VK ja NL kaebus kohtutäitur Mati Kadaku 08.04.2009 otsuse peale täiteasjas 008/2002/2933
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.05.2014 määrus kaebuse rahuldamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
NL ja VK määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja VK (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XXX XX-XX XXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Piret Simm Avaldaja NL (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXXXX XXX XX-XX XXXXXXX)
Puudutatud isik kohtutäitur Mati Kadak (büroo asukoht Kaupmehe 14-40, Tallinn) Puudutatud isik võlgnik VB (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX XX-XX XXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 16.05.2014 määrus tühistada.
2.Teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri poolt täiteasjas nr 008/2002/2933 08.04.2009 tehtud otsus ning kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama.
3.
Määruskaebused rahuldada.
4.Menetlusosaliste maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta kohtutäituri kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.VK ja NL esitasid Harju Maakohtusse kaebuse kohtutäitur Mati Kadaku otsuse peale täiteasjas nr 008/2002/2933. VK vaidlustas kohtutäitur Mati Kadaku 08.04.2009 otsust, mille ta sai kätte 21.04.2009. Kohtutäitur leidis, et sissenõudjal on õigus vaid elatusraha sellele osale, mis ületab talle Helsingi Sotsiaalameti kaudu välja makstud elatusrahast tekkinud võla nõudeõigust, s.o 6632,71 krooni. Avaldaja sellega ei nõustunud. Tallinna Linnakohtu 02.03.1997 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1491/1997 mõisteti VB-ilt välja kummagi lapse ülalpidamiseks 1600 krooni avaldaja kasuks. VB elatist ei tasunud, mistõttu kriminaalasjas nr 1/1/-1566/98 karistati teda 10.11.1998 elatise mittemaksmise eest. 29.05.2000 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/4/220-6444/98 vähendati väljamõistetud elatist 100 krooni võrra kummalegi lapsele. Kuna avaldaja tervislik seisund halvenes, siis kohus määras tsiviilasjas nr 2-06-1516 alaealiste laste eestkostjaks laste vanaema NL. 07.06.2006 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06-13550 mõistis kohus laste ülalpidamiseks välja igakuise elatise 1500 krooni. Elatise võlg oli 01.06.2006 seisuga 64 822,30 krooni.
2.Avaldaja esitas kohtutäituri tegevuse peale kaebuse kohtutäiturile 20.02.2009. 02.03.2009 toimus täituri büroos kaebuse läbivaatamine, kus osales avaldaja. Kohtutäitur selgitas, et nimetatud võlga taotleb samaaegselt endale Helsingi Sotsiaalamet VK-ile makstud elatusrahast tekkinud võla katteks. Avaldaja sellega ei nõustunud. Otsuse, milles kaebust sisuliselt ei lahendatud, sai avaldaja kätte 02.04.2009. 08.04.2009 esitas avaldaja kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Sisuliselt lahendas kohtutäitur kaebuse 08.04.2009, mille avaldaja sai kätte 21.04.2009. Avaldaja ei nõustunud 08.04.2009 otsusega. Otsus ei vasta asjaoludele, kuna VK elas koos lastega Soomes ajavahemikul 01.01.2001 - 30.09.2005, millal oli võlg juba tekkinud. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri 08.04.2009 otsuse.
3.NL vaidlustas kohtutäitur Mati Kadaku 08.04.2009 otsuse. Puudutatud isiku kinnitusel oli elatise võlg 01.06.2006 seisuga 64 822,30 krooni. Avaldaja leidis, et neil on õigus täiendavalt elatisena saada 3719 eurot.
4.Kohtutäitur jäi 08.04.2009 otsuses toodud seisukohtade juurde ning palus jätta kaebused rahuldamata ning menetluskulud avaldajate kanda. 31.07.2002 laekus kohtutäiturile Soome Suursaatkonnalt järelepärimine Soomes elavate laste N ja J ülalpidamiseks määratud elatise võla asjus. 04.05.2007 tegi Helsingi Sotsiaalamet järelepärimise elatise maksete mittelaekumise kohta. 2009. aasta alguses teavitas Helsingi Sotsiaalamet kohtutäiturit, et elatusraha on nende poolt VK-ile tasutud ajavahemikul 01.01.2001 30.09.2005 ning võla jääk on 58 189,49 Eesti krooni. Kohtutäitur konsulteeris seejärel Justiitsministeeriumi rahvusvahelise õiguse talitusega, kes kinnitas, et 1973. a Haagis sõlmitud ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni alusel on Helsingi Sotsiaalametil õigus sellele võlale. 20.02.2009 esitas NL kaebuse kogu võlasumma 64 822,30 krooni väljamaksmiseks. 02.03.2009 toimus kaebuse läbivaatamine, kus osales avaldaja. Kuna kaebuse läbivaatamise ajaks ei olnud kohtutäiturini jõudnud Helsingi Sotsiaalametilt nõuetekohast taotlust, siis tegi täitur 12.03.2009 otsuse, milles lükkas otsuse tegemise ühe kuu võrra edasi, et vältida sellega võimalikku tagasitäitmist.
5.30.03.2009 laekus Helsingi Sotsiaalametilt nõuetekohane taotlus võla 58 189,49 Eesti krooni sissenõudmiseks. Tallinna Linnakohtu 02.05.1997 otsuse nr 2-1491/1997 ja seda
muutva Tallinna Linnakohtu 14.06.2008 otsuse nr 2/4/220-6444/98 alusel nende poolt VK-ile väljamakstud elatusrahade osas, mida VB ei ole neile hüvitanud. Nimetatud taotlusele oli lisatud avaldaja 05.09.2000 Helsingi Sotsiaalametile esitatud taotlus elatusrahade väljamaksmiseks. Otsuste ärakirjad, mille alusel Helsingi Sotsiaalamet avaldajale elatusraha maksis, jõudsid kohtutäituri järelepärimise peale temani 11.06.2009. 08.04.2009 lahendas kohtutäitur sisuliselt NL kaebuse, millega osaliselt rahuldas kaebuse, määrates võla jäägist 6632,71 Eesti krooni avaldajale ülekandmiseks.
6.VB ei ole kaebuse osas seisukohta esitanud. Esimese astme kohtu määrus
7.Harju Maakohus jättis 16.05.2014 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda.
8.Vaidlus puudus selles, et Tallinna Linnakohtu 02.03.1997 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1491/1997 mõisteti VB-ilt välja kummagi lapse, s.o N ja J ülalpidamiseks 1600 krooni. Kriminaalasjas nr 1/1/-1566/98 karistati VB-t 10.11.1998 elatise mittemaksmise eest. 29.05.2000 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/4/220-6444/98 vähendati väljamõistetud elatist 100 krooni võrra kummalegi lapsele. Kohus määras tsiviilasjas nr 2-06-1516 alaealiste laste eestkostjaks NL. 07.06.2006 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 206-13550 mõistis kohus VB-ilt laste ülalpidamiseks välja igakuise elatise 1500 krooni. Nimetatud otsuste alusel on algatatud täitemenetlus nr 009/2002/2056, mis on ühendatud täiteasjaga nr 008/2002/2933 ning kannab lõplikult viimati nimetatud numbrit.
9.Täitetoimikust nähtub, et Soome Vabariigi Helsingi Sotsiaalamet maksis VK-ile tema taotluse alusel elatusraha ajavahemikul 01.01.2001 - 30.09.2005 kogusummas 64 822,30 krooni. 2009. aasta alguses pöördus Helsingi Sotsiaalamet kohtutäituri poole teatega, et elatusraha on nende poolt avaldajale tasutud ajavahemikul 01.01.2001 30.09.2005 ning võla jääk on 58 189,49 krooni. Seega oli avaldajatele teada 20.02.2009 kaebuse arutamisel 02.03.2009 kohtutäituri büroos, et Helsingi Sotsiaalamet on aasta alguses taotluse esitanud, kuid kohtutäiturini ei ole jõudnud Helsingi Sotsiaalametilt nõuetekohast taotlust, mistõttu 12.03.2009 otsuse alusel lükkas täitur sisulise otsuse tegemise ühe kuu võrra edasi, et vältida sellega võimalikku tagasitäitmist.
10.Täitetoimikust nähtuvalt jõudis 30.03.2009 kohtutäiturini Helsingi Sotsiaalametilt nõuetekohane taotlus võla 58 189,49 krooni sissenõudmiseks Tallinna Linnakohtu 02.05.1997 otsuse nr 2-1491/1997 ja Tallinna Linnakohtu 14.06.2008 otsuse nr 2/4/2206444/98 alusel nende poolt avaldajale väljamakstud elatusrahade osas, mida VB ei ole neile hüvitanud. 02.10.1973 Haagi ülalpidamiskohustusi käsitletavate otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni art 19 alusel on Soome Vabariigi Helsingi Sotsiaalametil õigus Soome õiguse alusel nõuda hüvitist õigustatud isikule antud ülalpidamise eest. Soome õiguse alusel (elatusturvalaki 7.8.1998/67 § 15, elatustukilaki 580/2008 § 19), arvestades VK-i taotlust, tasus sotsiaalasutus avaldajale elatusraha, mida on asutusel hiljem õigus elatist tasuma kohustatud isikult sisse nõuda. 08.04.2009 lahendas kohtutäitur sisuliselt NL kaebuse, leides, et Soome Vabariigi Helsingi Sotsiaalametil on õigus taotleda Soome õiguse alusel tasutud elatusraha eest hüvitist 58 189,49 krooni, mistõttu kohtutäitur rahuldas osaliselt kaebuse ning kandis NL-le üle 6632,71 krooni, s.o summa, mis ületas Soome Vabariigi asutuse taotlust.
11.Kohus leidis, puudub alus 08.04.2009 otsuse täiteasjas nr 008/2002/2933 tühistamiseks. Ainuüksi asjaolu, et otsuste ärakirjad, mille alusel Helsingi Sotsiaalamet avaldajale elatusraha maksis, jõudsid kohtutäituri järelepärimise peale temani 11.06.2009, ei anna alust otsuse tühistamiseks. Eelnevaga on tuvastatud, et kohtutäitur täitis Eesti Vabariigis elatusraha nõuet, siis oli kohtutäituril kohustus sundtäitmise korras VB-ilt laekunud
elatusraha nõutavas määras Soome pädevale asutusele üle kanda. Kohus ei nõustunud avaldajate seisukohaga selles, et kaebuse lahendamisel on olulise tähtsusega asjaolu, millal on tekkinud elatusraha võlgnevus. Määruskaebused
12.VK ja NL paluvad Harju Maakohtu määruse tühistada. VK soovib saada elatise võlga, mis tekkis enne Soome perioodi.
13.Harju Maakohtu 05.05.2006.a otsusega tsiviilasjas 2-06-1516 määrati laste eestkostjaks NL. Kohus tuvastas, et elatisraha võlg on 64 822,30 krooni. Lapsed elasid Soome Vabariigis perioodil 01.01.2001 - 30.09.2005. Elatise võlg oli juba tekkinud enne seda, perioodi eest 17.03.1997 - 01.01.2001 oli juba olemas elatise võlg. Seega ei ole õige kohtutäituri otsus, et enne Soome Vabariiki elama asumist tekkinud võlga ei maksta välja sissenõudjale.
14.Kohtutäitur esitas kohtule ka kaks täiteasja, mis ta andis üle täitmiseks kohtutäitur Kaire Põltsile - 008/2008/4935 ja 008/2008/4936.Nende aluseks oli kohtuotsus 2-06- 13550 ja need ei puutu käesolevasse vaidlusesse. Kohtumääruses on märgitud, et Soome Vabariigi Sotsiaalamet maksis avaldajale tema taotluse alusel elatusraha ajavahemikul 01.01.2001 - 30.09.2005 kogusummas 64 822,30 krooni. 2009.a pöördus Sotsiaalamet täituri poole ja soovis tasutud elatist saada endale. Kohtumääruse kohaselt on makstud avaldajale ka ära võlg Soomele eelneva perioodi eest. See ei vasta tegelikkusele. Juba seisuga 1999.a oli elatisevõlg ainuüksi 36 000 krooni. Kohtutäituri vastuväited
15.Kohtutäitur palub jätta määruskaebused rahuldamata. Edasine menetluse käik
16.Harju Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga, leidis, et määruskaebused tuleb rahuldada ja maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusõigusnormi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab avaldajate kaebused ning tühistab kohtutäituri 08.04.2009 otsuse.
18.Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest on avaldajad esitanud kohtutäituri tegevuse peale kaebuse sisuliselt põhjendusega, et kohtutäitur keeldub avaldajatele võlgnikult sissenõutud/sissenõutava raha ülekandmisest, kuigi täitemenetluse esemeks olev sissenõudja nõue ei ole rahuldatud. Kohtutäitur põhjendab sissenõudjale raha üle kandmata jätmist sellega, et kohtutäiturile on 30.03.2009 saabunud Soome Vabariigi Helsingi Sotsiaalameti taotlus 58 189,49 krooni sissenõudmiseks. Nimetatud summa tasus Helsingi Sotsiaalamet kohustatud isiku asemel elatisraha katteks sissenõudjale. Kohtutäitur leiab, et sissenõudjal on õigus saada täitemenetluses võlgnikult nõude rahuldamist üksnes nõude selles osas, mis ületab Helsingi Sotsiaalameti kaudu talle juba väljamakstud elatismaksete summat.
19.Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selle üle, et kohtutäitur menetleb täiteasja elatise nõudes, milles avaldaja on sissenõudjaks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud täitedokumendi täitmiseks viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud ning koguma täitemenetluseks vajalikku teavet. TMS § 7 lg 1 järgi on kohtutäituril õigus keelduda täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud alusel. TMS §-ga 43 on reguleeritud raha väljamaksmine
sissenõudjale kohtutäituri ametialaselt arvelduskontolt. Nimetatud sätte lõike 1 kohaselt kannab võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha kohtutäitur sissenõudjale üle kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates ning lõike 11 kohaselt võlgniku konto arestimise tulemusena kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha kannab kohtutäitur sissenõudjale üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras, kuid mitte enne kolme tööpäeva möödumist võlgnikule arestimisakti edastamisest arvates.
20.Eeltoodud sätetest tulenevalt on kohtutäitur täitedokumendi ja täitmisavalduse saamisel kohustatud algatama täitemenetluse ning viivituseta rakendama kõik abinõud täitedokumendi täitmiseks, sealhulgas kandma võlgnikult laekuva raha üle sissenõudjale täitmisel oleva nõude rahuldamiseks. Nimetatud kohustused on kohtutäituril ka vaidlusaluses täitemenetluses, kuivõrd kohtutäitur ei ole esitanud TMS § 7 lg 1 sätestatud seadusest tulenevat alust täitetoimingu, s.o raha ülekande, tegemisest keeldumiseks.
21.Ringkonnakohus märgib, et kohtutäiturile esitatud Helsingi Sotsiaalameti 30.03.2009 taotlus 58 189,49 krooni ülekandmiseks Helsingi Sotsiaalameti poolt võlgniku elatise maksmise kohustuse täitmiseks tasutud summade katteks, ei ole käsitatav seadusliku alusena, mis annaks kohtutäiturile õiguse täitetoimingute tegemisest keeldumiseks sissenõudja huvides. Kohtutäitur ja maakohus on leidnud ekslikult, et 02.10.1973 Haagi ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni artikkel 19 annab Helsingi Sotsiaalametile õiguse esitada võlgniku vastu tekkinud nõue avaldaja poolt algatatud täitemenetluse raames. Konventsiooni nimetatud sättele viitamine on asjakohatu, kuivõrd nimetatud säte puudutab üksnes konventsiooni artiklis 1 nimetatud selliste otsuste tunnustamise ja täitmise korda, mis on tehtud ülalpidamise kohustuse suhtes, mille poolteks on ülalpeetav ja ülalpidaja. Täpsemalt reguleerib nimetatud säte üksnes esindusõigusesse puutuvat ehk vastava asutuse õigust esitada avaldust nimetatud otsuste tunnustamiseks ja täitmiseks ülalpeetava asemel.
22.Nõude esitamise õigust avaldaja poolt algatatud täitemenetluse raames ei tulene Helsingi Sotsiaalametile ka eelnimetatud konventsiooni teistest sätetest, kuivõrd nimetatud konventsioon reguleerib osalisriigi kohtu või muu õiguspädeva ametiasutuse poolt ülalpidamisasjades tehtud otsuste tunnustamise ja täitmise korda, kuid käesoleval juhul selline otsus, s.o kohtu või muu õiguspädeva ametiasutuse lahend, millega oleks võlgnikult Helsingi Sotsiaalameti kasuks välja mõistetud ülalpeetavatele tehtud maksete eest hüvitis, puudub. Ringkonnakohus märgib lisaks, et ka sellisel juhul, kui Helsingi Sotsiaalametil oleks konventsiooni nõuetele vastav otsus, mis ei ole tehtud Eesti kohtus, ei oleks võimalik Helsingi Sotsiaalameti nõude rahuldamine võlgniku vastu avaldaja poolt algatatud täiteasja raames. Selline otsus tuleb esmalt vastavalt konventsiooni artiklile 13 ja TsMS § 619 jj tunnustada Eesti kohtu poolt ning alles seejärel saab otsuse esitada Eesti kohtutäiturile täitmiseks.
23.Ringkonnakohus märgib lõpetuseks, et täitemenetluses kehtiva proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peavad võlgniku ja sissenõudja huvid olema menetluse käigus tasakaalus, läbiviidavad menetlustoimingud ei tohi kumbagi poolt ebamõistlikult kahjustada ega eelistada. Sissenõudja nõue tuleb rahuldada võlgnikule kõige vähem kahjustaval viisil. Lähtuvalt eelnimetatud põhimõttest ja TMS § 8, mille kohaselt on kohtutäitur kohustatud selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi, leiab ringkonnakohus, et kui kohtutäiturile peaks täitemenetluse läbiviimisel saama teatavaks, et täitemenetluses täidetav nõue on juba sissenõudjale täidetud kolmanda isiku poolt, millest tulenevalt on kolmandal isikul tekkinud nõudeõigus võlgniku vastu, on kohtutäituril õigus ja kohustus teavitada võlgnikku täidetava nõude rahuldatuse
ulatusest, selgitada võlgnikule tekkinud õiguslikku olukorda ning võimalust esitada TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
24.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab avaldajate määruskaebused ning tühistab maakohtu määruse ja kohtutäituri vaidlustatud otsuse, jäävad nii esimese kui teise astme kohtus kantud menetluskulud kohtutäituri kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm
Reet Allikvere
Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.