Kohtulahend

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmiti AS SEB Liising ja XXXOÜ vahel 15. märtsil 2007.a liisinguleping (kasutusrent) nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto AUDI A6 2.4 Multitronic (tehasetähis XXX, registrinumber XXX). Leping lõpetati kostja poolt 11. märtsil 2012.a AS-ile SEB Liising esitatud lõpetamise taotluse alusel kuna sõiduki liisinguperiood lõppes. Lõpetamise taotluses viitas kostja, et sõiduki omandab liisinguvõtja poolt kolmanda isikuna hageja. AS SEB Liising ja kostja allkirjastasid 28. märtsil 2012.a liisingulepingu lõpetamise akti. Samuti sõlmisid AS SEB Liising ja kostja 28. märtsil 2012.a sõiduki müügilepingu XXX, millega AS SEB Liising võõrandas kostjale sõiduki hinnaga 7 718.17 eurot. Hageja oli tasunud sõiduki eest 26. märtsil 2012.a AS SEB Liising poolt väljastatud arve nr A12071930 kokku 7 718.17 eurot. Kostja ja AS SEB Liising vahel sõlmiti 28. märtsil 2012.a müügilepingu XXX lisa 1, mille kohaselt anti kostjale koheselt üle ka sõiduki omandiõigus kuna hageja oli selle eest tasunud. Hageja ja kostja sõlmisid 26. aprillil 2012.a müügilepingu, mille kohaselt sõiduki omandiõigus läks vastavalt punktile 4 hagejale üle vahetult peale müügilepingu allkirjastamist. Kuna kostja ei ole andnud nõusolekut Maanteeameti liiklusregistris sõiduauto omaniku kande muutmiseks, siis taotleb hageja kohtult kostja nõusoleku tuvastamist vastava kande tegemiseks ning kostja nõusoleku asendamist kohtuotsusega uue omaniku kande tegemiseks Maanteeameti liiklusregistris. Hageja leiab, et liiklusregistris kande tegemata jätmine piirab ja takistab hageja täieliku õigusliku võimu teostamist sõiduki üle. Hageja palub tuvastada kostja nõusolek omaniku muutmise kande tegemiseks Maanteeameti liiklusregistris OÜ-le XXXkuuluva sõiduauto AUDI A6 2.4 Multitronic (tehasetähis XXX, registrinumber XXX) osas ja asendada XXXOsaühingu tahteavaldus Maanteeameti liiklusregistris kande tegemiseks kohtuotsusega, mille kohaselt kantakse OÜ XXXregistrisse sõiduauto AUDI A6 2.4 Multitronic (tehasetähis XXX, registrinumber XXX) omanikuna. Menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja vastuse kohaselt ei ole hageja ja kostja vahel mitte kunagi sõlmitud sõiduki müügilepingut ning 26.04.2012 väidetavalt sõlmitud müügileping on tühine. Müügilepingule on nii OÜ XXX kui ka OÜ XXX nimel alla kirjutanud mõlema eest isik XXX. XXX võis omada esindusõigust tehingute sõlmimiseks OÜ XXXnimel, kuid kindlasti ei omanud ega oma XXX esindusõigust OÜ XXXnimel. OÜ XXXB-kaardi ajaloo väljavõttest nähtub, et XXX ei omanud ega oma täielikku esindusõigust OÜ XXXnimel ning tal puudus õigus üksi OÜ XXXnimel tehingute sõlmimiseks ning OÜ XXXesindamiseks. Kuivõrd XXXl puudus iseseisev esindusõigus OÜ XXXesindamiseks ning tehingute sõlmimiseks, siis on 26.04.2012 müügilepingu näol tegemist tühise tehinguga, millel puuduvad algusest peale õiguslikud tagajärjed. Kõik toimingud ja tehingud XXX poolt olid tehtud tagaselja OÜ-d XXXteise juhatuse liikme ning omaniku teadmata, rääkimata väidetavast OÜ XXXtahtest või soovist. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle, et AS SEB Liising ja XXXOÜ vahel sõlmiti 15. märtsil 2007.a liisinguleping nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto AUDI A6 2.4 Multitronic (tehasetähis XXX, registrinumber XXX) (t.l. 6). Poolte vahel on vaidlus kas kostja on müünud hagejale liisingulepingu esemeks oleva sõiduauto.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 alusel kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tuvastatud on, et kostja nimel kostja XXXOsaühingu endine juhatuse liige XXX on 11. märtsil 2012.a. esitanud AS-le SEB Liising liisingulepingu lõpetamise taotluse (t.l. 9) ning AS SEB Liising ja kostja XXX esindamisel allkirjastasid 28. märtsil 2012.a liisingulepingu lõpetamise akti (t.l. 7). Samuti on tuvastatud, et AS SEB Liising ning XXXOsaühing sõlmisid liisingulepingu esemeks oleva sõiduauto müügilepingu XXX, millega AS SEB Liising võõrandas kostjale sõiduki hinnaga 7 718,17 eurot (t.l. 10). Tuvastatud on, et müügilepingu XXXOsaühingu nimel allkirjastas XXX (t.l. 10). Müügilepingu kohaselt oli asja otsene valdus ostjale üle antud enne müügilepingu sõlmimist ning omand pidi üle minema peale müügihinna tasumist. Ostja kohustus tasuma müügihinna vastavalt müügilepingu punktile 2.1. hiljemalt kümne pangapäeva jooksul alates arve väljastamise kuupäevast. Vaidlust ei ole, et kohustuse tasuda SEB Liisingule sõiduki müügihind 7 718.17 eurot täitis hageja 26. märtsil 2012.a. (t.l. 12). Tuvastatud on, et kostja ja AS SEB Liising vahel on allkirjastatud SEB Liising poolt 28. märtsil 2012.a. ja XXXOÜ poolt XXX isikus 29. märtsil 2012.a. ka müügilepingu XXX lisa 1, mille kohaselt anti kostjale koheselt üle sõiduki omandiõigus kuna hageja oli selle eest tasunud, (t.l. 8). Tuvastatud on, et hageja XXXOÜ, keda esindas XXX ja kostja XXXOsaühing, keda esindas samuti XXX allkirjastasid 26. aprillil 2012.a sõiduki AUDI A6 2.4 Multitronic (tehasetähis XXX, registrinumber XXX) müügilepingu (t.l. 11). Kostja on esitanud hagile vastuväited, et XXX kui kostja endisel juhatuse liikmel ei ole olnud õigust sõlmida tehinguid OÜ XXXnimel. Pooled ei vaidle, et OÜ XXXB-kaardi ajaloo väljavõttest nähtub, et 26.09.2011.a. tehtud kande kohaselt võib ühingut kõikides õigustoimingutes esindada juhatuse liige XXX eraldi ning XXX ainult koos XXX. Vaidlust ei ole, et eelnimetatud kanne kehtis äriregistris kuni 03.10.2012.a. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 2 alusel saab juriidilist isikut tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks. TsÜS § 34 lg 3 järgi eraõigusliku juriidilise isiku puhul kehtib ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse. Äriseadustik (ÄS) § 181 lg 1 kohaselt osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindusõigus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. Kohus leiab, et tunnistaja XXX ütlustega ei ole tõendatud, et XXXOÜ oleks andnud XXX volituse tehingute tegemiseks. Hageja väide, et kuna kostja ei takistanud XXX tehingute tegemist ei ole veenev ja on ümberlükatud äriregistrisse kantud esindusõiguse piirangu kandega. Hageja väitega, et eelnimetatud tehingute tegemisest pidi kostja olema teadlik, ei saa samuti õigustada ebaseaduslikke tehinguid. Kuna on tuvastatud, et OÜ XXX juhatuse liikmel XXX ei olnud õigust esindada OÜ-t XXX ilma teise juhatuse liikme XXX, missugune esindusõiguse piirang oli kantud äriregistrisse, siis ei olnud XXX õigust ka sõlmida OÜ XXXnimel sõiduauto AUDI A6 2.4 Multitronic (tehasetähis XXX, registrinumber XXX) liisingulepingu lõpetamise ja võõrandamisega seotud tehinguid.

TsÜS § 129 lg 1 sätestab et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehing tegi, selle hiljem heaks kiidab. TsÜS § 129 lg 3 kohaselt kui isik on teinud tehingu esindusõigust omamata või esindusõigust ületades, võib tehingu teine pool teha isikule, kelle nimel tehing tehti, ettepaneku tehing heaks kiita. Heakskiit on kehtiv, kui see on avaldatud ettepaneku tegijale. TsÜS § 129 lg 4 järgi kui isik, kelle nimel tehti, ei avalda heakskiitu kahe nädalal jooksul, arvates § 129 lõikrd 3 nimetatud ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud. TsÜS § 129 lg 6 kui volitus peab olema antud teatud vormis, peab ka heakskiit olema antud samas vormis. Kostja vastuväidete kohaselt, ei ole kostja sooviks esindusõiguseta isiku tehinguid heaks kiita. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega kuivõrd XXX puudus iseseisev esindusõigus OÜ XXX esindamiseks ning tehingute sõlmimiseks, siis on 26.04.2012 müügilepingu näol tegemist tühise tehinguga, millel puuduvad algusest peale õiguslikud tagajärjed. Kuna tõendatud ei ole, et hageja on AUDI A6 2.4 Multitronic (tehasetähis XXX, registrinumber XXX) omanik, siis ei ole võimalik hageja õiguste rikkumine seeläbi, et hagejal on takistatud täieliku õigusliku võimu teostamine sõiduki üle kuna kostja keeldub Maanteeameti liiklusregistris omaniku kande muutmise tegemise kandest, mistõttu kohus jätab hagi rahuldamata. Harju Maakohtu määrusega 10.02.2014.a. tsiviilasjas nr 2-14-6300 on hagi tagamiseks seatud käsutamise keelumärge sõiduauto Audi A6 2.4 Multitronic (tehasetähis XXX, registreerimisnumber XXX) osas kuni kohtuasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. TsMS § 386 lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb Harju Maakohtu 10.02.2014.a. määrusega seatud hagi tagamine tühistada. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.