lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-47351/30

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 22.09.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-47351/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.09.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1308
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tervisekassa74000091(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.09.2014, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-47351

Tsiviilasi

Eesti Haigekassa hagi XXXvastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

10 855,14 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja Eesti Haigekassa (registrikood 74000091; asukoht Lembitu 10, 10114 Tallinn); Hageja esindaja jurist Alle-Riin XXX (asukoht Lastekodu 48, 10144 Tallinn; e-post [email protected]; telefon 6033 688); Kostja: XXX(isikukood XXX, viibimiskoht XXX)

esindajad

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Välja mõista XXX Eesti Haigekassa kasuks kahjuhüvitis 10 855,14 eurot (kümme tuhat kaheksasada viiskümmend viis eurot ja 14 senti). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud XXX kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt on kostja süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 07.12.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-5245 selles, et ta on pannud 09.12.2011 toime teisi isiku suhtes kehalise väärkohtlemise. Kostja tekitatud vigastuste tulemusel tekkis kannatanul eluohtlik kehavigastus – südame vasaku vatsakese ja vasaku kopsu vigastused. Vigastuste ravimiseks oli vajalik operatiivne ravi, mille tüsistusena tekkis kannatanul suurajupoolkera infarkt koos vasakpoolsete jäsemete halvatusega. Hageja on tasunud kannatanule tervishoiuteenuse osutamise eest 10 855,14 eurot. Kostja ei tegutsenud vigastuste tekitamisel hädakaitseseisundis, ta tekitas kannatanule 20 lõikeja torkehaava ning jättis peale vigastuste tekitamist kannatanule abi kutsumata. Kannatanul oli sündmuste tekitamise hetkel ravikindlustus. Kostja vastuväited Kostja on seisukohal, et kõik ravitoimingud, mille eest hageja on tasunud, ei ole seotud kostja tekitatud vigastustega. Kostja ei ole põhjustanud kannatanul infarkti ega peaajukahjustust. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsus ei ole asja läbivaatamisel siduv ning pealegi on see vaidlustatud Euroopa Inimõiguste Kohtus. Kostja tegutses kehavigatuste tekitamisel hädakaitseseisundis. Kannatanu elukaaslane oli kostjale lähedane isik ning kõnealusel päeval oli kannatanu joobes ja kasutas oma elukaaslase suhtes vägivalda, kannatanud ja kostja vahel puhkes tüli ning kannatanu ründas kostjat Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et XXX tekitas XXX 09.12.2011 eluohtlikke kehavigastusi. Puudub vaidlus, et XXX osutati SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt teenuseid, mille osutamise vajadus oli tingitud 09.12.2011 XXX poolt XXX kehavigastuste tekitamisest: seoses põhidiagnoosiga rindkereseina lahtised hulgihaavad (S21.7), mille välispõhjusteks olid rünne terava esemega, TTA paik ja muu TTA tegevus (X99.99) ja kaasuvate diagnoosidega südamevigastus koos hemoperikardiumiga (S26.0), traumaatiline hemopneumotooraks (S27,2), MKTA anksiline peaajukahjustus (G93,1) ja muu peaajuinfarkt (I63,8), osutati XXX teenuseid, mis on täpsemalt loetletud hagiavalduse lisas 2 (tl 11-16) kokku 10 885,14 euro eest. Kostja mõisteti kehavigastuste tekitamise eest süüdi tapmiskatses KarS § 113 ja § 25 lg 2 järgi Harju Maakohtu 07.12.2012 otsusega, mis jäeti muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2013 otsusega. Kostja tunnistas kogu kriminaalmenetluse ajal kehavigastuste põhjustamist, kuid leidis, et tegu pandi toime hädakaitseseisundis. Hageja on esitanud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Ravikindlustusseaduse § 26 lg 1 annab Haigekassale tagasinõudeõiguse isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2 (4)

Selleks, et tuvastada, kas kostja vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest ja kas Haigekassal on tekkinud kostja osas tagasinõudeõigus, tuleb kindlaks teha alljärgnevad kostja vastutuse eeldused ehk tuvastada, kas: • XXX oli 09.12.2011 isik, kellel oli õigus saada ravikindlustushüvitist. • kostja põhjustas XXX kahju kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega (VÕS § 1045 lg 1 p 2). • XXX ravikindlustushüvitis on põhjuslikus seoses kostja tekitatud kahjuga. • kahju õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine, s.t kahju tekitamise õigus ei tulenenud seadusest või kahju tekitaja ei tegutsenud hädakaitse- või hädaseisundis (VÕS § 1045 lg 2 p 1 ja p 3); • kostja on kahju tekitamises süüdi (VÕS §-d 1043 ja 1050) Kohus avaldab esmalt mõned üldised märkused asjas kogutud tõendite kohta. Kostja esindaja on õigesti viidanud Riigikohtu seisukohtadele kriminaalasjas langetatud otsuse tõendusjõu osas. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.12.20118.a otsuse asjas nr 3-2-1-98-08 p 12 kohaselt: „kordab kolleegium 5. juunil 2006. a tsiviilasjas nr 3-2-1-41-06 tehtud otsuses väljendatud seisukohta, et kriminaalasjas tehtav võimalik kohtulahend ei ole kohtule tsiviilasja lahendamisel kohustuslik, kuid on käsitatav ühe tõendina“ .rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Tõendina on kasutatavad eelkõige kohtuotsuse need osad, mis sisaldavad kriminaalmenetluses kogutud tõendite kirjeldust, sealhulgas süüdistatava ja tunnistajate ütlusi. Mööndes, et käesolevas asjas ei ole kohus kriminaalasja lahendava kohtukoosseisu järeldustega seotud, tuleb siiski osundada, et tõendamisstandard on kriminaalja tsiviilkohtumenetluses erinev tulenevalt TsMS § 5 lg 2. 23.05.2014 määruses (tl 123) on kohus leidnud, et kriminaalasjas langetatud otsus kajastab põhjalikult kostja ja teiste isikute ütlusi kriminaalmenetluses ning seega ei ole asjas alust kostja vande all üle kuulamiseks (TsMS § 268-1). Kostja nimetatud määrusele vastuväidet ei esitanud ning soovis üle minna kirjalikule menetlusele ja lahendada asja olemasolevate tõendite pinnalt (tl 129). Seega jääb kohus oma seisukoha juurde, et kriminaalasjas langetatud otsus kajastab põhjalikult kriminaalmenetluses kogutud tõendeid ning poolte õigused on tagatud asja lahendamisel kirjalikus menetluses. Ravikindlustuse andmebaasi väljavõttest (tl 122) nähtub, et kannatanu oli vigastuste tekitamise hetkel ravikindlustatud. Asjas ei ole ka vaidlust selle üle, et kostja põhjustas XXX kahju kehavigastuse tekitamisega, seega on VÕS § 1045 lg 1 p 2 eeldus täidetud. Kohus leiab ka, et XXX ravikindlustushüvitis on põhjuslikus seoses kostja tekitatud kahjuga. 30.03.2012 ekspertiisiaktist nr 11 nähtub, et kannatanul olid mitmed rasked sisemised vigastused, sealhulgas südame vigastus 1,5 cm ja vigastus kopsus, kopsus oli enne operatsiooni 1 liiter verd. Aktis viidatud operatsiooniprotokolli kohaselt oli operatsioon keeruline ja suure verekaotusega ning tõenäoliselt tekkis madala vererõhu tingimustes operatsiooni ajal parema poolkera ulatuslik infarkt. (tl 113). Jaanuariks 2012 kirjutati kannatanu haiglast välja, sel hetkel oli liikmete seisund paranenud, kuid püsis kõne- ja neelatamise takistus ning kannatanu töövõime kaotus hinnati lõpuks 90 protsendile. Tõendatud ei ole kostja väide, et peaajuinfarkt ja anoksiline peaajukahjustus võisid olla tingitud raviteenuse ebapiisavast kvaliteedist. Ekspertiisiaktis leiduvad viited operatsiooniprotokollile sellist järeldust ei toeta, sest materjalide kohaselt oli tegemist raske ja suure verekaotusega operatsiooniga. Järgnevalt hindab kohus kostja väidet, et kostja tegutses kahju tekitamisel hädakaitseseisundis karistusseadustiku § 28 lg 1 mõttes. Kostja väitel oli kannatanu elukaaslane kostjale lähedane isik ning kõnealusel päeval oli kannatanu joobes ja kasutas oma elukaaslase suhtes vägivalda, kannatanud ja kostja vahel puhkes tüli ning kannatanu ründas kostjat. Kohtuotsusest kriminaalasjas nähtub, et kostja selgitas kriminaalmenetluses korduvalt, et XXX oli kostjalt

3 (4)

füüsiliselt tugevam ning XXX ei jäänud teist võimalust, kui noaga kannatanut lüüa, et lõpetada rünnet. XXX proovis kannatanust lahti saada, kuid see ei õnnestunud, mingit teist vahendit peale tema taskus olnud nuga XXX käsutuses ei olnud, et lõpetada XXX õigusvastast rünnet. Kohus leiab, et kostja ütlused kriminaalmenetluses ei ole usaldusväärsed, vaid on kantud soovist ennast süüst vabastada. Kohus leiab seda järgmistel põhjustel: - vigastuste arv ja iseloom on selline, et võib eeldada, et need ei olnud tekitatud kaitseseisundis; - kostja ütlused on vastuolus kannatanu ja XXXütlustega; - kannatanu oli ekspertiisiakti nr 11 kohaselt nii suures alkoholijoobes, et on tõenäoline, et ta ei oleks suutnud kostjat rünnata; - kostja lahkus sündmuskohalt ilma kannatanule abi osutamata. Kohus märgib ka, et asjaolu, et vigastused esinesid kannatanul vasakul kehapoolel ja 30.03.2012 ekspertiisiaktist nr 11 ei ole võimalik kindlaks teha kannatanud kehaasendit vigastuste tekitamise ajal ega vigastuste järjekorda või löökide suunda, ei kinnita kostja väiteid, et kostja tegutses hädakaitse seisundis. Samuti asjaolu, et kostjal esinesid vigastused, ei kinnita kostja väiteid, kuivõrd samaväärselt usutav on see, et kanntanu püüdis end ründe eest kaitsta. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et kostja ei tegutsenud vigastuste põhjustamisel hädakaitseseisundis. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kostja taotlus kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 alusel. Kahjuhüvitise vähendamise aluseks ei ole see, et võlgniku majanduslik seisund on halb. Tõendamata on kannatanu osa kahju tekitamisel, sest puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et kannatanu oleks konflikti provotseerinud või rünnanud kostjat. Kohus rahuldab hagi täielikult ning jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Peeter Pällin Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja