülaltoodust lähtuvalt menetluskulud tsiviilasjas nr 2-14-55652 tuleb jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm k ohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.