OÜ Alumiinid hagi AS Windoor vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. aprilli 2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3059,24 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Windoor apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Alumiinid (registrikood 11290751), lepinguline esindaja Olga Vijard, seaduslik esindaja Andres Saamot Kostja: AS Windoor (registrikood 10506628), lepinguline esindaja advokaat Kristjan Tamm
Kohtuistungi toimumise aeg
16. september 2014, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 29. aprilli 2014 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta kostja, AS Windoor kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Alumiinid esitas 14.11.2012 Harju Maakohtule hagi AS Windoor vastu põhivõla 2675,27 euro, seisuga 14.11.2012 viivise 169,95 euro ja alates 15.11.2012 viivise 0,02% päevas põhivõlgnevuselt kuni põhivõla tasumiseni saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2011.a juulis suulise töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja paigaldama Soome Vabariigis objektil Kauniinilmankuja (objekt 1) ja objektil Kotisaarenkatu (objekt 2) asuvatele hoonetele kostja poolt soetatud ja kostja juhistest lähtuvalt avatäited (aknad) ja akende plekid. Kostja pidi hagejale tasuma tööde eest arvete alusel. Kostja on tasunud hagejale kõik objektiga 1 seotud hageja poolt väljastatud arved. Tasumata on objektil 2 tehtud tööde eest 15.12.2011 esitatud arve nr 31 summas 2428,80 eurot tasumistähtajaga 31.12.2011 ja 01.01.2012 esitatud arve nr 32 summas 246,47 eurot tasumistähtajaga 15.01.2012.
3.Hageja tegutses kostja juhistest lähtuvalt ja paigaldas objektidele kostja poolt muretsetud aknad ja aknaplekid. Hageja teavitas kostjat korduvalt, et viimase tellitud ja tarnitud aknaplekid kummalgi objektil ei vasta nõuetele, need ei ole sobivad ja tuleb tellida uued.
4.Objekti 2 osas leppisid pooled kokku akende paigalduse hinnaks 27 eurot/m2 + käibemaks. 16.12.2011 kirjaga kinnitas kostja esindaja hageja poolt objektil teostatud tööde mahu ja tasumisele kuuluva summa. Teostatud tööde mahuks oli 76,10 m2, millest tulenevalt kujunes töötasuks 2054,70 eurot + käibemaks. 16.12.2011 kirjas palus kostja hagejat, et hageja esitaks teostatud akende paigalduse eest arve summas 1848,47 eurot + käibemaks, arvestades enda arvutuste tulemusena tasumisele kuuluvast summast 2053,85 eurot maha 10% (205,39 eurot) garantiirahaks ja aknaplekkide vahetuste eest arve summas 175,50 eurot + käibemaks. Hageja edastas kostjale 15.12.2011 arve nr 31 summas 2428,80 eurot (akende paigaldus 1848,50 eurot, millele lisandub käibemaks + uute siseplekkide paigaldus 175,50 eurot, millele lisandub käibemaks). Kostja heakskiidul väljastas hageja kostjale ka 01.01.2012 arve nr 32 summas 246,47 eurot (akende paigalduse lõppsumma). Kostja ei ole neid arveid vaatamata korduvatele meeldetuletustele tasunud. Hageja on arvestanud tasumata arvetelt viivist 0,2% päevas seisuga 14.11.2012 kokku 169,95 eurot.
5.Hageja ei ole saanud kostjalt 02.05.2012 tasaarvestusavaldust ega arvet nr M00134. Hageja lõpetas objekti 1 töödega 2011.a novembris ja esitas kostjale arve. Kostja vaatas objekti üle ja tasus 23.11.2011 arve. Kostja ei esitanud hagejale pretensioone tehtud tööde kohta. Objekti 2 töödega lõpetas hageja 2011.a detsembri alguses ja kostja tasus tööde eest osaliselt. Pärast tööde lõpetamist ei esitanud kostja hagejale ühtegi pretensiooni ning alles 02.03.2012 e-kirjas teavitas puudustest ja sellest, et need oli kõrvaldanud kolmas isik. Hageja vastas kirjale, et probleemid materjalide paigalduses olid tingitud kostja tarnitud materjali ebasobivusest ja kostja valedest juhistest.
6.Kostja ei teavitanud hagejat tööde lepingutingimustele mittevastavusest, ei nõudnud tööde parandamist, ei esitanud rahalist nõuet ega tasaarvestusavaldust, seega ei ole viited tasaarvestamisele ja tasumisest keeldumisele asjakohased. Samadel põhjustel ei saa kõne alla tulla ka protsessuaalne tasaarvestus. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja teostas hageja arve nr 31 osas tasaarvestuse 02.05.2012 esitatud avalduse alusel. Kostja tasaarvestas hageja arvest nr 31 tuleneva nõude omapoolsest arvest nr M00134 tuleneva nõudega hageja vastu, pärast mida jäi hageja võlgnevuseks kostja ees 420 eurot. Arve nr M00134 edastas kostja hagejale parandustööde eest, mida kostja oli sunnitud teostama hageja töös esinenud puuduste likvideerimiseks. Ehituse peatöövõtja ei võtnud hagejalt kui fassaaditööde töövõtjalt kostja poolt paigaldatud fassaadide pleki- ja lõpetustöid vastu ning laskis need ümber teha. Parandustööde koosseisu ja maksumuse kujundamist selgitas kostja hagejale 02.03.2012. Kostja oli õigustatud keelduma hagejale võlgnetava summa maksmisest kuni nõuete tasaarvestuseni.
8.Kõik kostja poolt hagejale tarnitud materjalid olid kvaliteetsed ja nõuetekohased. Puudused olid tingitud plekitööde vormistusvigadest (nurkades ei ole otsad kokku aetud, liitekohad on jäetud silikoonimata jms), mis ei saa olla tingitud tarnitud materjalide puudustest. Isegi juhul, kui kostja oleks tarninud hagejale töö teostamiseks mittesobivaid plekke, oleks hageja kui töövõtja pidanud piisavalt kontrollima ning veenduma nende sobivuses nõuetekohase töö resultaadi saavutamiseks. Vajadusel oleks hageja pidanud materjalidega kaasnevatest riskidest kostjat teavitama, mida hageja teinud ei ole.
9.Kostja ei andnud hagejale juhiseid ebakvaliteetse töö teostamiseks. Isegi juhul, kui kostja oleks andnud hagejale juhiseid, mis oleks võinud ohtu seada töö kvaliteedi, siis oleks hageja vastutusest vabanemiseks pidanud kostja vastavat juhist piisavalt kontrollima ning vajadusel kaasnevatest riskidest teavitama, mida hageja teinud ei ole. Lisaks kujutab hageja töö endast ehitusnormide rikkumist, kuna teostatud plekitööde liited ei olnud veekindlad ja olid ebaesteetilised. Soome Vabariigis kehtiva ehitusnormistiku „Talonrakennusteollisuus Ry ja Rakennus-tietosäätiö RTS“ ptk 32 „Metalliovi- ja ikkunatyö“ lk 115 kohaselt ei tohi uste ja akende ümbruse vormistuses esineda liitekohtades avatäite väljanägemist häirivaid pragusid ja ebatasasusi. Käesoleval juhul ei olnud akende ja fassaadide ümbrused vormistatud korrektselt, lõpetusplekkide liitekohtades esinesid praod ja liitekohad ei jooksnud omavahel kokku. Seega rikkus hageja Soomes kehtinud ehitusstandardit.
10.Kostja tasaarvestas ka oma nõude jäägi hageja vastu summas 420 eurot, mis jäi üle pärast kostja poolt 02.05.2012 teostatud tasaarvestust ja hageja arvest nr 32 tuleneva kohustuse summas 246,47 eurot, pärast mida võlgnes hageja kostjale 173,53 eurot. Kostja oli õigustatud keelduma hageja arve nr 32 maksmisest, kuivõrd hagejal oli kostja ees likvideerimata võlgnevus. Seega ei ole põhjendatud ka hageja arve nr 32 tasaarvestamise eelse aja eest hageja viivisenõue.
11.Kostja objektijuht VZ kontrollis koheselt pärast tööde valmimist hageja töö üle, juhtis hageja tähelepanu töös esinevatele puudustele ja nõudis nende likvideerimist. Hageja puudusi ei kõrvaldanud ja hakkas vältima VZ vastavaid küsimusi.
12.Vaidlusaluse ehitusobjekti eripära tõttu ei olnud võimalik enne raamide paigaldamist aknaplekke mõõta. Fassaadikivide ladumine oli just lõppenud ning plekkide sügavusmõõt ja kõrgusmõõt sõltusid kivide asukohast akende suhtes. Seestpoolt sõltus plekkide mõõt sellest, kuidas aken oli paigaldatud aknapale suhtes. Hageja kui fassaadide faktiline paigaldaja pidi andma õiged mõõdud, et aknaplekid sobiksid nii
seest- kui väljastpoolt. Hageja mõõtmised olid aga ebakorrektsed ning lõpetusplekkide paigaldust ei õnnestunud hagejal seetõttu nõuetekohaselt teostada.
13.Lõpetusplekkide mõõdud võttis hageja ja edastas need kostjale plekkide toomiseks. Isegi juhul kui lõpetusplekid või muu materjal oleks lähtuvalt kostjast tellitud valesti, siis hageja kui professionaalne fassaadipaigaldaja oleks plekkide vastuvõtmisel pidanud kontrollima tarnitud materjalide sobivust enne nende paigaldust. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
14.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
15.Vaidlust ei ole selle üle, et 2011.a juulis sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja paigaldama Soome Vabariigis objektidel Kauniinilmankuja (objekt 1) ja Kotisaarenkatu (objekt 2) asuvatele hoonetele avatäited (aknad) ja akende plekid; hageja lõpetas objektil 1 tööd 2011.a novembris ja esitas kostjale 17.11.2011 arve nr 27, milline on kostja poolt tasutud 23.11.2011; hageja lõpetas objektil 2 tööd 2011.a detsembris ja esitas kostjale 15.12.2011 arve nr 31 summas 2428,80 eurot ja 01.01.2012 arve nr 32 summas 246,47 eurot; kostja ei ole hagejale arveid nr 31 ja 32 tasunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja oli õigustatud keelduma arvete nr 31 ja nr 32 tasumisest ja kas hageja nõue on lõppenud kostja poolse tasaarvestusega.
16.Tõenditest nähtuvalt andis materjalid, joonised ja juhised hagejale kostja. Kauniinilmankuja objektil teostatud tööde osas kostja pretensioone ei esitanud. Tunnistaja RB ütlustega on tõendatud, et ta viibis objektil ja vaatas tööd üle. Seega tuleb lugeda, et kostja on tööd Kauniinilmankuja objektil vastu võtnud.
17.Kotinsaarenkatu tööde eest esitas hageja kostjale 21.11.2011 arve nr 28 ja aruande konkreetsete tööde kohta, millist hageja muutis kostja palvel. Kostja tasus arve osaliselt ning esitas 14.12.2011 hagejale omapoolsed arvutused ja palus saata arve. 15.12.2011 täpsustas kostja oma arvutusi ja palus saata arve summale 1848,47 eurot, vähendades seda 10% ehk püstakute paigalduse maksumuse võrra, milles pooled kokku leppinud ei olnud. 18.12.2011 edastas hageja kostjale temaga kooskõlastatult arve nr 31, mis sisaldas kokkulepitud summat 1848,50 eurot ning plekivahetust 175,50 eurot. 01.01.2012 esitas hageja kostjale arve nr 32 summas 205,39 eurot selle 10% osas, mille mahaarvamises ei olnud pooled kokku leppinud. Kostja arveid ei tasunud ning pretensioone ei esitanud.
18.On tõendatud, et kostja on objektil 2 hageja poolt teostatud tööd vastu võtnud. Puudub vaidlus, et hageja lõpetas tööd objektil 2011.a detsembris ja edastas teostatud tööde eest kostjale arved temaga kooskõlastatult. Tunnistaja RB kinnitas, et viibis objektil ja vaatas tööd üle. Seega on hageja arvetest nr 31 ja 32 tulenev tasunõue muutunud sissenõutavaks.
19.Asjaolu, et kostja on teostatud tööd vastu võtnud, ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kostja ei ole tõendanud, et hageja vastutab töödes esinenud puuduste eest. Tõenditest nähtuvalt on kostja seisukoht vastuoluline, kuna kostja on ise palunud hagejal esitada arve, arvestades FM4-E1 töid, kolm kuud hiljem teatas aga, et need tööd on tegemata. Seega ei ole usutavad kostja väited, et hageja jättis FM4-E1 tööd teostamata.
20.Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud hagejale tööde vastuvõtmisel märkusi tööde kvaliteedi osas või palunud töid parandada. Kuna tunnistaja RBi ütluste kohaselt viibis ta objektil vähemalt kord nädalas ning suhtles hagejaga e-posti ja telefoni teel, siis ei ole veenvad tunnistaja ütlused hagejale pretensioonide esitamise kohta. Poolte ekirjavahetusest ei nähtu, et kostja oleks kordagi hagejat teavitanud valesti tehtud töödest
või sellest, et mingid tööd ei ole lõpuni tehtud. Kostja teavitas hagejat alles 02.03.2012 e-kirjas, so kolm kuud pärast tööde valmimist, et on lasknud tööd ümber teha.
21.Majandus- ja kutsetegevuses lepingu sõlminud kostja puhul ei ole kolm-neli kuud peale tööde valmimist mõistlik aeg pretensioonide esitamiseks. Kostjal oli võimalus ja kohustus tööd jooksvalt üle vaadata. Kostja poolt viidatud puudused on nähtavad tööde ülevaatamisel. Vaatamata sellele kostja ühtegi pretensiooni hageja teostatud tööde kohta ei esitanud, vaid kooskõlastas hagejaga üksnes arvete esitamist. Lisaks on kostja tasunud täies ulatuses Kauniinilmankaju objekti eest esitatud arve ja osaliselt on tasunud ka Kotisaarenkatu objekti eest. Seega on kostja poolt esitatud pretensioonid esitatud hilinenult.
22.Hageja ei vastuta ka väidetavate puuduste eest töös, kuna tööd on teostatud vastavalt kostja joonistele ja juhistele ning on teostatud kostja poolt tarnitud materjalidest. Tunnistaja VZ-i ütlustega on tõendatud, et kostja andis tööde tegemiseks juhiseid, korraldusi ja materjale. Hageja seadusliku esindaja AS vande all antud seletusega on tõendatud, et hageja teavitas kostjat kõigist materjalidega seotud probleemidest. AS seletust toetab ka poolte vaheline e-kirjavahetus, kust nähtub, et hageja on materjalide ebasobivusest kostjat teavitanud. Seega, isegi kui oletada, et töös esinesid puudused, vabaneb hageja vastutusest VÕS § 641 lg 3 alusel.
23.Kostja väited, et hageja pidi andma kostjale õiged plekimõõdud, et hageja ise tellis plekke ja paigaldas need ebakvaliteetselt ning hiljem keeldus töid parandamast, on vastuolus tunnistajate ütlustega. Tunnistaja VZ ütlustega on tõendatud, et hageja mõõtis plekid õigesti, plekid olid mõõdetud ja toodetud nõuetekohaselt, hageja ei ole temalt ühtegi plekki tellinud ja ühtegi tellimust ei ole ka tema meiliserveris. Tunnistaja RB-i ütluste kohaselt tulid plekitöö jooniste tegemiseks vajalikud mõõdud hagejalt, saadeti kostjale e-postiga ja mõõdud olid korrektsed. Seega ei ole tunnistajate ütlustest võimalik aru saada, kes ja kuidas plekid mõõtis, tellis ja nende paigaldamise jooniseid saatis.
24.E-kirjad tõendavad, et kostja teostas plekkide mõõtmise, tellimise ja nende paigaldamise jooniste saatmise hagejale. Plekid olid tehtud vale tagasipöördega. Tunnistaja SS ütlustega on tõendatud, et plekid on valmistatud ebakorrektselt, need on tehtud tagasipöördega ja plekid oleks pidanud valmistama ilma tagasipöördeta. Tunnistaja kinnitas, et selliseid plekke ei saa ühendada ilma plekki vigastamata. Seega olid puudused töös tingitud valesti tellitud ja tehtud materjalidest. Asjaolu, et hageja teostas töid kvaliteetselt, tõendavad kaudselt ka asjaolud, et pärast kostja projektijuhi VZ ja hageja seadusliku esindaja vahelist konflikti otsustati siiski koostööd jätkata.
25.Kostja ei ole tõendanud poolte kokkulepet, et hageja teostatud töö peab vastama Soome Vabariigi ehitusnõuetele. Kostja, vaadates hageja tehtud töö üle, ei esitanud hagejale pretensioone selle kohta, et tehtu ei vasta nendele nõuetele.
26.Seega on tõendamata, et hageja teostas tööd puudustega ja et hageja vastutab töös esinenud puuduste eest. Isegi kui hageja oleks teostanud tööd puudustega, puuduks kostjal õigus nõude tasaarvestamiseks.
27.Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks järginud VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatut. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et kostja oleks hagejat teavitanud puudustest tööst ja andnud hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, millest hageja on keeldunud. Seega puudub kostjal õigus nõuda hagejalt väidetava kahju hüvitamist.
28.Kuna tõendamata on hageja töös esinenud puudused ja asjaolu, et hageja vastutab nende eest ning kahju tekkimine kostjale, siis kohus ei hinda kostja tasaarvestamisavaldust ning seda, kas hageja on selle kätte saanud.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
29.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
30.Maakohus luges ebaõigesti mittetõendatuks kostja väited, mis on hageja poolt omaks võetud. Hageja võttis kohtuistungil omaks, et lõpetusplekid olid nurkadest ühendatud puudulikult. Seda kinnitas ka asjatundja SS. Vaatamata omaksvõtule asus kohus üllatavale seisukohale, et kostja väited puuduliku töö teostamise kohta on tõendamata. Kostja rikkus sellega oluliselt menetlusnormi, sest hageja poolt omaksvõetud asjaolu ei ole vaja TsMS § 231 lg 2 järgi tõendada. Maakohus tuvastas seetõttu ebaõigesti, et hageja poolt teostatud tööl puudusi ei olnud.
31.Kostja selgitas korduvalt, et kostja valmistas ja tarnis plekid, kuid tegi seda hageja poolt antud mõõtude alusel. Hageja ei informeerinud kostjat plekkide vastuvõtmisel, et need ei sobi paigaldamiseks. Sellisel juhul vastutab plekkide puuduste eest hageja kui nende mõõtja. Isegi juhul, kui plekid olid mittesobivad, oli hagejal VÕS § 641 lg-st 3 tulenevalt plekkide sobivuse kontrolli- ja informeerimiskohustus. Hageja ei ole selle kohustuse täitmist tõendanud.
32.Kohus leidis ebaõigesti, et ei ole arusaadav, kes ja kuidas plekid mõõtis ja tellis. RB-i ütlused kinnitavad, et vaidlusaluste plekkide mõõdud võttis hageja esindaja SS. Selle asjaolu on hageja omaks võtnud, sest SS kinnitas seda vande all. Maakohus oleks pidanud omaksvõtu alusel tuvastama, et plekid mõõtis ja tellis hageja ning plekid valmistas kostja. Plekimõõtude võtmine hageja poolt on ka eluliselt usutav, sest avatäidete ja plekkide paigaldustöid tegid hageja töötajad, kes viibisid tööde teostamise ajal alaliselt objektil.
33.Hageja võttis omaks, et plekkide vastuvõtmisel ta neid ei kontrollinud ja esmakordselt tekkisid kahtlused paigaldustööde käigus. Hageja võttis selgesõnaliselt omaks, et ta ei mäleta, kas ta hoiatas kostjat selle eest, et lõpetusplekid on mittesobivad ja nendega tööd jätkates ei ole töö resultaat nõuetekohane. Seega ei täitnud hageja oma kontrollija informeerimiskohustust. Asjaolu, et hageja ei kontrollinud plekkide saamisel nende sobivust, kinnitab ka hageja 02.03.2012 kiri, milles ta märgib, et ääreplekid on tehtud tagasipöördega, mis ei sobi. Viidatud kirjaga informeeris hageja kostjat objektil 2 plekkide võimalikust mittesobivusest esmakordselt, so pärast tööde teostamist.
34.Maakohus ei ole otsuses selgitanud, miks ta ei nõustu kostja väidetega, et töö puudused olid tekkinud hageja raskest hooletusest ja hageja oli neist teadlik. Sellest tulenevalt saab kostja töö puudustele tugineda VÕS § 645 lg 1 p 1 ja 2 alusel isegi siis, kui ta oleks hagejat puudustest teavitanud hilinenult.
35.Asjatundja SS seisukohad on väärad. Ta oli hageja poolt ütlusi andma kutsutud isik, kellel oli hagejaga varasemalt koostöösuhe ja tema seisukohtadesse tuleb suhtuda reservatsiooniga.
36.Kui kohus oleks tuvastanud faktilised asjaolud õigesti, oleks kohus pidanud jõudma järeldusele, et hageja teostas objektil 2 puudustega töö. Puudused on tõendatud ebasobivate nurgalahenduste osas hageja omaksvõtuga ja mittenõuetekohaste jätkamiste osas fotodega. Vead hageja töös on tõendatud ka tunnistajate RB-i ja VZ ütlustega, kes kinnitasid, et plekkide ülekatted ei olnud piisavad ja lokkisid. Ka asjatundja SS kinnitas kohtuistungil, et plekkide omavaheline ülekate peaks olema minimaalselt 20 mm, kuid temale näidatud fotodel oli see kõigest 10 mm. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et plekitöö oli teostatud mittenõuetekohaselt ja see tuli teha uuesti. Kui ülekatted ei ole piisavad, tuleb paigaldada uued, pikemad plekid.
37.RB-i ütlustega tuleb lugeda tõendatuks, et tööd lõpetati Kauniinilmankuja objektil hageja poolt detsembris 2011.a Pretensiooni esitas kostja hagejale veebruaris 2012.a,
mil ta sai peatöövõtjalt korralduse plekid välja vahetada. Arvestades, et kostja ei olnud objektil tööde lõpptellijaks, vaid teostas alltöövõttu peatöövõtjale, teavitas kostja hagejat töö puudustest mõistliku aja jooksul, st koheselt pärast peatöövõtja märkust. Seega on kostja esitanud oma pretensioonid töö osas tähtaegselt.
38.Isegi kui kostja ei ole teavitanud hagejat puudustest mõistliku aja jooksul, saab ta tugineda puudustele VÕS § 645 lg 1 alusel, sest töö puudused olid tingitud hageja raskest hooletusest. Hageja oli puudustest teadlik ja jättis kostjale sellest teatamata. On ilmne, et niivõrd tõsised puudused plekitööde kvaliteedis saavad olla tingitud üksnes hageja raskest hooletusest. Kuivõrd maakohus on jätnud vaatamata vastavate aluste esinemisele VÕS § 645 lg 1 kohaldamata, siis kohaldas kohus ebaõigesti materiaalõigust.
39.Kuna hageja ei teavitanud kostjat väidetavatest kostja poolt tarnitud plekkide puudustest enne töö teostamist ega hoiatanud, et töö lõppkvaliteet võib ebasobivate plekkide tõttu olla kahjustatud, siis vastutab hageja töö puuduste eest. Tõendamiskoormus, et puudus oli tingitud tellija juhistest, materjalist või kolmanda isiku eeltööst, tingimusel, et töövõtja materjali enne paigaldamist piisavalt kontrollis ja hoiatas tellijat võimaliku puuduse eest, on hagejal kui töövõtjal (VÕS § 641 lg 3). Hageja ei ole seda tõendanud.
40.Soome Vabariigis kehtivate ehitusnormide kohaselt ei tohi uste ja akende ümbruse vormistuses esineda liitekohtades avatäite väljanägemist häirivaid pragusid ja ebatasasusi. Ehitusnorme rikkuvate tagajärgedega töö teostamise puhul ei vabaneks töövõtja vastutusest isegi juhul, kui ebakvaliteetne töö oleks olnud tingitud tellija juhisest või tema poolt soetatud materjalist. Kuivõrd ehitusobjekt asus Soomes ja peatöövõtja oli Soome ehitusettevõte, siis pidi hageja olema teadlik, et teostatav töö peab vastama asukohariigi ehitusstandarditele ja normidele. Ka Eestis kehtiva hea ehitustavaga ei ole kooskõlas, et plekijätkuühendused lokivad ja nurgaliited ei ulatu omavahel kokku. Seega oli hageja teostatud töö vastuolus ehitusnormidega ja hageja ei saa vastutusest vabanemiseks tugineda tellija eeltööle.
41.Kostja sai puudustest teadlikuks 2012.a veebruaris ja palus hagejal need kohe kõrvaldada, millest hageja keeldus. Seda kinnitab ka asjaolu, et kostjalt 20.03.2012 kulude kalkulatsiooni saamisel vaidlustas hageja üksnes kulude suuruse, kuid ei esitanud vastuväiteid puuduste kõrvaldamise mittevõimaldamise kohta. Kostjal oli õigus VÕS § 646 lg 5 alusel nõuda hagejalt ebakvaliteetse töö ümbertegemisega seotud kulude hüvitamist. Seega on kostja nõue õigustatud ja ta sai hagejaga vastastikuseid nõudeid tasaarvestada. Vastus apellatsioonkaebusele
42.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
43.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
44.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
45.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Kohus hindas tõendeid õigesti ja tegi
nende alusel põhjendatud järeldusi. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
46.Kostja leiab ebaõigesti, et maakohus rikkus TsMS § 231 lg-t 2 sellega, et jättis otsuse tegemisel arvestamata hageja poolt omaks võetud väited. Selle sätte teise lause kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Käesolevas asjas ei ole hageja omaks võtnud asjaolusid, et tema tehtud töö Kauniinilmankuja objektil oli puudustega, et ta võttis vaidlusaluste plekkide mõõdud ja tellis need ise ning ei kontrollinud plekke vastuvõtmisel.
47.Maakohus tuvastas õigesti asjaolu, et vajalikud materjalid, joonised ja juhised tööde teostamiseks andis hagejale kostja. Samuti mõõtis, valmistas ja tarnis kostja hagejale tööde tegemiseks plekid. Tõendatud ei ole kostja väide, et ta valmistas plekke hageja antud mõõtude järgi. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et hageja teavitas kostjat korduvalt materjali ebasobivusest. Hageja on tõendanud VÕS § 641 lg-st 3 tulenevat plekkide sobivuse kontrolli- ja informeerimiskohustuse täitmist. Asja materjaliga ei ole kooskõlas kostja väide, et hageja teavitas teda plekkide mittesobivusest esmakordselt alles 02.03.2012 kirjas, so pärast tööde teostamist.
48.Antud juhul puudus kohtul alus VÕS § 645 lg-te 1 ja 2 kohaldamiseks ning maakohus ei pidanud nende sätete mittekohaldamist otsuses põhjendama. Kohtul puudus alus kahelda S. Saarmetsa ütluste õigsuses. Kohus hindas tema ütlusi koosmõjus teiste tõenditega.
49.Maakohus tuvastas õigesti, et Kauniinilmankuja objekt lõpetati 2011.a. novembris, misjärel esitas vastustaja 17.11.2011 arve nr 27 ja mis tasuti kostja poolt 23.11.2011. RB ei mäletanud, millal tööd sellel objektil lõpetati ja ta arvas, et see võis olla detsembris 2011.a. Seega ei saa RB-i ütluste alusel lugeda sellel objektil tööde lõpetamise ajaks detsembrit 2011.a. Kostjale arve esitamise ja selle kostja poolt tasumise aeg tõendavad sellel objektil tööde lõpetamist novembris.
50.Tõendamata on kostja väited, et ta esitas hagejale pretensiooni 2012.a veebruaris ja hageja keeldus puuduste kõrvaldamisest. Maakohus tuvastas õigesti, et esmakordselt sai hageja kostja pretensioonidest teada 02.03.2012, so 3-4 kuud pärast töö valmimist ja kostjale üleandmist. Kohus leidis põhjendatult, et puudustest teavitamine ei toimunud mõistliku aja jooksul, nagu seda näeb ette VÕS § 644 lg 1.
51.Käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas hageja tehtud tööd pidid vastama Soome või Eesti Vabariigis kehtivatele ehitusnormidele, sest kummalgi juhul ei ole lubatav puudustega töö tegemine. Maakohus lahendas vaidluse VÕS töövõtulepingut reguleerivate sätete alusel õigesti.
52.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
53.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud kostja.
54.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.