BIGBANK AS hagiavaldus Grigori Ossipov ́i vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes
Hagihind
7 645,65 eurot
Menetlusosalised ja nende
•
esindajad •
• Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: BIGBANK AS (reg.kood 10183757; asuk. Rüütli 23, 51006 Tartu linn; e-post: [email protected] ) Hageja esindaja: Riina Rebane, Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ (reg.kood. 11652332; asuk. Rüütli 23, 51006 Tartu linn; e-mail: [email protected] ) Kostja: Grigori Ossipov (is.kood 37405245721; eluk.
XXXX)
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada BIGBANK AS hagi Grigori Ossipovi vastu.
2.Välja mõista Grigori Ossipovilt BIGBANK AS-i kasuks tarbijakrediidilepingu nr 0700056/17kt kokkuleppe nr 2 järgne võlgnevus 7 242, 82 eurot, mille moodustab tagastamata krediidisumma 3 018,28 eurot, sissenõutavaks muutunud intress summas 1 001,77 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 204,49 eurot ja seisuga 31.03.2014 sissenõutavaks muutunud viivis summas 3 018,28 eurot.
3.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude
Lk 1/6
Tsiviilasi nr 2-12-24653
jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Hageja nõue ja põhjendused BIGBANK AS esitas 22.06.2012. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Grigori Ossipovi ja K.K. vastu võlgnevuse nõudes. Hageja ja kostja Grigori Ossipov sõlmisid 03.02.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0700056/17kt (edaspidi leping), mille raames on sõlmitud kolm kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Viimasena sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0700056/17kt kokkuleppe nr 3 kohaselt suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 308,39 euro võrra. Pärast täiendava krediidisumma ülekandmist on kokkuleppe nr 3 kohaselt krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 3 512,52 eurot. Lepingu kokkuleppe nr 3 järgi oli põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 26,19% krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Kostjal oli lepingu kokkuleppe nr 3 alusel kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 15.02.2008, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Tulenevalt eeltoodust alustas hageja võla sissenõudmise menetlust ja edastas kostjale muuhulgas kirjalikud teatised maksekohustuste meeldetuletamiseks. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud ning kohtueelne menetlus jäi tulemusteta, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma. Hageja ütles 06.03.2009 põhivõlgnikule saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 4 276.73 euro tasumist, millest 3 448 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 698.84 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 127.82 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu ja 2.07 eurot viivis. Kostja tunnistas oma võlgnevust sõlmides 21.03.2010 hagejaga inkassomenetluse tulemusena võla tasumise kokkuleppe, mida kostja täies ulatuses korrektselt ei täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks tarbijakrediidilepingu nr 0700056/17kt ning kokkuleppe nr 3 alusel 6 742.62 eurot, millest 3 371.31 eurot on tagastamata krediidisumma, 698.84 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 319.55 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 2 352.92 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning viivise 26,19 % tagastamata krediidisummalt aastas alates 22.06.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.
2.Kostja vastuväited ja menetluse käik 11.11.2013. a peetud kohtuistungil avaldas kostja Grigori Ossipov, et nõustub hagiga ning on nõus, selle tasumisega. Kostja sõnade kohaselt ei ole ta võlga senini tasunud, kuna kaotas töökoha, tervis halvenes, ning nüüd on raske tööd leida. Samuti on halvenenud tervise tõttu tööd ka raske teha. Grigori Ossipov seletas, et hagejaga ta ise võla tasumiseks ühendust võtnud ei ole. Kohtuistungil võttis kostja, Grigori Ossipov, teadmiseks, ega vaielnud selle vastu, et hageja nõue tema vastu on suurenenud 6742.62 eurolt ca 8000 euroni.
Lk 2/6
Tsiviilasi nr 2-12-24653
Käendaja K.K. vaidles hagile vastu. Hagi materjalidest ja hagiavaldusest nähtuvalt on hageja tarbijakrediidilepingu üles öelnud 06.03.2009. a põhivõlgnikule saadetud ülesütlemisavalduses ja käendajale saadetud nõudekirjas (tl 46). Sellest hetkest muutusid kõik nõuded nii põhivõlgniku kui käendaja vastu sissenõutavaks. Hagi on esitatud kohtusse 22.06.2012, seega peale aegumistähtaja möödumist. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. Nõue muutus sissenõutavaks lepingu lõppemisega, seega 06.03.2009.a. Tehingust tuleva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (TSÜS § 146 lg 1). Seega möödus nõude esitamise tähtaeg käendaja vastu 06.03.2012. a. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Hagi on esitatud tähtaega rikkudes ja kostja K.K. palub enda vastu esitatud nõude osas kohaldada aegumist ja menetlus lõpetada. Tartu Maakohtu 24.04.2014. a otsusega jättis kohus BIGBANK AS hagi K.K. vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise väljamõistmise nõudes rahuldamata nõude aegumise tõttu.
3.Hageja täiendav seisukoht 31.03.2014. a esitas hageja käesolevas tsiviilasjas alternatiivse nõude (I kd tl 168-174). Avalduses on märgitud, et juhuks kui kohus peaks leidma, et hageja ja kostja vahel sõlmitud krediidileping nr 0700056/17kt ning selle raames sõlmitud kokkulepe nr 3 on osaliselt tühine, palub hageja kohtul rahuldada alternatiivse nõude ning mõista lepingu nr 0700056/17kt kokkuleppe nr 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja 7 242,82 eurot, millest 3 018,28 eurot on tagastamata krediidisumma, 1 001,77 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 204,49 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu ja 3 018, 28 eurot sissenõutavaks muutunud viivis; jätta hageja menetluskulud kostja kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
KOHTU SEISUKOHT
1.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
2.Hageja on esitanud kostja vastu hageja ja Grigori Ossipovi vahel 03.02.2007 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0700056/17kt ning selle alusel 05.02.2008 sõlmitud kokkuleppe nr 3 alusel tekkinud nõuded. Kokkuleppe nr 3 tühisuse korral esitab hageja alternatiivselt nõude lepingu nr 0700056/17kt kokkuleppe nr 2 alusel.
3.Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: 3.1 Hageja ja kostja Grigori Ossipovi vahel on 03.02.2007. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0700056/17kt (tl 9-12), mille alusel sai kostja krediiti 20 000 krooni (1 278,23 eurot), millest kostja arveldusarvele kanti 20 000 krooni (1 278,23 eurot).
3.2.27.04.2007 sõlmisid hageja ja kostja krediidilepingu nr 0700056/17kt kokkulepe nr 1 (I kd, tl 15-16), millega suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 20 000 krooni võrra, millest kostja arveldusarvele kanti 19 700 krooni (1 259,06 eurot). Pärast täiendava krediidisumma üleandmist on krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 38 476,72 krooni (2 459,11 eurot).
3.3.26.07.2007 sõlmisid hageja ja kostja krediidilepingu nr 0700056/17kt kokkulepe nr 2 (I kd, tl 19-20), millega suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 15 000 krooni võrra (958,67 eurot), millest kostja arveldusarvele kanti 14 700 krooni (939,50 eurot). Pärast täiendava krediidisumma üleandmist on krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 51 887,12 krooni (3 316,19 eurot). 3.4 05.02.2008 sõlmisid hageja ja kostja krediidilepingu nr 0700056/17kt kokkulepe nr 3 (I kd, tl 24), millega suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 4825,25 krooni (308,40 eurot) võrra, mis tasaarvestati lepingust nr 0700056/17kt tulenevate krediidisaaja rahaliste kohustustega krediidiandja ees, millest 4 791,43 krooni moodustas intress, 33,82 Lk 3/6
Tsiviilasi nr 2-12-24653
krooni viivis Pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 54 959,01 krooni, s.o 3 512,52 eurot. 3.5 hageja ütles 06.03.2009 tarbijakrediidilepingu nr 0700056/17kt üles. 3.6 11.11.2013 toimunud eelistungil võttis kostja Grigori Ossipov hagi täies ulatuses õigeks.
4.Kohus annab esmalt hinnangu tarbijakrediidilepingu nr 0700056/17kt ning selle alusel sõlmitud kokkuleppe nr 3 kehtivusele tulenevalt intressilt viivise arvestamise keelu rikkumisest. Viivise võimalikku arvutamist intressilt peab kohus kontrollima õiguse kohaldamise küsimusena omal algatusel, sõltumata kostja vastuväidetest (nt Riigikohtu 06.02.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-12, p 31).
5.Riigikohus on 19.11.2014. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13 märkinud, et tulenevalt intressilt (sh viiviselt) viivise arvestamise keelust, on refinantseerimislepingus, milles lepitakse kokku maksetähtaja pikendamises (millega võib kaasneda ka teiste lepingutingimuste muutmine), lubatud arvestada intressi ja viivist üksnes esialgse laenulepingu järgselt põhivõlalt (p 29). Keelu rikkumine ei too eelduslikult tulenevalt TsÜS §-ist 85 kaasa tehingu tühisust tervikuna (p 27). Krediidilepingu nr 0700056/17kt kokkuleppe nr 3 alusel ei ole kostjale raha reaalselt üle kantud ning kokkuleppe alusel antud täiendav krediidisumma on tasaarvestatud krediidiandja nõuetega krediidisaaja vastu. Nimetatud kokkuleppe puhul on uueks krediidisummaks märgitud ka varasema lepingu järgsed intress ja viivis ning uuelt krediidisummalt intressi ja viivise arvestamisel on rikutud VÕS § 113 lg 6 esimeses lauses sätestatud intressilt viivise arvestamise keeldu. VÕS § 113 lg 6 teise lause kohaselt on sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Eeltoodust tulenevalt on hageja esitatud nõue põhjendamatu ulatuses, milles on rikutud intressilt viivise arvestamise keeldu.
6.Riigikohtu 19.11.2014. a seisukohast lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13 (p 30) tuleneb, et intressilt viivise arvestamise keelu rikkumise korral tuleb hagejal esitada kohtule varasemate laenulepingute alusel selge nõude arvestus, millest on näha, millistest summadest koosneb refinantseerimislepingu järgne põhivõlgnevus. Riigikohus märkis, et selle arvestuse järgi on kohtul võimalik kindlaks teha, millises ulatuses on refinantseerimisleping tühine, kuna see on vastuolus keeluga arvestada viivist ka intressilt ja viiviselt. Hageja on juhuks kui kohus leiab, et krediidileping nr 0700056/17kt ja selle kokkulepe nr 3 on intressilt viivise arvestamise keelu rikkumise tõttu osaliselt tühine, esitanud alternatiivse nõude lepingu nr 0700056/17kt kokkuleppe nr 2 alusel. Hageja on esitanud alternatiivse nõude arvestuse, lugedes võlgnevuseks 7 242,82 eurot, millest 3 018,28 eurot on tagastamata krediidisumma, 1 001,77 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, võla sissenõudmisega seotud kulu 204,49 eurot ja 3 018,28 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Kohus märgib, et viimase lepingu osaline tühisus ei võimalda esitada nõuet varasema lepingu alusel. Tarbijakrediidilepingu nr 0700056/17kt alusel sõlmitud kokkulepe nr 3 sisaldab endas kõigist hageja ja kostja1 vahel sõlmitud krediidilepingutest tulenevaid kohustusi. Uue lepingu sõlmimisega on varasemast lepingust tulenevad kohustused arvestatud uue lepingu järgse krediidisumma hulka.
7.Põhinõue Asja materjalidest nähtuvalt oli krediidilepingu nr 0700056/17kt kokkulepe nr 3 poolte esimene refinantseerimiskokkulepe. Tarbijakrediidilepingu nr 0700056/17kt kokkuleppe nr 2 alusel on krediidisaaja käsutuses olevaks krediidisummaks 3 316,19 eurot. Tarbijakrediidilepingu nr 0700056/17kt kokkuleppe nr 3 sõlmimise seisuga oli 3 204,13 eurot tagastamata. Krediidilepingu nr 0700056/17kt kokkuleppega Lk 4/6
Tsiviilasi nr 2-12-24653
nr 3 arvestati krediidisumma hulka ka lepingu nr 0700056/17kt alusel tekkinud intressi- ja viivisenõue summas 4825,25 krooni (intress 4791,43 krooni ja viivis 33,82 krooni), s.o 308,40 eurot, millise summa võrra suurendati krediidisummat, milleks pärast kokkuleppe sõlmimist jäi 54 959,01 krooni, s.o 3 512,52 eurot. Seega on kohtu hinnangul tarbijakrediidilepingu nr 0700056/17kt alusel sõlmitud kokkulepe nr 3 tühine osas, millega suurendati esialgset krediidisummat intressi— ja viivisesumma ulatuses ning rikuti intressilt viivise arvestamise keeldu. Hageja arvestuste kohaselt kokkuleppe nr 2 sõlmimisest kuni lepingu ülesütlemiseni 06.03.2009 on kostja krediidisumma katteks tasunud 221,23 eurot. Kuni kokkuleppe nr 3 sõlmimiseni oli kostja perioodil 26.07.2007-5.02.2008. a tasunud krediidisumma katteks 112,06 eurot. Kuni lepingu ülesütlemiseni 06.03.2009 olid tasumata järgmised graafikujärgsed põhisumma maksed summas 228,44 eurot. Tagastamata krediidisumma alates lepingu ülesütlemisest 06.03.2009 kuni viimase graafikujärgse põhisumma makseni 16.07.2012 on 2 866,53 eurot. Kokku on tagastamata krediidisumma lepingu ülesütlemise seisuga 3 094,97 eurot (228,44 + 2 866,53). Pärast lepingu ülesütlemist 06.03.2009 kuni käesoleva ajani on tagastamata krediidisumma katteks tasutud 76,69 eurot. Seega on kostja poolt hagejale tagastamata krediidisumma 3 018,28 eurot (3 094,97 – 76,69) (tl. 168-174). VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg summas 3 018, 28 eurot (tagastamata krediidisumma).
8.Intressinõue VÕS § 94 lg 1 kohaselt tuleb kohustuselt vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi. Intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr. 0700056/17KT kokkuleppe nr 2 kohaselt lepiti kokku intressimääras 27,61 % aastas. Kuni lepingu ülesütlemiseni 06.03.2009 on intressi katteks tasutud 1 079,17 eurot. Kuni lepingu ülesütlemiseni 06.03.2009 olid tasumata järgmised graafikujärgsed intressimaksed kokku 1 001,77 eurot. Kuni lepingu ülesütlemiseni 06.03.2009 on arvestatud intressi alates eelmisest intressimaksest 16.02.2009 kuni lepingu ülesütlemise päevani 06.03.2009, kokku 18 päeva eest. Intressimakse suurus 16.03.2009 oli 99,21 eurot. Ühe päeva intressimakse suurus on 3,5432 eurot (99,21/28). Alates 16.02.2009 kuni lepingu ülesütlemiseni 06.03.2009 on 18 päeva, 18 päeva intressimakse suurus on 18×3,5432= 63,78 eurot. Kokku on sissenõutavaks muutunud tasumata intress 1 001,77 eurot.
9.Viivisenõue VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 113 lg 1 (06.12.2011 kehtinud redaktsioon) sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 alusel tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Arvestades, et lepingu ülesütlemisel 06.03.2009 oli tagastamata krediidisummaks 3 094,97 eurot ning pärast lepingu ülesütlemist on tagastamata krediidisumma katteks tasutud 76,69 eurot, on 31.03.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 4 252, 38 eurot. Hageja vähendab
Lk 5/6
Tsiviilasi nr 2-12-24653
alternatiivse nõude esitamisel viivisenõuet 1 234,10 euro võrra, s.o 3 018,28 euroni. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks seisuga 31.03.2014 viivis summas 3 018, 28 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tarbijakrediidilepingu nr 0700056/17kt ja nimetatud lepingu muudatuskokkuleppe nr 2 järgne võlgnevus 7 242,82, millest 3 018,28 eurot on tagastamata krediidisumma, 1 001,77 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 204,49 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja seisuga 31.03.2014 sissenõutavaks muutunud viivis summas 3 018, 28 eurot.
10.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Lk 6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.