Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 13.12.2013 esitas OÜ Finants Inkasso (hageja) hagi ja 16.01.2014 hagi täpsustuse PA (kostja) vastu lepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 1196, 49 eurot, sissenõutavaks muutnud viivise 229, 05 eurot ning viivise põhivõlalt seadusjärgses määras alates 14.12.2013 kuni nõude täitmiseni, ühtlasi palus hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 10.10.2006 MTÜ A ja kostja vahel leping, mille kohaselt kohustus MTÜ A võimaldama kostja tütrele põhihariduse omandamist ning hageja kohustus selle eest tasuma õppemaksu. Kostja on alates 08.03.2010 – 14.06.2012 jätnud tasumata arveid 1196, 49 euro ulatuses. Kostja on arvete tasumisega viivituses perioodil 08.03.2010–13.12.2013. 11.11.2013 loovutas MTÜ A lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale ning teatas sellest kostjale. Kostja vastuväited Kostja võttis hagi õigeks. Võlgnevus tekkis mitmete isiklike probleemide tõttu. Menetluse edasine käik Kohus andis pooltele tähtaja kuni 10.03.2013 kompromissi saavutamiseks. 17.03.2014 teatas hageja kohtule, et pooled ei ole kompromissi osas kokkuleppele jõudnud ja palus kohtul asjas otsuse teha. Hageja märkis, et pooltel on muuhulgas võimalik kohtuotsusest tuleneva võlgnevuse tasumine ajatada nii kohtuväliselt kui täitemenetluses. 25.03.2014 esitas kohus hagejale menetluskulude nimekirja päringu, juhtides tähelepanu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg-s 6 sätestatule, mille kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 26.03.2014 esitas hageja menetluskulude nimekirja, millega palus kostjalt menetluskuludena välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 175 eurot ja lepingulise esindaja tasu 250 eurot, millele lisandub käibemaks 50 eurot, kokku 475 eurot. Hageja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane. 28.03.2014 esitas kostja vastuväite hageja menetluskulude nimekirjale. Kostja tunnistas hagi koheselt ja esitas kohtule ja hagejale taotluse läbirääkimisteks ja kokkuleppe sõlmimiseks, kuid hageja esindaja sellele ei reageerinud ega võtnud kostjaga ühendust. Kostja proovis hageja esindajaga ühendust saada 10.02.2014, kuid hageja esindaja ei viibinud sel ajal Eestis. Pärast Eestisse naasmist ei võtnud hageja esindaja kostjaga ühendust ega pakkunud võimalust läbirääkimisteks. Kostja palus jätta hageja menetluskulud hageja kanda ning teatas, et ei esita taotlust õigusabikulude hagejalt väljamõistmiseks. Esimese astme kohtu lahend Harju Maakohtu 31.03.2014 otsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 1196, 49 eurot, viivis 229, 05 eurot ja viivis põhinõudelt 1196, 49 eurolt seadusjärgses määras alates 14.12.2013 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Maakohus leidis, et hageja ei ole hagiavalduses ega menetluskulude nimekirjas esitanud asjaolusid või tõendeid, millest lähtuvalt oleks põhjust arvata, et kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seetõttu, tulenevalt TsMS § 168 lg-st 6, jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendus

Hageja palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha asjas uus otsus, millega jätta menetluskulud kostja kanda või alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus on rikkunud TsMS §-i 436 ja §-i 442. Kohus ei ole selgitanud ega põhjendanud, miks ta leidis, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta on menetluskulude jaotuse osas arvestanud kostja paljasõnalisi ütlusi. Kostja oli teadlik oma võlgnevusest ja selle sissenõutavaks muutumisest. Kostja ei ole võlgnevust hagejale tasunud ei enne kohtumenetlust ega menetluse ajal ega ole ka esitanud ühtegi sisulist kompromissiettepanekut. Järelikult ei olnud hagejal võimalik muud moodi oma nõuet maksma panna kui esitada hagi kohtusse täitedokumendi saamiseks. Sellest järelduvalt on kostja andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus on lähtunud kostja väitest, et ta on proovinud läbi rääkida esialgse võlausaldajaga MTÜ-ga A, kuid viimane on keeldunud osalise tasumise ettepanekust. Hageja leiab, et see väide on paljasõnaline, põhistamata ja väär. Esialgne võlausaldaja on hagejale teatanud, et tegelikkuses selliseid sisulisi läbirääkimisi ei toimunud. Hageja märgib, et pärast kostja 28.03.2014 esitatud vastuväidet menetluskulude taotluse kohta ei ole hageja saanud võimalust kostja vastuväited ümber lükata, kuna 28.03.2014 dokumenti ei ole kohtu poolt hagejale edastatud ega antud tähtaega kostja väidete ümberlükkamiseks. Seega lisab hageja kaebusele kostjale saadetud 08.08.2013 hagihoiatuse ning palub võtta nimetatud dokumendi toimikusse ja anda hagi esitamise osas hinnang kostja käitumisele. Kostja seisukoht apellatsioonkaebuse suhtes Toimiku materjali kohaselt on kostja apellatsioonkaebuse kätte saanud 26.06.2014 (tl 133). Kostja apellatsioonkaebusele tähtaegselt ei vastanud. Ringkonnakohtu ametnik on kostjaga mitmel korral võtnud ühendust telefoni teel ja palunud apellatsioonkaebusele vastata, kuid kostja ei ole seda senini teinud. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav otsus tuleb menetluskulude jaotuse osas tühistada. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 teeb kohus tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud kostja kanda ning tulenevalt TsMS § 1741 lg-st 1 mõistab hageja kulud kostjalt välja. Kuna tsiviilasja materjalist nähtuvalt ei edastatud hagejale kostja 28.03.2014 menetlusdokumenti vastuväidetega hageja menetluskulude väljamõistmise taotlusele ja nimekirjale ega võimaldatud hagejal nimetatud dokumendi suhtes oma seisukohta väljendada, peab ringkonnakohus põhjendatuks võtta asja materjali juurde apellatsioonkaebusele lisatud tõendi – 08.08.2013 hagihoiatuse (CKE Inkasso kui MTÜ A käsunditäitja kiri kostjale võla tasumise nõudega). Tõendi tähtkirja saatmise kohta jätab kohus vastu võtmata, sest sellest ei nähtu tõendi seost eelnimetatud hoiatusega (kiri postitatud küll kostja aadressil, kuid alles 21.11.2013, kusjuures kirja saatjat ei ole võimalik tuvastada). Menetluskulude jaotust hagimenetluses reguleerib üldnormina TsMS § 162, mille lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Praegusel juhul tegi esimese astme kohus õigeksvõtul põhineva otsuse, mis andis võimaluse jätta teatud asjaolude esinemisel menetluskulud selle poole kanda, kelle kasuks otsus tehti. Maakohus ongi kohaldanud üldisest põhimõttest erinevat normi, s.o TsMS § 168 lg-t 6, mille kohaselt kannab hageja menetluskulud

ise, kui kostja võtab kohe hagi õigeks ning kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud asjas võttis kostja küll hagi õigeks, kuid kohtu ette toodud asjaolud ei võimalda järeldada, et kostja ei andnud hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks. Toimikust nähtuvalt ei väitnud oma esimeses vastuses seda ka kosja ise, tuues küll välja mitmeid põhjuseid võlgnevuse tekkimise kohta. Maakohtul ei olnud alust jätta arvestamata asjaolu, et lepingust tulenev kostja võlgnevus MTÜ A ees on tekkinud pika perioodi kestel, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et kostjal oleks olnud põhjust arvata, nagu ta ühe asjaoluna märkis, et tema kohustuse täidab lapse ema. Pealegi ei ole kaevatavast kohtuotsusest võimalik aru saada, mida kohus võis pidada silmas selle all, et kostja ei andnud hagejale põhjust kohtusse pöörduda. Kolleegium nõustub hagejaga, et kuna kostja oma kohustust vabatahtlikult ei täitnud, ei olnud hagejal, vältimaks nõude aegumist, muud võimalust kui pöörduda hagiga kohtusse. See, kas hageja oli enne hagi esitamist kostjat sellest hoiatanud või mitte, ei oma asjas tähtsust. Seetõttu ei oma ka tähtsust kaebusele lisatud hagihoiatuse kostjani jõudmine, samas ei ole kostja ka väitnud, et ta ei ole hoiatust kätte saanud (kostja ei kasutanud võimalust esitada kaebusele vastuväiteid). Eeltoodu tõttu ei ole alust kohaldada TsMS § 168 lg-s 6 sätestatut, vaid menetluskulud tuleb jaotada menetlusosaliste vahel TsMS § 162 lg 1 alusel. Kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 1741 lg 1). Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on ta teinud kulutusi riigilõivu tasumisele 175 eurot ning õigusabile 250 eurot (lisandub käibemaks 50 eurot). Õigusabi osutamiseks on kulunud 2,5 tundi arvestusega 100 eurot tund (lisandub käibemaks): hageja lepinguline esindaja on koostanud hagiavalduse, millele kulus 1,5 tundi, kostja vastusega tutvumisele ja vastuse koostamisele kulus 1 tund. Ringkonnakohtul ei ole põhjust kahelda nimetatud töömahu vajalikkuses ja põhjendatuses. Seega tuleb kostjalt hageja taotletud menetluskulud välja mõista, kusjuures õigusabikulule lisandub käibemaks. Hageja on vastavalt TsMS § 174 lg-le 6 kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa ka muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse ja muudab menetluskulude jaotust, jätab ta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kaebuse esitamisel liigselt tasutud riigilõivu on hagejal õigus saada vastava taotluse esitamisel tagasi (TsMS § 150 lg 1 p 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Ü. Jänes

(allkirjastatud digitaalselt) I. Nõmm

(allkirjastatud digitaalselt) I. Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.