Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 Hageja viitas TLS § 49 p-le 4 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 2 lg-tele 1 ja 2, § 9 lg-le 1, § 12 lg-le 1 ning § 13 lg 1 p-dele 1–4 ja p-le 6. Hageja viitas, et TTOS § 13 lg 1 p 14 kohaselt on tööandja kohustatud koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta. Vastavalt sotsiaalministri 14.12.2000.a määrusele nr 80 „Töötervishoiu ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord” § 8 nõudele tuleb juhendamise, väljaõppe ja töötaja iseseisvale tööle lubamise registreerimisel märkida juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus, juhendatava ja juhendaja ees-ja perekonnanimi ning amet, struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati, täiendjuhendamise põhjus (kui töötaja ei kasuta ohutuid töövõtteid), töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused, iseseisvale tööle lubamise kuupäev. Tuleb ka veenduda praktiliselt, et see töö ikka sobib töötajale ja ta on ohutuks tööks õpetatud oskused omandanud. Tööinspektsiooni Põhja Inspektsioon tuvastas, et hageja kutsehaiguse on põhjustanud kostja poolt vajalike meetmete tarvitusele võtmata jätmine. Kostja poolt oli puudulik töötajate ohutusjuhendamine ülekoormuse ennetamisel ning töö ja puhkeaja korraldusel. Kostja riskianalüüs oli puudulik ohutute töövõtete rakendamise võimalikkuse osas ja töökoormuse mõju osas tervisele. Inspektsiooni hinnangul oli koostöö tööandja ja töötajate vahel puudulik. Inspektsiooni uurimiskokkuvõtte järgi põhjustas kutsehaiguse väljakujunemise pikka aega kestnud pingeline töö koormusega kätele ja õlgadele, jalgadele, seljale. Kostja ohutusjuhendamine töö ja puhkeaja tasakaalust oli puudulik ning riskianalüüs oli puudulik kätele langeva koormuse osas. Ohutusjuhend toateenijatele ei sisaldanud konkreetseid nõudeid ohutuks tööde teostamiseks ja tervisekahjustuste vältimiseks. Kostjale tehti ka 28.10.2011.a ettekirjutus nr 3.4-1/10332-1, mille järgi oli töötajate sisuline väljaõpe puudulik ja puudusid konkreetsed nõuded puhkepauside sisu kohta, tegevused sundasenditest lihaspingete leevendamiseks. Puudus ergonoomia osa ning töötajate tervisekahjustuste vältimiseks mõeldud tegevuskava oli puudulik. Hageja leidis, et kostja oli õigusvastaselt tegevusetu, mida tõendab Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni kutsehaigestumise uurimiskokkuvõte ja Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni ettekirjutus. Kostja vastas ettekirjutusele ja tunnistas puudusi ning kinnitas, et on ette-kirjutuses välja toodud puudused kõrvaldanud. Hageja viitas VÕS § 1045 lg 1 p-le 2 ja leidis, et hageja kutsehaigus on põhjustatud kostja poolt vajalike meetmete tarvitusele võtmata jätmisest ning eksisteerib otsene põhjuslik seos hageja tervisekahjustuse ja kostja õigusvastase tegevusetuse vahel. Hageja rõhutas, et kuna tema tööleping öeldi üles 14.09.2011.a, on hageja sissetulek seoses kutsehaigestumisega vähenenud alates 2011.a oktoobrist ning seetõttu omab tähtsust asjaolu, kui suur oli stjuardessi miinimumtöötasu 2011.a oktoobris. Kostja juures oli stjuardessi miinimumkuutöötasu alates 01.01.2011.a 603 eurot, alates 01.07.2011.a 633,15 eurot ja alates 01.10.2011 657,27 eurot. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Vale on kostja väide, et hagejal diagnoositud haigus ei ole kutsehaigus. Töötervishoiuarsti teatisel on avaldatud, et hagejal on diagnoositud kutsehaigused Kutsehaiguste loetelu § 4 p-de 13, 16, 19 ja 21 alusel. Vale on kostja väide, et koristatavate kajutite arv oli normeeritud. Kostja juures oli läbiviidud mõõdistamine, kui kiiresti peaks kajutit normikohaselt koristama. Mõõdistamise viis kostja tellimusel läbi OÜ Puhastusekspert ja koostatud raporti edastas kostja ametiühingu usaldusisikule. Mõõdistamised viidi läbi laeval Victoria, kus ka hageja töötas. OÜ Puhastusekspert raporti kohaselt pidi kahese kajuti koristamise arvestuslik aeg olema 13 minutit ja neljase kajuti koristamise arvestuslik aeg 17 minutit. Kajuteid koristatakse ajal, kui laev on sadamas. Vaidlust

3(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 ei ole selles, et laev on sadamas ca 6 tundi ja sellest tulenevalt on kajutite koristamise aeg umbes 6 tundi. Isegi, kui koristada tuli ainult kaheseid kajuteid, oleks üks stjuardess pidanud koristama 28 kajutit. Seega oli kostjale teada, mis oleks olnud normikohane kajutite arv ühele töötajale, aga praktikas kostja seda ei rakendanud. Kuigi viidatud mõõdistamine oli kostja tellitud, siis kostja sellest kinni ei pidanud. Tavapäraselt pidi hageja koristama kajuteid oluliselt rohkem kui mõõdistamise tulemused ette nägid. Kostja avaldas töötervishoiuarstile, et koristatavate kajutite arv on keskmiselt ühe stjuardessi kohta 35 ning aega kajutite koristamiseks on 6 tundi. Sel juhul oli aga ühe kajuti koristamiseks aega ca 10 minutit, mitte 13 või 17 minutit, nagu mõõdistamise tulemused ette nägid. Esines olukordi, kus töötajate vähesuse tõttu koristasid töötajad, sh hageja, ühes vahetuses üle 50 kajuti. Seega esines juhuseid, kus ühe kajuti pidi ära koristama ca 7 minutiga. Lisaks koristasid stjuardessid ka kajutite ees olevat koridori. Vale on kostja väide, et iga 50 minuti järel oli ette nähtud 10-minutiline paus. Mitte ühestki kostja koostatud ja töötajale tutvustatud ametijuhendist vms dokumendist ei nähtu, et iga 50 minuti järel oleks stjuardessidele ette nähtud 10-minutilised puhkepausid. Kostja avaldas tööinspektorile, et iga 50 minuti järel on töötajale ette nähtud 10-minutiline paus, kuid kuna tööandja tegelikult võimalust ette ei näinud, siis tööandja teadlikult eksitas tööinspektorit. Valed on kostja väited, et hageja ei kasutanud kostja pakutud ujulat. Hageja elab XXXXXXXX ja käis ujumas Rakveres basseinis, mis on tema kodule lähim bassein. Hagejal oleks olnud ebamõistlik sõita XXXXXXXX Tallinnasse tööandja poolt pakutud ajal basseini ujuma. Hageja pangakonto väljavõtted alates 2009.a jaanuarist tõendavad ujumise eest maksete tegemist Aqva ujulale (Aqva Hotels Veekeskus). Pangakaardi maksete järgi on hageja käinud regulaarselt ujumas 2009.a ja 2010.a. Uurimiskokkuvõttes märgitud lause: „Töötaja ei kasutanud võimalusi spordisaalis töövõimet taastada ja tervist tugevdada,“ ei ole öeldud tööinspektorile mitte töötaja poolt, vaid tööandja poolt. Täiendavalt selgitas hageja, et ta võeti töötuna arvele Eesti Töötukassas alates 20.09.2011.a. Hageja leidis töökoha M OÜ-s, kus ta töötas 16.07.2012–02.10.2012.a. Hageja tööleping lõpetati tööandja poolt TLS § 88 lg 1 p 1 alusel, kuna hageja terviseseisund ei võimaldanud tal tööülesandeid täita. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni ettekirjutusest nr 3.4-1/10332-1 nähtub, et kostja töökeskkonna riskianalüüs oli puudulik. Füsioloogiline ohutegur ja ülekoormusega seotud tervisekahjustuste võimalikkus ei ole riskianalüüsis piisavalt välja toodud. Riskianalüüsist nähtub, et stjuardessi töö ohuallikas on kiire, tähtajaline töö, aga meetmetena töö- ja puhkeaja korraldust ei ole analüüsitud. Riskianalüüs koormusest kätele ja õlavöötmele puudub täielikult. Sellega rikkus kostja TTOS § 13 lg 1 p-i 3. Tööinspektsiooni ettekirjutusest nähtub, et töötajate sisuline väljaõpe oli puudulik. Kostja ei teostanud hagejale väljaõpet ega täiendjuhendamist tervist säästvate töövõtete kasutamisel, samuti ei olnud tööandja töötajale tutvustanud tervist säästvat töö- ja puhkeaja korraldust. Sellega rikkus kostja sotsiaalministri 14.12.2000.a määruse nr 80 „Töötervishoiu ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord” § 8 lg-d 1 ja 2. Tööinspektsiooni ettekirjutusest nähtub, et toateenijate ohutusjuhend ei sisaldanud konkreetseid nõudeid ohutuks tööde teostamiseks ja terviskahjustuste vältimiseks. Puuduvad konkreetsed nõuded puhkepauside sisust, tegevused sundasenditest lihaspingete leevendamiseks ja ergonoomia osa. Sellega rikkus kostja TTOS § 13 lg 1 p-i 14. Tööinspektsiooni ettekirjutusest nähtub, et kostja ettevõttes tegevuskava töötajate tervise-kahjustuste vältimiseks ja vähendamiseks oli puudulik, millega kostja rikkus TTOS § 13 lg 1 p-i 4. Ettekirjutusest nähtub,

4(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 et ettevõttes oli töökeskkonna sisekontroll tervisekahjustuste ennetamiseks rakendatavate abinõude toimimise osas puudulik. Kutsehaiguse uurimisel selgus, et puhkepause ei tehtud ja alati ei rakendatud ohutuid töövõtteid. Sellega rikkus kostja TTOS § 13 lg 1 p-i 1. 12.11.2012.a eelistungil rõhutas hageja, et ta esitab kostja vastu esimese alternatiivina deliktilise nõude ning teise alternatiivina lepingulise nõude. Hageja väitis, et ta ei jätnud kostjat teavitamata oma terviseprobleemidest, vaid teavitas oma otsest ülemust TS, paludes ennast üle viia kergemale tööle. Puhkepauside kasutamise võimaluse kohta Tööinspektsioon hagejale küsimusi ei esitanud, vaid uurimiskokkuvõttes kajastatud informatsioon saadi tööandjalt. Hageja selgitas, et puhkepauside kasutamine oli võimalik siis, kui koristatavaid kajuteid oli vähem. Kui neid oli rohkem, siis pause kasutada ei saanud. 01.04.2013.a menetlusdokumendis rõhutas hageja, et tema kutsehaigus ei kujunenud välja ajal enne kostja juurde tööle asumist. Väär on kostja väide, et hageja on teinud alates 16.12.1974.a füüsilist tööd koormusega kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele, korduvaid ühetaolisi liigutusi, ning et hageja oli enne kostja juurde tööleasumist töötanud eelmiste tööandjate juures pikka aega rasketes ja tervistkahjustavates tingimustes. Ajavahemikul 16.12.1974–01.04.1975.a töötas hageja V söökla köögitöölisena. Hageja töö sisuks oli koka abistamine toidu valmistamisel ja serveerimisel, juurvilja puhastamine ja lõikamine. See töö ei olnud füüsiliselt koormav kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele, töö oli mitmekesine, tööprotsessis ei esinenud korduvaid ühetaolisi liigutusi. Töötamise kestus lühiajaline, 106 päeva. Ajavahemikul 05.04.1975–04.06.1975.a töötas hageja T toitlustusettevõte Ü söökla köögitöölisena. Hageja töö sisuks oli koka abistamine toidu valmistamisel ja serveerimisel, juurvilja puhastamine ja lõikamine, töö ei olnud füüsiliselt koormav kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele, töö oli mitmekesine. Tööprotsessis ei esinenud korduvaid ühetaolisi liigutusi. Töötamise kestus lühiajaline, 60 päeva. Ajavahemikul 01.07.1975–30.09.1977.a töötas hageja R abitöölisena. Tema töö sisuks oli pesemisruumide koristamine. Kuna pesemisruumid olid väikesed, siis kulus töö tegemisele päevas ca kolm tundi. Hageja sai päeva jooksul piisavalt puhata ja töö ei olnud füüsiliselt koormav kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele. Hageja täitis R tööülesandeid oluliselt lühemal perioodil kui tööraamatust nähtub. Hagejal sündis 17.08.1976.a poeg ja sellel ajal kehtinud seaduste kohaselt oli nö dekreetpuhkuse kestuseks 56 päeva enne ja 56 päeva peale lapse sündi. Lisaks sellele oli hageja 25.10.1976–17.08.1977.a palgata puhkusel kuni lapse üheaastaseks saamiseni ja sel perioodil tööülesandeid ei täitnud. Ajavahemikul 03.10.1977–09.11.1978.a töötas hageja A. Viidatud ajast 03.10.1977– 12.02.1978.a viibis hageja autojuhtide kursustel ja 13.02.1978–09.11.1978.a (so alla 9 kuu) töötas autojuhina. Töö ei olnud füüsiliselt koormav kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele, tööprotsessis ei esinenud korduvaid ühetaolisi liigutusi. Perioodil 01.12.1978–18.05.1981.a töötas hageja T-s koristajana. Kuna töö maht päevas ei olnud suur ja hageja sai piisavalt puhata, ei olnud töö füüsiliselt koormav kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele. Lisaks sündis hagejal 06.06.1979.a poeg ja hageja oli vastavalt seadusele nö dekreetpuhkusel 56 päeva enne ja 56 päeva peale lapse sündi ja seejärel palgata puhkusel kuni lapse üheaastaseks saamiseni. Sellel ajal hageja tööülesandeid ei täitnud. Perioodil 01.06.1982–19.07.1982.a töötas hageja T koristajana. Kuna töömaht oli väike, jõudis hageja kontoriruumid koristada ca paari tunniga päevas ning töö ei olnud füüsiliselt koormav kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele. Ajavahemikul 01.12.1982–31.01.2001.a töötas hageja T (reorganiseeritud R ja AS-ks T) silotöölisena, kaalujana, operaator-väljastajana,

5(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 elevaatoritöölisena. Silotöötajana töötamise periood oli tööraamatust nähtuvalt 14.01.1983– 30.09.1987.a. Silotöötajana töö-ülesandeid täitis hageja aga lühema perioodi jooksul, kui tööraamatust nähtub. 01.08.1983.a sündis hagejal kolmas laps ja seoses sellega oli hageja dekreetpuhkusel ning peale seda lapsega kodus palgata puhkusel. T-s töötamise ajal pöördus hageja arsti poole seoses valudega vasakus õla-liigeses. 1998.a kevadel opereeriti hagejal vasakut õlga. Pärast operatsiooni paranes hageja vasak õlaliiges täielikult. Käesoleval juhul diagnoositud kutsehaigus on tingitud probleemist parema õlaga, mida 2011.a hagejal opereeriti. Puuduvad igasugused viited sellele, et kutse-haigus oleks võinud välja kujuneda töötamisel AS-is T. Kutsehaiguse diagnoosimise ajaks oli möödunud hageja töötamise lõpetamisest AS-is T üle kümne aasta ja AS-is T töösuhte lõpetamisest kuni kostja juures tööle-asumiseni ei esinenud hagejal kaebusi, mis oleksid viidanud hiljem diagnoositud kutse-haigusele. Peale töötamise lõpetamist AS-is T oli hageja rohkem kui aasta nö kodune ja tööl ei käinud. 01.04.2002–16.08.2004.a töötas hageja AS-is H pagar-kondiitrina. Hageja ei pea enda töötingimusi AS-is H töötamisel rasketeks ega tervistkahjustavateks. Ka raskuste (suhkrukottide) tõstmine ei tekitanud probleeme, sest see töö oli jagatud ühes vahetuses töötava kuue töötaja vahel. Pagar-kondiitri töö ei olnud rutiinne. Tööandja võimaldas puhke-pause ja seetõttu ei olnud koormus suur. AS H on tööandjana pagari tööprotsessi riskitegurite vähendamise meetmetena esile toonud puhkepause (t II kd lk 86), mida tööandja ka reaalselt võimaldas. Lisaks ei ole hagejal diagnoositud kutsehaigus seotud raskuste käsitsi tõstmise riskidega. Perioodil 17.08.2004–25.11.2004.a töötas hageja AS-is K ja tema tööülesandeks oli mähkida elektrimootoreid. Hageja ei pidanud raskusi tõstma. Tööprotsess oli korraldatud viisil, kus mehed tõstsid elektrimootoreid ja naised mähkisid neid. Töö ei olnud füüsiliselt koormav kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele. Töökoormus oli mõõdukas. Tööandja võimaldas pikki puhkepause. Töötamise kestus lühiajaline ehk 100 päeva. Perioodil 01.12.2004–22.02.2005.a töötas hageja AS-is H. Hageja tööülesanneteks oli toidu-tellimuste tegemine. Töö ei olnud füüsiliselt koormav kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele, tööprotsessis ei esinenud korduvaid ühetaolisi liigutusi. Töötamise kestus lühiajaline, 83 päeva. 03.03.2005 01.05.2006.a töötas hageja AS-is F valvetöötajana. Tööülesandeks oli valvata territooriumi. Tööprotsess seisnes selles, et töötaja istus valvuriruumis ca 1 tund, seejärel jalutas territooriumi läbi ca 1⁄2 tundi, seejärel istus jällegi valvuriruumis jne. Hageja hindab, et töötingimused olid tervislikud, kuna värskes õhus jalutamine on üldteadaoleva asjaoluna inimese tervisele kasulik. Töö ei olnud füüsiliselt koormav kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele, tööprotsessis ei esinenud korduvaid ühetaolisi liigutusi. Hagejal ei esinenud enne kostja juures töötamist kaebusi, mis oleksid viidanud kutsehaiguse aluseks olevatele diagnoosidele. Hageja varasemad kaebused seoses valudega seljas (1984.a ja 1986.a) ei oma tähtsust, sest hagejal diagnoositud kutsehaigus ei puuduta selga. 1998.a olid hagejal kaebused seoses vasaku õlaliigesega, mida opereeriti 1998.a. Õlg paranes operatsioonijärgselt täielikult. Kuni 2006.a ei olnud hagejal kutsehaigustele viitavaid kaebusi. 2011.a pöördus hageja arsti poole seoses kaebusega valude kohta paremas õlas. SA Ida-Viru Keskhaigla statsionaarsest epikriisist nähtub, et põhihaiguseks oli hagejal õlakahjustus ja õlavarre pöörajalihase kõõluskätise sündroom. 28.03.2011.a teostati hagejale parema õlaliigese artroskoopiline operatsioon.

6(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 Hageja ei ole ise süüdi temal kutsehaiguse tekkimises ja selle süvenemises. Hageja ei ole kostja eest varjanud tervisehädasid. Enne kostja juurde tööleasumist ei olnud hageja aastaid arstide poole pöördunud valuga õlgades, samuti ei esinenud aastaid kaebuseid seoses sõrme-liigeste valulikkusega. Tervisekontrollis avaldas hageja tervisliku seisundi kohta need andmed, mida tervisekontrollis temalt küsiti. Nt on hageja märkinud 09.04.2007.a ja 10.03.2008.a meremehe tervisekontrollis, et tal on kaebusi tervise suhtes. Väärad on kostja väited, et 1993.a hagejal olnud olmetrauma võis põhjustada või kaasa aidata kutsehaiguste tekkele 2011.a. Asjakohatu on kostja viide, et kajutite koristamine oli hageja tööülesandeks alates oktoobrist 2009.a. Nimelt sellel ajaperioodil, kui hageja töötas kajutite koristajana, kujunesid tal lõplikult välja kutsehaiguse diagnoosi sümptomid. Töö kajutiteenijana oli füüsiliselt väga raske. Suveperioodil oli ühe inimese kohta koristada 50–70 kajutit, talveperioodil 40–60 kajutit. Voodipesu tuli maha võtta, kottidesse toppida, lattu kanda ja konteinerisse visata. Laost tuli võtta puhas pesu ja kanda see kajutitesse. Voodeid tuli üles teha kuni 180 komplekti. Tekk ja tekikott tuli korrastada, kloppides olid käed peast kõrgemal. Ülestehtud voodi tuli üles tõsta ja sulgeda. Alumine voodi tuli kohalt nihutada, selle alt puhastada, seejärel voodi üles teha ja tagasi paigutada. Luks- ja sviitkajutites tuli voodid katta ka vatikatetega. Kõik kajutid tuli puhastada tolmuimejaga. Prügi tuli korjata 200-liitrilistesse kottidesse ja viia alumisele tekile. Dušikabiinid tuli pesta ja käsitsi kuivatada. Riiulitelt ja televiisorilt tuli tolm pühkida. Peeglid tuli puhastada. Väär on kostja väide, et kajutite koristamise aeg ei olnud ajaliselt piiratud. Kostja on ise kinnitanud, et aega kajutite koristamiseks oli kuni 6 tundi. AS Tallink Grupp töökeskkonnaspetsialist RK on saatnud TK 23.08.2011.a e-kirja, milles väitis, et kajutite arv keskmiselt ühe inimese kohta on 35 ja aega kajutite koristamiseks on kuni 6 tundi. Lisaks sellele olid hageja tööülesanded kostja juures rasked ja tervistkahjustavad ka sellel perioodil, kui tema tööülesanneteks oli laeva üldpuhastus ja hageja koristas vööri 3.–9.tekini. Hageja tööülesanneteks oli trepikäsipuude, seinte ja peeglite puhastamine ja poleerimine, põrandate pesemine, töö tolmuimejaga. Lisaks trepile ja aulale oli vaja puhastada mänguautomaatide ruum ja wc-d. Lagesid, seinu, peegleid pesti spetsiaalsete harjadega, seinte kõrgus oli 2m kuni 4m. Trepikäsipuid puhastati spetsiaalse pastaga ja seejärel lihviti lapiga. Messingist trepikäsipuude puhastamine ja poleerimine, peeglite ja seinte klaaspindade puhastamine ning poleerimine, tolmuimejaga suurte pindade (põrandate) puhastamine on füüsiline, pingeline töö koormusega kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele. AS Tallink Grupp töökeskkonnaspetsialisti RKe e-kirjast nähtub, et üldpindade puhastamisel võttis ainuüksi tolmuimega töötamine aega 1–1,5 tundi. Üldpuhastuse tööülesannete täitmisel oli tegemist korduvate ühetaoliste liigutustega, eriti poleerimistöödel ja tolmuimejaga töötades. Väär on kostja väide, et M OÜ poolt töölepingu lõpetamine tulnuks hagejal töövaidluskomisjonis vaidlustada. M OÜ lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p-i 1 alusel, kuna hageja ei suutnud tööülesandeid täita terviseseisundi tõttu. Hageja töövaidlusorganis ülesütlemist ei vaidlustanud ja ei pidanudki vaidlustama, sest ta ei suutnud terviseseisundi tõttu tööülesandeid täita. Hageja nõustus kostjaga selles, et kahjunõude suurust tuleb vähendada hageja 16.07.2012–02.10.2012.a M OÜ-s töötamise ajal teenitud töötasu ja saadud haigushüvitise võrra. 26.02.2014.a esitas hageja kohtule kostja juures kehtinud kollektiivlepingu, mis oli sõlmitud 06.10.1997.a Hansatee AS-i (Tallink Grupp AS-i õiguseellane) ja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu vahel ja see kollektiivleping kehtis kostja (mis kuulub Tallink Grupp AS-iga ühte

7(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 kontserni) kuni 31.08.2012.a. Seega kuni 31.08.2012.a ja ka hageja töötamise ajal (so 25.04.2006–14.09.2011.a) kehtinud kollektiivleping ei näinud ette töötajale õigust töötamise ajal puhkepausidele. Alates 01.09.2012.a jõustus uus kollektiivleping, millega oli ette nähtud töötajale õigus iga 60 minuti katkestamatu töö järel 5-minutilisele puhkepausile. See hakkas kehtima alates 01.09.2012.a ehk peale hagejaga töölepingu lõpetamist. Kostjate tunnistajad TS ja MK väitsid, et puhkepauside võimalikkus oli kirjas kollektiivlepingus. Kuid sellist lepingut ei olnud ajal, mil hageja kostja juures töötas. Hageja lõpliku nõude kujunemine on arvestatav järgnevalt. Töölepingu lõpetamise ajal oli kostja stjuardessi miinimumtöötasu 657,27 eurot kuus. Alates 01.01.2013.a oli stjuardessil, kes oli töötanud rohkem kui 24 kuud, miinimumtöötasu 707,27 eurot kuus. Alates 01.01.2014.a on stjuardessil, kes on töötanud tööandja juures rohkem kui 24 kuud, miinimum-töötasu 782 eurot kuus (nähtuvalt alates 01.01.2014.a kehtivast kollektiivlepingust ja selle lisast 1). Nimetatud töötasu määra võttis hageja arvesse oma sissetuleku vähenemise arvutamisel alates perioodist 01.01.2014.a. Hageja töövõime kaotuse protsent oli kutsehaiguse tõttu 50%. Perioodil 01.10.2011–31.03.2012.a sai hageja töövõimetuspensioni 136,64 eurot kuus. Perioodil 01.04.2012–31.03.2013 sai hageja töövõimetuspensioni 142,73 eurot kuus ning alates 01.04.2013.a saab hageja töövõimetuspensioni 149,91 eurot kuus. Eesti Töötukassast sai hageja töötuskindlustushüvitisena 06.10.2011.a 39,80 eurot, 08.11.2011.a 308,45 eurot, 08.12.2011.a 298,50 eurot, 06.01.2012.a 308,45 eurot, 08.02.2012.a 254,72 eurot, 07.03.2012.a 230,84 eurot, 06.04.2012.a 246,76 eurot ning 08.05.2012.a 238,80 eurot. M OÜ maksis hagejale töötasuna 14.08.2012.a 208,32 eurot, 14.09.2012.a 362,39 eurot ja 02.10.2012.a 161,84 eurot, kokku 732,55 eurot. Eesti Haigekassa maksis hagejale töövõimetushüvitisena 10.09.2012.a 88 eurot. Hageja osutas 2013.a kevad-suvel RMK töövõtu korras teenust (kuuseistikute väljavõtmine, koolide rohimine vms). RMK ja hageja vahel koostatud töö üleandmise aktist nähtub, et hageja on saanud tellimuse täitmise eest 2013.a mais RMKlt tasu 528 eurot. RMK tasu arvutamise sedelitest nähtub, et hagejale on arvutatud tasu 2013.a juulikuu eest 281,58 eurot ja augustikuu eest 177 eurot. Eespool toodud summad võttis hageja arvesse oma sissetuleku vähenemise arvutamisel 2013.a mais, juulis ja augustis. R ASi ja hageja vahel 21.07.2013.a sõlmitud töölepingust nähtub, et hageja töötasu on peale katseaega 509 eurot kuus. Töölepingus kokkulepitud töötasu suuruse 509 eurot võttis hageja arvesse oma sissetuleku vähenemise arvutamisel alates 01.02.2014.a. R AS-i töötasu tõendist nähtub, et hagejale on arvutatud 2013.a juulis töötasu 171,83 eurot, 2013.a augustis 494 eurot, 2013.a septembris 494 eurot, 2013.a oktoobris 494 eurot, 2013.a novembris 499 eurot, 2013.a detsembris 553,41 eurot ja 2014.a jaanuaris 462,81 eurot. Seega on hageja sissetulek vähenenud järgmiselt. 2011.a oktoobris 480,83 eurot, millest 50% on 240,42 eurot (657,27-136,64-39,80=480,83). 2011.a novembris 212,18 eurot, millest 50% on 106,09 eurot (657,27-136,64-308,45=212,18). 2011.a detsembris 222,13 eurot, millest 50% on 111,07 eurot (657,27-136,64-298,50=222,13). 2012.a jaanuaris 212,18 eurot, millest 50% on 106,09 eurot (657,27-136,64-308,45=212,18). 2012.a veebruaris 265,91 eurot, millest 50% on 132,96 eurot (657,27-136,64-254,72=265,91). 2012.a märtsis 289,79 eurot, millest 50% on 144,90 eurot (657,27-136,64-230,84=289,79). 2012.a aprillis 267,78 eurot, millest 50% on 133,89 eurot (657,27-142,73-246,76=267,78). 2012.a mais 275,74 eurot, millest 50% on 137,87 eurot (657,27-142,73-238,80=275,74). 2012.a juunis 514,54 eurot, millest 50% on 257,27 eurot (657,27-142,73=514,54). 2012.a juulis 514,54 eurot, millest 50% on 257,27 eurot (657,27142,73=514,54). 2012.a augustis 306,22 eurot, millest 50% on 153,11 eurot (657,27-142,73208,32=306,22). 2012.a septembris 64,15 eurot, millest 50% on 32,08 eurot (657,27-142,73362,39-88=64,15). 2012.a oktoobris 352,70 eurot, millest 50% on 176,35 eurot (657,27-142,73-

8(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 161,84=352,70). 2012.a novembris 514,54 eurot, millest 50% on 257,27 eurot (657,27142,73=514,54). 2012.a detsembris 514,54 eurot, millest 50% on 257,27 eurot (657,27142,73=514,54). 2013.a jaanuaris 564,54 eurot, millest 50% on 282,27 eurot (707,27 142,73=564,54). 2013.a veebruaris 564,54 eurot, millest 50% on 282,27 eurot (707,27142,73=564,54). 2013.a märtsis 564,54 eurot, millest 50% on 282,27 eurot (707,27142,73=564,54). 2013.a aprillis 557,36 eurot, millest 50% on 278,68 eurot (707,27-149,91 =557,36). 2013.a mais 29,36 eurot, millest 50% on 14,68 eurot (707,27-149,91-528=29,36). 2013.a juunis 557,36 eurot, millest 50% on 278,68 eurot (707,27-149,91=557,36). 2013.a juulis 103,95 eurot, millest 50% on 51,98 eurot (707,27-149,91-171,83-281,58=103,95). 2013.a augustis hageja sissetulek ei vähenenud (707,27-149,91-494-177=-113,64). 2013.a septembris 63,36 eurot, millest 50% on 31,68 eurot (707,27-149,91-494=63,36). 2013.a oktoobris 63,36 eurot, millest 50% on 31,68 eurot (707,27-149,91-494=63,36). 2013.a novembris 58,36 eurot, millest 50% on 29,18 eurot (707,27-149,91-499=58,36). 2013.a detsembris 3,95 eurot, millest 50% on 1,98 eurot (707,27-149,91-553,41=3,95). 2014.a jaanuaris 169,28 eurot, millest 50% on 84,64 eurot (782-149,91-462,81=169,28). Seega on hageja igakuise sissetuleku vähenemisest tuleneva kahjunõude suurus perioodil 01.10.2011–31.01.2014.a kokku 4153,90 eurot. Hagejal on sõlmitud R AS-iga tähtajaline tööleping seoses äraoleva töötaja tööle asumiseni. Kui lähtuda eeldusest, et tööleping kehtib vähemalt kuni 30.09.2014.a ja tööandja maksab töölepingujärgset tasu 509 eurot kuus, on perioodil 01.02.2014–30.09.2014.a nõude suurus igakuiselt 61,55 eurot (782-149,91509=123,09, millest 50% on 61,55). Hageja palus kostjalt välja mõista ühekordse hüvitisena 4153,90 eurot ja alates 01.02.2014.a kuni 30.09.2014.a igakuiselt 61,55 eurot kuus. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista kulutuste katteks 750 eurot. Hageja leidis, et asjaolu, et töötervishoiuarst nimetab teatisel hagejal diagnoositud haigusi kokkuvõtvalt ülekoormushaiguseks, millist diagnoosi ei ole otseselt nimetatud kutsehaiguste loetelus, ei muuda olematuks asjaolu, et hagejal on diagnoositud rida haigusi, mis otseselt sisalduvad kutsehaiguste loetelus. Tunnistaja TK poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et kui patsiendil on mitu erinevat haigust, siis kirjutab töötervishoiuarst neile nö pealkirja. TTOS § 23 lg 5 kohaselt diagnoosib kutsehaiguse töötervishoiuarst, mida antud juhul ta ongi teinud. Mõlemad eksperdid (so TP ja KS) on kinnitanud, et hageja haigused on kutsehaigused. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja on TP seisukohti käsitlenud kontekstist väljarebituna. Kostja tähtsustab üle kutsehaigusena diagnoositud käte liigeste valusid, mis võivad esineda ka üldhaigusena. TP rõhutas, et käte liigeste valud ei ole määrava tähtsusega hageja teiste kindlate kutsehaiguste diagnooside kõrval ja eelkõige olid hagejal probleemsed küünarliigesed ja õlad ning käte suremine ja valud, mis on karpkaankanali sündroom. Ekspert TP ei ole väitnud, et hagejal kutsehaigustena diagnoositud haiguste kujunemist võis olla mõjutanud hageja vananemine. Ekspert TP avaldas arvamust, et kogu elu ja vananemine võib kõike mõjutada, aga varasema mõju suurust pole antud juhul võimalik tõsikindlalt tuvastada. Ekspert oli veendunud, et hageja kutsehaigus tekkis laeval töötamise ajal. Kostja eksitab kohut oma järeldustega ekspert KS vastuste osas. Ekspert KS väitis, et ainult käte liigeste valu kohta ei saaks kinnitada, et seda varem hagejal ei oleks olnud, aga teiste kutsehaiguste diagnooside puhul on need kujunenud teatises märgitud perioodil 2006–2011.a. Samas leiab ekspert KS, et hageja käte liigeste valusid saab seostada kutsehaigusega hagejat

9(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 just sellel perioodil mõjutanud ohutegurite tõttu. Seega leidis ekspert KS, et kõik diagnoositud haigused on kutsehaigused. Ekspert KS ei väitnud kohtuistungil, et hagejal diagnoositud kerge karpkaalkanali sündroomi tekkele võis olla avaldanud mõju hageja poolt põetav osteoartroos, nagu ekslikult leiab kostja. Paljasõnaline on kostja väide, et hagejal diagnoositud 2011.a vasaku õla rotaatormanseti kahjustus on tekkinud hageja vasaku õla raviks 1998.a kasutatud ravivõtte tagajärjel. Ekspert TP kinnitas, et opereeritud vasak õlg oli paranenud piisavalt hästi. Ka ekspert KS leidis, et õlaliigese kirurgilise manipulatsiooni järgselt kaebused kadusid. Adhesiivset kapsuliiti ei ole 2011.a kutsehaigusena diagnoositud. Kohtuistungil kinnitas ekspert KS, et vasaku õlapoole kahjustust ei saa seostada hageja varasema operatsiooniga. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo 10.10.2011.a otsus nr 789696 tõendab, et hagejal on tuvastatud püsiv töövõimetus. Kostja viidatud tõend, et hageja on osaliselt töövõimetu hoopis üldhaigestumise tõttu, tuleb jätta tähelepanuta, sest see on välja antud 25.08.2011.a, mil ei olnud veel lõppenud hageja haiguste ekspertiis. Kutsehaigus diagnoositi hagejal viis päeva hiljem, so 30.08.2011.a. Asjaolu, et hageja kutsehaigus kujunes välja perioodil 2006–2011, on tõendatud töötervishoiuarsti 02.09.2011.a tõendiga nr 13-2/58, kutsehaiguste ekspertiisi komisjoni 30.08.2011.a protokolliga, ekspert TP poolt koostatud kirjaliku ekspertiisiaktiga, ekspert TP kohtus antud küsimusele vastusega ning ekspert KS poolt koostatud kirjaliku ekspertiisiaktiga. Eksitav on kostja väide, et Vabariigi Valitsuse 03.04.2008.a määrusega nr 75 kehtestatud „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ ei näe ette, et tervishoiuarst tuvastaks kutsehaiguse väljakujunemise perioodi. Vastu-pidine tuleneb määruse § 6 lg-st 1. Arstide konsiilium on tuvastanud, et kutsehaigestumise põhjustas töötamine viimase tööandja juures ja kuna see toimus aastatel 2006–2011, siis ongi töötervishoiuarst TK selle teatisele märkinud. TK ei ole ületanud enda volitusi. Väär on kostja seisukoht, et kuna teatiselt ei nähtu andmed, mille alusel sellisele järeldusele on jõutud, siis ei ole tegu usaldusväärse tõendiga. Kostja soovitud andmete kajastamist teatisel ei näe Vabariigi Valitsuse 03.04.2008.a määrusega nr 75 kehtestatud „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ ette. Kostja etteheited TK ütlustele tunnistajana on arusaamatud. Hagejal tuvastati kutsehaigus 2011.a augustis, kuid kohtuistung toimus kaks aastat hiljem. Erinevalt eksperdist ei pidanud tunnistaja läbi töötama kogu haiguslugu, vaid tunnistaja sai anda ütlusi nende asjaolude kohta, mida ta mäletab. Tunnistaja TK selgitas, et kutsehaiguse väljakujunemise perioodi kindlakstegemiseks lähtutakse erinevatest andmetest kogumis ja periood kutsehaiguste esmaste sümptomite ja haiguse väljakujunemise vahel võib olla väga erinev. Tunnistaja ütluste vahel puuduvad vastuolud. Varasemate tööandjate juures töötamisel ei ole hagejale mõjunud selliseid ohutegureid, mis oleks põhjustanud 2011.a diagnoositud kutsehaigust. Ekspert TP on leidnud, et V ja Ts töötamise mõju kutse-haigusena diagnoositud haiguste väljakujunemisel on vähetõenäoline. Samale järeldusele on ekspert jõudnud seoses hageja töötamisega R, A ja T. Ekspert KS hinnangul ei ole samuti hageja töötamine AS-is T põhjustanud tema kutsehaigestumist. Kumbki ekspertidest ei ole leidnud, et hageja töötamisel AS-is H oleks seos temal 2011.a diagnoositud kutsehaigusega. 3-kuulist tööaega AS-is K ei pidanud ekspert TP piisavaks, et see oleks saanud omada mõju kutsehaiguse väljakujunemisele. Ekspert KS oli samal seisukohal. Ekspert TP

10(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 pidas vähetõenäoliseks, et kutsehaiguse kujunemisele oleks avaldanud ka mõju töötamine ASis H või AS-is F. Eksperdid ei ole erinevalt kostjast kinnitanud seost hagejal 1993.a toimunud olmetrauma ja kutsehaiguse kujunemise vahel. Vale ja absurdne on kostja väide, et hagejal diagnoositud haigus on põhjustatud hageja poolt harrastatavast hobist (aed ja aiamaa). Ekspert KS on leidnud, et aiandusega tegelemine ei ole reeglina aastaringne ning puuduvad andmed, mis annaksid alust seostada kutsehaigusena diagnoositud haigusi aiandusega tegelemisega. Tõendamata on kostja väide, et hagejal kutsehaigusena diagnoositud haigused on hakanud kujunema oluliselt varem kui 2006.a. Ekspert KS on asunud seisukohale, et terviseandmed tabelis 1981–2008.a ei anna alust dateerida hagejal 2011.a kutsehaigusena diagnoositud haigusi varasemasse aastasse kui 2006.a. Kohtus täpsustas ekspert KS, et ohutegurid ei mõjutanud varem hageja tervist nii palju, et tal oleks kutsehaigus tekkinud. Ka ekspert TP kinnitas kohtuistungil, et ta on veendunud, et hageja kutsehaigus tekkis laeval töötamisel. Hageja töö kostja juures oli pingeline ja tervistkahjustav. Töö jagati igal hommikul ära töötajate vahel reisijate arvust sõltuvalt ning ühe töötaja kohta võis olla 40–73 kajutit. Põhimõtteliselt oli ette nähtud lõuna, kuid muid pause hagejale ette nähtud ei olnud, mis on tõendatud hageja vande all antud seletusega. Hageja vastas istungil kohtu esitatud küsimustele. Ka tunnistaja ES ütluste kohaselt on tema koristanud maksimaalselt 74 kajutit ühe tööpäeva jooksul ning puhkepausidest ei ole töötajatele räägitud. Tunnistaja ütluste järgi tuli töötada ajal, mil laev oli sadamas. Sama tuleneb RK kirjast TK 23.08.2011.a. Tunnistaja TS ütlustega on tõendatud, et kui on 35–40 kajutit ühe koristaja kohta, siis jõuab need 6 tunniga ära teha, kuid kajuteid võis olla rohkem. Lisaks oli hageja töö kostja juures raske ja tervistkahjustav ka sellel perioodil, kui tema tööülesandeks oli laeva üldpuhastus. Kuigi hageja põhilisteks tööülesanneteks perioodil 2504.2006-19.10.2009 oli üldpindade puhastus, siis faktiliselt täitis ta sellel ajal ka kajutite koristamise ülesandeid, kui oli kajutite koristamisega palju tööd, mis on tõendatud tunnistaja AR ütlustega. Hageja palus kohtul jätta tähelepanuta tunnistaja RL ütlused, sest need olid vastuolus tunnistaja ES ja hageja enda ütlustega. Tunnistaja ES ütlustega on tõendatud, et RL ütles temale, et nad õpivad hageja väiteid ümber lükkama. ES esialgu varjas kohtu eest asjaolu, kes temale teatas, et tuleb kohtusse tulla. Hiljem, hageja esindaja otsesele küsimusele tunnistaja RL ei vastanudki. Asjaolu, et hageja töötsükkel oli kaks nädalat tööl ja kaks nädalat vaba, ei muuda tema töötingimusi võrreldes tavagraafiku alusel töötavate töötajatega kergemaks. Kahenädalase töötsükli ajal töötas hageja iga päev ja tema tööpäeva pikkus oli vähemalt 10,5 tundi. Kokkuvõttes oli hageja tööaeg keskmiselt sama pikk kui tööaja norm Eestis ette näeb. Väär on kostja väide, et hageja ei ole kostjale avaldanud, et töökoormus oli tema jaoks liiga suur. Hageja andis kohtus vande all seletuse, milles ta kinnitas, et pöördus kostja poole oma terviseprobleemidega. Osaliselt mäletas hageja palvet tema kergemale tööle üleviimise kohta tunnistaja TS. Hageja taastas laeval oma tervist, mis on tõendatud hageja enda seletuste ja ES ütlustega. Tervisekontrollis avaldas hageja tervisliku seisundi kohta need andmed, mida temalt küsiti ja tervisekontroll kajastab hageja tervise seisundit kontrolli läbiviimise ajal. Väär on kostja väide, et hageja on rikkunud TTOS § 14 lg 1 p-i 3 nõudeid. Hageja käis kõikidel tema jaoks ettenähtud arstlikel läbivaatustel, võimaldas teha kõik nõutavad terviseuuringud, andis tervisekontrolli läbimisel kõik nõutavad analüüsid jms. Asjaolu, et hageja tervis vastas kuni 2010.a tervishoiuteenuse osutaja otsuse kohaselt meremehele kehtestatud tervise-nõuetele,

11(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 ei tähenda seda, et samal ajal ei võinud hagejal välja areneda kutsehaigus, mis diagnoositi alles 2011.a sügisel. Kui hageja viibis tööl, siis tal ei esinenud selliseid tervisehäireid, mis oleks takistanud tööülesande täitmist. Kostja heidab hagejale ette puhkepauside kasutamata jätmist, kuid pingelise tööaja, mis puhkepause kasutada ei võimaldanud, kehtestas kostja ise. Vale ja arusaamatu on kostja väide, et hageja on rikkunud TTOS § 14 lg 1 p 7 nõudeid. Kui hagejal oli tööd takistav tervisehäire, siis hageja pöördus perearsti või eriarstide poole. Muuhulgas kinnitas hageja vande all antud seletuses, et ta on laevaarsti poole pöördunud. Hageja ei kaotanud stjuardessi tööd mitte endast sõltuvatel asjaoludel, vaid põhjusel, et ta ei saanud seoses tervisega enam tööd kostja juures jätkata. Kuna hageja ei ole jõudnud vanaduspensioniikka ja tema töövõime on vähenenud kutsehaiguse tõttu, siis võib eeldada, et tema tervislik seisund ei võimalda tal endisel viisil töötamist jätkata ja ta on kaotanud oma endise sissetuleku just kutsehaiguse tõttu. Tõendamata on kostja väide, et hageja tervislik seisund võimaldab tal tegeleda töise tegevusega ja saada töist sissetulekut. Kostja on töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid rikkunud ja on süüdi hagejale kahju tekkimises. Tööinspektsiooni ettekirjutusest nähtub, et kostja ettevõttes olemasolev töökeskkonna riskianalüüs oli puudulik. Toateenijate tööga kaasnevate terviseriskide hindamisel ei ole arvestatud töökoormuse ja ohutute töövõtete reaalse kasutamise võimalusi. Füsioloogiline ohutegur ja ülekoormusega seotud tervisekahjustuste võimalikkus ei olnud riskianalüüsis piisavalt välja toodud. Ekspert TP tõi välja, et tööandja poolt laeval „Viktoria“ läbi viidud riskianalüüsis pole hinnatud eraldi stjuardesside töö füsioloogilisi ohutegureid, mis koos ebasoodsa mikrokliima mõjudega ongi viinud töötervishoiuarsti 02.09.2011 teatise nr 13-2/58 p-s 4 kutsehaigustena käsitletud haiguste tekkele. Ekspert TP rõhutas, et ülekoormuse teket saaks laevatöö eripärast tingituna ennetada ainult tööülesannete õige normeerimise ja piisava arvu töötajate kasutamise abiga. Kostja ei olnud välja töötanud kajutite koristamiseks ajalisi norme. Ekspert KS märkis korduvalt, et töökeskkonna riskianalüüsis oli ebapiisavalt analüüsitud füsioloogilisi ohutegureid. Tööinspektsiooni ettekirjutusest nähtub, et töötaja sisuline väljaõpe oli puudulik ja toateenijate ohutusjuhend ei sisaldanud konkreetseid nõudeid ohutuks tööde teostamiseks ja terviskahjustuste vältimiseks. Puudusid konkreetsed nõuded puhkepausidele. Kuna kutsehaiguse hagejale on põhjustanud kostja poolt vajalike meetmete tarvitusele võtmata jätmine, siis on kostja õigusvastasel teol (tegevusetus) otsene põhjuslik seos hagejal tekkinud tervisekahjustusega. Põhjendatud ei ole kostja taotlus kahju vähendamise osas. Kostja vastuväited

12(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 kondiitrina ning 03.03.2005-märtsini 2006.a AS-is F turvatöötajana. Hageja hobideks on olnud aed ja aiamaa, mida hageja on ise kinnitanud. Kostja ei nõustunud, et haigus kujunes hagejal välja aastatel 2006–2011. Hagejal väidetava kutsehaiguse diagnoosinud töötervishoiuarst dr. K oleks TTOS § 23 lg 5 järgi pidanud koguma andmeid hageja tööolude ja töö laadi kohta eelmiste töö-andjate juures, kuid teatise kohaselt ei ole selle kohta andmeid kogutud. Töötervishoiuarst on jätnud tähelepanuta, et tulenevalt hageja varasematest töötingimustest eelmiste tööandjate juures ja tegelemisest aiandusega on väga suur tõenäosus, et haigus tekkis ja süvenes varem. Töötervishoiuarsti tegevus oli puudulik. Kostja leidis, et hagejal diagnoositud haigus tekkis ning kujunes välja hageja töötamisel AS-is T, AS-is H ja AS-is F. Hageja tegi eelmiste tööandjate juures füüsilist, pingelist tööd koormusega kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele ja korduvaid ühetaolisi liigutusi. Isegi, kui hageja haigus süvenes edasi kostja juures töötamise ajal, siis toimus see ebaolulisel määral. Hageja töötas kostja juures vaid 5a, kusjuures hageja töötas töögraafiku alusel 2 nädalat tööl ja oli 2 nädalat vaba. Hageja varjas arstide eest oma tervisehädasid ja rikkus TTOS § 14 lg 1 p-des 1, 2, 3, 5, 6 ja 7 sätestatud kohustusi. Hageja ja kostja vahel oli meretöölepinguline suhe. Vastavalt mereteenistuse seaduse (MTS) § 28 lg-le 2 peab laevapere liige läbima eelneva ja perioodilise tervisekontrolli meresõiduohutuse seaduses sätestatud korras. Hagejal diagnoositud ülekoormushaigus on aeglase ja krooniliselt progresseeruva kuluga haigus. Hageja suhtes viidi aastatel 2006–2010 korduvalt läbi seaduses sätestatud tervisekontrolle. Nende käigus oli hageja kohustatud täitma ja oma allkirjaga kinnitama tervisekontrolli kaardil isikliku deklaratsiooni, mis sisaldas küsimustikku võimalike tervisehäirete kohta. Tervisekontrolli läbi viinud arstid ei ole pidanud vajalikuks hageja suhtes kohaldada ühtegi seadusandluses ettenähtud võimalikest piirangutest. Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni uurimiskokkuvõttes on tuvastatud, et hagejal oli kajutite koristamiseks aega 6 tundi ning iga 50 minuti järel oli ette nähtud 10-minutiline paus. Hageja ei teinud puhkepause, kuna soovis kiiresti tööga hakkama saada. Samuti ei kasutanud hageja kostja antud võimalusi töövõime taastamiseks. Hageja ei pöördunud laevaarsti poole ega teavitanud kostjat oma tervisehädadest. Hageja võttis ise oma tervisekahjustamise riski. Uurimiskokkuvõttest nähtub, et hageja sai väljaõppe ning kostja juures toimusid regulaarselt koolitused. Hageja ei kasutanud ise ohutuid töövõtteid ega teinud puhkepause. Kui kohus tuvastab kostja vastutuse, tuleb kahjuhüvitist vähendada VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 alusel. Hageja kahjunõue on tõendamata. Ravimite tšekkidest ei nähtu, et need oleksid ostetud hageja poolt või hageja tarbeks. Taastusravikeskuse Estonia AS sanatooriumituusiku hinnapakkumisest nähtuvalt pakuti hagejale veel 10%-list soodustust. Seega oleks tuusiku hinnaks ühe päeva kohta 50 eurot miinus 10%. Väär on hageja väide, et tema sissetulek on vähenenud kutsehaiguse tõttu. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo otsusega nr 789696 on hageja loetud vaid osaliselt töövõimetuks. Hageja on võimeline tegema tööd, mis ei ole füüsiliselt raske. Hageja ei ole tõendanud, et ta sellist tööd on otsinud, kuid ei ole leidnud. Kui kohus tuvastab, et kostja on vastutav hagejal tekkinud kahju eest, hüvitist tuleb vähendada ulatuses, milles hageja haigestumine on põhjustatud töötamisest teiste tööandjate juures ja hageja enda osast kahju

13(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 tekitamisel. Kostjalt väljamõistetava ühekordse hüvitise summa ei saaks mitte mingil juhul olla suurem kui 92,95 eurot ja igakuise hüvitise suurus mitte suurem kui 21,48 eurot. Hageja on töötanud aastatel 1981–2002 (21a) AS-is T töölisena, aastatel 2002–2005 (3a) ASis H pagar-kondiitrina ja 03.03.2005–märtsini 2006 (1a) AS-is F turva-töötajana. Kostja juures töötas hageja 5a. Seega kogu töötatud ajast töötas hageja AS-is T 70%, AS-is H 10%, AS-is F 3,3% ning kostja juures 16,7 % . Kostja ei saaks vastutada kahju eest enam kui 16,7% ulatuses. seega tuleb kahjuhüvitist vähendada vähemalt 50% ulatuses. 24.09.2012.a seisukohtades leidis kostja, et kutsehaigus peab olema loetletud sotsiaalministri 09.05.2005.a määruse nr 66 määruse §-des 2–4. Töötervishoiuarsti TK 02.09.2011.a teatisel nr 13-2/58 ei ole märgitud ühtegi eelviidatud diagnoosidest. Määruses ei ole nimetatud ülekoormushaigust, küünarliigese epikondüliiti, õlavöötme-käte müofastsiaalseid valusid, kroonilist rotaatormanseti kahjustust, käte liigeste valusid ja kerget karpaalkanali sündroomi. Samas teatises on kutsehaigust põhjustavate ohuteguritena viidatud füüsilisele pingelisele tööle koormusega kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele ja korduvatele ühetaolistele liigutustele, kuid neid tegureid ei ole loetletud eelnimetatud määruse §-des 5–6. Hageja töötas kostja juures ca 5a, millest ta tegeles kajutite koristamisega vaid veidi üle 1a. Kostja juures töötamise algusest 25.04.2006–19.10.2009.a oli hageja tööülesandeks nn üldpuhastus: niiske puhastus vööriosa aulas ja treppidel, aulas peeglite puhastus, treppide käsipuude poleerimine, infoleti kõrvalt koridori puhastamine, infoleti eest põranda pesemine, mänguautomaatide ruumi koristamine, 6 ja 7 tekil wc pesemine. Kajutite koristamine sai hageja tööülesandeks alles 20.10.2009.a ning reaalselt täitis hageja seda tööülesannet vaid kuni 18.01.2011.a, sest alates 19.01.2011.a kuni töösuhte lõppemiseni oli hageja ajutiselt töövõimetu. Kostja juures oli läbi viidud riskianalüüs ning hinnatud ohutegurite mõju tervisele. Hageja poolt koristatavate kajutite arv oli normeeritud. Töötempo olenes reisijate arvust. Aeg, mille jooksul kajutid koristatud pidid saama, ei olnud normeeritud. Kajuteid sai hakata koristama siis, kui reisijad laevalt lahkunud, kuid kajutite koristamine võis jätkuda, kui uued reisijad laevale saabusid. Iga 50 minuti järel on ette nähtud 10-minutiline paus. Hageja oli saanud väljaõppe ja koolituse, mida tõendab „Puhastusekspert“ väljastatud tunnistus. Hagejal oli võimalik kasutada ökonoomseid töövõtteid ning valida tööoperatsioonide järjestust. Kajutites ülemiste naride korrastamisel oli kasutusel redel ning olid tööriided ja kindad. Hagejal oli pingete maandamiseks võimalus kasutada spordisaali ja sauna iga päev, samuti oli võimalik pöörduda laevaarsti poole. Vabadel nädalatel oli hagejal võimalus tööandja kulul kasutada ujumiseks ujulat. Asjaolu, et hageja ei kasutanud kostja loodud võimalusi töövõime taastamiseks, on tõendatud uurimiskokkuvõttega. Hageja kahjunõue on tõendamata. Sanatooriumituusikut ei ole hageja ostnud, mistõttu tal pole tekkinud kulu, mille hüvitamist saaks nõuda. 14.02.2013.a menetlusdokumendis rõhutas kostja, et hageja on alates 16.12.1974.a teinud füüsilist pingelist tööd koormusega kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele ja korduvaid ühetaolisi liigutusi. Hageja on enne kostja juurde tööle asumist töötanud eelmiste tööandjate juures pikka aega rasketes ja tervistkahjustavates tingimustes. Hageja töö Ts oli füüsiliselt raske, mis nähtub hageja poolt töötervishoiuarstile esitatud selgitusest. Samast selgitusest nähtub, et ka hageja töö AS-is H oli füüsiliselt raske ja pingeline. Hageja on AS-ile H esitanud töölepingu lõpetamise avalduse tervislikel põhjustel. Hageja töötas AS-is K elektrimootorite valmistajana ja tema tööülesandeks oli mähkida elektrimootoreid, mis kaalusid ca 20 kg. Kuna hageja oli AS-is K töötamise ajal 48-aastane, tal olid sellel ajal juba terviserikked, mistõttu on

14(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 enam kui tõenäoline, et AS-s K töötades tekkis hagejal ülekoormus. AS-is H-R ja AS-is F ei tehtud töökeskkonna riski-analüüse, kuid kostja pidas tõenäoliseks, et nimetatud tööandjate juures olid töötingimused tervistkahjustavad. Köögitöölise, koristamisega tegeleva abitöölise, autojuhi, koristaja ja koka töölaadist tulenevalt kaasnevad nendel ametikohtadel töötamisega füüsiline koormus kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele ja korduvad ühetaolised liigutused, mistõttu hageja töötamisel V, T toitlustusettevõttes Ü, R, A ja T oli tegu füüsiliselt pingelise tööga ja tervistkahjustavate töötingimustega. Kutsehaiguse tuvastamisel ei ole arvestatud töötingimustega varasemate tööandjate juures. Haigussümptomid, mille alusel hagejal 2011.a tuvastati kutsehaigus, väljendusid tal ammu enne seda, kui hageja asus tööle kostja juures. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja Töötervishoiu Keskuse poolt ja hageja endise perearsti poolt kohtule saadetud andmetest nähtub, et 27.09.1984.a pöördus hageja kaebusega seoses valudega seljas. 28.01.1986.a on hagejal diagnoositud Polyarthralgia seoses valudega seljas ning 12.07.1991.a on sama diagnoosi alusel hagejale väljastatud sanatooriumituusik. 08.12.1994.a pöördus hageja arsti poole kaebusega suurte liigeste valude osas, samuti sõrmeliigeste valude osas. 20.11.1995.a on hageja pöördunud arsti poole kaebusega, et liigesed valutavad. 15.01.1998.a pöördus hageja arsti poole vasaku õlaliigese valu kaebusega. 16.03.1998.a on hageja pöördunud arsti poole kaebusega, et valu vasakus õlaliigeses püsib ja ta ei saa kätt tõsta horisontaalselt üle 450. 02.04.1998.a käis hageja kirurgi konsultatsioonil, kus tal diagnoositi väliselt kerge lihaste atroofia. 23.04.1998.a käis hageja ortopeedi konsultatsioonil, kus talle soovitati operatsiooni. 1998.a aprillis-mais on hagejal opereeritud vasakut õlga. 05.08.1999.a on hageja pöördunud arsti poole kaebusega, et sõrmeliigesed on valusad. Sama kaebusega pöördus hageja uuesti arsti poole 26.03.2003.a. Kostja leidis, et järelikult on hagejal olnud valud seljas juba alates 1984.a ning õlavöötme, käte ja käte liigeste valud juba alates 1994.a. 1993.a oli hagejal olmetrauma, mille tulemusena sai vigastada hageja ülakeha. Hagejaga juhtunud olmetrauma võib olla põhjustanud või kaasa aidanud hagejal 2011.a diagnoositud haiguste tekkele ja/või süvenemisele. Kui hagejal diagnoositud haigus on kutsehaigus, siis on selle põhjustanud kahjulikud mõjutused varasemate tööandjate juures juba alates 16.12.1974.a. Hageja ei ole kostjat oma terviseprobleemidest teavitanud. Kostja juurde tööle asumisele eelnevalt teostati hagejale 11.04.2006.a tervisekontroll OÜ-s Baltic Euromedical. Selle tervisekontrolli käigus täitis hageja isikliku tervisedeklaratsiooni, kus hageja ei ole märkinud, et tal esinevad valud seljas, õlavöötmes, kätes ja käte liigestes ja et tema vasakut õlga on opereeritud. Hageja on märkinud, et tal ei ole kaebusi oma tervise suhtes. Perioodilised tervisekontrollid tehti AS-is Medivover Eesti 09.04.2007.a, 10.03.2008.a, 09.02.2009.a, kuid ka nende käigus ei ole hageja oma terviseprobleeme avaldanud. Hageja poolt koristatavate kajutite arv oli normeeritud. Perioodil 20.10.2009‒18.01.2011.a töötas hageja m/l-l “Victoria I”. Liinireis sellel laeval on 1 ööbimisega ca 16-tunnine reis ja kruiisireis on 2 ööbimisega ca 40-tunnine reis. M/l-l “Victoria I” on erinevat tüüpi kajutid ‒ sviit (kahetoaline; suurusega ca 30 m2); de Luxe (kuni kahele inimesele; suurus ca 14 m2); 2kohalised A-klassi kajutid; 4-kohalised A-klassi kajutid; A-Premium (kahekohalised laia voodiga); B-klassi (kuni neljale inimesele) kajutid. Sõltuvalt kajuti tüübist on selles teostatavate koristustööde maht erinev. Töökoormuse jaotusel arvestati kajutite suurust. Koristamist vajavate kajutite arv oli sellest tulenevalt tööpäeviti erinev ja sõltus sellest, kui palju ja millised kajutid oli reisijate poolt kasutuses. Sellest lähtudes oli koristatavate kajutite normarv igal hageja tööpäeval erinev. Kajuti koristamisele ei olnud kehtestatud ajalisi norme.

15(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533

OÜ Puhastusekspert on kostja koostööpartner, kellelt kostja võtab koristusalaseid konsultatsioone. 09.03‒11.03.2008.a jälgisid OÜ Puhastusekspert töötajad m/l-l “Victoria I” kajutite koristamist. Tehtud tähelepanekutest ja soovitustest lähtuvalt koostas OÜ Puhastusekspert juhataja HA 24.03.2008.a kirjaliku kokkuvõtte pealkirjaga “Raport”. Raportis anti kostjale soovitused töömeetodite tõhusamaks muutmiseks. OÜ Puhastusekspert ei viinud läbi mõõdistamist normeerimaks, kui kiiresti peaks kajuti koristamine toimuma, vaid tuvastati kui palju arvestuslikult kulus töötajatel aega kajutite koristamiseks. Antud soovituste alusel asus kostja kasutama paremaid ja efektiivsemaid töömeetodeid ning töötajatele viidi läbi koristusalaseid koolitusi, millel 2009 aprillis osales hageja. OÜ Puhastusekspert 24.03.2008.a kirjaliku kokkuvõtte lisaks ei olnud ega saanudki olla tabel, mis on pealkirjastatud “Töökoormus 18.04‒28.04.2010”. Ebaselge on, kelle poolt, millal ja mis eesmärgil on tabel koostatud. Samuti ei olnud OÜ Puhastusekspert 24.03.2008.a kokkuvõtte lisaks tekst pealkirjaga “Kajutite mõõdistamine tehtud!”, millisele on alla trükitud kostja peausaldusisiku AS nimi. Usaldusisik AS ei osalenud 09‒11.03.2008.a koristustööde jälgimises ega kirjaliku kokkuvõtte koostamises. 2008.a ei tegelenud hageja veel kajutite koristamisega. Väär on hageja väide, et kajuteid sai koristada üksnes laeva sadamas seismise ajal. Kajutite koristamise aeg ei ole piiratud laeva sadamas seismise ajaga. Kajutite koristamine algab juba enne laeva sadamasse jõudmist ning vajadusel jätkub peale laeva sadamast väljumist. Paljud reisijad vabastavad oma kajuti juba enne laeva sadamasse jõudmist. Kajutite koristamine võib jätkuda ajal, mil uued reisijad laevale tulevad. Vastavalt OÜ Puhastusekspert soovitustele toimub kajutite koristamine mitmes etapis ega sega reisijaid. Kajutite koristamisega igapäevaselt tegelevate töötajate arv on stabiilne ja vajaduse korral saadab kostja tööle asendustöötaja. Vajadusel kasutatakse nn nädalalõpu- ja hooajatöötajaid. Väär on hageja väide, et tal ei võimaldatud iga 50 minuti töötamise järel teha 10-minutilist pausi. Asjaolu, et kostja ametijuhendis, töökaitsejuhendis või muus dokumendis ei ole kirjas, et iga 50 minuti töötamise järel on ette nähtud 10-minutiline puhkepaus, ei muuda olematuks faktilist asjaolu, et töötajatele selliseid puhkepause võimaldati. Kostja ei ole rikkunud TTOS § 13 lg 1 p 1, p 3, p 4 ja p 14. Kostja viis läbi töökeskkonna riskianalüüsid ning koostas kirjalikud tegevuskavad. Kostja on koostanud ja kinnitanud ohutusjuhendid tehtava töö ja kasutatavate töövahendite kohta. Kostja on viinud hagejale läbi sissejuhatava, esmase ja täiendjuhendamise väljaõppe ning selle nõuetekohaselt registreerinud. Hageja on seda oma allkirjaga kinnitanud. Kostja viis hagejale läbi juhendamise 03.05.2009.a enne seda, kui hageja asus tööle m/l-l Victoria I. Toimus süstemaatiline sisekontroll. Vastavalt töökeskkonna sisekontrolli juhendile teostavad laeval igapäevaselt töökeskkonna kontrolli osakondade juhatajad ning iga kuu esimesel nädalal viib kapten koos laeva teenistuste juhtidega läbi laeva töökeskkonna kontrolli. Hagejale tehti sissejuhatav juhendamine tööleasumisel 2006 aprillis, mida hageja on allkirjaga kinnitanud. Töökeskkonna riskianalüüs oli läbi viidud ja selle alusel kirjalik kokkuvõte koos tegevuskavaga koostatud ka m/l-l “Romantika”, kus hageja töötas enne m/l-ile Victoria I tööle asumist. Kostja leidis, et hageja sisuline väljaõpe tervist kahjustamata töötamiseks oli piisav. Kostja oli hagejale teostanud väljaõppe tervist säästvate töövõtete kasutamisel ning oli tutvustanud tervist säästva töö- ja puhkeaja korraldust. Hagejal olid olemas vajalikud teadmised töö- ja puhkeaja vaheldumise tähtsusest ülekoormuse ennetamisel. 14‒15. aprillil 2009.a läbis hageja OÜ Puhastusekspert poolt läbi viidud kahepäevase koolituse “Koristamine laeval”, kus hageja sai

16(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 piisava väljaõppe töö planeerimise, ergonoomia, koristusmeetodite, kaitsevahendite jne osas. Kostja tagas hagejale tervislikud töötingimused ja hagejal oli võimalus teha puhkepause. Kostja juures töötamise ajal ei ole hageja kunagi avaldanud, et töökoormus oleks tema jaoks liiga suur ja oleks põhjustanud talle tervisekahjustusi. Hageja ei ole kunagi kostjale avaldanud, et soovib enda üleviimist teisele tööle. Hagejal oli võimalik töövõimet taastada ja tervist tugevdada laeval olles saunas ja spordisaalis ning maal olles ujulas, milliseid võimalusi kostja pakkus. Hageja neid võimalusi ei kasutanud ning on sellega teadlikult oma tervisega riskinud. Hageja ei kasutanud kostja pakutavat võimalust tööst taastuda ujulas. Paljasõnaline on hageja väide tema poolt tervise taastamiseks Rakveres Aqva ujula kasutamisest. Hageja esitatud pangakaardi maksete väljavõtted ei tõenda, et hageja oleks nimelt ujulat kasutanud. Pärast kostjaga töösuhte lõppemist töötas hageja 16.07.2012‒02.10.2012.a uue tööandja M OÜ juures müüjana. Seega on tõendatud, et hageja tervislik seisund võimaldas tal 2012.a tööd leida. Hageja ei ole väidetava kutsehaiguse tõttu kaotanud sissetulekut. Hageja on väitnud, et terviseseisund ei võimaldanud tal seda töösuhet jätkata. Nähtuvalt hageja poolt kohtule esitatud M OÜ-ga töölepingu lõpetamise dokumentidest ütles M OÜ hagejale töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 1 alusel põhjusel, et hageja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu (töövõime vähenemine). Samas ei saa järeldada, et töösuhe oleks lõppenud kutsehaiguse tõttu. Hagejale on perioodil 16.07.2012–02.10.2012.a. väljastatud üks haigusleht alguskuupäevaga 10.09.2012.a – lõppkuupäevaga 30.09.2012.a diagnoosiga “lihtne ja limamädane bronhiit”. Seega ei ole hageja töösuhe M OÜ-ga lõppenud hageja väidetava kutsehaiguse tõttu. Töölepingu ülesütlemine oli õigusvastane ja hageja seda ei vaidlustanud. Hageja on kokku töötanud 12 551 päeva 11 tööandja juures, seejuures töötas hageja V 106 päeva ehk kogu töötatud ajast 0,84%, Ts 60 päeva ehk kogu töötatud ajast 0,48%, R 822 päeva ehk kogu töötatud ajast 6,55%, A 402 päeva ehk kogu töötatud ajast 3,2%, T 899 päeva ehk kogu töötatud ajast 7,16%, T ehk AS-is T 6819 päeva ehk kogu töötatud ajast 54,33%, AS-is H 868 päeva ehk kogu töötatud ajast 6,92%, AS-is K 100 päeva ehk kogu töötatud ajast 0,80%, AS-is H-R 83 päeva ehk kogu töötatud ajast 0,66%, AS-is F 424 päeva ehk kogu töötatud ajast 3,38% ja kostja juures 1968 päeva ehk kogu töötatud ajast 15,68%. Kui hagejal diagnoositud haigus on kutsehaigus, siis on selle kujunemine alanud vähemalt 16.12.1974.a seoses hageja tööle asumisega V köögi-töölisena. Enne kostja juurde tööle asumist on hageja töötanud kokku 10 erineva tööandja juures. Kostja ei pea vastutama teiste tööandjate poolt tekitatud kahju eest. Kui kostja on mingil määral vastutav hagejal tekkinud kahju eest, siis ei saaks kostja vastutada mitte enam kui 15,68% ulatuses kahju eest. Hageja enda osa kahju tekkimises on samuti vähemalt 50%. Kostjalt väljamõistetava ühekordse hüvitise summa ei saa olla suurem kui 87,28 eurot ja igakuise hüvitise summa mitte suurem kui 20,16 eurot. Hüvitis kulutuste eest tuusikule ei saa olla suurem kui 52,92 eurot. Igakuist hüvitist tuleb vähendada hageja poolt M OÜ-s töötamise ajal teenitud töötasude ja hüvitiste võrra. 02.05.2013.a seisukohtades märkis kostja, et Re käskkirja nr 101-k ja hageja isikliku kaardi järgi töötas hageja Re tsehhis nr 2 II järgu abitöölisena. Ebaõige on hageja väide, et ta töötas R vaid ca kolm tundi päevas ja töö ei olnud füüsiliselt koormav. Käskkirja nr 101-k järgi toimus hageja töö tasustamine tunnitasu alusel. Hageja isiklikule kaardile kantud töötundide arvust nähtub, et ühes kuus on töötundide arv 189–155 tundi. Vastavalt tollel ajal kehtinud Eesti NSV töökoodeksi § 47 lg-le 1 oli töölistele kehtestatud kahe puhkepäevaga viiepäevane töönädal ning vastavalt §-le 45 oli tööaja normaalseks kestuseks kehtestatud 41 tundi nädalas. Seega

17(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 tegelikult töötas hageja tööpäevas 9–7 tundi. Tõendamata on hageja väited, et ta tegelikult töötas R lühemat aega. Hageja ei olnud 1976.a dekreetpuhkusel nii pikalt nagu ta väidab. Seoses hageja töötamisega A viitas kostja baasi direktori 15.04.1978.a. käskkirjale nr 104, mille järgi oli majandi ohutustehnika ja töökaitse olukord ebarahuldav, sh autojuhtide osas. Hageja väited selle kohta, et tema töö AS-is T ei olnud füüsiliselt koormav, on vastuolus tema enda poolt TK antud selgitustega. Hageja ei ole tõendanud, et ta oli pikalt dekreetpuhkusel ja palgata puhkusel. Hagejal on alates 27.09.1984.a esinenud selja, õlavöötme, käte ja käteliigeste valusid ning liigeste kangust, millised vaevused jätkusid pärast 1998.a parema õla operatsiooni. Hagejal on alates 1984.a hakanud välja kujunema kutshaigus. Hageja väiteid selle kohta, et tema töö AS-is H ei olnud raske, on samuti vastuolus hageja enda varasemate selgitustega. Töö raskus nähtub AS-i H ametijuhendist. AS-is H töötades esinesid kõik ohutegurid. Töö oli sedavõrd tervistkahjustav, et hageja lõpetas töötamise tervislikel põhjustel. AS-i K töökeskkonna riskianalüüsist nähtub, et hageja töökoha füsioloogilisteks terviseriskideks olid tööasend ja sundasendid ning raskuste käsitsi teisaldamine. Vale on hageja väide nagu ei omaks asja lahendamisel tähtsust tema kaebused seoses valudega seljas. Töötervishoiuarsti 02.09.2011.a teatise nr 13-2/58 järgi on kutsehaiguse põhjustanud ohuteguriks füüsiline pingeline töö koormusega mh ka seljale. Hageja õlgadega seotud diagnoos puudutas mõlemat õlga. Kajuteid koristas hageja vaid ajavahemikus 20.10.2009–18.01.2011.a ning ükski hagejal diagnoositud haigustest ei saanud sedavõrd lühikese aja jooksul välja kujuneda. Kajutite koristamise töö ei olnud raske, nii puhta kui musta voodipesu transportimiseks oli hagejal kasutada spetsiaalne ratastel konteiner. Prügi vedamiseks oli samuti kasutusel ratastel konteiner ning prügi ühelt tekilt teisele transportimiseks oli kasutusel lift. Väär on hageja väide nagu tulnuks tekki ja tekikotti kloppides tõsta käsi peast kõrgemale. Selleks puudus igasugune mõistlik vajadus. Väärad on hageja väited nagu tulnuks alumisi voodeid koristamise käigus paigalt liigutada ja tagasi paigutada. Voodeid tuli paigalt liigutada vaid suurpuhastuse ajal. Üldruumide koristamise töö ei olnud raske ja tervistkahjustav, mida hageja ise kinnitas 12.11.2012.a eelistungil. Trepikäsipuude pastaga poleerimistöid ei tehtud igapäevaselt, vaid vastavalt vajadusele. Igapäevaselt toimus üksnes trepikäsipuude puhastamine lapiga. Samuti toimus peeglite ja seinte puhastamine sõltuvalt määrdumise astmest vastavalt vajadusele. Sealjuures ei puhastatud ja/või poleeritud mitte tervet seina või peeglit, vaid üksnes määrdunud ala. Põrandate puhastamiseks oli kasutusel tsentraliseeritud tolmuimeja. Vaipkatet ei puhastatud igapäevaselt täies mahus. Kutsehaigestumise uurimiskokkuvõttes ei ole hageja töötamist laeva üldpindade puhastamisel peetud väidetava kutsehaiguse tekke ja väljakujunemise põhjuseks ja sellega seoses ei ole kostjale ettekirjutusi tehtud. Kostja leidis, et kumbki ekspert ei ole vastanud küsimusele, kas hagejal 2011.a kutsehaigusena diagnoositud haigused on kutsehaigused. Analüüsitud ega uuritud ei ole võimalikke haiguste tekkepõhjuseid. Kohus peaks ekspertide arvamused jätma arvestamata. Ekspert TP on arvanud, et hageja kutsehaigestumist võis mõjutada vananemine. Ekspert KS on leidnud, et kutsehaigusena diagnoositud käte liigeste valu võib olla põhjustatud polüartroosist, mis ei ole kutsehaigus. Hagejal 2011.a diagnoositud vasaku õla rotaatormanseti kahjustus on suure tõenäosusega tekkinud hageja vasaku õla raviks 1998.a kasutatud ravivõtte tagajärjel. Asjaolu, et pärast 1998.a operatsiooni ei ole vasak õlg hagejale vaevusi põhjustanud, ei oma tähtsust.

18(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 SA PERH töötervishoiuarsti TK 02.09.2011.a teatis nr 13-2/58 ei ole usaldusväärne tõend, sest teatiselt ei nähtu andmeid, mille alusel on teatises toodud järeldusteni jõutud. Kutsehaiguste ekspertiisi komisjoni 30.08.2011.a protokollist ei nähtu, kuidas on järeldusteni jõutud. Tööinspektsioon teostab kutsehaiguste uurimisi ja selline uurimiskokkuvõte on hageja suhtes koostatud ja selle alusel on kostjale 28.10.2013 tehtud ettekirjutus, kuid need dokumendid ei ole usaldusväärsed tõendid hagejal kutsehaigus(t)e esinemise kohta, sest uurimist ei ole teostanud meditsiiniliste eriteadmistega isik, vaid tööinspektor. Eksperdid ei ole kutsehaiguste väljakujunemise tuvastamisel arvestanud haiguste peiteaega. Kutsehaiguste teatises ei olnud välja toodud, kuidas tuvastati kutsehaiguste kujunemise periood ja T.K keeldus istungil sellekohastele küsimustele vastamast. Seega puuduvad T.Kl vajalikud eriteadmised kutsehaiguste väljakujunemise perioodi usaldusväärseks tuvastamiseks. Hageja töötas enne kostja juurde tulekut pikaajaliselt rasket füüsilist koormust nõudvatel ametikohtadel ning tema suhtes mõjusid samasugused ohutegurid. Hagejal pidi kutsehaigus tekkima oluliselt varem, kui 2006.a. Sotsiaalkindlustusameti otsuse nr 789696 järgi on hageja vaid osaliselt töövõimetu ja talle ei sobi raske füüsiline töö, korduvad stereotüüpsed liigutused kätele. Seega on hageja võimeline tegema tööd, mis ei ole füüsiliselt raske ega nõua korduvaid stereotüüpseid liigutusi kätele. Hagejal on töö leidmist takistanud mitte tema väidetav kutsehaigus, vaid arvutioskuse puudumine, oskamatus koostada CV-d ning isikliku transpordivahendi puudumine. Hageja töötab ja tema sissetulek ei ole vähenenud väidetava kutsehaiguse tõttu. Kostja kindlustas hagejale töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad tervislikud töötingimused. Kutsehaigestumise uurimiskokkuvõttes on tööinspektor esitanud üldsõnalised väited kostja poolt õigusaktide rikkumisest. Ükski tööinspektori poolt viidatud sätetest ei kehtesta töökeskkonna riskianalüüsi tegemise konkreetseid nõudeid. Seadusandluses puuduvad õigusaktid, mis sätestaksid töökeskkonna riskianalüüsi tegemise konkreetsed nõuded ning terviseriskide vältimise abinõud. Kostja on hagejale kõiki olemasolevaid nõudeid järgides viinud läbi ohutusjuhendamise ülekoormuse ennetamise kohta ja töö- ning puhkeaja korralduse kohta. See, et hageja ei kasutanud tervist säästvaid töövõtteid ega pidanud kinni töö- ja puhkeaja korraldusest, ei tulenenud hageja teadmatusest. Hageja on korduvalt kinnitanud, et ta ei teinud töös puhkepause seetõttu, et soovis tööga kiiresti valmis saada. Ekspert KS järeldus füsioloogiliste ohutegurite toimet vähendavate meetmete eba-piisavusest ei ole põhjendatud, vaid rajaneb eksperdi alusetul oletusel, et kuna hagejal on diagnoositud kutsehaigus, siis järelikult on meetmed olnud ebapiisavad. Seadusandlus ei sätesta töökeskkonna füsioloogiliste ja psühholoogiliste ohutegurite piirnorme ning nende parameetrite mõõtmise korda. Hagejal oli võimalik kostja juures töötada ilma tervist kahjustamata. Kutsehaigus diagnoositi hagejal 30.08.2011.a st 7 kuud pärast kostja juures töö tegemise lõpetamist. Kostja on viinud läbi töökeskkonna riskianalüüsid ning nende alusel koostanud kirjalikud tegevuskavad. Kostja viis hagejale m/l „Victoria I“ töökeskkonna riskianalüüsi ja selle alusel koostatud tegevuskava alusel läbi juhendamise 03.05.2009 ehk enne seda, kui hageja asus tööle „m/l Victoria I“. Selles dokumendis on riskidena välja toodud monotoonne, sundasendis töötamine ning meetmena on välja toodud puhkepausid. Hagejal võimaldati pause teha, mida tõendavad TS, RL ja MK ütlused. Üldpuhastustööde tegemine ei olnud ajaliselt piiratud laeva sadamas seismise ajaga, mis on tõendatud samade tunnistajate ütlustega. Kajutite jaotamist töötajate vahel ning vajadusel täiendavate töötajate kasutamist on samuti kostja tunnistajad kinnitanud. Hageja oma tervisehädadest kostjat ei teavitanud, mida tõendavad TS ütlused.

19(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 Hageja tunnistaja AR töötas küll hagejaga koos m/l-l „Romantika“, kuid mitte üld-pindade puhastamisel. AR lõpetas kostja juures töötamise 2009.a augustis-septembris ning ta ei ole kunagi töötanud m/l-l „Victoria I“. Hageja ei soovinud vande all anda ütlusi oma töötingimuste ja töökorralduse kohta, kuigi hageja nende asjaolude kohta seletuse andis. Hageja seletus tuleb jätta arvestamata. Karpaalkanali sündroom diagnoositi hagejal esma-kordselt 04.10.2007.a ja küünarliigese epikondüliidid 16.04.2008.a, kuid hageja varjas oma tervisehädasid kostja eest. Hageja varjas tervisekontrolli läbiviivate arstide eest oma tervise-vaevusi ja diagnoositud haigusi. Haiguste süvenemine on toimunud hageja enda raske hooletuse tagajärjel. Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõttes on tuvastatud, et hageja ei kasutanud puhkepause, ei kasutanud kostja pakutud võimalusi tervise taastamiseks ega teavitanud kostjat oma tervisehädadest. Hageja pöördus 2010.a aprillis tervisevaevustega neuroloog TP poole, kes võttis hagejalt analüüsid ning kutsus hagejat raviks tagasi, kuid hageja arsti juurde enam ei läinud. Nähtuvalt hageja tervisekaardi kandest 02.02.2011.a keeldus hageja enne seda õlaoperatsioonist, mida arstid talle soovitasid õlavalude raviks. Hageja vande all antud seletus kostja teavitamise kohta on ebausaldusväärne ja vastuolus TS ütlustega. Esimese astme kohtu otsus

20(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533

Kohus ei nõustunud kostja väidetega, et hagejal kutsehaigustena diagnoositud haigused ei ole loetletud kutsehaiguste loetelus ning et kutsehaiguste tekkimine hagejal ei ole tuvastatud. Töötervishoiuarsti teatisest kutsehaiguse diagnoosimise kohta 02.09.2011.a (t I kd lk 11) nähtub, et hagejal tuvastati 30.08.2011.a kutsehaigus. Ohuteguriteks on märgitud füüsiline, pingeline töö koormusega kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele, korduvad ühetaolised liigutused. Kutsehaiguse diagnoosiks on küünarliigeste epikondüliidid, õlavöötme-käte müofastsiaalsed valud, krooniline rotatoormanseti kahjustus mõlemapoolselt, käte liigeste valud ja kerge karpaalkanali sündroom paremal käel. Viidatud on kutsehaiguste loetelu § 4 pdele 13, 16, 19, 21. Kohus viitas TTOS § 23 lg-tele 1, 2, 3, 5 ja 6 ning märkis, et seadus ei näe ette, et TTOS § 23 lg-s 6 viidatud teatises tuleks loetleda kõiki andmeid, mida kogutud on või et seal peavad olema välja toodud tõendid ja asjaolud, milliste kohaselt on tuvastatud, millal töötajal kutsehaigus on kujunenud. Seetõttu leidis kohus, et kostja etteheited töötervishoiuarsti teatisel väidetavalt puuduvatele andmetele on asjakohatud. Sotsiaalministri 09.05.2005.a määrusega nr 66 on kehtestatud "Kutsehaiguste loetelu". Nimetatud määruse § 1 järgi loetakse haigus kutsehaiguseks, kui see on kas nimetatud määruse §-des 2–4 või kui selle on põhjustanud §-des 5–6 nimetatud töökeskkonna ohutegur. Määruse §-s 4 on loetletud töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused. Antud sätte p 13 järgi on kutsehaiguseks lihaste ja kõõluste kinnituskohtade haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel. P 16 kohaselt on kutsehaiguseks lihaste ja kõõluste kahjustused, mis on põhjustatud roteeruvatest liigutustest tingitud füüsilisest ülekoormusest. Vastavalt p-le 19 on kutsehaiguseks karpaalkanali sündroom ning p-le 21 käte ja randmete osteoartikulaarsed haigused, mis on põhjustatud füüsilisest üle-koormusest ja kohtvibratsioonist. Seega ei ole kutsehaiguste loetelus esitatud mitte konkreetsete diagnooside nimetused koos diagnooside koodidega, vaid tegemist on haiguste üldise loeteluga. Ekspert TP leidis oma ekspertarvamuses (t V kd lk 2-22), et kõik hagejal diagnoositud haigused on kutsehaigused. Istungil avaldas ekspert TP täiendavalt (t VI kd lk 5-7), et kutsehaiguste nimetused teatises ühtivad määruses toodud loeteluga. Ekspert KS leidis samuti oma ekspertarvamuses (t V kd lk 49-59), et kõik Töötervishoiuarsti 02.09.2011.a loetletud hageja haigused on kutsehaigused. Mõlemad eksperdid on viidetega hageja tervise-uuringutele ka kinnitanud, et teatises märgitud kutsehaigused on hagejal tegelikult diagnoositud. Harju Maakohtu 23.09.2013.a istungil tunnistajana üle kuulatud töötervishoiu arst TK (t V kd lk 158-159) avaldas, et kõik hagejal kutsehaigustena diagnoositud haigused olid tingitud ülekoormusest ja kõik kutsehaiguste teatises toodud hageja kutsehaigused on kirjas kutsehaiguste loetelus. TK selgitas, et kutsehaiguste loetelus ei ole toodud diagnoose ega nende koode. Küünarliigeste epikondüliit on toodud loetelu § 4 p-s 13 ja see tähendab lihaste ning kõõluste kinnituskohtade haigust füüsilise ülekoormuse tõttu. Õlavöötme ja käte müofastsiaalsed valud on toodud loetelu § 4 p-s 16. Käte liigeste valud on kirjas loetelu § 4 ps 21 ja karpaalkanali sündroom § 4 p-s 19. Eeltoodut kokku võttes ei nõustunud kohus kostja väidetega, et hagejal diagnoositud ja kutsehaigestumise teatises märgitud haiguste puhul ei ole tegu kutsehaigustega. Kutsehaiguste olemasolu hagejal on tuvastatud töötervishoiuarsti poolt ning samu järeldusi on kinnitanud mõlemad eksperdid. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaks vastupidist ehk seda, et mõni teatises märgitud haigustest ei ole kutsehaigus või et mõnda teatises märgitud kutsehaigust hagejal tegelikult ei ole.

21(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 Kostja väitis, et isegi juhul, kui mõni hagejal diagnoositud haigustest on kutsehaigus, on need haigused hakanud hagejal kujunema oluliselt varem kui aastatel 2006 kuni 2011. Kohus leidis, et asjas kogutud tõendid kostja nimetatud järeldust ei kinnita. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla saatis kohtule ärakirja hageja kutsehaiguse diagnoosimise aluseks olevast tervisekaardist (t II kd lk 36-67). Töötervishoiuarst T.K on hageja terviseandmete alusel koostanud koondi (t II kd lk 49), millest nähtuvalt tuvastati hagejal 27.09.1984.a valud seljas. 28.01.1986.a on hageja diagnoosiks määratud „polyarthralgia“, sama diagnoos on määratud 12.07.1991.a. 21.05.1993.a on hagejal olnud trauma seoses parema kaenlaaluse muljumisega ning rebimishaavadega vasaku kaenla all ja kaelal. 08.12.1994.a on uuesti hageja diagnoosiks olnud „polyarthralgia“ seoses suurte liigeste valu ja sõrmeliigeste valuga. 15.01.1998.a on tuvastatud valu vasakus õlaliigeses, 23.04.1998.a on hagejale näidustatud operatsioon. 08.05.1998.a viidi operatsioon läbi ning vabastati vasaku õlaliigese kontraktuur. 05.08.1999.a on hagejal uuesti tuvastatud valud põlveliigestes ja sõrmeliigestes, sõrmeliigeste valusid on tuvastatud samuti 26.03.2003.a. 16.08.2006.a on hagejal olnud valud kõikides suurtes liigestes. 04.10.2007.a on hagejal olnud valud seljas, küünarliigestes ning käed „surid“. 08.10.2008.a on hageja parem käsi „surnud“ nii päeval kui öösel, samuti on valud randme- ja õlaliigeses, valutas ka selg. Kuu aega hiljem 08.11.2010.a ei ole valud taandunud ja 05.11.2008.a on tuvastatud püsivad valud mõlema labakäe liigestes. Hageja perearsti A-LN poolt kohtule esitatud väljavõtetest hageja ambulatoorsest kaardist ajavahemikust 05.08.1999–16.08.2006.a (t II kd lk 222-225) nähtub, et 05.08.1999.a pöördus hageja arsti poole seoses valudega põlve- ja sõrmeliigestes. 26.03.2003.a on hageja kaevanud valusid suurtes liigestes ja põlve- ning sõrmeliigestes. Hagejal diagnoositi puusaliigese artroos ja põlveliigese artroos. Sama diagnoos on hagejale pandud 18.11.2003.a. 16.08.2006.a on hageja pöördunud arsti poole seoses valudega kõigis suurtes liigestes ja hommikuti kangete sõrmedega. Hagejal diagnoositi reumatoidartriit. Hageja perearsti A-LN saadetud ambulatoorse kaardi väljavõtetest hilisema perioodi kohta (t II kd lk 122-126) nähtub, et 16.08.2006.a pöördus hageja arsti poole kaebusega valudele kõigis suurtes liigestes. Samuti kaebas hageja, et tema sõrmeliigesed on hommikuti kanged. 04.10.2007.a on hageja taas pöördunud kaebusega seoses valudega seljas, käte suremise ja küünarliigeste valutamisega. Perearst tuvastas, et hageja mõlema käe õlavarte epikondülosed on valusad. Perearst on hagejal diagnoosinud lülisamba osteokondroosi ning kaasuva haigusena karpaaltunneli sündroomi. 25.03.2008.a pöördumisel on taas hageja kaevanud valusid parema käe küünarliigestes ning tema diagnoosiks on perearst määranud karpaaltunneli sündroomi. 16.04.2008.a on perearst lisaks diagnoosinud lateraalse epikondüliidi. 08.10.2008.a on perearst hagejal diagnoosinud karpaaltunneli sündroomi, radikulopaatia ja nimmevalu. Perearst RÜ saadetud hageja tervisekaardi andmetest (t II kd lk 138-181) nähtub, et hageja oli antud perearsti nimistus alates 17.03.2009.a. Hagejal esmakordselt diagnoositud haiguste hulgas on 09.11.2009.a märgitud seljavalu, 19.01.2011.a õla liiteline liigesekihnu-põletik ehk adhesiivne kapsuliit, 08.03.2011.a õlakahjustused, 04.04.2011.a õlavarre pööraja-lihaste kõõluskätise sündroom, samuti 18.06.2011.a rakenduse, ülepingutuse ja survega seotud pehmete kudede kahjustus. Perearsti kannetest nähtub, et hageja pöördus tema poole 2009.a korduvalt liigestes esinevate valude kaebustega, 25.06.2009.a kaebas hageja valu paremas õlaliigeses. 04.01.2010.a on hageja kaevanud seljavalu ja surevate käte üle, 07.12.2010.a on hageja kaevanud parema õla valu ja käte suremise üle. 19.01.2011.a on hageja perearstile teatanud, et parem õlg on valulik ja perearst on tuvastanud, et patsiendi parema käe liikuvus õlaliigesest on piiratud. 02.02.2011.a on hageja arstile avaldanud, et ta on nõus minema õlaoperatsioonile, kuigi varasemalt pakutud operatsiooniga ta ei nõustunud, 04.04.2011.a on

22(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 hageja perearsti poole pöördunud juba operatsiooni järgselt. Hilisematest kannetest nähtub, et vaatamata operatsioonile õlavalu ei taandunud ja hageja suundus kutse-haiguste alastele uuringutele. 14.03.2011.a on hagejale tehtud MRT uuring paremast ja vasakust õlaliigesest (t II kd lk 51 pöördel). Vasemal õlaliigesel on tuvastatud kuni 9 mm osaline läbiv rebend, paremal õlaliigesel delminatsioonivigastus ja tendinopaatia. Ida-Tallinna Keskhaiglas on dr KS 2011.a mais leidnud (t II kd lk 52 pöördel), et hageja paremal käel ei esine kindlat karpaalkanali sündroomi, kuid algav kahjustus on võimalik. 28.03.2011–31.03.2011.a oli hageja statsionaarsel ravil SAs Ida-Viru Keskhaigla ning tema põhihaiguseks oli õlakahjustused, õlavarre pöörajalihaste kõõluskätise sündroom (t II kd lk 53). 28.03.2011.a on hagejat plaaniliselt opereeritud. SA-s Ida-Tallinna Keskhaigla on hagejal 11.04.2011.a (t II kd lk 53 pöördel) diagnoositud karpaalkanali sündroom. 13.06.2011–17.06.2011.a viibis hageja ravil SA-s Põhja-Eesti Regionaalhaigla (t II kd lk 5455) ning tema lõplikuks kliiniliseks haiguseks sai rakenduse, ülepingutuse ja survega seotud pehmete kudede kahjustus, kaasuvateks diagnoosideks õlavarre pöörajalihaste kõõluskätise sündroom ning lateraalne epikondüliit. Haiglast väljakirjutamisel olid hageja diagnoosideks õlavöötme-käte müofastsiaalsed valud (diagnoosi kood M70.8), krooniline rotaatormanseti kahjustus mõlemapoolselt (diagnoosi kood M75.1), küünarliigeste epikondüliidid (diagnoosi kood M77.1) ja käte liigeste valud (diagnoosi kood M25.5). Eeltoodud meditsiinilisi andmeid kokku võttes võib kohtu hinnangul järeldada, et hageja on korduvalt ja juba alates 1984.a pöördunud arsti poole seoses valuga seljas ja erinevates liigestes. Hagejal on olnud valusid sõrmeliigestes, vasaku õla operatsioon 1998.a ning talle on korduvalt pandud diagnoosi "polyarthralgia". Samas ei saa aga ainuüksi kirjeldatud hageja kaebustest ja talle määratud diagnoosidest ja tema suhtes kohaldatud ravi oleksid tinginud hagejal hilisemad kutsehaigused. Vastupidised kostja järeldused ei ole menetluse käigus tõendamist leidnud. Harju Maakohtu 23.09.2013.a istungil tunnistajana üle kuulatud töötervishoiu arst TK (t V kd lk 158-159) avaldas, et hagejal ei olnud 1991.a või 1994.a diagnoositud neid haigusi, mis on tal hiljem diagnoositud kutsehaigustena. TK märkis, et periood kutsehaiguste esmaste sümptomite ja haiguse väljakujunemise vahel võib olla väga erinev, alates poolest aastast kuni 30 aastani, kuid karpaalkanali sündroomi sai hagejal diagnoosida ka 7 kuud pärast seda, kui ta viimati hageja juures töökohustusi täitis ning see oli kõige väiksem osa hageja haigusest. TK leidis, et sõltumata sellest, kui rasketes töötingimustes hageja varem töötas, ei pruukinud tal varem kutsehaigusi välja kujuneda. Ekspert TP leidis oma ekspertarvamuses (t V kd lk 2-22), et hagejale 1986.a pandud diagnoos „polyarthralgia“ ei ole käsitletav kutsehaiguse diagnoosina ja selle diagnoosi olemasolust ei saa teha järeldust mõne kutsehaiguse kujunema hakkamisest. Samuti leidis ekspert, et hagejale pandud diagnoosi „polyarthritis reum“ puhul ei saa väita, et tegemist oli kutsehaiguse väljakujunemisega, sest viidatud diagnoos oleks hagejale pidanud jääma eluaegselt, kuid hilisemad uuringud pole seda kinnitanud. 1998.a oli eksperdi hinnangul hagejal vasaku õlaliigese kontraktuur, mis võib olla vasaku õlaliigese adhesiivse kapsuliidi ehk külmunud õla IV staadiumiks, kuid hagejale tehti 1998.a operatsioon õlaliigese kontraktuuri vabastamiseks. Alates 1999.a ei olnud hagejal töövabastusi ning talle ei määratud seoses vasaku õlaga ravi ega tuvastatud õlaliigese funktsioonihäireid, mistõttu oli hageja vasak õlg paranenud piisavalt hästi ega takistanud tal täita tööülesandeid stjuardessina.

23(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 Ekspert TP leidis, et hagejale 1999.a pandud diagnoosi „rheumatoidarthritis“ puhul oli tõenäoliselt tegemist esialgse arstliku tööversiooniga ja seda diagnoosi hilisemad uuringud ei kinnitanud. 2010.a ja 2011.a diagnoositi hagejal osteoartroos ja kahtlustati karpaalkanali sündroomi. Hagejal 1999.a tuvastatud käte liigeste valud võisid küll viidata mõnele hilisemalt kutsehaigusena käsitletud diagnoosile, kuid ekspert TP rõhutas, et hagejal 02.09.2011.a kutsehaigustena diagnoositud küünarliigeste epikondüliite ja parema õlaliigese rotaatormanseti kroonilist kahjustust ei olnud tal varem diagnoositud. TP leidis, et õlaliigeste rotaatormanseti kahjustus, küünarliigeste epikondüliit ja karpaalkanali sündroom paremal käel tekkisid hagejal kindlasti ajavahemikul 2006 kuni 2011. Istungil avaldas ekspert TP täiendavalt (t VII kd lk 5-7), et termin „polyarthralgia“ on üldine mõiste, mis tähendab liigesvalu ja mis ei ole diagnoos. Selle termini kasutamisest 1986.a ei saa teha järeldust, nagu oleksid hagejal juba siis olnud kutsehaigustena diagnoosi-tavad haigused. Antud terminit ei saa segi ajada karpaalkanali sündroomiga. Ekspert kinnitas, et tema ei leidnud hagejal enne 2006.a mõnda kutsehaigusena diagnoositavat haigust. Kõige suurem probleem oli hagejal vasaku õlaga, kuid see raviti ära. Küünarliigeste epikondüliit võis hagejal tekkida väga lühikese ajaperioodi jooksul ja sama on käte ning õlavöötme müofastsiaalsete valudega. Käte liigeste valu on lai mõiste ja seetõttu ei ole hageja varasemate valude puhul teada, millest täpselt jutt oli. Samas ei välistanud ekspert, et käte liigeste valud olid seotud ainult tööga kostja juures. Käte liigeste valud ei olnud hageja esmane, vaid kaasuv haigus. Varasemad valud hageja seljas ja puusades olid osteokondootilised ja osteo-artrootilised muutused, mida ei saa eksperdi arvates seostada kutsehaigusega. Osteoartroos ei võinud põhjustada epikondüliiti, samuti puudub sellel seos rotaatormanseti kahjustusega. Teine ekspert KS leidis samuti oma ekspertarvamuses (t V kd lk 49-59), et hagejal 1986.a diagnoositud „polyarthralgia“ ehk hulgiliigeste valu viitab tollel ajal hagejal olnud kaebustele ehk liigeste valudele. 1986.a kaebas hageja valusid seljas ja puusaliigeses, kutse-haigusena aga diagnoositi käte liigese valusid, mis on erinev diagnoos. Ekspert leidis, et diagnoosi polyarthralgia“ ei saa seostada hageja kutsehaigusega, vaid ekspert pidas tõenäoliseks seost 15.10.2007.a hagejal diagnoositud polüartroosiga (enam kui ühe liigese kulumus). 1993.a hagejal olnud trauma seoses parema kaenlaalusega oli eksperdi arvates kerge vigastus, mis lõppes tervenemisega. Hagejale 1995.a pandud diagnoos „polyarthritis reum“ viitas eksperdi hinnangul arsti kahtlustatud reumatoidartriidile, mis ei ole kutsehaigus ja mida ei saa seostada hilisemate kutsehaigustega. Perearsti poolt diagnoositud reumatoid-artriit hilisemates uuringutes ega terviseandmetes siiski ei kinnitu. Ekspert leidis, et hageja kaebused valulikele sõrmeliigestele on väga üldise iseloomuga ja puudus objektiivse leiu kirjeldus, mistõttu ei saa neid kaebusi otseselt seostada kutsehaigustega. Ekspert seostas sõrmeliigeste valusid pigem hagejal 2007.a diagnoositud polüartroosiga. Ekspert leidis, et 1998.a hagejal diagnoositud „arthritis art.h/scapul.sin“ ja „periarthritis art.h/scap.sin“ on vasakpoolne adhesiivne kapsuliit ehk „külmunud õlg“. See haigus kordub eksperdi hinnangul pärast ravi harva. Hagejale tehti 08.05.1998.a operatsioon, mille järel kaebused kadusid. Adhesiivset kapsuliiti ei ole hagejal kutsehaigusena diagnoositud. Ekspert KS kinnitas, et hagejal ajavahemikul 1981–2005.a diagnoositud haigused ei ole põhjustanud hageja haigestumist kutsehaigusesse. Ekspert märkis, et kutsehaigus väljendub alati seda iseloomustava kliinilise patoloogiana, mida saab omakorda väljendada kliinilise diagnoosi või sündroomina. Aastatel 1981–2005 esines hagejal küll kahel korral kaebusi sõrmeliigeste valudele, kuid samaaegselt esinesid tal muud kaebused, mis viitasid osteoartroosile. Aastatel 2007–2008 on hageja aga juba mitmel korral pöördunud arsti poole seoses käte ja randmete valudega, parema käe „suremisega“, küünarliigeste ja õlaliigeste valudega. Ekspert KS pidas kutsehaiguse väljakujunemise perioodiks aastaid 2006–2011.

24(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 Harju Maakohtu 04.12.2013.a istungil (t VII kd lk 7-8) avaldas ekspert KS, et kuigi käte liigeste valu võis hagejal esineda enne 2006.a, puudusid teistele kutsehaigustele viitavad sümptomid ja need on kujunenud aastatel 2006–2011. „Käte liigeste valud“ on kirjeldava iseloomuga diagnoos ja selle haiguse peiteperioodi on raske välja tuua. Teisi hageja kutsehaigusi saab seostada konkreetsete ohuteguritega. Epikondüliit võib tekkida päevade või nädalatega pärast ohutegurite ilmnemist ja varasemalt seda haigust hagejal diagnoositud ei ole. Karpaalkanali sündroomi peiteaeg võib olla kuu aega ja ka seda ei ole hagejal diagnoositud enne 2006.a. Rotaatormanseti kahjustus võib tekkida kuudega ja MRT uuring aitab seda haigust eristada teistest haigustest. KS selgitas istungil, et valu on enamike haiguste sümptom, kuid kutsehaiguse diagnoosimiseks pidid esinema veel muud iseloomulikud sümptomid, ilma milleta ei saa eeldada, et valu tähendab just kutsehaiguse kujunemist. Osteoartroos hagejal ei saanud mõjutada kutsehaiguste teket. Hagejal olnud adhesiivne kapsuliit ei avaldanud mõju rotaatormanseti kahjustuse kujunemisele. Eeltoodut kokku võttes leidis kohus, et mõlemad eksperdid hindasid detailselt kõiki asjas kogutud hageja terviseandmeid ega tuvastanud seejuures, et hagejal oleks leitav mõne kutsehaiguse kujunema hakkamine enne 2006.a. Eksperdid on kinnitanud töötervishoiuarsti TK järeldusi, milliste kohaselt tekkisid hagejal kutsehaigused nimelt aastatel 2006–2011. Kuigi hageja terviseandmetest lähtuvalt esines tal enne 2006.a käte ja sõrmede valusid, ei saa siiski tõsikindlalt järeldada, et viidatud valud olid just kutsehaiguse kujunemise tunnuseks, sest kutsehaiguse tuvastamiseks oleksid pidanud esineva veel teisedki sümptomid. Samuti võisid need valud olla seotud hagejal diagnoositud osteoartroosiga, mis ei ole kutsehaigus. Kohus ei nõustunud kostja etteheidetega ekspertide kirjalikele arvamustele ja istungil täiendavalt väljendatud seisukohtadele, milliste tõttu jättis kohus kostja kordusekspertiisitaotluse rahuldamata 05.03.2014.a istungil tehtud määrusega (t VI kd lk 175). Kostja ette-heited on spekulatiivsed ja lähtuvad kontekstist väljarebitud ekspertide lausetel. Etteheited on ühtlasi subjektiivsed ning tulenevad kostja enda meditsiinilistest arusaamadest, milliseid ei saa kohus arvestada, sest meditsiinilised küsimused vajavad eriteadmisi. Seega ei lugenud kohus tõendatuks kostja väiteid, mille järgi viitavad hageja terviseandmeid kutsehaiguste tekkele enne 2006.a. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja on kogu elu jooksul teinud füüsilist pingutust nõudvat tööd ning vähemalt osades töökohtades oli tegemist füüsiliselt kurnava tööga. Samas ei nähtu ühestki asjas kogutud tõendist ega ekspertide arvamustest, et kutsehaigused oleksid olnud tingitud hageja varasematest töökohtadest. Hageja seletuse järgi (t II kd lk 40-42, tõlge eesti keelde t III kd lk 41-42) oli tema varasem töö AS-is T ja AS-is H füüsiliselt raske. Hageja tööraamatu järgi on koostatud kirjeldus tema varasematest töökohtadest (t II kd lk 43). Töötervishoiuarsti TK pöördumistest (t II kd lk 5658) nähtub, et kutsehaiguse uurimisel pöörduti hageja varasemate tööandjate (AS H, AS H-R ja AS K) poole päringuga, milles paluti esitada hageja töötamist ja töö pingelisust puudutavad andmed. Seega ei vasta tõele kostja väide, et kutsehaiguste uurimisel ei arvestatud varasemaid hageja töötingimusi. Riigiarhiivi vastusest kohtu päringule 19.11.2012.a (t I kd lk 173-175) nähtub, et hageja võeti Ti alates 01.12.1980.a tööle silotöölise õpilasena. Alates 14.01.1983.a viidi hageja üle kolmanda järgu silotöölise ametikohale ning alates 15.10.1984.a. tehasesse nr 1 kolmanda järgu silotööliseks. 30.09.1987.a käskkirjaga on hageja üle viidud turustustsehhi kogujaks. 07.01.1991.a käskkirjaga viidi hageja AS-is T üle elevaatorisse nr 2 kolmanda kategooria

25(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 tööliseks. 1992.a sai hageja töötasu jaanuarist kuni detsembrini, kuid AS T dokumentidest ei leidunud tõendeid hagejale töötasu maksmise kohta 1993.a ja 1995.a kuni 1998.a. Riigiarhiivi vastusest nähtub, et silotöölise näol oli tegemist töötajaga, kes töötas rasketes ja tervistkahjustavates tingimustes. T kombinaadi 14.07.1983.a kontrollaktis tuvastati, et naistöötajate töö ja olmetingimused ei vastanud nõuetele. Samas puudusid arhiivis tõendid, milliste alusel oleks saanud teha konkreetseid järeldusi hageja töötingimuste ja töö iseloomu kohta või selle kohta, kas või kui palju esines ühetaolisi korduvaid liigutusi või milline oli töö intensiivsus. AS G Eesti teatas vastusena kohtu järelpärimisele 29.11.2012.a (t II kd lk 13-34), et hageja töötas AS F XXX-XXXXX XXXXXXX esinduses 03.03.2005–02.09.2005.a ja 04.09.2005– 01.05.2006.a valve- ja turvatöötajana. Hageja töö iseloom oli seotud vallas- ja kinnisvara valvega valveobjektil. Hageja töökorraldust iseloomustavaid andmeid kohtule ei avaldatud, kuid esitati hageja töölepingud ja ametijuhendid. Nende kohaselt töötas hageja valvetöötaja ametikohal, tema ülesandeks oli graafikujärgse ja nõuetekohase valve tagamine objektil ja keskuse õigeaegne informeerimine objektil toimuvatest olulistest sündmustest. Kohtule esitatud tõenditest ei saa järeldada, et tegemist oleks olnud füüsiliselt raske tööga, mis oleks olnud seotud korduvate ühetaoliste liigutustega. AS K esindaja teatas töötervishoiuarstile TK kutsehaiguse uurimise käigus, et hageja töötas elektrimootorite valmistajana väga lühikest aega (t II kd lk 62-64). Vastuse kohaselt ei jõudnud hageja nimetatud tööandja juures katseajal veel suurt füüsilist koormust taluda. AS-i K 05.10.2004.a riskianalüüsist nähtub, et mootorite mähkijatel esines käsitsi raskuste teisaldamisel mõõdukas füüsiline koormus, mille puhul nähti meetmena ette töökorralduse muutmist viisil, kus vähendatakse raskust või teisaldamisteed, samuti kasutatakse õigesti ajastatud puhkepause. Millised oli konkreetselt hageja töötingimused AS-is K, asjas kogutud tõenditest järeldada ei ole võimalik. AS-is H töötas hageja pagar-vormijana (t II kd lk 88-91). AS-i H esitatud 21.03.2002.a riskianalüüsist käsitsi raskuste teisaldamise kohta (t II kd lk 86-87) nähtub, et raskuste teisaldamisest tulenevate riskide vähendamiseks nähti ette pauside tegemist, töö-korralduse muutmist ja töökoha ergonoomilist ümberkujundamist. AS-st H lahkus hageja omal soovil tervislikel põhjustel 01.08.2004.a (t II kd lk 97). Hageja avaldusest ei nähtu, millised olid need tervislikud põhjused, mis teda sundisid töösuhet lõpetama. Tööleping lõpetati 16.08.2004.a (t II kd lk 101). Samuti ei saa esitatud tõenditest järeldada, et hageja töö AS-is H oleks olnud seotud koormusega kätele ja õlavöötmele ning korduvate ühetaoliste liigutustega. Riigiarhiiv edastas kohtule 08.03.2013.a A direktori käskkirjad hageja töötamise kohta nimetatud ettevõttes (t IV kd lk 1-10). Samuti selgitas Riigiarhiiv, et dokumendid hageja tööülesannete, tööprotsesside, tööohutuse ja töötervishoiu kohta nimetatud ettevõttes ei ole säilinud. Käskkirjade järgi võeti hageja A tööle alates 03.10.1997.a seoses autojuhtide kursuste läbiviimisega. Seoses kursuste lõpetamisega viidi hageja 13.02.1978.a autojuhina tööle XXXXXXX autokolonni. Hageja vabastati töölt 09.11.1978.a. Seega nähtub esitatud tõenditest, et hageja töötamise aeg nimetatud ettevõttes jäi lühikeseks. Hageja töötingimuste ja töö intensiivsuse kohta esitatud tõenditest järeldusi teha ei saa. N AS edastas kohtule säilinud tõendid hageja töötamise kohta R (t IV kd lk 15-25). AS-i N kirja järgi töötas hageja R 01.07.1975–30.09.1977.a. Ajavahemikul 25.10.1976–17.08.1977.a oli hageja palgata lisapuhkusel kuni lapse üheaastaseks saamiseni. Dokumendid tööohutuse, töötervishoiu, töö sisu ja iseloomu kohta N AS-il puudusid. 26.09.1977.a vabastati hageja töölt

26(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 omal soovil. Seega on esitatud tõendiga tõendatud hageja väited lapsepuhkusel viibimise kohta. Töötingimuste ja töö intensiivsuse kohta esitatud tõenditest järeldusi teha ei saa. Riigiarhiiv edastas kohtule 02.04.2013.a ärakirja Vi kollektiivlepingust (t IV kd lk 65-106), kuid dokumendid hageja töötamise kohta nimetatud ettevõttes ei olnud arhiivis säilinud. Kohtule esitatud kollektiivlepingust ei saa teha järeldusi hageja tööülesannete, töötingimuste vms kohta. Hinnates kogumis kõiki tõendeid, mis puudutavad hageja varasemaid töökohti, on kohtu hinnangul tõendatud üksnes see, et hageja füüsiline koormus oli suur AS-is H ja ASis T, sest seda on hageja ise oma selgituses kinnitanud. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et hageja töötamine teiste tööandjate juures oleks olnud seotud suure füüsilise koormusega või korduvate ühetaoliste liigutustega. Ainuüksi asjaolust, et töötingimused AS-is H või AS-is T oli hageja jaoks rasked, ei saa lugeda tuvastatuks kutsehaiguse tekkimine nende tööandjate juures töötamise ajal. Kuigi hageja tegi kõigi varasemate tööandjate juures füüsilist tööd, ei saa ainuüksi sellega lugeda tõendatuks kostja väiteid, et hageja kutsehaigus hakkas kujunema varem. Riigikohus on leidnud (RKTKo 3-2-1-55-10, p 32), et kutsehaigus võib tekkida töötajal ka normaalsete töötingimuste puhul. Samas ei saa kohtu hinnangul ainuüksi raskete töö-tingimuste olemasolust järeldada, et kutsehaiguse tekkimise eest on vastutav see tööandja, kelle töötingimused olid rasked, kuigi kutsehaigust töötajal vastava tööandja juures töötamise ajal ei diagnoositud. Tunnistajana ülekuulatud töötervishoiuarst TK leidis, et sõltumata sellest, kui rasketes töötingimustes hageja varem töötas, ei pruukinud hagejal varem kutsehaigusi välja kujuneda. Ekspert TP leidis ekspertarvamuses (t V kd lk 2-22), et kuigi hageja töö AS-is H võis koormata tema õlavöödet, käsi ja selga, pöördus ta sellel ajal arsti poole seoses kaebustega sõrmeliigestes, puusades, põlvedes ja seljas ning hagejal on diagnoositud degeneratiivseid muutusi (artroosi ja spondüloosi), mis ei ole kutsehaigused. Hageja töötamist 3 kuu jooksul ASis K ei pidanud ekspert piisavaks kutsehaiguse kujunemisel ning sellel ajal ei pöördunud hageja arsti poole. Hageja töötamist teistes töökohtades valvetöötajana, autojuhina, köögitöölisena, koristajana ja kokana pidas ekspert sedavõrd lühikesteks, et ekspert pidas nende töökohtade mõju kutsehaiguse väljakujunemisele vähetõenäoliseks. Samuti oli hageja samal ajal korduvalt pikaajalistel puhkustel seoses laste sünniga. Istungil selgitas TP täiendavalt, et (t VII kd lk 5-7) kuigi töötingimused AS-is T olid rasked ja nendest tulenevat mõju tervisele ei saa välistada, oli hageja tollel ajal 30-aastane. Noorem inimene taastub kiiremini ja tal ei pruugi kujuneda püsivaid kahjustusi. Ekspert rõhutas, et ainuüksi töötingimuste raskusest ei saa järeldada kutsehaiguse varasemat tekkimist, kui sellist diagnoosi ei ole pandud. Ekspert selgitas, et kui haiguse diagnoosimise ajal mõjuvad töötaja suhtes ohutegurid, võib järeldada, et haigus tekkis ohutegurite mõju tõttu. Ohutegurid võisid hagejat mõjutada ka varasemate tööandjate juures, aga nende intensiivsus võis olla erinev ning need ei mõjutanud tema tervist niipalju, et oleks tekkinud kutsehaigus. Ekspert KS leidis, et töötingimused ja töökorraldus AS-is T olid füüsiliselt koormavad, kuid selleaegsed hageja kaebused olid seotud seljavaludega ja valudega puusaliigestes, mis on hiljem seostatavad osteoartroosiga, mis ei ole kutsehaigus. Hageja töötingimused AS-is H olid füüsiliselt koormavad, kuid sellel ajal on hageja pöördunud arsti poole seoses kaebustega põlveliigestes, puusaliigestes ja seljas ning seoses sõrmeliigeste kangusega. Ekspert leidis, et

27(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 tegu oli osteoartroosiga ja mitte kutsehaigusega. AS-is K töötas hageja sedavõrd lühikese aja jooksul, et sellel ajal ei olnud tõenäoline kutsehaiguse kujunemine. Kumbki ekspert ei pidanud võimalikuks, et hageja kutsehaiguste tekkimisele või kujunemisele võis avaldada mõju hageja tegelemine aiandusega hobi korras. Tegemist oli siiski väheintensiivse tegevusega, mis ei toiminud aastaringselt. Arvestades eeltoodud tõendeid leidis kohus, et vaatamata hageja varasematele töökohtadele ei ole millegagi tõendatud kostja väited hagejal kutsehaiguse tekkimise ja kujunemise kohta varem ehk ajal, mil hageja töötas teiste tööandjate juures. Sellekohaseid kostja väiteid ei kinnita hageja terviseandmed ega ekspertide arvamused. Samuti ei nähtu kogutud tõenditest, et hageja töötingimused oleksid olnud rasked kõigi varasemate tööandjate juures. Kohus luges tõendatuks, et hagejal tekkis kutsehaigus aastatel 2006–2011 ehk ajal, mil ta töötas kostja juures. Kostja väited selle kohta, et kutsehaiguse tekkimist ja süvenemist mõjutas hageja tegelemine aiandusega, on alusetud. Hageja ja kostja vahel sõlmitud meretöölepingust nr 7876 (t I kd lk 8-9) nähtub, et hageja asus tööle 25.04.2006.a stjuardessi ametikohale. Töölepingu juurde kuulus ametijuhend (t I kd lk 10), mille p 4.1. järgi pidi hageja teostama õigeaegselt ja nõuetekohaselt koristus-puhastustöid temale määratud ruumides. Puhkepauside kasutamist tööleping ega ametijuhend ette ei näinud. Hageja poolt töötervishoiuarstile antud seletuse järgi (t II kd lk 40-42, tõlge eesti keelde t III kd lk 41-42) tuli tal laeva üldkoristajana töötades teha 10,5 tundi pikki tööpäevi, kusjuures 4 tundi järjest tuli töötada katkematult. Kajutite koristamise töö tuli hageja selgituse järgi teha ära 5,5– 6 tunniga, kusjuures suveperioodil tuli ühe inimese kohta koristada 50–70 kajutit, talvel 40–60 kajutit. Hagejal tuli üles teha kuni 180 voodikomplekti ning korjata prügi 200-liitristesse kottidesse ja kanda alumisele tekile. Ülestehtud voodid tuli üles tõsta ja sulgeda. Töötervishoiuarsti teatisest kutsehaiguse diagnoosimise kohta 02.09.2011.a (t I kd lk 11) nähtub, et hagejal tuvastati 30.08.2011.a kutsehaigus. Ohuteguriteks on märgitud füüsiline, pingeline töö koormusega kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele, korduvad ühetaolised liigutused. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla saatis kohtule ärakirja hageja kutsehaiguse diagnoosimise aluseks olevast tervisekaardist (t II kd lk 36-67), mis sisaldab terviseandmeid, tööraamatu koopiat, kirjavahetust tööandjaga ja kostja poolt reisilaeval „Romantika“ 2004.a tehtud stjuardessi tööolude hindamist. Samuti nähtub kohtule saadetud kirjast, et kostja 2004.a riskianalüüs m/l „Romantika“ kohta ei sisaldanud üldse hinnangut füsioloogiliste jt ohutegurite kohta kajutitöötajatel ja koristajatel. 2004.a viidi läbi riskianalüüs laeval „Victoria“, kuid selles puudusid andmed kajutiteenijate ja koristajate ohutegurite kohta (füüsikalised, keemilised, füsioloogilised jm). Tööinspektsiooni kutsehaigestumise uurimiskokkuvõttest nr 20 (t I kd lk 16-18) nähtub, et kutshaiguse väljakujunemise perioodiks hagejal on nimetatud aastaid 2006–2011. Kokkuvõttes on hinnatud kostja riskianalüüsi ja on leitud, et toateenija töö laeval oli pingeline ning suure koormusega jalgadele ja kätele, sest kajutite koristamise aeg oli piiratud. Riskide hindamist ohutute töövõtete osas on kokkuvõttes peetud puudulikuks ning kuigi kokkuvõtte järgi oli töötajatel õigus võtta pause, ei võimaldanud pauside võtmist enamasti töökoormus. Kokkuvõttest nähtub, et kajutite koristamise aeg oli 6h. Väljaõpet ohutute töövõtete rakendamise ja töövõime taastamiseks peeti puudulikuks. Lõppastmes on uurimiskokkuvõttes kutsehaiguse väljakujunemise põhjuseks peetud pikka aega kestnud pingelist tööd koormusega kätele, õlgadele, jalgadele ja seljale. Puudulikuks peeti töötajate ohutusjuhendamist töö- ja puhkeaja tasakaalu kohta ning riskianalüüsi käsi puudutava koormuse osas. Tööandjale heideti

28(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 uurimiskokkuvõttes seega ette puudulikku juhendamist ülekoormuse ennetamise osas, samuti töö- ja puhkeaja korralduse osas. Samuti heideti tööandjale ette puudulikku riskianalüüsi ohutute töövõtete rakendamise võimalikkusest ja töökoormuse mõjust tervisele. Puudulikuks peeti koostööd kostja ja tema töötajate vahel. Hagejale heideti samas uurimiskokkuvõttes ette, et ta ei teavitanud tööandjat, et tema töökoormus on liiga suur ja põhjustas tervisekahjustusi. Samalaadsete kutsehaigestumiste ärahoidmiseks tuli kostjal läbi viia täiendav ohutusjuhendamine, teostada täiendav riskianalüüs ja tugevdada sisekontrolli ohutute töövõtete rakendamisel ning töö- ja puhkeaja kasutamisel. Kostjale tehti Tööinspektsiooni poolt ettekirjutus (t I kd lk 19-20). Selles on välja toodud, et riskianalüüsis tuleb täiendavalt hinnata füsioloogilist ohutegurit ja ülekoormusega seotud tervisekahjustuste võimalikkust, samuti analüüsida töö- ja puhkeaja korraldust. Samuti leiti, et töötajate väljaõpe oli puudulik, sest töötaja ei kasutanud tervist säästvaid töövõtteid ega pidanud kinni töö- ja puhkeaja korraldusest. Ohutusjuhend toateenijale ei sisaldanud ettekirjutuse järgi konkreetseid nõudeid tööde ohutuks teostamiseks ja tervisekahjustuste vältimiseks. Puudusid konkreetsed nõuded puhkepauside sisust, samuti tegevused sundasenditest lihaspingete leevendamiseks. Puudus ergonoomia osa. Kostja tegevuskava töötajate tervisekahjustuste vältimiseks ja vähen-damiseks peeti puudulikuks, samuti kostja sisekontrolli tervisekahjustuste ennetamiseks rakendatavate abinõude toimimise osas. Kostja teavitas Tööinspektsiooni 21.12.2011.a kirjaga (t I kd lk 21), et ta kõrvaldas kõik ettekirjutuses toodud puudused. Kohus viitas TTOS § 12 lg-le 1, § 121 lg-tele 1 ja 2, § 13 lg-le 1 ja selle p-dele 1, 3, 4 ja 61 ning § 9 lg-tele 1 ja 31; sotsiaalministri 27.02.2001.a määrusega nr 26 kehtestatud „Raskuse käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuetega“ §-dele 1, 2, 4 ja § 5 lg-le 4; sotsiaalministri 14.12.2000.a määrusega nr 80 on kehtestatud „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ §-dele 4 ja 5, § 6 lg-tele 1 ja 4 ning §-le 8. Arvestades eeltoodud õigusaktidest tulenevaid nõudeid, tuleb kohtul järgnevalt hinnata, milliseid riske sisaldas endas hageja töö, milliseid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid oli kostja täitnud nende riskide hindamisel, ennetamisel ja vähendamisel ning kas või millisel viisil oli kostja hagejat töötervishoiu ja tööohutuse alal juhendanud. OÜ Puhastusekspert on 24.03.2008.a koostanud raporti (t I kd lk 117-124) järelduste kohta, mida on tehtud laeval „Victoria“ 09.03.2008–11.03.2008.a toimunud kaheste ja neljaste kajutite koristamise jälgimise tulemusena. Raporti kohaselt jälgiti kokku 39 voodi tegemist kajutite koristamisel ja arvutati selle järgi välja keskmine voodi tegemise aeg. Raportis võrreldi töö jälgimisel saadud aegu Soome ametliku koristustööde standardiga, mis sisaldab töötajatele taastumisaega selleks, et nad suudaksid antud tempo juures töötada täiskohaga terve elu. Lühiajaliselt suudab inimene antud viisil normeeritud töö umbes 20–30% kiiremini sooritada, kuid sellise tempoga ei ole võimalik töötada iga päev ja terve elu. Raporti järgi loeti keskmiseks ajaks ühe voodi tegemisel 84 sekundit. Raportis on leitud, et kruiisikajuteid oleks soovituslik koristada 1 minutiga senise keskmise 28 sekundi asemel (millele lisandub keskmiselt 8 sekundit kajutisse minekuks). Kahese kajuti koristamise aeg on ilma taastumisajata 12,5 minutit, kuid raporti koostajad on soovitanud koos taastumisajaga koristada kajutit 14 minutiga. Kolmeste ja neljaste kajutite puhul on soovitatud lisada vastavalt 2 ja 4 minutit aega. Raportis on märgitud, et kui on keskmiselt rohkem reisijaid, kulub kajuti koristamisele 10 minutit, kuid sellisel viisil ei saa koristada pidevalt. Samuti on raportis tuvastatud, et kiiret ja reaalset tööaega on laeval 5,5–6 tundi, mis pühendatakse kasutusel olnud kajutite koristamisele. Ülejäänud tööajal tuleb teha harvemini tehtavaid töid vabades kajutites, vaadata üle varem koristatud kajutid, koristada täiendavalt koridore. OÜ Puhastusekspert on soovitanud täpselt kaardistada, milliseid töid tuleb teha ja palju need aega võtavad, koostades kirjalikud juhendid ja tööplaanid töötajatele. Seega

29(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 tuleneb kohtule esitatud raportist, et reaalselt kulutasid kostja töötajad kajutite koristamiseks vähem aega, kui nad oleksid pidanud kulutama, sest iga kajuti koristamisele oleks pidanud lisanduma vajalik taastumise aeg. OÜ Puhastusekspert raportist tulenes kostjale selge soovitus täpselt välja selgitada iga kajuti koristamise arvestuslik aeg ja koostada selle alusel tööplaanid töötajatele. Samuti soovitati kaardistada kõik teised koristustööd. Ergonoomilisi soovitusi või tähele-panekuid antud raport ei sisaldanud. Kostja peausaldusisik AS on koostanud järeldused tööaja mõõdistamise kohta (t I kd lk 125). Tõendi järgi viisid mõõdistamise läbi 09.03.2008–11.03.2008.a reisilaeval „Victoria“ OÜ Puhastusekspert töötajad HA ja JT. Antud dokumendis on korratud OÜ Puhastusekspert raportis toodud järeldusi selle kohta, et kruiisikajuti koristamiseks kulub 1 minut, kahese kajuti koristamisele 13 minutit, kolmese kajuti koristamisele 15 minutit ning neljase kajuti koristamisele 17 minutit. Kiiretel aegadel tuleb teha pealiskaudsemat koristamist, millisel juhul kulub kahese kajuti koristamiseks 10 minutit. 2010.a aprillis koostatud töökoormuse arvestusest (t I kd lk 126) nähtub, kui palju kajuteid oli 18.04.2010–28.04.2010.a ühel kajutiteenijal vaja koristada. Ühel töötajal tuli koristada vahetuse jooksul 30–55 kajutit sõltuvalt reisijate arvust ning seda vaatamata lisatööjõu olemasolule. Seega nähtub antud tõendist, et ühel töötajal koristatavate kajutite arv võis märkimisväärses ulatuses varieeruda sõltuvalt sellest, milline oli reisijate arv. Samuti nähtub esitatud tõenditest, et kui reisijaid oli rohkem, tuli kajutite koristamisele kulutada nende suurema arvu tõttu vähem aega, mistõttu ei saanud kohtu hinnangul iga kajuti koristamise puhul reaalselt kasutada taastumiseks vajalikku puhkeaega. Kostja esindaja RK on töötervishoiuarstile TK 23.08.2011.a saadetud e-kirjas (t II kd lk 46) välja toonud, et keskmiselt oli ühe inimese kohta koristatavate kajutite arv 35 ning aega kajutite koristamiseks on kuni 6 tundi. Kirjas on väidetud, et töö käigus ei olnud vaja tõsta raskusi, sest puhta ja musta pesu jaoks on ratastel konteinerid. Samuti on eitatud ühetaoliste liigutuste tegemist, sest voodipesu vahetus vaheldub teiste puhastus-operatsioonidega. Kohtu hinnangul saab kostja esindaja kirjast järeldada, et kajutite koristamise aeg oli tööandja poolt normeeritud, st kajuteid tuli koristada 6 tunni jooksul. Kirjast ei saa järeldada, et ühe töötaja poolt koristatavate kajutite arv oleks olnud normeeritud, sest kirja järgi tuli ühel töötajal „keskmiselt“ koristada vahetuse jooksul 35 kajutit. Kirjast ei saa järeldada, et tööandja oleks piiranud seda, kui palju kajuteid maksimaalselt pidi töötaja vahetuse jooksul koristama. Kuivõrd koristatavate kajutite arv ei olnud piiratud, ei ole kohtu hinnangul võimalik, et töötajad said kajutite koristamisel alati teha puhkepause tervise taastamiseks. Kostja esindaja RK saatis Kutsehaiguste- ja töötervishoiu keskusele ka 25.07.2011.a andmed hageja töötamise ja töötingimuste kohta (t II kd lk 59). Kirjelduse järgi töötas hageja ajavahemikul 25.06.2009–2010.a juunini koristajana ning tööandja selgituse järgi kasutati töös standardseid õpetatud töövõtteid ning iga 50 minuti järgi oli 10-minutiline puhkepaus. Enamus tööülesandeid sai täita laeva sadamas seismise ajal. Alates 2010.a juunist töötas hageja kajutiteenijana ning tema töökoormus langes laeva sadamas seismise ajale. Kirjelduse kohaselt oli koormus kätele ja ülakehale ning kajuteid tuli koristada vähemalt 6 tundi. Töötempo olenes reisijate arvust. Kuigi antud kirjas on väidetud, et töötajad said kasutada iga 50 minuti järel 10minutilisi puhkepause, nähtub kirjast selgelt, et tegelikult ei olnud koristatavate kajutite maksimaalne arv piiratud ja töö tempo sõltus tegelikult reisijate arvust. Millises dokumendis oli reguleeritud puhkepauside kasutamine, kirjast ei nähtu.

30(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 RK kirjale olid lisatud riskihindamise analüüsid reisilaevadel „Victoria“ ja „Romantika“. Laeval „Romantika“ viidi riskihindamine läbi 31.01.2004.a (t II kd lk 60-61). Stjuardessi tööd hinnati riskitasemele II või III. Ühena riskidest oli välja toodud monotoonne sundasendis töötamine seoses pideva tolmuimejaga töötamisega ning meetmena olid märgitud „puhkepausid vajaduse korral“. Suurt füüsilist koormust on hinnatud riskiks tasemega III ning selle meetmeks olid samuti „puhkepausid vajaduse korral“. Kiiret tähtajalist tööd on hinnatud psühholoogiliseks riskiks tasemega III ning selle meetmeks on ette nähtud tööoskuste ja kogemuste vastavust tööülesannetele, samuti täiendjuhendamist ja ratsionaalset töö korraldamist. Antud riskianalüüsis ei ole riskiks peetud korduvaid ühetaolisi liigutusi. Kuigi füüsilist koormust on peetud suureks riskiks, on selle ennetamise vahendina ette nähtud vaid pause vajaduse korral. Töökoormuse reguleerimist tööandja poolt riskianalüüs ette ei näe. Samuti ei saa riskianalüüsist järeldada, et puhkepauside tegelikku kasutamise võimalikkust ja puhkepauside kasutamise kontrollimise vajalikkust oleks arvestatud. Kostja on samuti kohtule esitanud R/L „Romantika“ 08.01.2004–06.03.2004.a koostatud töökeskkonna riskianalüüsi (t III kd lk 126-137). Riskianalüüsi olme osas on soovitatud vältida pikemate kui 4 tunni pikkuste töövahetuste praktiseerimist. Riskihindamislehel on stjuardesside puhul hinnatud monotoonset sundasendis töötamist pideval tööl tolmuimejaga riskiks tasemel II, mille meetmena on ette nähtud vajadusel puhkepauside kasutamist. Riski tase II kujutab endast riskianalüüsi järgi taset, kus ohutegur on arvestatav ja võib reaalselt põhjustada tervisekahjustusi, mille puhul tuleb tarvitusele võtta meetmed ohtude kõrvaldamiseks. Muid töö ergonoomiast tulevaid riske ei ole stjuardesside töö puhul tuvastatud. Tööd pidevate ühetaoliste korduvate liigutustega ei ole riskiks peetud ega selle riski kõrvaldamiseks mingeid meetmeid ette nähtud. Kuigi suurt füüsilist koormust on peetud riskiks tasemel III (so tõsine risk, mille peab kõrvaldama), on selle riski ennetamiseks üksnes üldsõnaliselt ette nähtud puhkepauside kasutamist. Kohus märgib, et kas või milliseid tegevuskavasid koostas kostja viidatud riskianalüüside alusel või kuidas neid ellu viidi, kohtule esitatud tõenditest ei nähtu. Kostja on esitanud kohtule ka R/L Tallink „VictoriaI“ töökeskkonna riskianalüüsi nr DCV0000312, mis on koostatud 16.09.2004–18.09.2004.a (t III kd lk 52-56). Riskianalüüsi metoodika kirjeldusest nähtub, et tasemega 3 on kirjeldatud selles tõsine risk, mis tuleb kõrvaldada ja mille puhul ei tohi tegevust töökohal alustada enne riski vähendamist töökorralduslike meetmetega. Taseme 2 puhul on tegemist teatud riskiga, mis tuleb kõrvaldada ja mille puhul on ohutegur arvestatav ja võib reaalselt põhjustada tervisekahjustusi. Sellise riski puhul tuleb kasutusele võtta meetmeid olemasolevate ohtude kõrvaldamiseks. Taseme 1 puhul oli tegemist aktsepteeritava riskiga, mille puhul ei ole vaja erilisi abinõusid rakendada. Stjuardesside töö puhul ei nähtu riskianalüüsist, et oleks arvestatud tööoperatsiooni ergonoomiast tulenevaid riske sisuliselt. Ainus sellealane risk, mis on välja toodud, on monotoonne sundasendis töötamise risk, mida aga on hinnatud riskitasemele 1 ning mille puhul on ette nähtud vaid vajaduse korral puhkepauside kasutamine. Riskianalüüs ei näe ette, et korduvate ühetaoliste liigutustega töö tegemine oleks arvestatav risk. Samuti ei näe riskianalüüs ette, et korduvate ühetaoliste liigutustega töö puhul, samuti pidevalt sundasendis töötamise puhul on iga 50 minuti järel 10-minutilise puhkepausi tegemine reaalselt vajalik ja nõutav riski ärahoidmiseks või vähendamiseks. Suurt füüsilist koormust ei ole riskianalüüsi järgi riskina üldse hinnatud. Kiiret tähtajalist tööd ja kiireid korduvaid liigutusi on peetud hoopis psühholoogiliseks ohuteguriks, mille meetmeks on ette nähtud tööoskuste parandamist ja täiendjuhendamist. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks riskianalüüsi alusel koostanud mõne kirjaliku tegevuskava tuvastatud riskide ennetamiseks või vähendamiseks.

31(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 Arvestades kostja esitatud riskianalüüse, asus kohus seisukohale, et need olid koostatud puudulikult, sest ei arvestanud suurest füüsilisest koormusest ja korduvatest ühetaolistest liigutustest tulenevaid riske adekvaatselt. Kuigi TTOS § 9 lg 31 järgi pidi tööandja suure füüsilise töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul võimaldama töötajale vaheaegu, ei nähtu riskianalüüsidest, et kostja oleks reaalselt kehtestanud nõudeid puhkepauside kasutamise tagamiseks. Kuigi riskianalüüsid nägid osaliselt ette võimaluse võtta puhkepause „vajaduse korral“, ei nähtu ühestki kohtule esitatud dokumendist, et puhkepauside kasutamine kostja kirjeldatud moel (st iga 50 minuti järel 10-minutiline puhkepaus) oleks ette nähtud mõnes tööandja juhendis, sisedokumendis või kollektiivlepingus ajal, mil hageja kostja juures töötas. Kuivõrd reaalselt ei olnud mõõdistatud ühe kajuti koristamiseks kuluv aeg (koos taastumisajaga), kajutite koristamise koguaeg oli piiratud, kuid koristatavate kajutite arv mitte, ei täitnud kostja kohtu hinnangul reaalselt TTOS § 9 lg-st 31 tulenevalt kohustust puhkepauside võimaldamiseks. See tuleneb kohtu hinnangul ka asjas üle kuulatud tunnistajate ütlustest. Harju Maakohtu 23.09.2013.a istungil tunnistajana üle kuulatud töötervishoiu arst TK (t V kd lk 158-159) leidis, et kostja riskianalüüs oli puudulik, sest selles ei olnud üldse hinnatud füsioloogilisi ohutegureid. Kostjal puudus riskianalüüs selle kohta, kui palju aega on vaja ühe kajuti koristamiseks. Hageja töökoormus oli suur ning koormuse hindamiseks on olemas rahvusvahelised piirmäärad. Kostjal oleks iga tegevuse osas pidanud olema sisuline analüüs. Samal istungil tunnistajana üle kuulatud ES (t V kd lk 159 pöördel-lk 160) töötas koos hagejaga kajutite koristajana laeval „Victoria“ ning selgitas, et töötaja poolt koristatavate kajutite arv sõltus reisijate arvust. Kajutid jaotati reisijate vahel ära ning tunnistaja on kõige rohkem koristanud korraga 74 kajutit ühe tööpäeva jooksul. Keskmiselt koristati päevas 30–40 kajutit. Tööandja nõue töötajatele oli, et kajutid peavad olema koristatud reisijate peale-tuleku ajaks ja töötada tuleb laeva sadamas seismise ajal. Tunnistaja kinnitas, et koristamise ajal töötajad pause teha ei jõua ning puhkepausidest töötajatele räägitud ei ole. On esinenud olukordi, kus puuduva töötaja jaoks ei leita asendustöötajad. Füüsiliselt kõige raskemaks pidas tunnistaja prügikottide vedamist, mida enamik töötajaid lohistab. Pesukonteinerid on samuti rasked, kuigi need on ratastel. Tunnistaja märkis, et laevas on tunda ka tuuletõmbust. Tunnistaja AR avaldas Harju Maakohtu 23.09.2013.a istungil (t V kd lk 160 pöördel-161), et ta töötas hagejaga koos laeval „Romantika“. Kajuteid tuli tunnistaja ütluste järgi koristada nii palju, kui töötajatele neid jagati ja norme ei olnud. Keskmiselt tuli koristada 70–75 voodikohta ning maksimaalselt 110 voodikohta ühe tööpäeva jooksul. Laev tuli sadamasse kell 10 ning koristada tuli kuni kella 16.00-ni. Tunnistaja avaldas, et tööandaja ei õpetanud töötajatele, kuidas töö tegemisel tervist säästa. Kui tööga valmis ei jõudnud, tekkis psühholoogiline pinge. Tunnistaja avaldas, et pauside tegelik kasutamine sõltus sellest, kui palju oli tööd. Tunnistaja RL avaldas (t V kd lk 161), et ta töötas hagejaga koos laeval „Romantika“. Tunnistaja kinnitas, et koristatavate kajutite arv ühe töötaja kohta on iga päev erinev ja tööd tuleb teha ajal, kui laev seisab sadamas. Keskmiselt tuleb koristada päevas 30–40 kajutit. Vahel kasutati ka asendustöötajaid ning vahel mitte. Kajutite koristamise aja mõõdistamise kohta ei teadnud tunnistaja midagi. Tunnistaja sõnul võib iga 50 minuti tagant võtta 10 minutit pausi, aga keegi ei sunni selleks. Tunnistajana üle kuulatud MK (Harju Maakohtu 04.12.2013.a istung, t VI kd lk 3-4) avaldas, et ta töötas varem stjuardessina laeval „Romantika“, seejärel laeval „Victoria“. Kajuteid saab hakata koristama siis, kui inimesed on väljunud. Koristatavate kajutite arv on erinev, aga kõik

32(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 kajutid tuleb ära koristada. Koristatavate kajutite arv ühe töötaja kohta võib olla 30 või ka 52. Tunnistaja kinnitas, et kollektiivlepingu järgi on õigus võtta iga 50 minuti järel puhkepause. Iga töötaja võtab pause nagu tahab ning lõunapausi aeg ei ole kindlaks määratud. Tööandja ei ole kehtestanud normi, kui kiiresti tuleb kajuteid koristada. Tunnistaja ei teadnud, kas tööandjal oli mõni dokument, kus oli ette nähtud puhkepauside kasutamine. Tunnistaja TS (t VI kd lk 4-6) oli alates 2007.a laevaperenaine ning oli töötanud nii laevadel „Romantika“ kui ka „Victoria“. Tunnistaja kirjeldas, milliseid tööülesandeid tuli stjuardessidel täita ning avaldas, et kajutite koristamise aeg ei olnud tööandja poolt kindlaks määratud. Koristama sai hakata siis, kui laev jõudis sadamasse ning kui ühe töötaja kohta oli 35–40 kajutit koristada, jõuti töö reisijate tuleku ajaks ära teha. Kui kajuteid oli rohkem, läks aega rohkem. Tunnistaja ei osanud öelda, kui palju aega võib kuluda ühe kajuti koristamisele ja normi selle kohta kostjal ei ole. Tunnistaja TS avaldas, et puhkepauside tegemise võimalus iga 50 minuti järel on kirjas kollektiivlepingus, kuid tunnistaja ei teadnud, mis ajast see kehtib. Samas vaatab tema ütluste järgi iga inimene ise, kuidas ta puhkab. Hageja ise avaldas vande all Harju Maakohtu 04.12.2013.a istungil (t VI kd lk 1-3), et alguses töötas ta laeval „Romantika“ üldkoristajana. Tööpäev algas kell 6 hommikul ja kestis kuni 16.00-ni. Kajuteid hakkas hageja koristama laeval „Victoria“. Hageja kirjeldas tööprotsessi ja selgitas, et alguses tuli musta pesu ära viia kottides, pärast sai mingil määral kasutada konteinereid, kuhu tuli must pesu ülevalt sisse tõsta. Koristatavate kajutite arv oli erinev, 40– 73 inimese kohta. Kajuteid sai koristada kuni kella 16.00-ni. Kui reisijate pealetuleku ajaks ei jõutud kõiki kajuteid koristada, tuli esmalt koristada need, kuhu tulid reisijad ning hiljem tühjad kajutid pärast tööpäeva lõppu. Kasutada sai lõunapausi, kuid seda töötempo tõttu hageja teha ei jõudnud. Muid pause hageja sõnul ei olnud. Kostja vastuväited hageja vande all antud ütluste arvestamata jätmise kohta on asjakohatud, sest kohus pidas hageja vande all ülekuulamist vajalikuks enda algatusel TsMS § 2681 järgi. Kohtu hinnangul tuleneb kõigist asjas üle kuulatud tunnistajate ütlustest ja hageja vande all antud ütlustest, et kuigi kajuteid tuli koristada ligikaudu 6 tunni jooksul, mil laev seisis sadamas, ei olnud ühe töötaja poolt koristamisele kuuluvate kajutite arv piiratud ning koristatavate kajutite hulk ning järelikult töökoormus võis sõltuvalt vahetusest varieeruda kuni kahekordselt. Isegi juhul, kui teatud puhastusoperatsioone sai teha reisijate laevaletuleku ajal, ei tulene ühestki tunnistaja ütlusest, et koristatavate kajutite arvu kahekordistumisel oleks tööandja lubanud töötajal näiteks kahekordistada koristamisele kuuluvat aega. Seega pidi töökoormuse suurenemisel paratamatult töötempo kiirenema, mistõttu on usutavad hageja vande all antud seletused, samuti tunnistajate AR ja ES ütlused, et faktiliselt ei olnud puhkepauside kasutamine võimalik. Seda, kui palju aega kulub ühe kajuti koristamiseks, ei olnud tööandja välja arvestanud ja seega ei olnud ta ka välja arvestanud, milline on maksimaalne arv kajuteid, mida üks töötaja 6-tunnise vahetuse jooksul koristada jõuab, arvestades seejuures puhkepauside tegemist. Kohus leidis, et kirjeldatud olukorras ei olnud tööandja hinnanud piisavalt riske, mida suur füüsiline koormus koos sundasendite ja korduvate ühetaoliste liigutustega kaasa toob. Asjakohatud on seejuures kostja väited, et õigusaktid ei näe ette piisavat regulatsiooni selle kohta, kuidas töökoormust ja sellega kaasnevaid pidevaid ühetaolisi liigutusi mõõdistada ja hinnata. TTOS § 9 lg-st 31 tuleneb selge nõue võimaldada töötajatele puhkepause. Kui töö tegemise aeg on piiratud ajaga, mil laev seisab sadamas, tuli kostjal järelikult töökoormuse suurenemisel tarvitusele võtta täiendavaid meetmeid selleks, et tagada töötajatele puhkepauside kasutamise võimalus ja kontrollida puhkepauside reaalset kasutamist. Kostja väited

33(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 selle kohta, et hagejal oli töötajana õigus teha iga 50 minuti järel 10-minutiline puhkepaus, ei ole ühtlasi tõendamist leidnud. Hageja esitatud kollektiivlepingutest kostja ja Eesti Meremeeste Sõltumatu ametiühingu vahel nähtub, et 06.10.1997.a sõlmitud lepingus (mis kehtis hageja kostja juures töötamise ajal, t VI kd lk 30-41) ei olnud puhkepause eraldi ette nähtud. 01.09.2012.a sõlmitud kollektiivlepingu (t VI kd lk 42-64) p-s 4.9. oli ette nähtud, et töötajal on õigus iga 60 minuti katkestamatu töö järel 5-minutilisele puhkepausile. 2014.a sõlmiti uus kollektiivleping (t VI kd lk 65-88), mille p-s 4.9 oli puhkepauside osas ette nähtud sama regulatsioon. Seega tuleneb kohtule esitatud tõenditest, et alles 01.09.2012.a sõlmitud kollektiivlepingus oli töötajatele tegelikult ette nähtud võimalus kasutada iga 60 minuti järel 5-minutilist puhkepausi. Hageja kostja juures töötamise ajal ei olnud tema töölepingus, kollektiivlepingus ega üheski teises töökorraldust puudutavas dokumendis töötajatele ette nähtud õigust kasutada iga 50 minuti järel 10-minutilist puhkepausi. Puhkepauside kasutamist puudutava teabe esitamisel eksitas kostja töötervishoiuarsti. Ekspert TP leidis oma kirjalikus arvamuses (t V kd lk 2-22), et hagejal kutsehaiguste väljakujunemisele aitasid kaasa ajafaktorist tingitud kiire töötempo, pidev käte ja õlgade koormus voodite korrastamisel ja teiste puhastustööde tegemisel ning ebasoodsa mikrokliima mõju. Kostja esitatud riskianalüüsist, mis tehti laeval „Victoria“, ei olnud eksperdi arvates eraldi hinnatud stjuardesside töö füsioloogilisi ohutegureid, mis koos ebasoodsa mikrokliimaga viisid kutsehaiguse kujunemiseni. Ekspert tõi välja, et kiired korduvad liigutused on riskihindamisel paigutatud psühholoogiliste ohutegurite alla, kuigi need oleksid pidanud olema hinnatud füsioloogiliste ohuteguritena. Ekspert leidis, et arvestades seda, kui palju kajuteid koristada tuli, ei olnud puhkepauside kasutamine reaalne. Ülekoormusest tulenevat riski oleks kostja saanud ennetada tööülesannete õige normeerimise ja piisava arvu töötajate kasutamisega. Tööandja rakendatud meetmeid ohtude ennetamisel ei pidanud ekspert piisavateks, sest kostja oleks pidanud vähendama stjuardesside töömahtu ja töötempot, mis oleks võimaldanud kasutada puhkepause just tööülesannete sooritamise ajal. Korduvad ühetaolised või samatüübilised liigutused, mis koormavad pidevalt samu lihaseid ja liigeseid, võivad viia ülekoormushaiguse tekkele. Istungil avaldas ekspert TP täiendavalt, et kostja riskianalüüs oli puudulik, sest ei hinnatud üldse füsioloogilisi ohutegureid. Ekspert KS leidis kirjalikus arvamuses (t V kd lk 49- 59), et hageja kutse-haigestumise võisid ohuteguritena põhjustada ühetaolised korduvad liigutused, korduv jõu rakendamine haaramisja pööramisliigutustega, raskuste teisaldamine, randme korduv painutamine ja sirutamine, töötamine käsi üleval hoides, töötamine külmas, halb töökorraldus ja kiirusest tulenev pinge. Ekspert KS leidis, et kostja riskianalüüsis kajastatud ohuteguritest võisid hagejal kutsehaigestumist põhjustada koristustööde tegemine, suur füüsiline ülekoormus, psühholoogiline ohutegur ning tuuletõmbus, kuid kostja riskianalüüsis oli füsioloogiliste ohutegurite osakaal puudulikult käsitletud. Riskianalüüsis toodud meetmed olid küll vajalikud, kuid üldsõnalised ja pole esitatud andmeid meetmete tegeliku rakendamise kohta. Tööinspektsiooni ettekirjutusest võib järeldada, et meetmeid piisavalt ei rakendatud. Kuna füsioloogilisi ohutegureid riskianalüüsis piisavalt käsitletud ei olnud, ei ole kostja käsitlenud nende ohutegurite toimet vähendavaid meetmeid. Kostja oleks KS arvates võinud ohutegurite vähendamiseks või vältimiseks ette näha sagedased pausid koos lihaste lõõgastamisega, töötajate koolitamist ergonoomiliste töövõtete osas ja lihaspingete leevendamise osas. Otsesed juhid oleksid võinud teha kontrolli meetmete rakendamise osas. Vajadusel oleks võinud kasutada tugisidemeid ehk ortoose. Samuti oleks võinud tööprotsessi hinnata ja ümber korraldada selliselt, et käsitsitöö oleks viidud miinimumini, kasutades tehnoloogilisi seadmeid

34(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 (nt poleerimismasinaid jne). Ekspert tõi oma arvamuses korduvalt esile vajadust tagada töötajatele reaalne võimalus sagedaste puhkepauside kasutamiseks. Ekspert leidis, et korduvad ühetaolised liigutused esinesid ka siis, kui hageja töötas üldruumide koristajana. Kajutite koristamisel esinesid korduvad haaramise ja pööramisega seotud liigutused, mida riskianalüüsis ei ole piisavalt analüüsitud ega hinnatud. Harju Maakohtu 04.12.2013.a istungil (t VI kd lk 78) avaldas ekspert KS, et kostja riskianalüüs oli puudulik, sest see käsitles füüsilist ülekoormust pealiskaudselt. Kostjal ei olnud määratletud piirnorme. Oleks pidanud tegema mõõdistused ja määratlema piirnormid kajutite koristamise kohta. Kohus leidis, et eelviidatud tõenditega kogumis on tõendatud, et kostja rikkus TTOS § 12 lg-t 1, sest ei taganud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist igas tööga seotud olukorras. Kostja rikkus TTOS § 13 lg 1 p 1, sest ta pidi läbi viima töökeskkonna süstemaatilise sise-kontrolli, mille käigus tal tuli kavandada, korraldada ja jälgida töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes, kuid kostja ei jälginud ega arvestanud stjuardesside töökoormust ega võtnud tarvitusele meetmeid liigse töökoormuse vältimiseks. Kostja rikkus TTOS § 13 lg 1 p 3, sest ta pidi korraldama töökeskkonna riskianalüüsi töökeskkonna ohutegurite välja-selgitamisel ja vajadusel nende parameetrite mõõtmise, kuid kostja riskianalüüs oli puudulik, sest selles ei hinnatud füsioloogilisi ohutegureid. Kostja rikkus TTOS § 13 lg 1 p 4, sest riski-analüüsi alusel pidi kostja koostama kirjaliku tegevuskava, kuid kostja ei koostanud riski-analüüside alusel tegevuskavasid, milles oleks ette nähtud reaalsed meetmed töötajatele puhkepauside võimaldamiseks. Kostja rikkus ühtlasi TTOS § 9 lg-t 31, mille järgi ta pidi suure füüsilise töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise ja monotoonse töö võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad. Ühestki asjas kogutud tõendist ei nähtu, et hagejale oleks olnud tagatud õigus kasutada kostja poolt väidetud puhkepause. Kostja ei teinud töökorralduse osas midagi selleks, et töötajad reaalselt puhkepause kasutada saaksid, vaid vastupidi, kostjapoolne töökoormuse reguleerimata jätmine võttis töötajatelt igasuguse võimaluse puhkepause kasutada. Asjas kogutud tõenditega on tõendatud hagejal kutsehaigusena ülekoormushaiguse tekkimine ning sellise haiguse tekkimiseks välistamiseks vajalikud meetmed jättis kostja tarvitusele võtmata. Kui kostja oleks adekvaatselt hinnanud stjuardesside tööga kaasnevaid ohutegureid ja oleks ohutegurite vältimiseks normeerinud ühe kajuti koristamiseks vajaliku aja (koos taastumisajaga), reguleerinud töötajate töökoormuse ja taganud puhkepauside kasutamise, ei oleks hagejal kutsehaigusi tekkinud. Mõlemad eksperdid on selgelt kinnitanud, et hageja kutsehaigestumine on otseses põhjuslikus seoses kostja poolt toime pandud rikkumistega. Täiendavalt leidis kohus, et kostja ei juhendanud hagejat piisavalt ergonoomiliste töövõtete kasutamisel. Kostja ei selgitanud hagejale, et suure füüsilise koormuse ja sagedaste ühetaoliste liigutuste puhul on tervise säästmiseks vajalik puhkepauside kasutamine. Kostja esitatud tööohutuse alase juhendamise kaardist (t III kd lk 50-51) nähtub, et hageja on 03.05.2009.a andnud allkirjad esmase tööohutuse alase juhendamise kohta, mis hõlmas raskuste käsitsi teisaldamise juhendit ja töökeskkonna riskianalüüsi nr DCV312. 10.02.2010.a on läbi viidud täiendav juhendamine TKJ nr 65 alal, kuid mis juhendiga täpselt tegu on, juhendamise kaardist järeldada ei ole võimalik. Kostja on esitanud kohtule inglisekeelse tööohutuse ja -tervishoiu kontrolli juhendi nr DGD0000481 (t III kd lk 57-59, tõlge eesti keelde IV kd lk 133-135), kuid hageja tööohutusalase juhendamise kaardist ei saa järeldada, et nimetatud numbriga dokumenti oleks hagejale tutvustatud. Juhendil puudub hageja allkiri selle tutvustamise kohta. Juhendis nähakse ette laeval igakuise ja iga vahikorra ajal tehtavate kontrollide loetelu. Juhendi p 2.2.1. näeb ette, et

35(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 kapten koos laeva osakonnajuhatajate ja laeva töökaitse volinikega kontrollivad laeva töötervishoiu ja -ohutuse tingimusi iga kuu esimesel nädalal. Vajaduse korral viiakse läbi spetsiifilise suunitlusega kontroll. Juhendist ei saa järeldada, kas või millisel viisil kontrolliti tööülesannete ergonoomilist kasutamist ja puhkepauside võimaldamist. Tõendeid ühegi kontrolli tegeliku läbiviimise kohta kostja kohtule esitanud ei ole. Kostja on esitanud kohtule stjuardessi töökaitsejuhendi nr 65 (t III kd lk 60-62, lk 96-98), mida hageja tööohutusalase juhendamise kaardi järgi on hagejale tutvustatud 10.02.2010.a. Ergonoomia-alaseid juhendeid antud dokument ei sisalda, samuti ei nähtu juhendist, et töö tegemisel tuleb tervise säästmiseks iga 50 minuti järel teha 10-minutiline puhkepaus. Üksnes juhendi p 13 näeb ette, et kauba kandmisel ja teisaldamisel ei olnud lubatud ületada piirnorme ja kasutada tuli selleks ettenähtud esemeid. Seda, millised on piirnormid ja milliseid esemeid peab kauba kandmiseks kasutama stjuardess, juhendist ei nähtu. Kostja on kohtule esitanud ka tuleohutusjuhendi (t III kd lk 63-65, inglise keeles lk 66-67), veekindlate uste kasutamise juhendi (t III kd lk 69-74), elektriohutusjuhendi (t III kd lk 75-76), juhendi Biozone õhupuhastiga töötamisel (t III kd lk 82-83), kemikaalidega töötamise ohutusjuhendi (t III kd lk 84-89), redelite kasutamise juhendi nr 51 (t III kd lk 90-95) ja juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks (t III kd lk 121-125), kuid nimetatud juhendid ei ole vaidluse lahendamisel asjakohased, sest ei sisalda stjuardessidele juhiseid, kuidas tervist säästvalt töötada monotoonse ja ühetaolisi korduvaid liigutusi tehes. Kostja tööohutusjuhendit nr 39 raskuste käsitsi teisaldamisel (t III kd lk 77-88) on hagejale tutvustatud tööohutusalase juhendamise kaardi järgi 03.05.2009.a. Antud juhend kuulus kohaldamisele üle 5 kg kaaluvate raskuste teisaldamisel. Juhendi p 2.1. järgi pidi tööandja varustama töötaja sobivate tehniliste vahenditega. Töötaja pidi sama juhendi p 4.1. järgi kasutama raskuste teisaldamiseks selleks ettenähtud abivahendeid. Juhendi p 4.12. järgi tuli raskuse teisaldamisel kontrollida kehaasendit ja olla ettevaatlik, kui raskuse teisaldamine toimub õlavöötmest kõrgemal või allpool põlvede kõrgust. Raskusi soovitati toetada vastu keha ning teisaldustööd ei lubatud teha istudes. Antud juhend ei näinud ette, milliseid konkreetseid seadmeid pidid stjuardessid kasutama näiteks pesu teisaldamisel või prügi kogumisel. Samuti ei sisalda juhend töötajatele ergonoomiliseks töötamiseks soovitusi. Puhkepauside kasutamise vajalikkust või võimalikkust juhend ette ei näinud. Asjas üle kuulatud tunnistajate ütlustest nähtub, et reaalselt pidid töötajad raskuste teisaldamisel lohistama suuri prügikotte. Kostja on esitanud kohtule sissejuhatava juhendamise registreerimise päevaraamatu (t III kd lk 99-100), mille kohaselt on hagejat juhendatud sissejuhatavalt 25.04.2006.a ning hageja on andnud juhendamise toimumise kohta oma allkirja, kuid milles täpselt hagejat juhendatud on, antud dokumendist ei nähtu. Kostja esitas kohtule samuti kostja töötajate töötervishoidu ja tööohutust tagava sissejuhatava juhendi, mis on kinnitatud 23.04.2003.a (t III kd lk 101-110). Kas antud juhendit on hagejale tutvustatud või mitte, kohtule esitatud tõenditest ei nähtu. Juhendist ei nähtu mistahes regulatsiooni ohutute töövõtete või puhkepauside kasutamise osas. Kostja on samuti esitanud kohtule kostja juhendi töötervishoiu ja tööohutuse tagamise kohta, mis on kinnitatud 23.04.2003.a (t III kd lk 111-120). Kas antud juhendit on hagejale tutvustatud, kohtule esitatud tõenditest ei nähtu. Juhendi p 1.3. järgi pidi tööandja läbi viima süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes. Samuti pidi tööandja juhendi p 1.6. järgi koostama riskianalüüsi alusel kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või

36(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 vähendamiseks. Tööülesannete täitmise ergonoomia osa antud juhend ei sisaldanud. Samuti ei sisaldanud juhend, et töötajal on õigus ja kohustus teha enda tervise säästmiseks puhkepause. Hageja oli OÜ Puhastusekspert tunnistuse järgi (t I kd lk 107) läbinud 14.–15.04.2009.a koolituse „Koristamine laevadel“, mille üks osa puudutas ka töö ergonoomiat. Mida täpselt hagejale õpetati, tõendist järeldada ei saa. Samuti ei saa tõendist järeldada, et hagejale oleks õpetatud vajadust teha tervise taastamiseks regulaarselt puhkepause. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates asus kohus seisukohale, et ka kostjapoolne hageja töötervishoiu ja tööohutuse alane juhendamine oli puudulik, sest kostja ei juhendanud hagejat piisavalt küsimuses, kuidas teha tööd ergonoomiliselt ja kuidas kasutada puhkepause tervise taastamiseks. Töötaja juhendamine on küll formaalselt registreeritud ja hageja on andnud oma allkirja erinevate juhenditega tutvumise kohta, kuid sisuliselt jäi juhendamine puudulikuks. Kohtu hinnangul ei järginud kostja sotsiaalministri 27.02.2001.a määrusega nr 26 kehtestatud „Raskuse käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid“, sest raskuste teisaldamiseks ei tagatud stjuardessidele piisavalt sobivaid abivahendeid, samuti ei hinnatud konkreetselt, kui suuri raskusi kui sageli ja millise aja jooksul teisaldada tuli. Raskuste tõstmise mõju hindamata jätmine tõi aga kaasa hagejal ülekoormushaiguse tekkimise. Kõike eeltoodut kokku võttes leidis kohus, et kostja rikkus oluliselt TTOS-st ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid nõudeid, mis põhjustas hageja haigestumise kutsehaigusesse. Kohtu hinnangul ei välista kostjapoolset rikkumist asjaolu, et hageja töötas suurema osa ajast kostja juures üldkoristajana. Hageja ametinimetuseks oli sõltumata töö sisust „stjuardess“ ning kostja riskianalüüsides ei hinnatud eraldi neid riske, mis esinesid üldkoristajatel ja neid, mis esinesid kajutite koristajatel. Mõlemal juhul tuli teostada sarnaseid tööoperatsioone, töö oli füüsiliselt raske ja seotud ühetaoliste korduvate liigutustega. Üldkoristajatele ei olnud samuti ette nähtud ega tagatud puhkepauside kasutamine. Üldkoristajate töökoormust ei olnud kostja poolt ühelgi viisil mõõdistatud ega piiritletud. Seetõttu ei oma vaidluse lahendamisel sisulist tähtsust see, kui kaua hageja ainult kajutite koristamisega tegeles. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et perioodiliselt täitis hageja kajutite koristamisega seotud ülesandeid juba siis, kui ta enamuse tööajast veel üldkoristamisega tegeles. Kohus selgitas kostjale tema vastuväidete tõendamise koormust (VÕS § 1050 lg 1), kuid kohtu hinnangul ei ole kostja välja toonud ega tõendanud süü puudumist õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumisel. Kuivõrd kostja rikkus õigusaktidest tulenevaid nõudeid, see omakorda põhjustas hageja haigestumise kutsehaigusesse ning kostja ei ole tõendanud süü puudumist rikkumisel, on kostja vastutav hagejale tekkinud kahju eest. Kohus leidis, et hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu on täielikult põhjendatud ja tõendatud. Kostja väited, mille kohaselt tuleb temalt väljamõistetavat hüvitist vähendada ulatuses, milles kutsehaigus on põhjustatud teiste tööandjate poolt, on käesolevas menetluses jäänud tõendamata. Kohus on antud asjas tuvastanud, et hageja kutsehaigus tekkis aastatel 2006–2011 ehk ajal, mil hageja töötas kostja juures. Samuti on kohus tuvastanud, et kutsehaiguse tekkimine oli põhjuslikus seoses töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisega kostja poolt. Seetõttu ei ole võimalik kostjalt väljamõistetavat hüvitist vähendada arvestades aega, millal hageja töötas teiste tööandjate juures. Ainuüksi teiste tööandjate juures töötamise aeg ei ole aluseks hüvitise vähendamisel. Kohus viitas VÕS § 127 lg-tele 1, 4 ja 5, § 128 lg-le 2, § 130 lg-le 1 ja § 136 lg-le 1 ja märkis, et viidatud sätetest tulenevalt tuleb oma seadusest tulenenud kohustusi rikkunud ja töötajal

37(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 kutsehaiguse põhjustanud tööandjal hüvitada töötajale vajaduste suurenemisest tulenevad kulud ja sissetulekute vähenemisest ning edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahjud. Seadus ei näe ette, et sissetulekute vähenemisest tulenev kahju kuulub hüvitamisele vaid siis, kui töövõime ja sissetulekute kaotus on täielik. Seaduse mõtte kohaselt kuulub kahju hüvitamisele ka siis, kui isiku sissetulekud vähenevad osaliselt. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo 10.10.2011.a otsusega nr 789696 (t I kd lk 13-14) on hagejal tuvastatud 50%-line töövõimetus kutsehaiguse tõttu. Otsuse kohaselt on tegemist raske käte ülekoormushaigusega, müofastsiaalsete valude, epikondüliidiga, karpaalkanali kahjustusega. Hagejale ei sobi otsuse järgi raske füüsiline töö, korduvad stereotüüpsed liigutused kätele. Otsuse järgi on hageja lisakuludeks sanatooriumi-tuusikud: 10 päeva statsionaarset või 14 päeva ambulatoorset taastusravi aastas. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo otsusest nr P08094 (t I kd lk 2223) nähtub, et hagejal tuvastati töövõime kaotuse määraks 50% kutsehaiguse tõttu ajavahemikul 30.09.2011–30.09.2014.a. Hagejale määrati töövõimetuspension 136,64 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusameti Pensioniameti Rakvere büroo vastusest järelepärimisele 06.06.2013.a (t IV kd lk 182) tuleneb, et alates 01.04.2013.a on igakuiselt hagejale makstava töövõimetuspensioni suuruseks 149,91 eurot. Eesti Töötukassa on hagejale koostanud individuaalsed tööotsimiskavad (t I kd lk 113-116), milliste järgi ei sobi hagejale raske füüsiline töö, tal puudub arvuti ja ta ei oska CV-d koostada. Hageja osales Sinu Koolituspartner OÜ koolitusel arvutiõppes tööotsingute toetamiseks. Hageja esitatud kostja töötajate töötasude tabeli järgi (t I kd lk 36) oli 2011.a 1. jaanuarist stjuardessi miinimumtöötasu 603 eurot kuus, alates 1. juulist 2011.a 633,15 eurot kuus ja 1. oktoobrist alates 657,27 eurot kuus. Vastavad andmed esitas kostja vastusena Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu päringule (t I kd lk 37). Vaidlus puudub selle üle, et alates 01.01.2014.a on stjuardessi töötasumäär 782 eurot kuus. OÜ M saatis hagejale 17.09.2012.a teatise töölepingu lõpetamise kohta (t I kd lk 127), mille kohaselt lõpetati tööleping hagejaga tema tervisest tulenevatel põhjustel. Tööleping lõpetati 02.10.2012.a (töölepingu lõpetamise kokkulepe, t I kd lk 128). OÜ M palgalipikutest (t III kd lk 169-171) nähtub, et hagejale maksti 2012 septembris palka 161,84 eurot, 2012.a augustis 362,39 eurot ning 2012.a juulis 208.32 eurot. RMK ja hageja vahel 31.05.2013.a allkirjastatud aktist ja selle lisast (t VI kd lk 89-90) nähtub, et hageja teenis 06.05.2013–31.05.2013.a tehtud töö eest 528 eurot. 21.07.2013.a sõlmis hageja töölepingu R AS-iga (t VI kd lk 91-92), mille järgi ta asus tööle teenindaja ametikohale. Tema töötasu katseajal oli lepingu p 4.1. järgi 494 eurot kuus, pärast katseaega 509 eurot kuus. 2013.a juulis sai hageja palka 160,55 eurot, 2013.a augustis 404,89 eurot, 2013.a septembris 404,89 eurot, 2013.a oktoobris 404,89 eurot, 2013.a novembris 408,68 eurot, 2013.a detsembris 449,94 eurot ja 2014.a jaanuaris 381,23 eurot. Eeltoodud tõenditest kogumis nähtub, et hageja töövõime ei ole enam endine ning talle ei sobi raske füüsiline töö, samuti korduvad stereotüüpsed liigutused kätele. Hageja on olnud pärast töövõime kaotuse tuvastamist töötu ning üks tööandja on lõpetanud temaga sõlmitud töölepingu tervislikel põhjustel. Hageja sissetulekuid tõendavatest dokumentidest nähtub, et tema

38(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 sissetulekud on vähenenud. Kui hageja oleks jätkanud töötamist kostja juures, ei oleks tema sissetulek vähenenud. Riigikohus on leidnud, et kui töötaja töövõime kaotus ei võimalda tal töötada, siis võib eeldada, et ta on kaotanud sissetuleku just kutsehaiguse tõttu. Selline eeldus jätab kostjale siiski võimaluse tõendada, et hageja on kaotanud töö muul põhjusel kui tööandja süül toimunud töövõime kaotuse või vähenemise tagajärjel (RKTKo 3-2-1-68-10, p 10). Kostjal on võimalik tõendada, et hageja ei töötaks endisel erialal või ei töötaks üldse ka siis, kui ta poleks kostja süül töövõimet kaotanud (RKTKo 3-2-1-117-08, p 14). Kohtu hinnangul ei ole kostja põhistanud ega tõendanud oma väiteid selle kohta, et hageja sissetulekute kaotus ei ole seotud tema kutsehaigestumisega. Vaidlus puudub selle üle, et kostja lõpetas hagejaga töölepingu viimase tervisest tulenevatel põhjustel ja kostjale ei olnud hagejale teist tööd pakkuda. Kui hageja tööleping ei oleks tervislikel põhjustel lõpetatud, oleks ta saanud edasi töötada endisel töökohal ja säilitada oma sissetuleku sõltumata sellest, et stjuardessi ametikoht ei nõua kutsekvalifikatsiooni ega erialadiplomit. Tervisliku seisundi tõttu on hageja valikud töökohtade leidmisel piiratud ning M OÜ lõpetas temaga töölepingu tervislikel põhjustel. Kostja ei ole tõendanud, et hageja sõltumata kutse-haigestumisest ei töötaks üldse või oleks lõpetanud töötamise stjuardessina. Kohus viitas VÕS § 139 lg-tele 1–3. Riigikohus on leidnud, et tervisekahjustuse eest makstava hüvitise suurust võib vähendada sõltuvalt kannatanu süü astmest, kui tema enda raske ettevaatamatus soodustas kahju tekkimist või suurenemist. Eelkõige peab kohus analüüsima, kas töötaja pole enda kutsehaigust ja terviseprobleeme tööandaja eest varjanud ning jätkanud töö tegemist, millega teadlikult suurendas talle tekkinud terviseprobleeme (RKTKo 3-2-1-14509, p 15). Samuti viitas kohus TTOS § 14 lg 1 p-dele 2, 3 ja 6. Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud hageja poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu mõne sellise teo toimepanekut, mis soodustas kahju tekkimist. Kostja etteheited hagejale töö- ja puhkeaja korralduse rikkumise kohta on ainetud, sest kostja juures puudus selline töö- ja puhkeaja korraldus, mis oleks võimaldanud hagejal vahetuse jooksul sagedaste pauside tegemist. Vaidlus puudub selle üle, et hageja käis regulaarselt tervisekontrollis. Samuti ei ole antud asjas tõendatud, et hageja jättis tahtlikult või raske hooletuse tõttu tööandja oma tervise-probleemidest teavitamata, mille tulemusena tema kutsehaigus süvenes. Kostja väited selle kohta, et hageja jättis kasutamata võimalused tervise taastamiseks, ei ole tõendatud. Tunnistajana üle kuulatud ES (t V kd lk 159 pöördel-160) töötas koos hagejaga laeval „Victoria“ ning kinnitas, et hageja käis oma tervist laeval taastamas tasulise massööri juures. Hagejal oli laevas oma massažiseade ning ta kasutas laeva sauna. Hageja ise avaldas vande all Harju Maakohtu 04.12.2013.a istungil (t VI kd lk 1-3), et laeval oli töötajatel võimalik kasutada ainult sauna, massaažiteenust ostsid töötajad oma raha eest. Hageja teadis, et maal sai kasutada Tallinnas basseini, kuid selleks ei olnud hagejal mõtet kodust linna sõita. Hageja käis Rakveres veekeskuses ajal, mil ta oli 2 nädalat töölt kodus, kus hageja maksis ainult basseini kasutamise eest. Laeval oli hagejal kaasas massažipadi ja puidust massaaživöö. Hageja pangakonto väljavõttest ajavahemikul 01.01.2009–31.10.2010.a (t I kd lk 129-140) nähtub, et hageja on regulaarselt teinud makseid Aqva Hotels Veekeskuses. Kuigi pangakonto väljavõttest ei nähtu, milliste teenuste eest tasutud on, ei lugenud kohus põhjendatuks kostja vastuväidet, et hageja võis tasuda ka spaateenuste või teiste teenuste eest. Pangakonto väljavõttest nähtub selgelt, et hageja on teinud makseid nimelt veekeskusele, mitte spaa-osakonnale, kosmeetika salongile, hotellile või kohvikule. Kuigi maksete summad on erinevad, on põhjendatud hageja väide, et veekeskuse tasu sõltus kasutamise päevast, kellaajast ja kestvusest ning võis olla erinev. Hageja

39(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 on kohtule esitanud Aqva vee- ja saunakeskuse hinnakirja (t IV kd lk 57-59), millest nähtub, et veekeskuse kasutamise hind sõltus eeskätt veekeskuse kasutamise ajast päeva jooksul, samuti sellest, kas kasutati ainult veekeskust või veekeskust koos saunakeskusega. Kohtu hinnangul on tunnistaja ES ütluste, hageja vande all antud seletuste, hageja pangakonto väljavõtte ning Aqva vee- ja saunakeskuse hinnakirjaga tõendatud, et hageja tegeles regulaarselt enda tervise taastamisega. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud muid asjaolusid, millest tulenevalt oleks hagejal kutsehaigus tekkinud või süvenenud hageja enda tahtliku tegevuse või tegemata jätmise tõttu. Hageja avaldas vande all antud ütlustes (t VI kd lk 1-3), et tal tekkisid juba üldkoristajana töötamisel probleemid käte, selja ja jalgadega, millest ta teavitas laeva perenaist TS. Samuti rääkis hageja kahele purserile ja käis kostja personaliosakonnas, aga ta saadeti laevale tagasi. Kergemale tööle hagejat üle ei viidud. Hageja jättis vahel töö pooleli ja palus võimaluse varem ära minna tervise tõttu. Hageja kinnitas, et ta rääkis oma probleemidest tööandja tervisekontrollis, kus öeldi, et käte valutamine on kõigi stjuardesside probleem ning hagejal tuleb arsti poole pöörduda. Tunnistajana üle kuulatud TS (t VI kd lk 4-6) väitis, et ta ei teadnud midagi hageja terviseprobleemidest. Samas ta tunnistas, et 2008.a pöördus korruse vanem tema poole seoses hageja kätega seotud terviseprobleemiga. Tunnistaja kinnitas, et ta vestles hagejaga ja palus viimasel koju minna. Hageja jätkas töötamist ning hiljem oli tal veel kord tervisega probleem. Tunnistaja TS avaldas, et kergemat tööd ei olnud hagejale anda. Seega tuleneb TS ütlustest kohtu hinnangul, et hageja otsene ülemus oli hageja terviseprobleemidest teadlik, samuti oli kostja teadlik hageja soovist teda kergemale tööle üle viia. Kergemale tööle hagejat üle viia ei olnud võimalik, mistõttu on väidetavast teavitamata jätmisest tulenevad etteheited kostja poolt sisuliselt ainetud ka siis, kui hageja ei oleks kostjat oma tervise-probleemidest teavitanud. Hagejale olid kostja juures töötamise ajal väljastatud meremehe tervisetõendid kehtivusega 11.04.2006.a kuni 11.04.2007 (t I kd lk 69), 09.04.2007.a kuni 09.04.2008.a (t I kd lk 70), 10.03.2008.a kuni 10.03.2009.a (t I kd lk 71), 09.02.2009.a kuni 09.02.2010.a (t I kd lk 72) ning 18.01.2010.a kuni 18.01.2011.a (t I kd lk 73). Tervisetõendite järgi tunnistati hageja sobivaks töötama stjuardessi ametikohal laeval. Qvalitas Arstikeskus AS esitas kohtule hageja meremehe tervisetõendid, meremehe tervise-kontrolli kaardid ning hagejale tehtud uuringute andmed perioodist 09.04.2007–18.01.2010.a (t I kd lk 179-207). Mh on hageja täitnud meremehe tervisekontrolli kaarte 18.01.2010.a, 09.02.2009.a, 10.03.2008.a ja 09.04.2007.a. 18.01.2010.a on hageja märkinud, et ta on viimase aasta jooksul olnud haiguslehel ning tal on kaebusi tervise osas. Tervise-deklaratsioonis on esitatud loetelu ka konkreetsete haiguste kohta, kuid loetelust ei nähtu, et küsitud oleks liigestega seotud vaevuste või võimalike kutsehaiguste kohta. 09.02.2009.a tervisedeklaratsioonis on hageja märkinud, et ta on põdenud radikuliiti ja närvipõletikke. Tervisekaebuste olemasolu on hageja samuti kinnitanud 10.03.2008.a tervisedeklaratsioonis. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, kas või millisel viisil tervisekontrolli läbiviija hagejalt küsis, milliste kaebustega täpselt tegu on. Esitatud andmetest ei nähtu, et hagejale oleks tehtud uuringuid, mis oleksid olnud suunatud kutsehaigustena diagnoositud haiguste olemasolu tuvastamisele. Tervisekontrolli läbiviijad on hagejale soovitanud teha tervisesporti, jälgida kolesterooli taset, pidada dieeti ja kasutada Lioton-1000 geeli. OÜ Baltic Euromedical on kohtu päringule vastates edastanud andmed hageja tervisekontrolli kohta 11.04.2006.a (t II kd lk 1-9). Hageja on täitnud isikliku esmase tervisedeklaratsiooni, kus ta on kinnitanud, et on põdenud radikuliiti ja närvipõletikke ning on

40(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 viimase aasta jooksul olnud haiguslehel. Tervisekontrolli tulemusena on leitud, et hageja on sobiv laeval töötamiseks. Seega nähtub eelviidatud tõenditest, et hageja ei varjanud oma terviseprobleeme tervisekontrolli teostajate eest ning avaldas neid viisil, nagu tavainimene tervisega seotud probleeme avaldada oskab. Hagejalt ei saanud kohtu hinnangul eeldada, et ta ilma täpsustavate küsimusteta oleks osanud selgitada, kas või milliseid liigestega seotud diagnoose on talle teiste tervishoiuteenuste osutajate poolt pandud. Samuti ei olnud hageja ise tervisekontrollide läbiviimise ajal veel teadlik, et tal on kujunenud kutsehaigus. Kuigi karpaalkanali sündroom diagnoositi hagejal varem (võrreldes teiste kutsehaiguste diagnoosidega), ei saa kohtu hinnangul hagejale ette heita sellest kostja või tervisekontrolli teostaja teavitamata jätmist. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et hageja oli algusest peale teadlik, et tegemist on kutsehaiguse diagnoosiga ja võimalik teavitamata jätmine ei ole seetõttu tahtlik või raskest hooletusest tingitud. Kohtu hinnangul on aga oluline see, et ka juhul, kui hageja oleks oma konkreetsest diagnoosist (mida eksperdid hindasid kaasuvaks haiguseks ja mitte põhiliseks haiguseks) teavitanud kostjat varem, ei oleks kostja saanud hagejat kergemale tööle üle viia. Seetõttu ei oleks teavitamine aidanud kahju ära hoida ega seda vähendada. Eeltoodut kokku võttes leidis kohus, et kostja taotlus vähendada hüvitist hagejast endast tulenevate asjaolude tõttu vähemalt 50% võrra, on alusetu ja põhjendamatu. Muid vastuväited hageja sissetuleku vähenemisest tuleneva nõude suurusele või selle nõude arvutuskäigule kostja ei esitanud. Hageja on kohtu hinnangul tõendanud oma sissetulekute vähenemisest tuleneva kahju suuruse ning selle arvutamisel aluseks olnud asjaolud. Eesti Töötukassa teatisest 28.05.2012.a (t I kd lk 15) nähtub, et hagejale on 06.10.2011.a makstud töötuskindlustushüvitist 39,80 eurot, 08.11.2011.a 308,45 eurot, 08.12.2011.a 298,50 eurot, 06.01.2012.a 308,45 eurot, 08.02.2012.a 254,72 eurot, 07.03.2012.a 230,84 eurot, 06.04.2012.a 246,76 eurot ning 08.05.2012.a 238,80 eurot. OÜ M palgalipikutest (t III kd lk 169-171) nähtub, et hagejale maksti 2012.a septembris palka 161,84 eurot, 2012.a augustis 362,39 eurot ning 2012.a juulis 208.32 eurot. RMK ja hageja vahel 31.05.2013.a alla kirjutatud aktist ja selle lisast (t VI kd lk 89-90) nähtub, et hageja teenis 06.05.2013 31.05.2013.a tehtud töö eest 528 eurot. 21.07.2013.a sõlmis hageja töölepingu R AS-ga (t VI kd lk 91-92) ja palgadokumentidest (t VI kd lk 93-94) nähtub, et 2013.a juulis sai hageja palka 160,55 eurot, 2013.a augustis 404,89 eurot, 2013.a septembris 404,89 eurot, 2013.a oktoobris 404,89 eurot, 2013.a novembris 408,68 eurot, 2013.a detsembris 449,94 eurot ja 2014.a jaanuaris 381,23 eurot. Kuivõrd hageja sissetuleku vähenemisest tulenev nõue on põhjendatud ja tõendatud, kuulub see rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ühekordse hüvitisena sisse-tulekute vähenemisest tulenev kahju perioodi 01.10.2011–31.01.2014.a eest 4153,90 eurot. Hageja nõudis kostjalt samuti igakuise hüvitise väljamõistmist alates 01.02.2014.a kuni 30.09.2014.a 61,55 eurot kuus. Kohus leidis, et hageja igakuise hüvitise nõue kostja suhtes kuulub rahuldamisele. Kuivõrd kohtuotsuse avaldamise päevaks on 25.03.2014.a, on hageja igakuise hüvitise nõue 2014.a veebruari ja märtsi eest sissenõutavaks muutunud. Kostjalt tuleb hageja kasuks koheselt välja mõista 2014.a veebruari ja märtsi eest 123,10 eurot. Kokkuvõttes tuleb kostjalt hageja kasuks ühekordse hüvitisena välja mõista 4277 eurot (4153,90 + 123,10).

41(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 Antud asjas ei ole hageja esitanud kohtule VÕS § 136 lg 3 alusel taotlust kohustada kostjat tasuma makseid iga kolme kuu eest ette. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks igakuiselt alates 2014.a aprillist kuni 2014.a septembrini välja mõista hüvitis summas 61,55 eurot kuus. Hageja esitatud Taastusravikeskus Estonia AS-i pakkumise järgi (t I kd lk 24-25) pakuti hagejale taastusravi paketti 10 päevaks hinnaga 50 eurot päeva kohta. Pakkumise tegemise ajal pakuti hagejale soodustust 10%. Kohus leidis, et kostja väited selle kohta, et kirjeldatud soodustust tuleks arvestada, ei ole põhjendatud. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal on võimalik alati saada soovitud teenust 10%-lise soodustusega. Samuti on põhjendamatud kostja väited, et taastusraviga seotud kulude nõue ei kuulu rahuldamisele seetõttu, et hageja ei ole taastusravi paketti välja ostnud. Seadus sellist tingimust kuludega seotud nõudele ei sea. Hageja on tõendanud nii kulude põhjendatuse kui kulude suuruse. Olukorras, kus tervise-kahjustuse saanud isik peaks kulude nõude rahuldamise eeldusena alati esmalt ise kulud kandma, ei olekski nõuete rahuldamine sageli võimalik, sest tervisekahjustuse saanud isikul ei ole sissetulekute vähenemise tõttu võimalik kulutusi ise kanda. Eeltoodut arvesse võttes kuulub hageja nõue rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 750 eurot. Ülejäänud poolte esitatud tõendid, milliseid kohus ei ole käesolevas lahendis hinnanud, ei ole vaidluse lahendamisel asjakohased. Hageja esimene alternatiivne nõue kostja vastu oli esitatud deliktilisel alusel ning teine nõue lepingu rikkumisest tuleneval alusel. Kuivõrd kohus rahuldas hageja esimese deliktilise nõude, ei pea kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-st 8 tulenevalt teise nõude rahuldamist või rahuldamata jätmist põhjendama. Apellatsioonkaebus

42(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 Kohtu poolt määratud arstliku ekspertiisi läbi viinud arstidele TP ja KS kirjalikud arvamused ei vasta TsMS § 301 lg-s 1 eksperdiarvamusele kui tõendile esitatavatele nõuetele: kummagi eksperdi kirjalik arvamus ei sisalda ekspertuuringute üksikasjalikku kirjeldust; mõlema eksperdi vastused paljudele küsimustele on kas täielikult või olulises osas põhjendamata, mitmed vastused on ebaselged ja puudulikud, mitmed vastused on vastuolulised; ka on mõlema eksperdi järeldused mitmel juhul vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega; mõlemad eksperdid on jätnud mitmele kohtu küsimusele sisuliselt vastamata; arstide ekspertarvamused on ka omavahel vastuolus. Kostja palub siinkohal ringkonnakohtul arvestada tema maakohtule 16.08.2013.a, 02.09.2013.a ja 26.02.2014.a menetlus-dokumentides esitatud seisukohti koos taotlustega ekspertide küsitlemiseks istungil ning kordusekspertiisi määramiseks, sh koos apellatsioonkaebusega esitatud kordusekspertiisi määramise taotluse põhjendustega. Kohus oleks TsMS § 304 lg 1 esimese lause järgi pidanud määrama kordusekspertiisi, kuivõrd ekspertarvamused olid ebaselged, vasturääkivad ja puudulikud ning neid puudusi ei olnud võimalik kõrvaldada täiendavate küsimustega 04.12.2013.a istungil. Mõlemad eksperdid muutsid oma kirjalikes arvamustes esitatud seisukohti istungil antud suulistes vastustes. Kostja taotluse rahuldamata jätmisega rikkus kohus nii kostja õigust tõendada oma vastuväiteid kui ka kohtu kohustust võimaldada asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamist. Samas on kohus otsuses kostjale ette heitnud, et ta ei ole tõendanud oma vastuväiteid, et hagejal pole kutsehaigust ning et kutsehaigus kujunes oluliselt varem kui 2006–2011.a. Kostja ei nõustu 05.03.2014.a protokollilises kohtumääruses ja kohtuotsuses sisalduvate seisukohtadega kostja kordusekspertiisitaotluse väidetavast põhjendamatusest ning palub ringkonnakohtul määrata asjas arstlik kordusekspertiis. Kostja etteheited ekspertide kirjalikele arvamustele ja kohtuistungil avaldatud täiendavatele seisukohtadele ei ole spekulatiivsed nagu leidis vääralt maakohus. Kohtu poolt 05.03.2014.a määruses ja kohtuotsuses eksperdiarvamustele antud hinnang on ka vastuolus 11.09.2013.a määruses TP arvamusele antud kohtu varasema hinnanguga, et tegemist pole nõuetekohase eksperdiarvamusega ning et ekspert on jätnud mitmed olulised küsimused sisuliselt vastamata või vastused põhistamata. Kostja on menetluses välja toonud, et samad puudused esinevad ka KS arvamusel. Seega on kohtu seisukohad ka vastuolulised. Arusaamatu, väär ja täielikus vastuolus TsMS § 229 lg-ga 2, § 232 lg-tega 1 ja 2, § 293 lg-ga 1 ning §-ga 304 on kohtu seisukoht nagu oleksid kostja etteheited subjektiivsed tulenedes kostja enda meditsiinilistest arusaamadest, mistõttu ei saavat kohus nendega arvestada, sest meditsiinilised küsimused vajavad eriteadmisi. Sellisest seisukohast lähtudes puuduks menetluse pooltel alati võimalus eksperdiarvamuse kui tõendi usaldusväärsust vaidlustada ning kohtul endal puuduks alati võimalus eksperdi-arvamust kui tõendit sisuliselt hinnata ja kordusekspertiisi korraldada. Arusaamatu ja vastuolus viidatud sätetega on ka kohtu seisukoht nagu oleks kordusekspertiisi läbiviimine põhjendamatu kui selle eesmärgiks on koguda kostja vastuväiteid toetavaid täiendavaid tõendeid. Väär ja alusetu on kohtu seisukoht nagu oleksid kostja etteheited ekspertide arvamustele vastuolulised ja põhistamata. Kostja on kordusekspertiisi korraldamise vajadust üksikasjalikult põhistanud ning puudused arvamustes selgelt ja loogiliselt välja toonud. Samas on 05.03.2014.a protokollilises määruses ja kaevatavas otsuses kohtu poolt kostja suhtes avaldatud kriitika ja seisukohad olulises osas põhjendamata, vasturääkivad, ebaselged ja vastuolus asjas kogutud tõendite ja õigusnormidega. Käesolevas asjas on oluline esmalt usaldusväärselt tuvastada, mis faktor(id) kutsus(id) hagejal iga väidetava kutsehaigusena diagnoositud haiguse esile ja millal hakkas(id) faktor(id) hagejale toimima. Seejärel on võimalik määratleda ka haiguste väljakujunemise aega. Kumbki ekspert ei ole isegi mitte uurinud ja analüüsinud hagejal 2011.a väidetava kutsehaigusena diagnoositud haiguste võimalikke erinevaid tekkepõhjuseid, sh seda, kas need on põhjustatud hageja

43(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 üldhaigestumisest ja/või geneetilisest eelsoodumusest ja/või hageja suhtes rakendatud ravivõtetest ja/või hageja vananemisest. Ekspertide poolt kohtuistungil suuliselt antud selgituste, kirjalike eksperdiarvamuste ning hageja terviseandmete kogumis analüüsimisel nähtub, et hagejal 2011.a väidetava kutsehaigusena diagnoositud haiguste (küünarliigeste epikondüliidid M77.1; õlavöötme, käte müofastsiaalsed valud M70.8; krooniline rotaatormanseti kahjustus mõlemapoolselt M75.1; käte liigeste valud M25.5; kerge karpaalkanali sündroom paremal käel G56.0) tekkepõhjuseks on suure tõenäosusega hoopis hageja üldhaigestumine ja/või geneetiline eelsoodumus ja/või hageja suhtes rakendatud ravivõte ja/või hageja vananemine. Tuginedes ekspertide kirjalikele arvamustele ja istungil suuliselt antud ütlustele leiab kostja, et hagejal 2011.a diagnoositud vasaku õla rotaator-manseti kahjustus (M 75.1) on suure tõenäosusega tekkinud hageja vasaku õla raviks 1998.a kasutatud ravivõtte tagajärjel. Kirjalikest eksperdiarvamustest ja kohtuistungil suuliselt antud selgitustest nähtuvalt ei ole kumbki ekspert hageja terviseandmeid vajaliku põhjalikkusega ja kogumis uurinud ning hagejal esinevate haiguste, tervisekaebuste, tema suhtes kasutatud ravivõtete ning geneetiliste ja ealiste iseärasuste omavahelisi võimalikke seoseid analüüsinud. Isegi juhul, kui hagejal kutsehaiguse olemasolu leiaks usaldusväärset tuvastamist nähtub ekspertide poolt kohtuistungil suuliselt antud selgituste, kirjalike eksperdiarvamuste, hageja terviseandmete ning varasemate tööandjate juures hagejal olnud töötingimusi kajastavate tõendite kogumis analüüsimisel, et see on suure tõenäosusega tekkinud ja kujunenud hageja töötamise ajal tema varasemate tööandjate juures, st oluliselt varem kui 2006–2011.a. Puudub vaidlus, et hageja töötas enne osalise töövõimetuse tuvastamist kokku 11 tööandja juures. enne kostja juurde tööle asumist oli hageja töötanud jube üle 30a. Eksperdiarvamustest ja ekspertide suulistest selgitustest nähtub, et eksperdid ei ole uurinud ega analüüsinud 10 varasema tööandja juures töötamisel kokku üle 30a hagejale mõjunud töökeskkonna ohutegurite ja tehtud töö laadi võimalikke mõjusid kogumis. Eksperdid on hagejal 2011.a väidetava kutsehaigusena diagnoositud haiguste väljakujunemise perioodi kohta arvamuse kujundamisel lähtunud vaid sellest, millistel kuupäevadel on hageja terviseandmetes need haigused esmakordselt diagnoosidena fikseeritud, jättes arvestamata isegi selle, et neil haigustel on pikk peiteaeg. Kohtuistungil avaldas ekspert TP, et hagejal diagnoositud haigustel võib olla peiteaeg aga tema ei oska peiteaja pikkust hinnata. Samas omab hagejal diagnoositud haiguste peiteaja pikkuse määratlemine asjas olulist tähtsust. Peiteaja tõttu ei oma nende haiguste väljakujunemise perioodi alguse määratlemisel sisulist tähtsust see, millal hagejal mingi haigus diagnoositi ja isegi mitte see, millal on hageja mingite kaebustega arsti poole pöördunud. Täielikult põhjendamata, vastuolus Eestis kehtiva kutsehaiguste diagnoosimise juhendiga ja nii KS enda kirjaliku eksperdiarvamusega kui ekspert TP arvamusega ja tunnistaja töötervishoiuarst TK ütlustega on KS poolt kohtuistungil avaldatud seisukohad haiguste peiteperioodide pikkuste kohta. Alusetu on kohtu hinnang nagu oleksid hagejal diagnoositud haiguste peiteajaga seonduvad kostja väited spekulatiivsed ja tõendamata. Eeltoodust tulenevalt on TP ja KS kirjalikud eksperdiarvamused ning ekspertide poolt kohtuistungil antud suulised vastused tõenditena ebausaldusväärsed, kohus pidanuks need otsuse tegemisel TsMS § 238 lg 5 alusel jätma tõenditena arvestamata. Otsuses nendele tuginemisega on kohus rikkunud TsMS § 232 lg-t 1, § 301 lg-t 1, § 238 lg-t 5 ja § 436 lg-t 1. Kohus on vääralt hinnanud tõendeid hageja töötingimuste ja töö laadi kohta tema varasemate tööandjate juures. Kohus ei ole tõendeid hinnanud kogumis, on osad tõendid jätnud tähelepanuta ega ole seda otsuses põhjendanud. Kohus on jätnud tähelepanuta osa kostja vastuväiteid, mis seonduvad hageja töötamisega varasemate tööandjate juures ega ole seda otsuses põhjendanud. Kohus on ebaõigesti hinnanud hageja terviseandmeid ja muid tõendeid

44(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 hageja tervisliku olukorra kohta. Kohus on teiste tõenditega võrreldes omistanud ebaproportsionaalselt suure tähenduse kirjalikele eksperdiarvamustele ja ekspertide suulistele selgitustele, millised tulnuks aga jätta TsMS § 238 lg 5 alusel ebausaldusväärsuse tõttu üldse arvestamata. Kohtuotsus on ka vastuoluline. SA PERH töötervishoiuarsti TK 02.09.2011.a teatise nr 13-2/58 puhul ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga haiguse väljakujunemise perioodi kohta, kuivõrd sellelt ei nähtu andmeid, mille alusel ja kuidas on sellisele järeldusele jõutud. Nähtuvalt kohtuotsusest on kohus nende kostja seisukohtadega ka nõustunud, sest kohus ei ole väidetava kutsehaiguse väljakujunemise perioodi tuvastamisel tuginenud viidatud teatisele. Samas on kohus ka selles osas ebaõigesti hinnanud TK poolt kohtuistungil tunnistajana antud ütlusi. Kohus on ekslikult leidnud nagu oleks TK istungil avaldanud, et hagejal polnud 1991.a või 1994.a diagnoositud neid haigusi, mis on hiljem diagnoositud kutsehaigusena. Tegelikult avaldas TK kohtuistungil ütlusi andes, et hageja ambulatoorse kaardi sissekannete järgi ei ole võimalik tuvastada, mis täpselt hagejale valu tekitas, mistõttu nende sissekannete alusel ei saa öelda, et hagejal oleks need haigused 1991.a. või 1994.a diagnoositud. Kohus on ka jätnud tähelepanuta TK ütlused, millest nähtub, et teatisele märgitud väidetav kutsehaiguse väljakujunemise periood on üksnes tõenäosusel baseeruv hinnang, mis on antud lähtudes hageja enda ütlustest ja hageja varasemates terviseandmetes diagnooside fikseerimise ajast. Vastuolus tõenditega on kohtu seisukoht nagu oleks TK hageja kutsehaiguse uurimisel pöördunud hageja varasemate tööandjate poole. Hagejal oli kokku 11 tööandjat, aga pöördumised saatis TK vaid neljale ning vastasid neist vaid kaks: kostja ja AS K. Kõigi ülejäänud varasemate tööandjate osas toimus tõendite kogumine alles käesoleva kohtuasja raames, kuid kohtuasja menetluses kogutud dokumente ja informatsiooni ei ole töötervishoiuarst TK näinud ega uurinud, mistõttu ei saanud ta nendega ka hageja väidetava kutsehaiguse uurimisel arvestada. Ka ei nähtu SA PERH poolt kohtu nõudel esitatud hageja tervisekaardi materjalidest, kas ja kuidas TK või teised arstid on arvestanud hageja väidetava kutsehaiguse uurimisel neil olemas olnud andmeid hageja töötingimuste ja töö laadi kohta varasemate tööandjate juures, sh hageja enda seletusega ja kirjeldusega tema varasematest töökohtadest tööraamatu järgi. TK kohtuistungil tunnistajana antud ütlused on ebaselged ja vastuolulised. TK ütlused ja arvamus ei ole usaldusväärsed tõendid hagejal väidetava kutsehaiguse väljakujunemise perioodi 2006–2011.a kohta ning tulnuks kohtul jätta TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata. Otsuses on kohus viidanud TK ütlusele, et hagejal kutsehaigusena diagnoositud haigustel võib periood esmaste sümptomite ja haiguse väljakujunemise vahel olla poolest aastast kuni 30 aastani, kuid kohus ei ole põhjendanud, kuidas see ütlus tõendab, et hagejal kutsehaigusena diagnoositud haigused tekkisid just aastatel 2006–2011. Kostja hinnangul kinnitab TK ütlus hoopis kostja vastuväidet, et hagejal kutsehaigusena diagnoositud haigused hakkasid kujunema oluliselt varem kui 2006.a. Kohus on jätnud ka tähelepanuta, et vastates küsimusele varasemate tööandjate (T) juures 1982–2001.a töötamise tingimuste mõjudest hageja väidetavale kutsehaigestumisele avaldas TK, et kuna tema arvates hagejal neid vaevusi sel ajal (st Ts töötamise ajal) ei olnud, siis polevat põhjust öelda, et hagejal haigused varem tekkisid, kuid seejuures kinnitas TK, et kirjeldatud töökohustustest võis igaüks põhjustada hagejal tuvastatud diagnoosid. Samas on kohus tuvastanud, et hageja meditsiinilistest andmetest nähtuvalt on hagejal juba alates 1984.a (st ajast mil hageja töötas Ts) esinenud vaevused kätes, võlavöötmes ja seljas. Seega on kohus TK ütlusi kogumis teiste tõenditega ebaõigesti hinnanud ning kaevatav otsus on ka vastuoluline, mis on TsMS § 436 lg 1 oluline rikkumine. Kohus on otsuses õigesti tuvastanud, et tõenditest nähtuvalt on hageja kogu elu jooksul teinud füüsiliselt pingutust nõudvat tööd; seejärel on kohus aga asunud risti vastupidisele seisukohale nagu oleks tõendatud üksnes see, et hageja füüsiline koormus oli suur AS-is H ja AS-s T.

45(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 Seejärel on kohus leidnud ka seda, et kuigi töötingimused viidatud tööandjate juures olid hageja jaoks rasked, ei saa lugeda tuvastatuks kutsehaiguste tekkimist nende tööandjate juures töötamise ajal, ning et kuigi hageja tegi kõigi varasemate tööandjate juures füüsilist tööd, ei saa sellega lugeda tõendatuks kostja väiteid, et hageja kutsehaigus hakkas kujunema varem. Lisaks on kohus asunud seisukohale, et kui töötajal vastava tööandja juures töötamise ajal kutsehaigust ei diagnoositud, siis ei saavat töötajal seal raskete töö-tingimuste olemasolust hoolimata järeldada, et kutsehaigus tekkis selle tööandja juures töötamise ajal. Kohus pole oma vastavaid väiteid põhjendanud, seisukohad on omavahel vastuolus, samuti vastuolus tõenditega, TTOS § 9 lg-ga 1 ja kutsehaiguste diagnoosimise juhendiga, mille kohaselt on kutsehaigus pikkamööda järk-järgult progresseeruva kroonilise kuluga haigusprotsess, millesse haigestumise peamiseks põhjustajaks on kestvalt üle 5 aasta toiminud töökeskkonna ohutegurid. Seega ei saa omada määravat tähtsust see, millise tööandja juures töötamisel kutsehaigus diagnoositud on, vastupidine kohtu seisukoht on väär. Käesolevas kohtuasjas on kogutud hulgaliselt tõendeid andmetega hageja töö laadist ning töökeskkonna ohuteguritest varasemate tööandjate juures, millistest nähtub, et hageja on 1974– 2006.a enne kostja juurde tööle asumist teinud pikka aega töid, mis on olnud füüsiliselt koormavad tema kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele ning tema tööprotsessides on esinenud korduvad ühetaolised liigutused st hageja tervisele mõjusid pikka aega enne kostja juurde tööle asumist füsioloogilised ohutegurid, mis väidetavalt on põhjustanud hageja haigestumise kutsehaigusesse. Kutsehaiguste ekspertiisi komisjoni 30.08.2011.a protokollis on hagejal kutsehaiguse kujunemise ohuga töötamise aastate nimekirja kantud aastad 1975–2011 ning töökohtade nimekirja on kantud kõik hageja varasemad tööandjad. Kohtul tulnuks TsMS § 231 lg 1 mõttes lugeda üldteada asjaoluks, et hageja töö järgmiste tööandjate juures oli füüsiliselt koormav kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele ning tööprotsessis esinevad korduvad ühetaolised liigutused ja sundasendid: V ja T toitlustusettevõttes Ü söökla köögitöölisena; R tsehhis nr 2 II järgi abitöölisena; A autojuhina; T koristajana. Kahtluse korral olnuks kohtul võimalik esitada seonduvaid küsimusi ekspertidele, mida kostja korduvalt ka taotles, kuid millest kohus keeldus väites nagu ei puudutaks need küsimused hagejat. Kostja viitab seejuures TsMS § 298 lg-le 1, millest tulenevalt pidanuks kohus formuleerima seonduvad küsimused talle sobivas sõnastuses, aga mitte jätma need ekspertidele üldse esitamata. Seega on kohtu osundus asjaolude tuvastamiseks vajalike tõendite puudumisele vastuolus TsMS § 348 lg-ga 2. Juhul, kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks eeltoodud asjaoludele kohaldada TsMS § 231 lg-t 1, on kostja esitanud kaebuses taotluse esitada kordusekspertiisi läbi viivale eksperdile nende asjaoludega seonduv küsimus, millise kostja esitas oma 02.05.2013.a menetlusdokumendi p-s 15 küsimusena nr 1. Kohus on jätnud tähelepanuta ka kõik tõendid, sh kostja väited hageja töötingimuste ja töö laadi kohta eelviidatud tööandjate juures. Tõendamata on hageja väited R töötamise perioodil dekreetpuhkusel viibimisest ja töötamisest vaid ca 3h päevas, ning T töötamise perioodil dekreetpuhkusel ja lisapuhkusel viibimisest. Hageja tööraamatu, arhiivi-teatise, Regionaalhaigla koostatud ja hageja allkirjastatud hageja tööde kirjelduse ja hageja omakäeliselt kirjutatud selgitusega on tõendatud, et perioodil 01.06.1982–31.01.2001.a töötas hageja Ts rasketes ja tervistkahjustavates tingimustes tehes rasket, pingelist ja kurnavat füüsilist tööd koormusega kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele, milles esinesid korduvad ühetaolised liigutused ja sundasendid. Hageja meditsiinilistest andmetest nähtub, et hiljemalt Ts töötamise ajal hakkasid hagejal ilmnema tervisevaevused, mis on iseloomulikud tal 2011.a väidetava kutsehaigusena diagnoositud haigustele. Hageja ametijuhendiga AS-s H, AS-i H riskianalüüsiga, hageja kirjeldusega töötervishoiuarstile oma töötingimuste kohta AS-is H, kutsehaiguste ekspertiisi komisjoni 30.08.2011.a protokolliga ning ekspertide TP ja KS

46(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 eksperdiarvamustega on usaldusväärselt tõendatud, et AS-is H oli hageja töö pagar-vormijana füüsiliselt koormav tema kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele ning tema tööprotsessides on esinenud korduvaid ühetaolised liigutused ja sundasendid ning töö oli pingeline ja kurnav. Vastupidine kohtu seisukoht on väär. Hageja terviseandmetest nähtub, et AS-is H töötamise ajal ilmnesid hagejal tervisevaevused, mis on iseloomulikud tal 2011.a väidetava kutsehaigusena diagnoositud haigustele. AS-i K riskianalüüsiga, sotsiaalministri 27.02.2001.a määrusega nr 26 kinnitatud „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded § 1 ja lisa p-ga 6 (mille kohus jättis ebaõigesti kohaldamata) ning kutsehaiguste ekspertiisi komisjoni 30.08.2011.a protokolliga on tõendatud, et hageja tegi AS-is K elektrimootorite valmistajana tööd, mis oli füüsiliselt koormav tema kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele ning tema tööprotsessides on esinenud korduvaid ühetaolised liigutused ja sundasendid. Kohus on siinjuures ebaõigesti tõendina hinnanud AS-i K personalijuhi kirjas sisalduvat arvamust hageja füüsilise koormuse suurusest seal töötamisel, see arvamus tulnuks kohtul TsMS § 238 lg 5 alusel jätta arvestamata, sest personalitöötajal puuduvad füüsilise koormuse hindamiseks vajalikud eriteadmised. Kohus on menetlusnorme rikkudes jätnud tähelepanuta ja otsuses käsitlemata tõendid ja kostja väited seonduvalt hageja töötamisega AS-s H-R kulinaaria vahetuse vanemana/kokana. On ilmne, et hageja vastav töö oli füüsiliselt koormav tema käteleõlavöötmele, seljale, jalgadele ning tema tööprotsessides on esinenud korduvad ühetaolised liigutused ja sundasendid. Hageja ametijuhendist AS-s F, AS-i G (AS-i F õigusjärglane) teatest (et AS-l puuduvad kohtu poolt nõutud töökeskkonna riskianalüüsid ja hageja tööohutusalast juhendamist tõendavad dokumendid – millest nähtuvalt ei ole hageja töötamise ajal AS-s F järgitud TTOS-i nõudeid) ja kutsehaiguste ekspertiisi komisjoni 30.08.2011.a protokollist nähtub, et hageja töö AS-s F oli füüsiliselt pingeline, mis samuti mõjus tema tervisele kahjulikult. Seega nähtub kostja hinnangul asjas kogutud tõenditest, et hageja tervis oli kahjustatud juba ammu enne kostja juurde tööle asumist, ning juhul, kui mõni hagejal kutsehaigusena diagnoositud haigustest on ka tegelikult kutsehaigus, siis on selle tekkepõhjuseks hageja tervisele toiminud kahjulikud mõjutused hageja töötamisel varasemate tööandjate juures ning kutsehaigus hakkas välja kujunema juba ammu enne hageja tööle asumist kostja juures. Kostja viitab siinjuures Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-55-1 (p-d 32–33). Väidetava kutse-haiguse põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamisel on kutsehaiguse olemasolu ning selle väljakujunemise aja tõendamiskoormus hagejal ja seda olenemata sellest, kas nõue esitatakse deliktilisel või lepingulisel alusel. Käesolevas asjas on kostja vaidlustanud nii hageja väite temal kutsehaiguse olemasolust kui ka hageja väite, et see on välja kujunenud aastatel 2006–2011 st kostja juures töötamise ajal. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi usaldusväärset tõendit, et tal on kutsehaigus ja et see on tekkinud ja kujunenud aastatel 2006–2011. Küll on asjas aga kogutud hulgaliselt tõendeid, mis annavad usaldusväärselt alust arvata, et hagejal kutsehaigusena diagnoositud haigused ei ole kutsehaigused, vaid on üldhaigused. Isegi, kui leiaks usaldusväärset tuvastamist, et mõni hagejal kutsehaigusena diagnoositud haigustest on siiski kutsehaigus, siis on asjas kogutud hulgaliselt tõendeid, mis annavad usaldusväärselt alust arvata, et see on hakanud kujunema oluliselt varem kui 2006.a. Kohus on jätnud alusetult rahuldamata kostja põhjendatud taotluse kordusekspertiisi tegemiseks. Hageja varjab kohtu eest oma ambulatoorset kaarti, mis sisaldab hageja varasemaid tervise-andmeid kuni 05.08.1999.a, samuti ei ole hageja esitanud tõendeid tema töötingimuste ja töö laadi kohta varasemate tööandjate juures, mis hagejal peaks eelduslikult olemas olema – eeltooduga on hageja takistanud tegelike faktiliste asjaolude väljaselgitamist ning on kasutanud oma menetlusõigusi pahauskselt. Pannes sellises menetluslikus olukorras kostjale sisuliselt kogu tõendamiskoormuse selles, millised olid hageja töötingimused ja töö laad varasemate tööandjate juures ning milline oli nende mõju hageja tervisele, on kohus oluliselt rikkunud

47(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 TsMS §-st 7 tulenevat poolte võrdsuse põhimõtet, sest nende asjaolude tõendamine on kostja jaoks ilmselgelt seotud ebaproportsionaalsete raskustega. Ka on äärmiselt ebaõiglane kohtu poolt kogu vastutuse panemine kostjale ja hageja nõutud kahjuhüvitiste täies ulatuses välja mõistmine kostjalt põhjusel, et just kostja juures töötamise ajal diagnoositi hagejal väidetav kutsehaigus, kuigi samas on kohus tuvastanud, et hageja on kogu elu jooksul teinud füüsilist pingutust nõudvat tööd ning vähemalt osades töökohtades oli tegemist füüsiliselt kurnava tööga. Seega tuleks igal juhul kohaldada osavastutust lähtudes hageja töötamise ajast iga tööandja juures (seega ei peaks kostja vastutama mitte enam kui 15,68% ulatuses hagejal tekkinud kahju eest) või vähemalt vähendada väljamõistetavate hüvitiste suurust sama põhimõtte kohaselt VÕS § 140 lg 1 alusel. Kuna kohus on vääralt tuvastanud hagejal kutsehaiguse olemasolu, siis on kohus ka vääralt tuvastanud hagejal kahju tekkimise ja selle suuruse, kostja väidetava õigusvastase teo ja põhjusliku seose hageja kahjuga ning ebaõigesti rahuldanud hageja nõuded kostja vastu. Kohtuotsus põhineb TTOS § 12 lg 1, § 13 lg 1 p-de 1, 3 ja 4, § 9 lg 31 ning § 14 lg 1 p-de 1-3 ja 5-7; VÕS § 127 lg-te 1, 4 ja 5, § 128 lg 2, § 130 lg 1, § 136 lg 1, § 139 lg-te 1-3, § 1043, § 1044 lg 3, § 1045 lg 1 p-de 2 ja 7 ning § 1050 lg 1 rikkumisel. Ka on kohus valesti hinnanud tõendeid ja oluliselt rikkunud TsMS § 5 lg-t 1, § 229, § 238 lg-d 1 ja 5, § 436 lg-d 1 ja 4 ning § 442 lg-t 8. Valed ja vastuolus hageja enda väidetega ning asjas kogutud tõenditega on kohtu seisukohad nagu tulnuks hagejal kostja juures töötades nii laeva üldpindade koristamise ajal kui kajutite koristamise ajal teostada sarnaseid tööoperatsioone, töö olevat olnud füüsiliselt raske ja seotud ühetaoliste korduvate liigutustega, mistõttu ei omavat asja lahendamisel sisulist tähtsust see, kui kaua hageja ainult kajutite koristamisega tegeles ning pealegi nähtuvat asjas kogutud tõenditest nagu oleks hageja perioodiliselt täitnud kajutite koristamisega seotud ülesandeid juba siis, kui ta enamuse tööajast veel üldkoristamisega tegeles. Kohus ei ole viidanud otsuses ühelegi tõendile, millele tema sellised seisukohad tuginevad ega ole oma seisukohta ka põhjendanud. Hageja ise kinnitas 12.11.2012.a eelistungil kohtule, et kajuteid hakkas ta koristama 2010.a ning väitis samas, et üldpuhastustöö (nn koridoride koristamine) oli võrreldes kajutite koristamisega palju kergem töö ja seal polnud kiirus oluline. Nii hageja ise, hagejal väidetava kutsehaiguse diagnoosinud tervishoiuarst TK, kutsehaigestumise uurimise teostanud tööinspektor ja ka eksperdid TK ja KS on pidanud väidetava kutsehaiguse põhjuseks asjaolu, et kajutite koristamisel ei teinud hageja vajaliku sagedusega puhkepause. Hageja on väitnud, et puhkepause ei teinud ta seetõttu, et tahtis kajutite koristamisega kiiresti valmis saada. Hageja on kinnitanud, et üldpuhastustööde tegemisel polnud kiirus oluline. Hageja ei ole tuginenud väitele, et tal üldpuhastustööde tegemise ajal polnuks võimalik puhkepause teha ja et tal üldpuhastustööde tegemisest oleks tekkinud ülekoormus. Seega on kohus oluliselt rikkunud nii TsMS § 5 lg 1 kui ka TsMS § 436 lg 4, tehes otsuse, mis tugineb asjaolule, mida pole menetluses arutatud. Ka on otsus vastuoluline, kuna seonduvalt hageja varasemate tööde mõjudega tema tervisele leidis kohus, et kuigi hageja tegi kõigi varasemate tööandjate juures füüsilist pingutust nõudvat tööd ja vähemalt osade juures ka kurnavat füüsilist tööd, siiski ei saavat sellest järeldada, et varasemate tööandjate juures raske füüsilise töö tegemine oleks põhjustanud hagejale kutsehaiguse tekkimist. Samas seonduvalt kostja juures tehtud tööde mõjudega hageja tervisele asus kohus risti vastupidisele seisukohale ja tuginedes üldpindade koristamisel olnud tööde väidetavale füüsilisele raskusele pidas kohus siiski võimalikuks järeldada, et see põhjustas hagejale kutsehaiguse tekkimise ja polevatki tähtsust, et hageja koristas kajuteid vaid lühikest aega. Arvestades tõendina hageja poolt istungil vande all antud seletustega tema töötingimustest ja -korraldusest kostja juures töötamisel on kohus rikkunud menetlusnorme.

48(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 Hageja seletus tulnuks jätta tõendina arvestamata. Väär ja arusaamatu on kohtu väide nagu oleks kohus selles küsimuses pidanud hageja vande all ülekuulamist vajalikuks enda algatusel. Tõendatud on, et laevadel „Romantika“ ja „Victoria“, kus hageja töötas, olid läbi viidud riskianalüüsid ning stjuardessi töö riskide hindamise käigus oli hinnatud ohutegurite mõju tervisele ja tuvastatud terviseohtude kõrvaldamiseks olid tegevuskavas ette nähtud meetmed, sh olid ette nähtud puhkepausid, täiendjuhendamine, ratsionaalne töökorraldamine. Asjaolu, et üheski muus tööalases dokumendis polnud puhkepause sõnaselgelt kirjas, ei muuda olematuks faktilist asjaolu, et töötajatele, sh hagejale, selliseid puhkepause võimaldati. Hageja poolt koristatavate kajutite arv oli normeeritud ja see määrati kindlaks iga tööpäeva alguses tulenevalt reisijate poolt kasutatavate kajutite arvust ja tüübist ning keskmiselt oli see 30–40 kajutit päevas. Väär ja vastuolus tunnistajate ütlustega on kohtu seisukoht nagu võinuks töö-koormus sõltuvalt vahetusest varieeruda kuni kahekordseks, aga kuna kostja polevat lubanud kahekordistada koristamisele kuluvat aega, siis polevat puhkepauside kasutamine olnud faktiliselt võimalik. Kohus on jätnud tähelepanuta tunnistaja ES selgituse, et väites nagu oleks tal kõige rohkem korraga olnud koristada 74 kajutit, ei pidanud ta silmas mitte reaalselt, vaid summeeritult 74 kajutit st reaalselt oli neid vähem. Summeerimine toimus töötajate võrdse koormuse tagamiseks lähtudes koristatavate kajutite tüübist, kuna eri tüüpi kajutite suurused on erinevad ja neis on erinev arv voodikohti. Tunnistaja AR rääkis aga mitte kajutite, vaid voodikohtade arvust ning pealegi kinnitas AR, et ta ei ole kunagi töötanud laeval „Victoria“, mistõttu pole tema ütlused asjakohased, sest hageja kinnitas vande all, et hakkas kajuteid koristama alles laeval „Victoria“, mistõttu tulnuks kohtul jätta AR ütlused TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata. Pealegi on kõik tunnistajad kinnitanud, et keskmiselt oli vaja koristada 30– 40 kajutit ja sellest järeldub, et üldjuhul oli puhkepauside võtmine võimalik ning ka seetõttu on väär kohtu järeldus nagu polnuks puhkepauside võtmine faktiliselt võimalik. Aeg, mille jooksul kajutid koristatud pidid saama, ei olnud normeeritud. Ajavahemik, mil laev sadamas seisis, oli küll ca 6h, kuid kajuteid sai hakata koristama juba reisi lõpus kui reisijad olid kajutitest lahkunud ja see võis jätkuda ka siis, kui uued reisijad juba laevale saabusid. Eelnimetatu on tõendatud tunnistajate ES, RL, MK ja TS ütlustega. Seega ei keelanud kostja hagejal puhkepauside tegemist ja hagejal oli ka reaalne võimalus puhkepause teha ning väär on kohtu seisukoht nagu poleks leidnud tõendamist, et hagejal oli õigus teha puhkepause ja nagu oleks kostja rikkunud TTOS § 9 lg-t 31. Ka hageja ise on korduvalt kinnitanud, et ta ei teinud töös puhkepause seetõttu, et soovis tööga kiiresti valmis saada. Seega on kohus vääralt tuvastanud nagu oleks kostja rikkunud TTOS § 9 lg-t 31, § 12 lg-t 1 , § 13 lg 1 p 1, 3–4 ja nagu olnuks hageja juhendamine puudulik ning nagu oleks kostja rikkunud sotsiaalministri 27.02.2001.a määrusega nr 26 kehtestatud „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid“, kuna raskuste tõstmise mõju hindamata jätmine olevat toonud kaasa hagejal ülekoormuse tekkimise. Kohus on viidatud materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud. Kostja on järginud kõiki seadusandlusest tulenevaid nõudeid. Pealegi ei ole hageja oma nõuetes tuginenud väitele, et talle oleks kutsehaiguse tekitanud raskuste käsitsi teisaldamine. Seega on kohus rikkunud TsMS § 5 lg-t 1 ja § 436 lg-t 4. Eeltoodust tulenevalt on kohus otsuses vääralt tuvastanud nagu oleks hageja väidetav kutsehaigestumine otseses põhjuslikus seoses kostja väidetavate rikkumistega. Isegi, kui leiaks usaldusväärset tuvastamist, et hagejal on kutsehaigus, siis on see tekkinud töötamisest hageja varasemate tööandjate juures ning see on tekkinud ja arenenud juba aastaid enne kostja juurde tööle asumist. Arvestades, et hageja tegeles kajutite koristamisega vaid väga lühikest aega, saaks töötamine kostja juures olla mõjutanud hageja väidetava kutsehaiguse süvenemist vaid ebaolulisel määral.

49(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 Lisaks leiab kostja, et hageja on arstide ja kostja eest oma tervisehädasid varjanud, rikkudes sellega TTOS § 14 lg 1 p-des 1–3 ja p 5–7 sätestatud kohustusi. Hageja on arsti soovitusi eiranud ja ravist kõrvale hoidunud. Seega võttis hageja ise oma tervise kahjustamise riski ja on ise süüdi temal diagnoositud haiguste kujunemises ja süvenemises. Hageja poolt vande all antud seletus, nagu oleks ta kostjat ja tööandja tervisekontrolli teostajaid teavitanud oma terviseprobleemidest, on ilmselgelt ebausaldusväärne ja see tulnuks kohtul TsMS § 238 lg 5 alusel jätta tõendina arvestamata. Hageja vande all antud seletus on vastuoluline ja vastuolus nii hageja 27.08.2012.a menetlusdokumendi p-s 3.3 avaldatuga, hageja poolt kohtule 22.05.2013.a istungil avaldatuga kui tunnistaja TS ütlustega. Hageja vande all antud seletuse ebausaldusväärsust tõendab asjaolu, et hageja on menetluse jooksul korduvalt oma väiteid muutnud. Kohus on TS ütlusi valesti hinnanud ning asunud väärale seisukohale nagu oleks TS hageja otsese ülemusena olnud teadlik hageja terviseprobleemidest. TS ütlustest nähtuvalt on hageja talle hoopis kinnitanud terviseprobleemide puudumist. Samuti on ebaõiged, arusaamatud ja vastuolulised kohtu seisukohad, et hageja polevat osanudki kostjat ja meremehe tervisekontrolli teinud arste teavitada oma terviseprobleemidest, sest hageja polevat olnud teadlik temal kutsehaiguse kujunemisest ja et kuna kergemale tööle hagejat viia polnud võimalik, siis polegi oluline, kas hageja teavitas kostjat oma terviseprobleemidest, sest see polekski aidanud kahju ära hoida ega seda vähendada. Kohus on TsMS § 442 lg 8 olulise rikkumisega jätnud põhjendamatult tähelepanuta kostja väited ja tõendid selle kohta, et hageja on hoidnud kõrvale ravist, mille tulemusena on ta tervisehädad süvenenud. Seetõttu on väär ka kohtu seisukoht nagu poleks kostja välja toonud ega tõendanud muid asjaolusid, millest tulenevalt oleks hagejal kutsehaigus tekkinud või süvenenud hageja enda tahtliku tegevuse või tegemata jätmise tõttu. Eeltoodust tulenevalt, isegi, kui kostja oleks mingil määral süüdi hagejale kahju tekitamises, tuleks hageja poolt nõutavaid kahjuhüvitisi vähendada vähemalt 50% ulatuses vastavalt VÕS § 139 lg-d 1–3. Samuti avaldab kostja, et kohus jättis 21.03.2014.a. määrusega alusetult ja TsMS § 50 lg 1 esimese lause ja p 6 olulise rikkumisega rahuldamata kostja 10.03.2014.a taotluse 05.03.2014.a kohtuistungi protokolli parandamiseks. Vastustaja seisukoht

50(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 tervisekahjustused. Maakohtu sellesisuline järeldus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus tugines vastavasisulise järelduse tegemisel õigesti ekspertide arvamustele ning dokumentaalsetele tõenditele, millest nähtus, et kostjal kutsehaigus diagnoositi.

51(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 arvamuste kõrvale jätmise aluseks. Ekspert TP kinnitas 04.12.2013.a kohtuistungil selgesti, et hagejal diagnoositud kutsehaigusi tuleb eristada muudest hageja haigustest, ning et varasemate tervisehädade olemasolu ei tähenda, et ka kutsehaigused oleksid tekkinud enne kostja juurde tööle asumist. Ekspert TP ei ole ei kohtuistungil ega kirjalikus arvamuses väitnud, et hageja kutsehaiguste tekkimine oleks olnud tingitud hageja vananemisest. Kohtu jaoks on mõistetav, kui ekspert vastab kostja suunavale küsimusele, kas vananemisel võib olla mõju, et seda välistada ei saa. Samas esitas ekspert siiski täpsustused konkreetse patsiendi osas, öeldes, et /.../“Kogu elu ja vananemine võib kõike mõjutada. Varasema mõju suurust pole antud juhul võimalik tõsikindlalt tuvastada.“/.../ (t VI kd lk 7). Ringkonnakohus rõhutab siinjuures, et seda, kui eksperdid sisuliselt väitsid, et kostja kahtlused muude mõjude osas on teoreetiliselt võimalikud, kuid konkreetsel juhul ei saa kostja poolt soovitud muid mõjusid järeldada, ei saa kontekstist välja rebida. Kostja viitabki ekspertide järeldusi ja maakohtu otsust vaidlustades kostja küsimustele antud vastuste osadele, mis kostjale sobivad, mitte aga ekspertide vastustele ja järeldustele tervikuna. Eksperdid tõid selgesti esile, et konkreetse patsiendi puhul puuduvad viited sellele, et varasemate haiguste ravi oleks jätnud patsiendile püsivaid kahjustusi. Seega ei saa see kostja poolt esile toodud asjaolu, et hagejale 1998ndal aastal tehtud operatsioon jätab ca 50%-l juhtudest püsivad kahjustused, olla maakohtu otsuse tühistamise alus. Ei ekspertide kirjalikud arvamused ega ka kohtuistungil suuliselt antud ütlused ei viita sellele, et eksperdid ei oleks ekspertiisi tegemise eelduseks olevaid materjale piisavalt põhjalikult läbi töötanud või oma töösse piisava põhjalikkusega suhtunud. Vastupidise järelduse tegemist võimaldavaid asjaolusid ei ole esile toonud ka kostja. See kostja väide, et eksperdid ei suutnud kohtuistungil anda kostjat rahuldavaid vastuseid, kostja poolt soovitud järelduse tegemist ei võimalda. Seda, kas eksperdid on kõik ekspertiisi tegemist võimaldavad materjalid piisava põhjalikkusega läbi töötanud, ei saa järeldada selle järgi, kas eksperdid suudavad ajaliselt mitu kuud hiljem koheselt ja kostja jaoks piisava põhjalikkusega kõikidele kostja küsimustele vastata. Eksperdid esitasid selgelt ja arusaadavalt oma järeldused hagejal tekkinud haiguste tekkepõhjuste ja haigusi mõjutada võinud muude mõjude kohta. Kostja üldsõnaline väide, et kumbki ekspert ei ole välja selgitanud hageja haiguste tegelikke tekkepõhjusi, ei saa tingida ekspertide arvamuste arvestamata jätmist. Ekspertide arvamusi ei muuda küsitavaks ega ebausaldusväärseks see, et need on osaliselt rajatud patsiendi kaebustele või kaebuste puudumisele. Eksperdid leidsid õigesti, et valu on üldine kaebus aga mitte konkreetne diagnoos, ning et varasem valu esinemine ei tähenda, et hagejal diagnoositud kutsehaigused, mida seostatakse kostja juures töötamisega, tekkisid varem. Kuigi kostja leiab, et eksperdid tuvastasid, et hagejal tekkisid kutsehaigused kostja juures töötamisest, liiga väheste asjaolude pinnalt, ei saa see etteheide tingida apellatsioonkaebuse rahuldamist. Eksperdid tegid oma järeldused kõikidele asjas esitatud hageja tervislikku seisundit ning kostja töötingimusi iseloomustavaid asjaolusid arvestades. Eksperdid leidsid, et need andmed on järelduste tegemiseks piisavad. Kostja üldsõnalised kahtlused vastupidise järelduse tegemiseks alust ei anna. Kostja heidab ekspertidele ette seda, et nad hindasid hageja varasemaid töökohti ning nende mõju eraldi ja mitte kogumis. Kohtu jaoks on ekspertide mõttekäik arusaadav ning jälgitav. Kuigi hageja pidi füüsilist tööd tegema ka varem, tuli erinevate tööandjate juures teha erinevaid töid ning erinevate tööde mõju hageja tervisele oli erinev. Eksperdid leidsid, et erinevate, lühiajaliste tööde mõju ei saanud kutsehaigusi põhjustada. Erinevaid tööülesandeid tuli hagejal täita ka T-s töötamise ajal, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kuigi selle tööandja juures töötas hageja pikemat aega, olid ka seal mõjud erinevate tööülesannete täitmise tõttu erinevad.

52(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 Seetõttu ei olnud ringkonnakohtul alust ka rahuldada apellatsioonkaebuses esitatud kordusekspertiisi taotlust ega tühistada maakohtu otsust.

53(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533

54(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533

55(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533 ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel tuleks asuda teistsugusele seisukohale. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest.

56(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533

57(58)

Tsiviilasi nr: 2-12-21533

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Kaupo Paal

Indrek Parrest

Indrek Soots

58(58)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.