Tartu Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Otsuse avalikult teatavakstegemise 24. september 2014, Valga kohtumaja aeg ja koht 2-13-46706 Tsiviilasja number Tsiviilasi
OÜ X hagi L.N. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviiasja hind
547,05 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ X (registrikood xxxxxxxx; aadress x); Hageja esindaja Jurist A.-L. V. (e-post x); Kostja L.N. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress x). Lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses
Menetluse liik
Hageja esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse 300 euro põhivõlgnevuse, viivise 193,05 euro ja kahju hüvitise 54 euro nõudes. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud õigusteenuse leping, mille alusel osutas hageja kostjale õigusteenust. 18.06.2012 saatis õigusteenust osutav advokaat kostjale e-kirja, milles informeeris teda, et apellatsioonkaebuse koostamine maksab 250 eurot + km. Pärast seda tasus kostja riigilõivu ning kostjale edastati ka teade apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta. Kostja ei esitanud soorituse osas pretensioone, mistõttu ei olnud alust eeldada, et kostja ei soovi teenust saada. Kostja on jätnud arve summas 300 eurot (koos käibemaksuga) tasumata. Lepingujärgne viivisemäär on 0,15% päevas. Seisuga 02.01.2014 on kostja viiviste võlgnevus hageja ees 193,05 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõue summas 300 eurot, viivis summas 193,05 eurot, kahju summas 54 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja on seisukohal, et ei andnud kindlat nõusolekut advokaadile apellatsioonkaebuse koostamiseks. Kostjal oli plaanis esindaja vahetus ja ta tasus riigilõivu teadmisega, et apellatsioonkaebuse võib koostada ka teine advokaat. Kostja hinnangul järeldas advokaat ilma kostja nõusolekuta ise, et kostja vajas tema teenust. Kostja leiab, et riigilõivu tasumine ei tähenda nõustumist apellatsioonkaebuse koostamisega. Kostja sõnul oli kaebuse koostamine edasi antud juba teisele advokaadile.
Kohus, tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Vastavalt sama lõike punktile 8 võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd poolte vahel on vaidlus ning kohus rahuldab hagi osaliselt, peab kohus oluliseks põhjendada järgnevat. Pooled vaidlevad selle üle, kas pooled leppisid kokku õigusteenuse lepingu p 2.2 kohaselt täiendavate ülesannete täitmises ehk hageja poolt apellatsioonkaebuse koostamises. Hageja on seisukohal, et kuivõrd kostja tasus riigilõivu pärast hagejapoolset teavitust ära ning ei esitanud ka pretensioone pärast teate saamist apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta, ei saanud hageja eeldada, et kostja teenust ei soovi. Kostja leiab, et riigilõivu tasumine ei tähenda
2 (4)
täiendava teenusega nõustumist. Poolte esitatud kirjavahetusest nähtub, et 18. juunil 2012 teavitas advokaat kostjat kohtuotsusest ning andis teada riigilõivu suuruse ning apellatsioonkaebuse koostamise maksumuse. 16. juuli 2012 kirjas teavitas advokaat kostjat riigilõivu tasumise korrast, 18. juuli 2012 kirjas teavitas kostja, et maksekorraldus on tehtud. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et kostja oli teenuse osutamisega nõus, vastasel juhul puudunuks vajadus teavitada advokaati riigilõivu tasumisest. Kostja on väitnud 29.01.2014 vastuses, et apellatsioonkaebuse koostamine oli edasi antud juba teisele advokaadile. See väide on kostja poolt tõendamata ning kohtu hinnangul vastuoluline, kuivõrd sellisel juhul oleks kostja pidanud suhtlema (ka riigilõivu osas) uue advokaadiga. Samuti ei oma tähtsust kostja põhjendused lepingu lõpetamise kohta. Kirjavahetusest nähtub, et kostja avaldas 20. novembri 2012 kirjas soovi õigusteenuse lepingu lõpetamiseks, kuid selleks ajaks oli hageja poolt töö tehtud ning võlgnevus tekkinud. Eelnevast lähtudes peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi põhivõlgnevuse ja viivise osas. Hageja on esitanud kahju hüvitise nõude summas 54 eurot. Hageja ei ole esitanud nimetatud nõude kohta ühtegi põhjendust – milles seisnes kahju, kas kahju on põhjuslikus seoses kostja tegevusega, samuti ei ole selgitatud nõutava hüvitise summa kujunemist. Kuivõrd kahju tekkimine ei ole tõendatud, jätab kohus hagi kahju hüvitise nõude osas rahuldamata. Kokkuvõtvalt märgib kohus, et tõendatud on asjaolu, et kostja võlgneb hagejale õigusteenuse osutamise eest VÕS § 619 ja poolte vahel sõlmitud lepingu alusel 300 eurot ning sellele lisandub VÕS § 113 lg-st 1 ja lepingu p-st 4.4 lähtudes lepingujärgne viivis summas 193,05 eurot. Tõendamata on kahju tekkimine hagejale. Seega tuleb hagi rahuldada osaliselt, kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 300 eurot ja viivise summas 193,05 eurot.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Eelduslikult ei ole kostja kandud menetluskulusid, kuna tegi kõik menetlustoimingud isiklikult. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist, mis moodustub hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 100 eurot ja hageja õigusabikuludest summas 240 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel vastavalt riigilõivuseadusele 100 eurot. Kohtuväline kulu
3 (4)
on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulu summas 240 eurot on põhjendatud ja vajalik. Kohus rahuldas hagi 90% ulatuses ning sellest lähtuvalt jaotab ka menetluskulud vastavalt. Kostja peab tasuma menetluskulud 90% ulatuses, s.o summas 306 eurot. Neil asjaoludel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 306 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.