Kohtulahend

Kostja esindaja esitas 11.02.2014 Tartu Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramise kohta tsiviilasjas nr 2-10-45510. Avaldus on esitatud samas tsiviilasjas ja kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-10-45510. Kostja õigusabi kulude arvestuse aluseks on 04.10.2010 sõlmitud õigusabileping, mille kohaselt advokaadi ühe tunni tasu suurus on 1000 krooni, alates 1.01.2011.a. 65.- eurot. Kuni 01.04.2012.a. üle kantud summadele lisandus käibemaks 20%; pärast 1.04.2012.a. tasutud summadele käibemaksu ei lisandunud, kuna advokaat jäi pensionile. Advokaat esindas kostjat ka pensionil olles 04.10.2010.a. sõlmitud lepingu tingimustel kuni menetluse lõpuni tsiviilasjas nr 2-10-45510. Kostja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja kulu kokku summas 1877.16 eurot, mille kostja palub hagejalt välja mõista. TsMS § 176 kohaselt edastati kostja menetluskulude nimekiri hagejale. Hageja esitas tähtaegselt vastuväite, milles palub kohtul kontrollida kostja lepingulise esindaja kulude suuruse põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 mõttes. Hageja leiab, et tegu ei ole keeruka tsiviilasjaga ja kostja 26 tunni suurune ajakulu on põhjendamatu. Hageja leiab, et välistada tuleks kostja arvel nr 1 kulud summas 390 eurot kui ebavajalikud. Kostja oma vastuses hageja vastuväitele ei nõustu hageja väidetega, mille kohaselt ei olnud tegemist keeruka tsiviilasjaga, kuna sisuliselt esitati üks põhinõue ja puudusid mitmed alternatiivsed nõuded. Kostja märgib, et hageja muutis menetluse jooksul sisuliselt hagi alust. Samuti väidab kostja, et kõik kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohtumääruse põhjendused ja selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus, tutvunud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega, leiab, et avaldus on esitatud tähtaegselt ning sellele on lisatud TsMS § 174 lg 3 nõutav menetluskulude nimekiri. Hagi esitamise ajal (20.09.2010) kehtinud TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas käesolevas kohtumenetluses TsMS § 218 nõuetele vastav lepinguline esindaja vandeadvokaat Mall Saar. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a., 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Käesolevas tsiviilasjas on menetluskulud jäetud hageja L. S. kanda. Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-154-09 (06.01.2010.a.) punktis 11 leidnud, et „menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus alati analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud.“ 2 (4)

Riigikohus on 26.06.2014 määrusega nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks ning kehtetuks nii TsMS § 175 lg 4 kui Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Kohus leiab eespoolmärgitust lähtudes, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on üksnes esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud (vt Riigikohtu 22. juuni 2010.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12). Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kas on toimunud kohtuvaidluse ajal kohtuistungeid, jms, mis puutub konkreetsesse kohtumenetlusse. Kohus läbi vaadanud toimiku materjalid ja tutvunud toimikus olevate dokumentidega leiab, et kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kostja on esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kohtuotsuses sisalduva kulude jaotuse alusel vastavalt TsMS § 174 lg 1 lausele 1, kusjuures kostja kantud menetluskuludeks on kohtuvälise kuluna lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabikulu summas 1877,16 eurot, mille kostja palub hagejalt välja mõista. Kostja on avaldusele lisanud kulusid tõendavad dokumendid. Kostja esindaja on teostanud töid tunnitasu suurusega 1000 krooni, alates 1.01.2011.a. 65.- eurot. Kuni 01.04.2012.a. üle kantud summadele lisandus käibemaks 20%, pärast 1.04.2012.a. tasutud summadele käibemaksu ei lisandu, kuna esindaja jäi pensionile. Esindaja esindas kostjat kuni menetluse lõpuni. Kohus nõustub kostjaga, et kostja õigusabi kulud kuuluvad kuni 01.04.2012 väljamõistmisele koos käibemaksuga ja sealt edasi ilma käibemaksuta. Hageja oma vastuväites ei nõustu kostja kuludega, pidades neid põhjendamatult suureks. Lähtudes eeltoodust ja arvestades asjaolu, et hageja on esitanud vastuväite ja kohtul on kohustus kontrollida menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust, analüüsib kohus järgnevalt kostja esindaja poolt kohtule esitatud teostatud töid ning ajakulu lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest ja arvestades asjaoluga, et seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse hindamisel. Kostja taotleb oma lepingulise esindaja kulude väljamõistmist esitatud arvete ja sellele lisatud tööde spetsifikatsiooni alusel. Arve nr 22, 15.10.2010, ajakulu 6 tundi tunnihinnaga 76,69 eurot ( 1000.- EEK +käibemaks) tund summas 460,16 eurot (koos käibemaksuga). Kostja esindajal on kulunud ettevalmistuseks hagile vastuse koostamiseks (hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine, hagi vaidlustamiseks vajalike tõendite väljaselgitamine ja kogumine) 2 tundi ja hagile vastuse koostamiseks 4 tundi. Kostja esindaja poolt on 11.10.2010 kohtule esitatud vastus hagile (I kd tl 45-48) sisulise tekstiga 3 lehel. Kohtu hinnangul, arvestades esitatud dokumentide sisu ja mahtu ja asjaolu, et esindaja näol on tegemist pikaajalise staažiga professionaalse õigusalaseid teadmisi omava isikuga, on kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 5 tundi. Seega loeb kohus põhjendatuks ajakulu arve nr 22 alusel 5 tundi summas 383,45 eurot (5x 76,69). Arve nr. 18, 07.09.2011, ajakulu 5 tundi tunnihinnaga 78 eurot tund ( sh käibemaks) summas 390 eurot (koos käibemaksuga). Kostja esindajal on kulunud 1,5 tundi ettevalmistuseks kohtu eelistungiks (koostatud kirjalik taotlus tunnistajate ülekuulamiseks (I kd tl 86), töötatud välja seisukohad kohtus esitamiseks) ja 1,5 tundi osalemisele istungil. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja esindaja poolt kohtule esitatud taotlus sisulise tekstiga 1 lehel ja kostja esindaja on 3 (4)

osalenud 31.08.2011 eelistungil ajaliselt 1,5 tundi. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostja esindaja ajakulu istungiks ettevalmistumisel koos kirjaliku taotluse koostamisega 1,5 tunni asemel 1 tund, kuna esindaja on ka varem juba kohtule menetlusdokumente esitanud ja seega hagi asjaoludega kursis. Toimikust nähtuvalt on kostja esindaja 01.12.2011 kohtule esitanud vastuse hageja täiendavatele seisukohtadele (I kd tl 121-125) sisulise tekstiga 4 lehel. Kohus loeb põhjendatuks nimetatud toimingu tegemiseks kulunud esindaja aja 2 tunni ulatuses. Seega loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja esindaja ajakulu arve nr 18 alusel 4,5 tundi summas 351 eurot ( 4,5x78). Arve nr 28, 29.12.2011, ajakuluga 4 tundi tunnihinnaga 78 eurot tund ( sh käibemaks) summas 312 eurot (koos käibemaksuga). Toimiku dokumentidest nähtuvalt on kostja esindaja osalenud 18.06.2012 kohtu eelistungil (I kd tl 137) ajaliselt 0,75 tundi ja 10.09.2012 kohtuistungil ( I kd tl 179) ajaliselt 3,75 tundi. Seega on kostja esindaja ajakulu arve nr 28 järgi põhjendatud ja vajalik 4 tunni ulatuses summas 312 eurot (4x78). Arve nr 1, 17.01.2013, ajakuluga 11 tundi tunnitasuga 65 eurot summas 715 eurot (ilma käibemaksuta). Arvest nähtuvalt on kostja esindajal kulunud 11.09.2012 osalemiseks kohtuistungil 2 tundi ja 17.10.2012 1 tund. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on 10.septembril 2012 alanud kohtuistung jätkunud 11.09.2013 kaks tundi. Kostjal on poolte vaidluse teksti koostamiseks kulunud 6 tundi. Toimiku dokumentidest nähtuvalt on kostja esindaja 17.10.2012 toimunud kohtuistungil osalenud ajaliselt 1,42 tundi ja esitanud kohtule kohtukõne teesid (poolte vaidluste tekstid) (II kd tl 29-38) sisulise tekstiga 8-l lehel. Kohus ei nõustu hagejaga, et kohtukõne seisukohtade koostamise ajakulu on ebavajalik kulu, sest see võimaldab parandada kohtuvaidluste kvaliteeti ja läbiviimise kiirust. Toimikust nähtuvate dokumentide kohaselt on kostja esindaja 17.01.2013 kohtule esitanud apellatsioonikaebusele vastuse (II kd tl 77-79) sisulise tekstiga 2,5 lehel, milleks kostja esindajal on kulunud 2 tundi. Kohtu hinnangul on nimetatud ajakulu põhjendatud ja vajalik. Seega loeb kohus arve nr 1 järgi kostja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks kokku 11 tundi summas 715 eurot (11x65). Kohtuvaidluse asjaolusid arvestades (menetlusosaliste osavõtul toimus 4 kohtuistungit; asja menetlemine kestis kirjalikus ja suulises vormis üle 3 aasta, läbides kaks kohtuastet; kohtuvaidlus on keskmise keerukusega) ning õigusabikulude tööaruandeid ja tsiviilasja toimikut võrreldes peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja kulusid käesolevas tsiviilasjas kokku ajakuluga 24,5 tundi summas 1761,45 eurot. Ka kostja esindaja tunnitasu (1000 krooni+ käibemaks, 65 eurot) ei ole ülemäära suur ja hageja ei ole seda ka vaidlustanud. Tulenevalt kohtu poolt määratud menetluskulude jaotusest tuleb L. S. hüvitada T. K. antud tsiviilasjas kantud menetluskulu summas 1761,45 eurot. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 3 näeb ette, et viidatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.