Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2014.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-52335
Tsiviilasi
XXX hagi XXX vastu kahju nõudes
39 808,30 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: XXX(isikukood XXX, XXX); esindajad Hageja lepingulised esindajad: Danil Lipatov ja Oksana Smirnova (Progressor Õigusbüroo OÜ, Endla 4, 10142 Tallinn, e-post: [email protected]; [email protected]); Tsiviilasja hind
Kostja: XXX(isikukood XXX, XXX, telefon XXX, e-post: XXX). Kohtuistungi toimumise aeg 08.09.2014 Hageja lepinguline esindaja: Danil Lipatov; Kohtuistungil osalesid Hageja lepinguline esindaja: Oksana Smirnova; Kostja: XXX.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt XXX`ilt (isikukood XXX) hageja XXX(isikukood XXX) kasuks välja 37 100 (kolmkümmend seitse tuhat ükssada) eurot.
3.Mõista kostjalt XXX`ilt (isikukood XXX) hageja XXX(isikukood XXX) kasuks välja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude summalt 37 100 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täieliku täitmiseni. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt XXX`ilt riigituludesse välja 850 (kaheksasada viiskümmend) eurot, mille tasumisest riigilõivuna oli hageja hagiavalduse esitamisel menetlusabi korras vabastatud.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sai hageja 3. märtsil 2004.a korteriomandi, asukohaga XXX, Tallinn, ainuomanikuks. Vastav kanne oli tehtud Harju Maakohtu kinnistu registriosakonnas 27.04.2004.a. Seoses töö otsimise ja perekondlike suhetega viibib hageja rohkem Venemaal, ema ja õe pere juures. 16.05.2011.a sai hageja teada oma tuttavatelt, et temale kuuluvas korteris elavad võõrad isikud. See oli hageja jaoks taielik üllatus.
2.Hageja võttis viivitamatult telefoni teel ühendust isikutega, kes viibisid tema korteris. Nendeks isikuteks olid XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX), kes selgitasid hagejale, et ostsid korteri maaklerina tegutsenud kostjalt. Hageja võttis ühendust kostjaga. Kostja selgitas hagejale, et tema poole pöördus korteri müügiks telefoni teel inimene, kelle nime keeldus kostja avaldamast. See inimene esitas kostjale notariaalselt tõestatud volikirja, mille kohaselt on hageja palunud kostjal müüa hageja omandis oleva korteri. Maakleri sõnul oli volitus koostatud Moskvas, tõlgitud eesti keelde ja tõlge oli kinnitatud notariaalselt Eestis. Hageja võttis ühendust notariga Moskvas, kelleks oli Galina Sivakova, aadressil Moskva, Kuznetski most 21/5, kontor nr.2048. Notar ütles hagejale, et ta ei ole sel päeval sellist volitust koostanud ega tõestanud.
3.Hagejale kuuluv korteriomand aadressil XXXoli müüdi 33900 euro eest ja vastav ostumüügileping oli tõestatud notariaalselt 20.04.2011.a. 23.05.2011.a oli sama võltsitud volikirja abil kostja vahendusel müüdud hagejale kuuluv liikmelisus hooneühistus 3200 euro eest. Tegelikult hageja ei müünud antud korteriomandit ega liikmelisust, ei koostanud maaklerilepingut kostjaga kinnisvara müümiseks ega teinud mingit volitust Moskvas ega mujal. Hageja ei kavatsenud oma korteriomandit ega garaaži müüa.
4.2011.a juunis pöördus hageja avaldusega Politsei- ja Piirivalveametisse kriminaalasja algatamiseks kelmuse koosseisu järgi. Antud avalduse alusel alustati kriminaalasi nr 11230107699 KarS §-de 344, 345 ja 209 tunnustel.
5.Hageja viitas VÕS §-le 1027 ning § 1037 lõikele 1. VÕS § 1037 lg 1 mõtte kohaselt peab rikkuja omastama vara kannatanu arvel, st saama vara, mida õiguse kohaselt oleks pidanud saama kannatanu. Arvestades eelöeldut, moodustab kostja poolt hageja arvelt alusetult saadud summa 33900 eurot + 3200 eurot = 37100 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista 37100 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras summalt 37 100 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
6.14.11.2013.a hageja täiendas oma hagiavaldust ja selgitas, et hagi hind on 39 808,30 eurot. Hageja esitas kohtule Moskva linna notari Galina Sivakova seletuskirja võltsitud volikirja kohta.
Alustatud kriminaalmenetluse raames andis Moskva linna notari Galina Sivakova tunnistajana ütlusi, mis olid kirjalikult fikseeritud ja lisatud kriminaalasja toimiku materjalide juurde. Notar Galina Sivakova kinnitas, et 04.04.2011.a volikiri registrinumbriga 1д-424 ei olnud antud notari poolt tõestatud. Notar Galina Sivakova kinnitas samuti, et kostjal oli temaga kirjavahetus volikirja koostamise küsimustes. Seega kostja oli teadlik notariaalse volikirja koostamise detailidest Moskvas. Kostja poolt või kostja vahendusel võltsiti volikiri ja sellega müüdi hagejale kuuluv vara.
7.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võiksid välistada tema vastutuse hageja ees. Hageja ei ole oma vara müümiseks andnud mingit nõusolekut. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks saadud raha üleandmist hagejale. Enamik kostja vastuväiteid on asjakohatud.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.Kostja vaidles vastu kõigile hagiavalduses esitatud nõuetele. Hagiavalduse esitamise ajaks olid hagejale teada kriminaalmenetluse materjalid ning järelikult olid hagejale teada ka kostja ütlused. Enne kostja kutsumist Põhja Prefektuuri kriminaalbüroosse tunnistuste andmiseks ei olnud kostjale teada, et 04.04.2011.a kageja poolt kostjale antud volikiri võib olla kehtetu. Volikiri saadeti kostjale Moskvast rongi vagunisaatjaga ning sellest teatas kostjale hageja isa XXX. Umbes 15.-16. juunil 2011. aastal andis kostja abikaasa XXX hageja isale XXX üle kostja poolt korteriomandi ja hooneühistu liikmelisuse müügist saadud sularaha.
9.Hageja isa XXX on kostja abikaasa XXX onu. Hageja isa XXX valdas koos oma abikaasa XXX korterit asukohaga XXX enne maa erastamist. Maa erastamise perioodil otsustasid hageja vanemad kolida alaliselt elama Venemaale ja kirjutasid avalduse korteri erastamiseks hagejale. Mõne aja pärast kolis hageja samuti Venemaale elama. Hageja isa XXX käis mitu korda Tallinnas ja külastas kostja perekonda. XXX avaldas, et hageja soovib müüa korterit ja garaaži.
10.Volituse teksti näidiseks (mis oleks sobinud Eesti notaritele tehingute tegemiseks) andis kostja XXX ühe koopia volitusest, mis oli kostjale varem antud XXX poolt. Volikirja tekst oli kooskõlastatud Venemaa notariga ja oli sobilik tehingute teostamiseks Eestis. Antud asjaolu selgitab XXX ja hageja poolt välja antud volikirjade sarnasust.
11.Hageja isa XXX poolt Moskva-Tallinn rongi vagunisaatjaga saadetud volikirja ja XXX poolt saadetud hageja abielulahutuse tunnistuse andis kostja notar Evelyn Rootsile. Kostjal ja notaril puudus alus seada kahtluse alla hageja poolt 04.04.2011. aastal välja antud volikirja. Korteriomandi ja garaaži müügitehingute teostamise hetkel ja nende tehingute alusel XXX raha üleandmisel ei teadnud kostja ega pidanud teadma oma õigustatuse puudumisest. Kostjal ei ole VÕS § 1038 alusel kohustust hüvitada hagejale müüdud vara väärtust.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele.
13.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hagejale kuulus Tallinnas korteriomand asukohaga XXX; 2) hagejale kuulus Tallinnas liikmelisus hooneühistus, mille reaalosaks oli garaažiboks nr 4445 aadressil XXX;
3) hageja elukoht on Venemaal; 4) kostja sõlmis hageja esindajana 20.04.2011.a notariaalselt tõestatud tehingu XXX korteriomandi võõrandamiseks ning kostja pangakontole kanti korteri omandanud isikute poolt tasutud korteri ostuhind; 5) kostja sõlmis hageja esindajana 23.05.2011.a notariaalselt tõestatud lepingu hooneühistu liikmelisuse võõrandamiseks ning kostja sai endale hooneühistu liikmelisuse omandamise eest tasutud rahasumma; 6) kostja poolt hageja esindajana tehtud tehingute volikiri oli võltsitud; 7) hageja ei ole ilma tema nõusolekuta tehtud notariaalselt tõestatud võõrandamistehinguid vaidlustanud.
14.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostja peab hagejale hüvitama summad, millised ta sai enda valdusesse seoses korteriomandi ja hooneühistu liikmelisuse võõrandamisega.
15.TsÜS § 129 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Antud sätte kohaselt on esindusõiguseta isikuks on selline isik, kes teeb tehingu teise isiku nimel ega oma üldse esindusõigust. TsÜS § 114 lg 1 sätestab, et kui õigustamata isik on eset käsutanud, on käsutus kehtiv, kui selleks oli õigustatud isiku eelnev nõusolek. Antud asjas ei vaidle pooled selle üle, et notariaalselt tõestatud vara võõrandamise tehingute tegemiseks hageja eelnevat nõusolekut ei olnud.
16.VÕS § 1037 lg 1 näeb ette, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Antud nõude esitamise eelduseks on, et üks isik on pannud toime teisele isikule kuuluva õiguse rikkumise vastava õiguse käsutamise teel ilma õigustatud isiku nõusolekuta ning on selle tulemusena on ta rikastunud ehk on midagi omandanud. Omandi puhul saab juttu olla teise isiku omandiõiguse rikkumisest. VÕS § 1037 lõikes 1 toodud nõude esitamiseks ei ole rikkuja süü olemasolu vajalik ehk rikkuja ei pea teadma, et ta rikub omapoolse toiminguga teisele isikule kuuluvat õigust.
17.VÕS § 1037 lg 2 näeb erinormina ette, et kui õigustatud isiku omandi või muu õiguse rikkumine seisneb selle käsutamises rikkuja poolt, võib õigustatud isik käsutustehingu kehtetuse korral nõuda rikkujalt saadu hariliku väärtuse hüvitamist juhul, kui ta kiidab käsutustehingu vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 114 lõikes 2 sätestatule heaks. Antud juhul ei vaidle pooled selle üle, et hageja ei ole vaidlustanud ilma tema nõusolekuta teostatud notariaalselt tõestatud tehinguid ning sisuliselt on hageja käsutustehingud heaks kiitnud. Tehingu heakskiitmisel kaotab õigustatud isik oma omandiõiguse võõrandatud esemele, omandab aga nõude alusetu rikastumise osas rikkuja vastu. Antud juhul on hageja kaotanud oma omandiõiguse korteriomandile ja hooneühistu liikmelisusele ega ole esitanud tehingute teistele pooltele nõudeid oma omandi tagasisaamiseks.
18.Kostja on käesolevas vaidluses tuginenud VÕS §-le 1038. VÕS § 1038 sätestab, et rikkujal, kes ei teadnud oma õigustatuse puudumisest ega pidanudki sellest teadma, ei ole VÕS § 1037 lõigetes 1 ja 4 sätestatud kohustusi niivõrd, kuivõrd ta ei ole rikkumise teel saadu väärtuse ulatuses enam rikastunud ajal, mil ta enda vastu nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Rikastumise ulatuse kindlaksmääramisel ei võeta arvesse saadu omandamiseks tehtud kulutusi.
19.Kostja väitis 23.04.2014.a eelistungil (toimiku lk 140, pöördel), et ta sai oma kontole korteriomandi müügist saadud summa ning andis selle üle hageja isale 2011.a mais või juunis. Varasemalt oli kostja menetluse käigus väitnud, et andis raha üle oma abikaasale, kes omakorda
andis saadud summad üle hageja isale. Seega väitis kostja, et ta ei olnud enam alusetult rikastunud ajal, mil ta hageja nõudest teada sai.
20.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja XXX nimel on 04.04.2011.a Moskva notari Galina Sivakova juures allkirjastatud volikiri (toimiku lk 11, tõlge eesti keelde, lk 12-13), millega hageja on väidetavalt volitanud kostjat müüma omal äranägemisel määratud hinnaga ja tingimustel XXX, Tallinnas asuva korteri ning garaažiboksi number 445, neljandal korrusel aadressil XXX, Tallinn.
21.Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo 23.08.2011.a teatise kohaselt (toimiku lk 26, tõlge eesti keelde, lk 76) alustati 09.06.2011.a hageja avalduse alusel kriminaalmenetlus põhjusel, et hagejale kuulunud korter ja garaažiboks olid müüdud võltsitud volikirja alusel. Tunnistajana üle kuulatud notar Galina Sivakova andis kriminaalmenetluses ütlusi ning avaldas (toimiku lk 74, tõlge eesti keelde, lk 75), et ta ei ole tõestanud 04.04.2011.a Aleksander Samoilovi volikirja XXX . Sama registrinumbri all ehk numbriga 1d-424 oli tehtud teine notariaalne toiming ning mitte 04.04.2011.a, vaid 16.02.2011.a. Hagejat ja kostjat notar isiklikult ei tundnud, kuid väitis, et kostja pidas temaga kirjavahetust 2010.a novembris, kooskõlastades volikirja teksti ja oma isikuandmed ühe teise isiku esindajana. Jutt käis volikirja väljastamisest korteri ostmiseks Eestis. Võltsitud volikirja tekst ühtib notari poolt varem koostatud volikirja tekstiga. Varasem volikiri oli koostatud XXX poolt. Seega ei ole hageja andnud kostjale volitust oma vara võõrandamiseks ning sisuliselt pooled ka selle üle ei vaidle.
22.Kostja on hageja esindajana sõlminud XXX ja XXX 20.04.2011.a notariaalselt tõestatud korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu (toimiku lk 14-22), millega võõrandati hagejale kuulunud korteriomand XXX. Lepingu punkti 2.1. järgi oli korteri müügihind 33 900 eurot, mis sama lepingu punkti 2.2. järgi pidi ostjate poolt olema kantud kostja pangakontole.
23.23.05.2011.a sõlmis kostja hageja esindajaga notariaalselt tõestatud hooneühistu liikmelisuse müügilepingu (toimiku lk 23-25), millega ta võõrandas XXX XXX Garaažiühistu liikmelisuse, mis andis liikmelisuse omanikule õiguse kasutada garaažiboksi nr 4445 suurusega 19 m2. Garaažiboks müüdi 3200 euro eest, milline summa tasuti kostjale sularahas. Summa kättesaamist kinnitas kostja lepingu punktis 2.1.
24.Kostja konto väljavõttest (toimiku lk 145) nähtub, et 20.04.2011.a laekus kostjale notarilt 33 900 eurot, selgitusega „XXX/XXX– korter nr 3 hoones nr 1 (XXX) vastavalt 20.04.2011.a sõlmitud tehingutele ATR 1107 ja 1109“. 21.04.2011.a võeti kostja kontolt 500 euro suuruste väljavõtetena kokku 2000 eurot ning 26.04.2011.a 31 900 eurot. Seega nähtub konto väljavõttest, et kostja võttis sularahana 2011.a aprillis välja summa, mis oli talle korteriomandi müügi eest laekunud. Mida kostja välja võetud summaga tegi, konto väljavõttest järeldada ei saa. Samuti ei nähtu konto väljavõttest, mida tegi hageja hooneühistu liikmelisuse müügist saadud summaga.
25.Tunnistajana üle kuulatud kostja abikaasa XXX(kohtu 08.09.2014.a istung, toimiku lk 153) avaldas, et hageja on tema onupoeg ning hageja isa XXX on tema onu. Tunnistaja väitis, et temale teadaolevalt kuulus vaidlusalune korter XXX, kes oli selle ostnud äri ajamiseks ning kellel oli seal kontor. XXX käis kostjal ja tema abikaasal külas ning küsis, millised on võimalused korteri müümiseks. See jutuajamine toimus 2011.a. Tunnistaja tegi talle ettepaneku võtta ühendust oma abikaasa ehk kostjaga, kes pidas XXX ise ühendust. Tunnistaja kinnitas kohtu korduvatele küsimustele vastates, et rohkem ta vaidlusalustest tehingutest midagi ei tea. Tunnistaja ei avaldanud kohtule, et ta oleks viibinud XXX raha üleandmise juures või et ta ise oleks andnud hagejale või hageja isale üle tehingutest saadud summasid.
26.Tunnistajana üle kuulatud XXX (kohtu 08.09.2014.a istung, toimiku lk 153 pöördel) kinnitas, et hageja on tema poeg ning korter XXX kuulus algusest peale tema pojale. Tunnistaja
eitas kostja poole pöördumist korteri müümiseks. Tunnistaja eitas kostjale volikirja või muude dokumentide saatmist. Tunnistaja eitas korteri müügi eest raha saamist ning väitis, et ta ei olnud asjaga üldse kursis ning sai korteri müügi asjaoludest teada alles Venemaa politseilt. Notar Galina Sivakova oli tunnistajale tundmatu isik.
27.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud korteriomandi ja hooneühistu liikmelisuse müügist saadud summade üleandmist hagejale või hageja isale. Seega oli kostja jätkuvalt alusetult rikastunud ajal, mil ta hageja nõudest teada sai ning kostja oli alusetult rikastunud ka hagiavalduse esitamise ajal. Kostjal tuleb hüvitada hagejale viimase õiguste rikkumise teel saadu väärtuse ehk summad, millised kostja sai enda valdusesse notariaalselt tõestatud tehingute alusel, milliste teostamiseks hageja nimel kostjal õigustus puudus. Kostja väidetav süü puudumine hageja õiguste rikkumisel ei oma VÕS § 1037 kohaldamisel õiguslikku tähendust. Eeltoodust lähtudes kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista korteriomandi võõrandamisel saadud 33900 eurot ning hooneühistu liikmelisuse võõrandamisel saadud 3200 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 37100 eurot.
28.Lisaks põhinõudele esitas hageja viivisenõude. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS§ 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
29.Hageja palus kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras summalt 37 100 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude summalt 37 100 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täieliku rahuldamiseni.
30.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb kulud jätta hageja kanda. Kohus tegi 20.11.2013.a määruse, millega ta määras hagejale menetlusabi menetluskulude kandmisel ja vabastas hageja riigilõivu 850 euro tasumise kohustusest hagiavalduse esitamisel.
31.TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Kuivõrd kohus rahuldas hagi täielikult, tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista 850 eurot ehk summa, mille tasumisest riigilõivuna oli hageja menetlusabi korras hagiavalduse esitamisel vabastatud.
32.Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.