Kohtulahend

Käesoleva määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu.

Menetluse käik Tartu Maakohtu 06.01.2014 kohtuotsusega rahuldati AS DnB NORD Liising hagi J. K. vastu osaliselt ja jäeti AS DnB NORD Liising menetluskuludest 75 % J. K. kanda ja J. K. menetluskuludest 25 % AS DnB NORD Liising kanda. Kohtuotsus jõustus 03.03.2014. Hageja esindaja esitas 17.02.2014 Tartu Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramise kohta ja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas 2-11-47694. Hageja kinnitab, et on käibemaksukohuslane. TsMS § 174 lg-st 1 ja 3 kohaselt esitas hageja menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv, sõidukulu, tähtkirja saatmise ja lepingulise esindaja kulu. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud kogusummas 2610,62 eurot ja viivise menetluskuludelt vastavalt VÕS § 113 lg 1le. Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväite, milles märgib, et hageja poolt ei ole kohtule esitatud seadusega ettenähtud dokumenti „Menetluskulude nimekiri“. Kostja leiab, et hageja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldust esitanud seadusega ettenähtud korras ja kostjalt ei saa hageja menetluskulusid välja mõista. Kostja leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud enne kohtuotsuse jõustumist ja tähtsust ei oma asjaolu, et menetleja kätte jõudis avaldus peale kohtuotsuse jõustumist. Kostja ei nõustu hageja menetluskuludega sõidukulude osas, hageja ei ole esitanud kuludokumente. Samuti peab kostja põhjendamatuks osa hageja lepingulise esindaja kuludest. Kostja esindaja esitas 03.04.2014 Tartu Maakohtule koos vastuväitega hageja menetluskuludele avalduse oma menetluskulude kindlaksmääramise kohta ja kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas 2-11-47694. Kostja on kandnud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid summas 1016 eurot ja palub hagejalt vastavalt kohtuotsuses ette nähtud ulatuses välja mõista 25% 1016-st eurost ehk 254 eurot. Kostja palub teha tasaarvestus juhul kui kohus peab kostjalt menetluskulude väljamõistmist põhjendatuks. Kostja on lisanud menetluskulude nimekirja ja neid tõendavad dokumendid. Hageja esitas kostja menetluskulude kohta vastuväite, milles vaidleb vastu kostja avaldusele, kuna see on esitatud tähtaega ületades ning alternatiivselt palub vähendada kostja menetluskulusid, kuna eeldatavasti tegid pooled menetluses võrdselt toiminguid. Kohtumääruse põhjendused ja selgitused 1.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 176 lg 2 kohaselt, kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et vastaspool esitaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ka oma menetluskulude nimekirja ja vajaduse korral ka seda tõendavad dokumendid. Kohus, tutvunud poolte poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldustega, leiab, et avaldused on esitatud tähtaegselt ning neile on lisatud TsMS § 174 lg 3 nõutav menetluskulude nimekiri. Hagi esitamise ajal (10.11.2011) kehtinud TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on 26.06.2014 määrusega nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseadusega vastuolus 2 (7)

olevaks ning kehtetuks nii TsMS § 175 lg 4 kui Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Kohus leiab eespoolmärgitust lähtudes, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esmajoones poole kulude põhjendatus ja vajalikkus. 2.Hageja kantud menetluskuludeks on hageja taotluse kohaselt sõidukulud summas 84,63 eurot, tähtkirja saatmise kulu 2,10 eurot, riigilõiv hagi esitamisel summas 798,89 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 1725 eurot (ilma km-ta). Oma menetluskulude tõendamiseks on hageja esitanud kohtule advokaadibüroo arved (nr 107-09-11, 056-10-11, 058-12-11, 061-05-13, 113-0613, 041-07-13, 072-12-13 ja 097-01-14) koos teostatud tööde spetsifikatsioonidega. Hageja kinnitab, et ta on käibemaksukohustuslane ja taotleb kulude hüvitamist käibemaksuta. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 2610,62 eurot. Kostja oma esitatud vastuväites leiab, et hageja ei ole oma avaldust esitanud seaduses ettenähtud korras, vaid esitas enne kohtulahendi jõustumist. Kohus leiab, et selline kostja vastuväide on ekslik. Riigikohus on 18.03.2009 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-16-09 p-s 11 asunud seisukohale, et TsMS § 174 lg 1 ei keela avalduse esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks enne lahendi, milles kulude jaotus on märgitud, jõustumist. See norm määrab kindlaks tähtpäeva, mis ajaks tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus hiljemalt esitada. Kuna kohtul ei ole kohustust pooli kohtuotsuse jõustumisest TsMS § 458 lg 1 järgi teavitada, siis võib juhtuda, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatakse kohtule enne kohtuotsuse jõustumist. Ka see põhjendab, et maakohtul ei ole alust tagastada poolele enne kohtuotsuse jõustumist esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Sel juhul tuleb lugeda avaldus esitatuks tähtaegselt. Seega on hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks esitatud tähtaegselt. Kostja oma vastuväites märgib, et hageja ei ole esitanud seadusega ettenähtud dokumenti „Menetluskulude nimekiri“. Kostja arvates peab see olema eraldi dokument. TsMS § 174 lg 3 ei tulene, et menetluskulude nimekiri tuleb eraldi lehel esitada. Nimetatud sätte kohaselt avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja seda on hageja käesolevas asjas ka teinud. Kohus vaadanud läbi tsiviilasja materjalid ja hinnanud hageja esindaja poolt esitatud kulude aruannet ja teostatud toiminguid, leiab et hageja menetluskulude avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus jättis hageja menetluskuludest 75% kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja taotleb hagi esitamisel tasutud riigilõivu 798,89 euro väljamõistmist kostjalt. Toimikust nähtuvalt on hageja tasunud 05.10.2011 riigilõivu (tl 8) summas 798,89 eurot, mis vastab käesoleva hagi hinnaga riigilõivuseaduses ettenähtud summale, ning millest vastavalt kohtu määratud menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada 75% so. 599,17 eurot. TsMS § 144 p 2 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja taotleb kostjalt välja mõista tähtkirja saatmise kulu 16.05.2013 summas 2,10 eurot. Toimikust nähtuvalt (tl 112) on hageja saatnud kohtule kohtu palutud dokumentide originaalid tähtkirja teel. Seega on põhjendatud ja tuleb kostjal hüvitada 75 % hageja poolt kantud postikulust so. 1,58 eurot. Hageja taotleb kostjalt välja mõista sõidukulud summas 84,63 eurot. Kostja oma vastuväites ei pea nimetatud kulu põhjendatuks, kuna puuduvad kuludokumendid. TsMS § 174 lg 5 kohaselt ei pea kohtu nõudmiseta pooled menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Hageja esitas kohtu nõudmisel täiendavalt kütusekulu tõendavad dokumendid kütusetšekid arve nr 0760 summas 41,9 eurot (ilma km-ta) ja arve nr 2493 summas 29,42 (ilma km-ta), kokku 71,32 eurot. Arvestades 3 (7)

hageja asukoha Tallinnas ja kohtumenetluse toimumise koha Võrus vahemaad, hageja osavõttu kahest kohtuistungist Võru kohtumajas, loeb kohus sõidukulu 71,32 eurot vajalikuks ja põhjendatud kuluks, millest kostjal tuleb hüvitada 75 % so. 53,49 eurot. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Kohtul tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses, arvestades mh asja keerukust, menetlusele kulunud aega. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Hageja lepinguline esindaja on taotluse kohaselt teostanud õigusabitoiminguid tunnihinnaga 100 eurot (ilma km-ta). Kohus leiab, et advokaadi õigusabi tunnihinna suurus 100 eurot käibemaksuta ei ole ülemäära suur ja kostja ei ole sellele tunnihinnale ka vastu vaielnud. Hageja esindaja õigusabiteenus on esitatud spetsifikatsiooni järgi seisnenud 19.09.2011 ekspertiisiakti analüüsis ja kliendiga suhtlemises (50min); 04.10.2011 hagiavalduse koostamises (1h 50min), 05.10.2011 hagiavalduse täiendamises, tõendite kogumises ja kohtule esitamises (1h 05min); 21.12.2011 kostja vastusele seisukoha koostamises ja lisade lisamises (2h), vastuse täiendamises (30min); 06.05.2013 kohtuistungiks valmistumises (45min), 07.05.2013 istungile Võrru ja tagasi sõitmises (7h), 07.05.2013 istungil osalemises (1h 05min); 16.05.2013 originaalide edastamises (25min); 19.06.2013 e-kirja saatmises vastaspoolele (20min); 19.07.2013 seisukoha koostamises 01.07.2013 eriteadmistega isiku arvamusele (2h 25min), 12.07.2013 asjatundja arvamuse analüüsis, suhtlemises kliendiga ja vastaspoolega (kompromiss) (45min); 05.12.2013 kohtuistungiks ettevalmistumises (1h 30min), 05.12.2013 istungile ja tagasi sõitmiseks (6h 20min) ja 06.01.2014 kohtuotsuse analüüsis ja kliendiga suhtlemises (25min). Kostja oma vastuväites ei pea põhjendatuks kõiki hageja menetluskulusid, märkides, et kostja ei pea hüvitama hageja esindaja ekspertiisiakti analüüsi ja kliendiga suhtlemist 50 min ulatuses, kuna nimetatud tegevus ei ole seotud käesoleva kohtumenetlusega ja on toimunud enne hagi esitamist. Kohus, arvestades hageja nõude olemust ning hageja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, asjaolu, et käesolev vaidlus oli keskmise raskusastmega; hinnates hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna spetsifikatsioonis märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud, samuti kõik eespoolnimetatud toimingud ei ole nii ajamahukad, mistõttu kohus vähendab ka menetluskulude rahalist suurust. Kohus nõustub kostjaga ja jätab arvestamata hüvitamisele kuuluva menetluskuluna hageja esindaja ajakulu 19.09.2011 50 min ulatuses, mis ei ole käsitletav menetluskuluna käesolevas tsiviilasjas. Hagi esitati kohtule 06.10.2011, seega ei ole nimetatud kulu seotud käesoleva kohtumenetlusega. Riigikohus on 22.06.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-163-10 p 12 leidnud, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohus loeb põhjendatuks, arvestades esitatud dokumendi sisu ja mahtu, hagiavalduse (tl 3-6, 3,5 lehel) koostamisele ja selle täiendamisele kokku kulunud ajakulu 2 h 55min. Hageja esindaja on 21.12.2011 koostanud seisukoha kostja vastuse kohta (tl 88-90) sisulise tekstiga kahel leheküljel. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja esindaja ajakulu seisukoha koostamisel 1 tund ja 45 minutit, kuna esindaja on selles põhiliselt korranud varem hagiavalduses esitatud seisukohti, illustreerides neid vastavasisuliste Riigikohtu seisukohtadega. Kohus peab põhjendatuks hageja ajakulu 07.05.2013 istungil osalemisel (tl 95) ja istungiks ettevalmistumisel ning kohtu nõudel originaaldokumentide edastamisel kokku 2 tunni ja 10 minuti ulatuses. Kohus jätab menetluskuluna arvestamata hageja esindaja ajakulu 13 tunni ja 20 minuti ulatuses sõiduks kohtuistungile ja tagasi (07.05.2013 ja 05.12.2013) põhjendusel, et sõidukuluna on hüvitatav ainult otsene sõidukulu nt bussipileti või autokütuse maksumus (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-65-13, 03.06.2013). Riigikohus on asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on 4 (7)

esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Samas määruses märkis kolleegium ka, et esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist ei ole võimalik nõuda teiselt poolelt ka advokatuuriseaduse ega poole ja tema esindaja sõlmitud kliendilepingu alusel. Advokatuuriseadus ega kliendileping ei reguleeri menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmist. Hageja esindajal on juunis-juulis 2013 kulunud kokku 1 tund ja 5 minutit (20 min +45 min) ekirjavahetusele ja suhtlemisele kliendiga ning vastaspoolega kompromissi osas. Kohus loeb pooltevaheliste kompromissläbirääkimiste mõistlikuks ajakuluks kokku 40 minutit nagu on avaldanud oma taotluses ka kostja. Kohtu hinnangul on hageja esindaja näidanud ülemäära suurena ajakulu (2 tundi ja 25 minutit + osa 45 minutist) asjatundja arvamuse analüüsiks, suhtlemiseks kliendiga ja 19.07.2013 seisukoha koostamiseks eriteadmistega isiku arvamuse suhtes. Hageja esindaja poolt 19.07.2013 koostatud dokument (tl 125-127) on esitatud sisulise teksti pikkusega alla kahe lehekülje. Kohtu hinnangul saab selle dokumendi koostamisega seotud ajakulu põhjendatuks lugeda 1 tunni ja 30 minuti ulatuses. Analüüs, kliendi ja vastaspoolega suhtlemine kuuluvad esindaja tavapärase tegevuse juurde kliendi esindamisel ja kajastuvad juba esindaja tunnihinnas. 05.12.2013 istungil osalemine (tl 134) koos ettevalmistumisega istungiks on põhjendatud ja vajalik 1 tunni ja 30 minuti ulatuses. Kohus leiab, et hageja esindaja tutvumine 06.01.2014 kohtuotsusega ja otsuse analüüs 25 minuti ulatuses on põhjendatud ja mõistlik. Seega peab kohus hageja esindaja toiminguid menetluses põhjendatud ja vajalikuks kokku 10,92 tunni ulatuses summas 1092 eurot, millest kostjalt tuleb hüvitada 75 % so. 819 eurot (ilma käibemaksuta). Seega kuuluvad käesolevas tsiviilasjas kostja poolt hagejale hüvitamisele hageja kohtukulu (riigilõiv) summas 599,17 eurot ja kohtuväline kulu (sõidu-, posti- ja lepingulise esindaja kulu) summas 874,07 eurot (53,49+1,58+819), seega hageja menetluskulu kokku 1473,24 eurot (599,17+819). Neil asjaoludel rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-11-47694 hageja hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1473,24 eurot.

5 (7)

Tulenevalt kohtu kohustusest õigusabikulude väljamõistmisel hinnata kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses, arvestades mh asja keerukust, menetlusele kulunud aega ja hageja poolt esitatud vastuväiteid, analüüsib kohus järgnevalt kostja esindaja poolt kohtule esitatud teostatud töid ning ajakulu lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest. Kostja esindaja õigusabiteenus on esitatud spetsifikatsiooni järgi seisnenud hagimaterjalide vastuvõtmises, kostja ärakuulamises, esmases tutvumises hagimaterjalidega, nende õiguslikus analüüsis, esialgse seisukoha kujundamises kostja vastuse teeside ja tõendite osas (2 h), kostja poolt esitatavate faktiliste asjaolude kohta tõendite kogumises ja tsiviilasja materjalidega tutvumises kohtus (1h), hagile vastuse koostamises, vormistamises ja tõendite lisamises (4h) (arve nr 201112-2); 07.05.2013 istungiks ettevalmistamiseks ja istungist osavõtus (2h 30min), konsultatsioonis kostjaga, e-kirjavahetuses hageja esindajaga võimaliku kompromissi osas (40min), kostjapoolsete täiendavate tõendite kogumises ja kohtule esitamises sh eriteadmistega isikule materjalide valikus (1h30min) (arve nr 20137-2); nõupidamises kostjaga enne 05.12.2013 istungit (30min), 05.12.2013 istungiks ettevalmistumises (teeside koostamine) ja istungil osalemises (2h 30min) (arve nr 201312-2); tutvumises kohtuotsusega, selle selgitamises kostjale ja seisukoha võtmises apellatsioonikaebuse esitamiseks (30min), vastuväite koostamiseks hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele ning kostja menetluskulude nimekirjas koostamiseks ja kulu tõendavate dokumentide koopiate lisamiseks (2h 30min) (arve nr 201441). Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust ning kostja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi; asjaolu, et käesolev vaidlus oli keskmise raskusastmega; hinnates kostja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna spetsifikatsioonis märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja vajalikud, mistõttu kohus vähendab kostja hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid vastavalt alltoodud põhjendustele. Kostja esindaja on 06.12.2011 koostanud vastuse hagile (tl 70-76) sisulise tekstiga viiel lehel, millele on lisatud lisad viiel lehel. Kohtu hinnangul on kostja esindaja põhjendatud ajakuluks hagimaterjaliga tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks, tõendite kogumiseks ja hagile vastuse koostamiseks arvel 201112-2 märgitud 7 tunni asemel 6 tundi summas 312 eurot (6h x52eurot). Kostja esindaja osales 07.05.2013 istungil (tl 95). Kohus loeb kostja esindaja põhjendatud ajakuluks istungiks ettevalmistumisel ja istungil osalemisel kokku 1 tund ja 50 minutit. Kostja esindaja on 04.07.2013 kohtule esitanud kostja taotluse täiendavate tõendite lisamiseks (tl 122, 1 lause), millele on lisatud eriteadmistega isiku arvamus (tl 123-124). Arvamus on antud ekspert M. Ilvese ekspertiisi alusel. Kohus loeb kostjapoolsete tõendite kogumiseks vajalikuks ajakuluks 0,5 tundi. Hageja osa pidas kohus põhjendatuks kostjaga kompromissi läbirääkimiste osas 40 minutit, mistõttu on põhjendatud arvestada kompromissläbirääkimiste ajakulu samas mahus ka kostja puhul. Toimikust nähtuvalt on kostja esindaja osalenud 05.12.2013 kohtuistungil, milleks ettevalmistumisele ja kostjaga nõupidamisele on kostja esindaja arvestuste kohaselt kokku kulunud 3 tundi. 05.12.2013 istung kestis ajaliselt 1 tund ja 5 minutit. Kohus ei pea põhjendatuks nii ajamahukat ettevalmistust istungiks, kuna kostja esindaja osales menetluses algusest peale ja esitas ka juba varem menetlusdokumente ning oli seega menetluse asjaoludega hästi kursis. Kohtu hinnangul on põhjendatud istungiks ettevalmistumine koos istungil osalemisega ajaliselt 1,5 tunni ulatuses. Kohus loeb eelnenust tulenevalt põhjendatuks kostja esindaja toimingud (arved 20137-2 ja 201312-2) ajaliselt 4,5 tundi kogusummas 270 eurot (4,5 h x 60 eurot). Kohus leiab, et kostja esindaja tutvumine 06.01.2014 kohtuotsusega ja seisukoha võtmine apellatsioonikaebuse esitamise osas on põhjendatud võrdselt hagejaga 25 min ulatuses summas 26,88 eurot (0,42h x 64 eurot). Kohus jätab rahuldamata kostja esindaja taotluse ajakulu 2,5 tunni ulatuses vastuväite koostamiseks hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele ja kostja menetluskulude avalduse koostamisele ja sellele dokumentide koopiate lisamisele hüvitamiseks, kuna nimetatud ajakulu ei ole menetluskuluks TsMS mõttes, mis kuuluks hüvitamisele vastaspoole poolt. 6 (7)

Kohus jättis kostja menetluskulud 25 % ulatuses hageja kanda. Seega peab kohus kostja esindaja toiminguid menetluses põhjendatud ja vajalikuks 10,92 tunni ulatuses summas 608,88 eurot, millest hagejal tuleb hüvitada 25 % so. 152,22 eurot (ilma käibemaksuta). Neil asjaoludel kohus rahuldab kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 211-47694 kostja hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 152,22 eurot. 4.Kuna käesolevas asjas kuuluvad menetluskulud väljamõistmisele mõlemalt poolelt vastaspoole kasuks, peab kohus otstarbekaks nagu ka kostja on taotlenud, summad tasaarvestada ja mõista välja kostjalt 1473,24 -152,22= 1321,02 eurot hageja kasuks. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel viivise väljamõistmist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb J. K. tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 3 näeb ette, et viidatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.