Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.09.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-31384
Tsiviilasi
Danske Bank A/S Eesti Filiaali hagi OÜ Hexanor vastu võla, intressi ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3381,31 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.05.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Hexanor apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Danske Bank A/S Eesti Filiaal (registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, Tallinn), volitatud esindaja Krista Arraste Kostja OÜ Hexanor (registrikood 11156277, asukoht Masina 20, Tallinn), lepinguline esindaja Marge Juur
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 23.05.2014 otsus väljamõistetud võlgnevuse suuruse osas ja teha selles osas uus otsus.
2.Sõnastada otsuse resolutsiooni p 2 järgnevalt:
3.Välja mõista OÜ-lt Hexanor Danske Bank A/S Eesti Filiaali kasuks kasutusrendilepingust nr 270927FE ja sellest tulenevate kohustuste tagamiseks 27.09.2007 poolte vahel sõlmitud käenduslepingut nr KÄ-270927FE-1 tulenev võlgnevus summas 3227,53 (kolm tuhat kakssada kakskümmend seitse) eurot ja 53 senti ja seaduses sätestatud määras viivised 05.08.2013 seisuga summas 86,58 (kaheksakümmend kuus) eurot ja 58 senti.
4.Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta OÜ Hexanor kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud ja menetluse käik
1.Danske Bank A/S Eesti Filiaal esitas 26.06.2013 maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ Hexanor vastu võla, intressi ja viivise väljamõistmiseks. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. 05.08.2013 esitas Danske Bank A/S Eesti Filiaal hagi OÜ Hexanor vastu võla 4283,71 euro, intressi 72,48 euro ja viivise 643,81 euro väljamõistmiseks. Menetluse käigus vähendas hageja nõuet tulenevalt ekspertiisiaktis kajastatud lepingueseme turuväärtusest ning palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3283,71 eurot, intressid 72,48 eurot ja viivised 643,81 eurot.
2.27.09.2007 sõlmiti hageja ja FeldLager OÜ (kustutatud) vahel kasutusrendilepingus nr 270927FE, millise esemeks oli sõiduauto Audi Allroad. Lepingu järgi oli intressimäär 1,850 % + 6 kuu EUROBOR, kusjuures 6 kuu EURIBOR fikseeritakse kuueks kuuks iga aasta veebruaris ja augustis maksegraafiku maksetähtpäevale eelneval päeval ning maksegraafiku intress muudetakse alates maksetähtpäevale järgnevast päevast. Lepingust tulenevaid kohustusi käendab kostja 27.09.2007 sõlmitud käenduslepingu nr KÄ270927FE-1 alusel. Kuna põhivõlgnik jäi lepingumaksete tasumisega viivitusse, ütles hageja kasutusrendilepingu üles. Hageja sai lepingueseme enda valdusesse 19.11.2010. Pärast vara tagasisaamist hindas hageja 22.11.2010 vara turuväärtuseks ilma käibemaksuta 120 833,33 krooni, s.o 7722,66 eurot. Hageja realiseeris vara 06.06.2011 hinnaga 5250 eurot (käibemaksuta). 08.02.2012 esitas hageja kostjale nõudekirja lepingu lõpetamise seisuga täitamata rahaliste kohustuste tasumiseks 10 päeva jooksul, s.o hiljemalt 17.02.2012. Kostja võlgnevust ei tasunud.
3.Vara jääkväärtus lepingu ülesütlemise seisuga oli 8435,66 eurot, tasumata rendimaksed 747,35 eurot ja intress 64,47 eurot, lisaks tasumata liiklus- ja kaskokindlustuse maksed 350,70 eurot, millele lisanduvad intressid 8,01 eurot. Liiklus- ja kaskokindlustusmaksetest vastavalt 14,75 eurot ja 59,66 eurot on arvestatud pärast lepingu ülesütlemist.
Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Kohtuistungil kostja tunnistas, et põhivõlgnik rikkus lepingut ning leping lõppes hiljemalt 19.11.2010 ülesütlemisega.
5.VÕS § 367 lg 3 alusel tuleb lähtuda vara tagastamiseaegsest väärtusest, mistõttu on hageja arvestus vale. Samuti ei ole jälgitavad hageja esitatud lepingujärgsed maksed, kuivõrd hageja esitas kaks graafikut, mis teineteisest erinevad, lisaks on üks neist allkirjastamata. Samuti ei ole hageja esitatud arvetel kajastuvad nõuded võrreldavad maksegraafikust tulenevate nõuetega, kuna need on erinevad, mistõttu ei ole arusaadav, mille alusel hageja neid nõuab. Lepingu p 10.6. on tühine, kuna selles punktis on pandud tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnarisk ainuüksi liisinguvõtjale. Tasumata liiklus- ja kaskokindlustusmaksete nõudmised ei ole kontrollitavad, kuna puuduvad arvestuse aluseks olevad dokumendid, mh mis alusel on arvestatud intressi. Viivisemäär 0,3% päevas on ebamõistlikult suur, kostja palus lugeda mõistlikuks viivisemääraks seadusjärgse viivisemäära. Esimese astme kohtu otsus
6.23.05.2014 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla 3381,31 eurot, millest hüvitis 3294,73 eurot ja seaduses sätestatud määras viivised 05.08.2013 seisuga 86,58 eurot. Menetluskulud jättis kohus 15% ulatuses hageja ja 85% ulatuses kostja kanda.
7.Kohus tuvastas, et hageja ja põhivõlgniku vahel oli 27.09.2007 sõlmitud kasutusrendileping nr 270927FE, mis on kvalifitseeritav liisingulepinguna (kasutusrent) VÕS § 361 mõttes. Lepinguga on hageja kohustunud omandama liisingulepingu objektiks olnud sõiduki ja andma selle põhivõlgniku (kui liisinguvõtja) kasutusse, liisinguvõtja kohustus aga maksma liisingueseme kasutamise eest hagejale tasu. Käenduslepingut nr KÄ-270927FE-1 saab lugeda liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste osas käenduslepinguks VÕS § 142 lg 1 tähenduses. Pooled ei vaielnud, et liisingulepingu aluseks olnud liisinguese anti hageja poolt liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse. Kohus tuvastas, et liisinguvõtja rikkus lepingust tulenevat rendimaksete tasumise kohustust, liisingueseme sai hageja tagasi 19.11.2010 ja võõrandas 06.06.2011.
8.04.11.2010 tegi hageja põhivõlgnikule avalduse, milles ütles kasutusrendilepingu üles ning palus tagastada lepingu objektiks olnud vara viivitamatult. Hageja väitel saadeti avaldus põhivõlgnikule, kuid ei ole seda asjaolu tõendanud, mistõttu leidis kohus, et hageja tahteavaldust vaidlusaluse liisingulepingu ülesütlemiseks ei ole võimalik lugeda liisinguvõtja poolt kättesaaduks. Kuivõrd kostja ei ole vaidlustanud materiaalõiguslike aluste olemasolu liisingulepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja on nõustunud, et leping on lõppenud, tuleb lugeda leping konkludentselt erakorraliselt ülesöelduks sellega, et liisinguvõtja andis lepingu alusel kasutusse antud vara tagasi. Kohus tuvastas, et liisinguesemeks olnud sõiduk tagastati 19.11.2010 A2 Autowelt autoplatsile. Kohus luges kasutusrendilepingu lõppenuks 19.11.2010.
9.Hageja esitas 12.08.2010 põhivõlgnikule arve nr 20100809789 maksetähtajaga 25.08.2010, milles augustikuu 2010 makse koosneb: rendimakse 3611,81 krooni (230,84 eurot), intress 334,25 krooni (21,36 eurot) ja rendimakse käibemaks (20 %) 722,36 krooni (46,17 eurot). Hageja nõudis nimetatud arvest rendimakse koos käibemaksuga tasumist 192,14 eurot ja intressi tasumist 20,69 eurot. Hageja esitas 13.09.2010 põhivõlgnikule arve nr 20100909078 maksetähtajaga 25.09.2010, milles septembrikuu 2010 makse koosneb: rendimakse 231,09 eurot, intress 22,18 eurot ja rendimakse käibemaks (20 %) 46,22 eurot ning 12.10.2010 arve nr 20101008928 maksetähtajaga 25.10.2010, milles oktoobrikuu 2010 makse koosneb: rendimakse 231,58 eurot, intress 21,60 eurot ja rendimakse käibemaks (20 %) 46,32 eurot.
10.Kuivõrd kasutusrendilepingus on kokku lepitud, et intressimääraks on 1,850 % + 6 kuu EUROBOR, kusjuures 6 kuu EURIBOR fikseeritakse kuueks kuuks iga aasta veebruaris ja augustis maksegraafiku maksetähtpäevale eelneval päeval ning maksegraafiku intress muudetakse alates maksetähtpäevale järgnevast päevast, on põhjendatud maksegraafiku iga kuue kuu tagune muutumine tulenevalt EURIBORi muutumisest. Küll aga ei tähenda see muude maksegraafikus kindlaksmääratud maksete suuruste muutumist. Kohus leidis, et aluseks saab võtta nii lepingu jääkväärtuse kui kuumaksete osas hageja ja liisinguvõtja poolt lepingu sõlmimisel allkirjastatud maksegraafiku. Rendimaksete käibemaksu osas lähtus kohus käibemaksuseaduse § 15 lg-st 1, millise kohaselt alates 01.07.2009 on käibemaksumääraks 20 %, kuna lepingu sõlmimise ajal oli käibemaksumääraks 18%. Intresside arvestamisel tuleb lähtuda EURIBORi muutumisest vastavalt lepingus kokkulepitule ja vastava kuumakse ajal olevast liisingueseme jääkväärtusest.
11.Kohus leidis, et liisingueseme jääkväärtus tuleneb maksegraafiku tabelist järgnevalt: maksegraafikust nähtub vara maksumus (käibemaksuta) 299 140,63 krooni ja lepingu lõppedes oleks tasutud rendimakseid 211 223,20 krooni ulatuses, mistõttu lepingu lõppedes oleks vara jääkväärtuseks (käibemaksuta) olnud 87 917,43 krooni (299 140,63 – 211 223,20). Seega tuleb nimetatud jääkväärtusele liita rendimaksed, mis jäid pärast lepingu lõppemist 19.11.2010 tasumata. Maksegraafikus on 12 makset: 25.11.2010 3665,06 krooni, 25.12.2010 - 3682,11 krooni, 25.01.2011 - 3699,23 krooni, 25.02.2011 - 3716,44 krooni, 25.03.2010 - 3733,72 krooni, 25.04.2011 - 3751,09 krooni, 25.05.2011 - 3768,54 krooni, 25.06.2011 - 3786,06 krooni, 25.07.2011 - 3803,67 krooni, 25.08.2011 - 3821,37 krooni, 25.09.2011 - 3839,14 krooni ja 25.10.2011 - 3857 krooni. Seega jäi lepingu lõppemise seisuga liisinguvõtjal tasumata 12 makset kogusuuruses 45 123,43 krooni, mis tuleb liita lepingu selles märgitud tähtajal lõppemise aja jääkväärtusele, s.o 87 917,43 + 45 123,43 = 133 040,86 krooni (s.o 8502,86 eurot). Seega oli liisingulepingu ülesütlemise aja seisuga liisingueseme jääkväärtuseks 8502,86 eurot, mitte hageja märgitud 8435,66 eurot.
12.Hageja nõudis augustikuu arvest rendimakse koos käibemaksuga tasumist 192,14 eurot ja intressi tasumist 20,69 eurot. Maksegraafiku kohaselt on 25.08.2010 rendimakse suuruseks 3614,39 krooni (231 eurot). Seega rendimakse suurusega 3614,39 krooni käibemaksuks on 722,88 krooni (46,20 eurot).
13.Kuna liisingulepingus on pooled kokku leppinud, et intressimäär aastas on 1,850 % + 6 kuu EUROBOR, kusjuures 6 kuu EURIBOR fikseeritakse kuueks kuuks iga aasta veebruaris ja augustis maksegraafiku maksetähtpäevale eelneval päeval ning maksegraafiku intress muudetakse alates maksetähtpäevale järgnevast päevast, tuleb 6 kuu EURIBORi aluseks võtta 2010 veebruari 6 kuu EURIBOR. Kohus tuvastas, et 2010 veebruaris oli 6 kuu EURIBOR 0,965, mistõttu augustikuus 2010 oli aastaseks intressimääraks 2,815 % (1,850 + 0,965), s.t ühe kuu intressimääraks on 0,235 % (2,815 / 12). Kuna intressi arvestatakse liisingueseme jääkväärtuselt, saaks augustikuu 2010 intressimakse suuruse arvestamiseks võtta aluseks augustikuu 2010 liisingueseme jääkväärtuse. Novembrikuus 2009 oli liisingueseme jääkväärtuseks 133 040,86 krooni (8502,86 eurot). Seega tuleb liita nimetatule oktoobri, septembri ja augustikuu rendimaksed, mis maksegraafiku kohaselt on vastavalt 25.10.2010 - 3648,09 krooni, 25.09.2010 - 3631,20 krooni ja 25.08.2010 - 3614,39 krooni, kokku 10 893,68 krooni. Seega augustikuu 2010 liisingueseme jääkväärtus sai olla 143 934,54 krooni (9199,09 eurot) (10 893,68 + 133 040,86). Augustikuu intressimakse suuruseks sai olla 338,25 krooni (21,62 eurot) (143 934,54 x 0,235 %).
14.Tulenevalt eelmärgitust peaks kajastuma tulenevalt lepingust arvel nr 20100809789 augustikuu maksed, millest rendimakse on 3 614,39 krooni (231 eurot), intress 338,25
krooni (21,62 eurot) ja rendimakse käibemaks 20 % 722,88 krooni (46,20 eurot). Hageja nõuab osundatud arve järgi rendimakse koos käibemaksuga tasumist 192,14 eurot ja intressi tasumist 20,69 eurot. Kuna hageja nõuab kostjalt vähem, kui ta lepingu alusel õigustatud oleks ja kostja ei ole esitanud muid vastuväiteid peale etteheite, et arvetel olevad summad on arusaamatud, leidis kohus, et on põhjendatud augustikuu arvel nr 20100809789 rendimakse koos käibemaksuga 192,14 eurot ja intress 20,69 eurot. Lisaks kajastub arvel ka liikluskindlustusmakse 268,42 krooni (17,16 eurot) ja kaskokindlustusmakse 1325,76 krooni (84,73 eurot). Kohus tuvastas, et kasutusrendilepingu üldtingimuste p-s 8.1. leppisid pooled kokku, et liisinguvõtja on kohustatud sõlmima liisinguandja poolt aktsepteeritavas kindlustusaktsiaseltsis liisinguandja poolt lepingu esilehel sätestatud tingimustel vara kindlustuslepingu, kus kindlustusevõtjaks määratakse kindlustusvõtja ning soodustatud isikuks ehk hüvitise saajaks liisinguandja. Kõik kindlustusega seotud kulud kannab liisinguvõtja. Vara peab olema kindlustatud kogu perioodi vältel, mil see on kapitalirendilepingu alusel liisinguvõtja valduses. Kasutusrendilepingu üldtingimuste p-s 8.3. leppisid pooled kokku, et juhul, kui liisinguvõtja ei esita liisinguandjale kehtivat vara kindlustuspoliisi hiljemalt 3 kalendripäeva jooksul arvates vara oma valdusesse saamise päevast, loetakse, et liisinguandjal on õigus ja liisinguvõtjapoolne volitus kindlustada vara liisinguandja poolt valitud kindlustusseltsis ja tingimusel ning nõuda tekkinud kulu sisse liisinguvõtjalt.
15.Kuivõrd hageja ei ole tõendanud kindlustusmaksete aluseks olevate lepingute sõlmimist, on kulud tõendamata ning arvel nr 20100809789 kajastuvad liikluskindlustusmakse nõue 268,42 krooni (17,16 eurot) ja kaskokindlustusmakse nõue 1325,76 krooni (84,73 eurot) tuleb jätta rahuldamata.
16.Kostja vastuväitele vastuseks justkui ei oleks pooled vaidlusaluse kasutusrendilepingu üldtingimuste p-des 8.9 ja 8.10 sisalduvaid kokkuleppeid üldse sõlminud kuna lepingu leheküljed, kus nimetatud kokkulepped kirjas on, ei ole allkirjastatud, märgib kohus, et see on põhjendamatu. Vastavalt VÕS § 11 lg-le 4 loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. 27.09.2007 sõlmitud kasutusrendileping on allkirjastatud liisinguandja esindaja KA ja liisinguvõtja esindaja SS poolt. Osundatud lepingus on kokku lepitud, et selle lahutamatuks osaks on AS-i Sampo Pank kasutusrendilepingu üldtingimused ja maksegraafik. Leping on koostatud kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb liisinguandjale ja teine liisinguvõtjale. Ka kasutusrendilepingu üldtingimused on lepingupoolte esindajate poolt allkirjastatud. Seega on vaidlusalune leping lepingu poolte poolt nõuetekohaselt allkirjastatud.
17.Kuna intressi arvestatakse liisingueseme jääkväärtuselt, saab septembrikuu 2009 intressimakse suuruse arvestamiseks võtta aluseks septembrikuu 2010 liisingueseme jääkväärtuse. Kohus leidis eelnevalt, et novembrikuus 2010 oli liisingueseme jääkväärtuseks 133 040,86 krooni (8 502,86 eurot). Seega liites viimatinimetatule oktoobri ja septembri 2009 rendimaksed, mis maksegraafiku kohaselt on vastavalt 25.10.2010 - 3648,09 krooni ja 25.09.2010 - 3631,20 krooni, kokku 7279,29 krooni. Seega septembrikuu 2010 liisingueseme jääkväärtus sai olla 140 320,15 krooni (8968,09 eurot). Septembrikuu 2009 intressimakse suuruseks pidi seega olema 350,80 krooni (22,42 eurot) (140 320,15 x 0,250%).
18.Tulenevalt eelmärgitust peaks kohtu hinnangul kajastuma tulenevalt lepingust arvel nr 20100909078 septembrikuu 2010 maksed, millest rendimakse on 3631,20 krooni
(232,08 eurot), intress 350,80 krooni (22,42 eurot) ja rendimakse käibemaks 20 % 726,24 krooni (46,42 eurot). Kuna hageja esitas arve nr 20100909078, milles kasutusrendilepingu septembrikuu 2010 kuumakse on: rendimakse 231,09 eurot, intress 22,18 eurot ja rendimakse käibemaks (20 %) 46,22 eurot, arvestab kohus hageja nõude suurusega, mistõttu on nimetatud arvest põhjendatud rendimakse 231,09 eurot, intress 22,18 eurot ja rendimakse käibemaks 46,22 eurot.
19.Arvel nr 20100909078 kajastub ka liikluskindlustusmakse 17,27 eurot ja kaskokindlustusmakse 85,30 eurot. Kohus on viidanud kasutusrendilepingu üldtingimuste p-le 8.1. ja 8.3, mis annaks aluse hagejal kindlustusmakseid nõuda. Kuivõrd hageja ei tõendanud arvel kajastuvate kindlustusmaksete aluseks olevate lepingute sõlmimist, s.t mille alusel on väljastatud BTA liikluskindlustuse poliis nr C0036445228 ja Seesam kaskokindlustuse poliis nr MM00256-181/1, tuleb jätta arvel liikluskindlustusmakse 17,27 eurot ja kaskokindlustusmakse 85,30 eurot nõue rahuldamata.
20.Kohus tuvastas, et 2010 augustis oli 6 kuu EURIBOR 1,115, mistõttu oktoobrikuus 2010 oli aastaseks intressimääraks 2,997 % (1,850 + 1,147), s.t ühe kuu intressimäära 0,250 % (2,997 / 12). Kuna intressi arvestatakse liisingueseme jääkväärtuselt, saab oktoobrikuu 2010 intressimakse suuruse arvestamiseks võtta aluseks oktoobrikuu 2010 liisingueseme jääkväärtuse. Kohus leidis eelnevalt, et novembrikuus 2010 oli liisingueseme jääkväärtuseks 133 040,86 krooni (8502,86 eurot). Seega tuleb liita viimatinimetatule oktoobri 2010 rendimakse, mis maksegraafiku kohaselt on vastavalt 25.10.2010 - 3648,09 krooni. Seega oktoobrikuu 2010 liisingueseme jääkväärtus sai olla 136 688,95 krooni (8736,02 eurot) (3648,09 + 133 040,86). Oktoobrikuu 2010 intressimakse suuruseks sai seega olla 341,72 krooni (21,84 eurot). Tulenevalt eelmärgitust peaks kohtu hinnangul kajastuma tulenevalt lepingust arvel nr 20101008928 oktoobrikuu 2010 maksed, millest rendimakse on 3648,09 krooni (233,16 eurot), intress 341,72 krooni (21,84 eurot) ja rendimakse käibemaks 20 % 729,62 krooni (46,63 eurot).
21.Kuna hageja esitas arve nr 20101008928, milles oktoobrikuu 2010 kuumakse on: rendimakse 231,58 eurot, intress 21,60 eurot ja rendimakse käibemaks (20 %) 46,32 eurot, arvestas kohus hageja nõude suurusega, mistõttu peab kohus nimetatud arvest põhjendatuks rendimakset suuruses 231,58 eurot, intressi 21,60 eurot ja rendimakse käibemaksu suuruses 46,32 eurot.
22.Arvel nr 02101008928 kajastub ka liikluskindlustusmakse 11,01 eurot ja kaskokindlustusmakse 60,97 eurot. Kohus tuvastas, et Salva Kindlustuspoliisi nr S7738470027 kohaselt on 08.09.2010 väljastatud poliisi perioodiks 03.10.201002.10.2011, kus kindlustusmakse on 2144 krooni (137,03 eurot). Kindlustuspoliisi juurde kuulub maksegraafik, millise esimene makse, 25.10.2010 on 11,01 eurot. Seesam Kindlustuspoliisi MM00262-652/1 kohaselt on kindlustusperioodiks 04.10.2010 03.10.2011, kus kindlustusmakse on 11 877,45 krooni (759,11 eurot). Kindlustuspoliisi juurde kuulub maksegraafik esimene maksega 25.10.2010 - 60,97 eurot. Kuna kostja ei tõendanud, et tema või liisinguvõtja oleks ise sõlminud kindlustuslepinguid liisingueseme kindlustamiseks, leidis kohus, et hagejal oli selleks tulenevalt lepingust volitus ja hageja on tõendanud arvel nr 02101008928 kajastuvate nii liiklus- kui kaskokindlustusnõuete suuruseid. Seega tuleb arvel nr 02101008928 kajastuv liikluskindlustusmakse 11,01 eurot ja kaskokindlustusmakse 60,97 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Tulenevalt eelmärgitust pidas kohus põhjendatuks hageja rendimaksete koos käibemaksuga võlgnevust augusti kuni oktoobrikuu 2010 osas kogusuuruses 749,24 eurot (192,14 + 231,09 + 46,22 + 233,16 + 46,63) ja intressimaksete võlgnevust sama perioodi eest 64,47 eurot (20,69 + 22,18 + 21,60).
Arvetel kajastuvat liikluskindlustuse maksete võlgnevusest on põhjendatud oktoobrikuu 2010 osas 11,01 eurot ja kaskokindlustusmaksete võlgnevus 60,97 eurot.
23.Lisaks esitas hageja kostja vastu nõude liikluskindlustuse osas 14,75 eurot ja kaskokindlustuse osas 59,66 eurot, kuna leping lõpetati ennetähtaegselt. Kohus tuvastas, et Salva Kindlustuse AS-i poolt 08.09.2010 väljastatud kindlustuspoliisi nr S7738470027 kohaselt on kindlustusperioodiks 03.10.2010 - 02.10.2011 kindlustusmaksega 2144 krooni (137,03 eurot). Kindlustuspoliisi juurde kuulub maksegraafik, millise esimene makse oli 25.10.2010 - 11,01 eurot. Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-i poolt väljastatud kindlustuspoliisi nr MM00262652/1 kohaselt on kindlustusperioodiks 04.10.2010 - 03.10.2011 kindlustusmaksega 11 877,45 krooni (759,11 eurot). Kindlustuspoliisi juurde kuulub maksegraafik, millise teine makse 25.11.2010 - 61,38 eurot. Leping lõppes 19.11.2010 ülesütlemisega, kasutusrendilepingu üldtingimuste p-s 8.4. on pooled kokku leppinud, et liisinguvõtja vastavasisulise soovi korral koostatakse liisinguvõtjale kindlustusmaksete tasumise graafik, mille kohaselt liisinguandja esitab arveid samaaegselt koos rendimaksetega ning mille viimase makse tähtaeg on viimase rendimakse tasumise tähtaeg enne kindlustusperioodi lõppemist.
24.Kohus leidis, et hageja kindlustusmaksete nõuded on põhjendatud kuni vara tagastamiseni st liisingueseme valduse hagejale üleminekuni. Nimelt ei pea liisinguvõtja pärast liisingulepingu lõpetamist ja sõiduki valduse ehk hävimise või kahjustumise riisiko üleminekut liisinguandjale hüvitama liisinguandja kulusid, mis viimane seoses liisingueseme võimaliku hävimise või kahjustumise riski maandamiseks teeb. Kui sõiduk oleks pärast hagejale üleandmist saanud kahjustada või hävinenud, oleks see olnud hageja risk ehk hagejal ei oleks olnud õigust kostjalt seoses sellega hüvitist nõuda.
25.Salva Kindlustuspoliisi nr S7738470027 kohaselt on 08.09.2010 väljastatud poliisi perioodiks 03.10.2010 - 02.10.2011 ja esimese maksegraafiku järgse makse 11,01 eurot kuulus tasumisele arvega nr 20101008928 perioodi 03.10. - 02.11.2010 eest, siis oleks hagejal alust nõuda kostjalt täiendavat liikluskindlustust perioodi 03.11.-19.11.2010 eest. Salva Kindlustuspoliisi nr S7738470027 juurde kuuluva maksegraafiku kohaselt oli teise makse 25.11.2010 suuruseks 11,08 eurot. Kuna novembrikuus on 30 päeva, tuleb makse 11,08 eurot jagada 30 päevaga, et saada ühe päeva liikluskindlustuse maksumus, s.o 0,37 eurot (11,08 / 30). 03.11. - 19.11.2010 on 16 päeva, seega hageja oleks õigus nõuda kostjalt kuni liisingueseme tagastamiseni liikluskindlustust 5,92 eurot (0,37 x 16).
26.Seesam Kindlustuspoliisi MM00262-652/1 kohaselt on kindlustusperioodiks 04.10.2010 - 03.10.2011 ja esimese maksegraafiku järgse makse 60,97 eurot kuulus tasumisele arvega nr 20101008928 perioodi 04.10. - 03.11.2010 eest, siis oleks hagejal alust nõuda kostjalt täiendavat kaskokindlustust perioodi 04.11. - 19.11.2010 eest. Seesam Kindlustuspoliisi MM00262-652/1 juurde kuuluva maksegraafiku kohaselt oli teine makse 25.11.2010 suuruses 61,38 eurot. Kuna novembrikuus on 30 päeva, tuleb makse 61,38 eurot jagada 30 päevaga, et saada ühe päeva liikluskindlustuse maksumus, s.o 2,05 eurot (61,38 / 30). 04.11. - 19.11.2010 on 15 päeva, seega hagejal oleks õigus nõuda kostjalt kuni liisingueseme tagastamiseni kaskokindlustust 30,75 eurot (2,05 x 15). Tulenevalt eelmärgitust peab kohus hageja liikluskindlustuse maksete nõuet (mis tuleneb lisaks peale hageja poolt kostjale esitatud arvetele) kuni liisingueseme tagastamiseni põhjendatuks 5,92 eurot ja kaskokindlustuse maksete nõuet 30,75 eurot.
27.Hageja taotlusel ja kostja nõusolekul on läbi viidud liisingueseme tagastamise hetke turuväärtuse kindlakstegemiseks ekspertiis, millise tulemuse kohaselt oli sõiduauto Audi A6 Allroad harilikuks väärtuseks 2010 novembris 7500 eurot (käibemaksuga), s.o
6250 eurot käibemaksuta. Tulenevalt eelmärgitust tuleb nimetatud summat lugeda vara harilikuks väärtuseks vara tagastamise ajal.
28.Hageja arvestas tasumata lepingu- ja kindlustusmaksetelt viivist lepingus sätestatud määras 0,3 % päevas. Kostja leidis, et viivise kokkulepe on tühine, olles tüüptingimus, mida kostja ei saanud mõjutada ning viivisemäär on ebamõistlikult kõrge. Kohus leidis, et kostja pole väitnud, et tal polnud võimalik tingimuse üle läbi rääkida ja selle sisu mõjutada arvestades olukorda, et kokkulepe viivisemäära kohta sisaldub lepingu põhitingimustes. Seega ei ole võimalik teha järeldust, et antud kokkulepe oleks VÕS § 35 tähenduses tüüptingimus. Kostja ei ole välja toonud ka põhistust viiviste vähendamiseks, mistõttu ei pidanud kohus kostja vastuväidet põhjendatuks.
29.Arvest nr 20100809789 pidas kohus põhjendatuks rendimakse koos käibemaksuga 192,14 eurot; arvest nr 20100909078 pidas kohus põhjendatuks rendimakset suuruses 231,09 eurot ja rendimakse käibemaksu 46,22 eurot. Arvest nr 20101008928 pidas kohus põhjendatuks rendimakset suuruses 231,58 eurot ja rendimakse käibemaksu 46,32 eurot ning liikluskindlustuse maksete võlgnevust 11,01 eurot ja kaskokindlustusmaksete võlgnevust 60,97 eurot.
31.Arvestades ülaltoodut kuuluvad hagejale vastavalt VÕS § 367 lg-tele 1 ja 4 hüvitamisele seoses liisinguesemega kantud kulud 9544,73 eurot - liisingueseme jääk lepingu ülesütlemisel 8502,86 eurot + debitoorne põhiosamaksete võlgnevus 747,21 eurot + tasumata intress 64,47 eurot + liikluskindlustus 16,93 + kaskokindlustus 91,72 eurot + viivis 121,54 eurot. Nimetatud summast tuleb VÕS § 367 lg 3 alusel maha arvata 6250 eurot, s.o sõiduki väärtus selle hagejale tagastamise hetkel, käibemaksuta, mille põhjal kujuneb hüvitise lõplikuks suuruseks 3294,73 eurot.
32.Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise alates 18.02.2012 kuni hagiavalduse esitamiseni põhinõudest suuruses 1023,79 euro lepingus sätestatud määras 0,3 % päevas. Hageja vähendas viivisenõuet 529,05 euroni. Kohus leidis, et põhjendatud on lähtuda viivise seadusjärgsest määrast. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatu kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Lähtudes eeltoodust ja asjaolust, et hageja märkis viiviste arvestamise algusajaks 18.02.2012 arvest nr 20100809789, nr 20100909078 ja nr 20101008928 võlgnetavast kogusummast, millisest kohus pidas põhjendatuks 747,21 eurot (arvetest tulenev debitoorne põhiosamaksete ja kindlustusmaksete võlgnevus), arvestas kohus viivised hagiavalduse esitamise, s.o 05.08.2013, seisuga alljärgnevalt: Lõpp-päev Alguspäev Põhivõlg (€) Viivis (aastas) Viivitatud päevi Viivis (€) 30.06.12 18.2.12 747,21 8,00%
21,95 31.12.12 1.7.12 747,21 7,75%
29,19 14.04.13 1.1.13 747,21 7,50%
15,97 30.06.13 15.4.13 747,21 8,50%
13,40 05.08.13 1.7.13 747,21 8,25%
6,08
KOKKU:
86,58
33.Lähtudes ülaltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised seaduses sätestatud määras ajavahemiku 18.02.2012 kuni hagiavalduse esitamiseni 05.08.2013 eest 86,58 eurot.
34.Tulenevalt eelmärgitust rahuldas kohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja kasutusrendilepingust nr 270927FE tuleneva põhivõlgnevuse 3294,73 eurot ja viivised 86,58 eurot, kokku 3381,31 eurot. Apellatsioonkaebus
35.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus rikkus oluliselt tsiviilkohtumenetluse norme, jättis tõendid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hindamata.
36.Hageja ei ole esitanud oma nõudesumma tõenduseks tõendeid või need on puudulikud, ei vasta hagis toodud summadele või on allkirjastamata.
37.Kohus on kindlaks teinud, et liisingueseme jääkväärtuseks on 8502,96 eurot ja võtab aluseks maksegraafiku tl lk 51, millele hageja ei tugine. Kohus väljus hagi piiridest ja mõistis välja suurema summa kui hageja nõudis. Kohus on ebaõigesti arvesse võtnud maksegraafikujärgset makset kuupäevaga 25.11.2010, kuigi tuvastas, et leping lõppes 19.11.2010. Lepingu lõppemisest hilisema makse arvestamine on põhjendamatu ja muudab kogu arvestuse ebaõigeks.
38.Kohtumenetluses tuvastati liisingueseme turuväärtus tagastamise aja ehk lepingu lõppemise seisuga ja selleks oli eksperthinnangu järgi 7500 eurot. Kostja arvates peabki see summa olema liisingueseme jääkväärtuseks. Seega peaks olema tasumata liisingueseme maksumuse ehk jääkmaksumuse ja tagastamise hetke turuväärtuse vahe 0 ehk kostja ei pea hagejale midagi hüvitama.
39.Lepingus sätestatakse, et lepingujärgsete maksete tasumine toimub vastavalt maksegraafikule. Hageja ei ole esitanud asjas maksegraafikut, mis vastaks tema nõudele. Järelikult ei ole ta oma nõuet tõendanud ja kohus, tuletades omapoolsed kaudsed arvutused, on rikkunud menetlusnorme, rahuldades hagi, mis ei ole tõendatud. Arvete, mis ei loo iseenesest õigusi ja kohustusi, õigsust ei ole võimalik kontrollida. Hageja väitis ka ise, et ta eksis arvete väljastamisel.
40.Ebaõigete arvete ja alusetute kindlustusmaksete põhjal ei ole alust nõuda ka viivist. Lisaks ei ole hageja, esitatud ka kohtueelselt korrektset nõuet, tasumata rendimaksed jms, et saaks nõuda viivist. Tõendi tl-l 61 on märgitud, et „Vara realiseerimise hetkel oli Danske Bank A/S Eesti filiaali lepingust tulenev nõue EUR.“ Ühtegi nõudesummat ei ole märgitud. Hiljem räägitakse nõudest pärast müüki 4628,49 eurot. Seda nõuet ei ole lahti kirjutatud ega põhjendatud. Kiri on ka allkirjastamata. Nagu hagiavalduse esitamise järel selgus, on hageja sõiduki müügist tulenevaid nõudeid valesti kajastanud ehk esitanud alusetuid nõudeid. Sellises ebaselges olukorras ei ole õiglane kostjalt viivist nõuda.
41.Kuivõrd viivisemäära ei olnud võimalik hagejaga läbi rääkida (tüüptingimus), siis peab kostja sundolukorras nõutavat viivisemäära 0,3% päevas ka ebamõistlikult suureks, kahjustavaks ja tühiseks. Hageja ei tõendanud, et liisinguvõtjal oli võimalus viivisemäära üle läbi rääkida.
42.Kohus mõistis alusetult välja kindlustusmaksed 11,01 eurot ja 60,47 eurot. Vastavalt lepingule on kindlustusmaksed liisinguvõtja poolt liisinguandjale vastavalt kindlustusmaksete graafikule tasutavad maksed. Kindlustusmaksete graafik on lepinguosaliste vahel kooskõlastatud kindlustusmaksete tasumise ajakava, mis on koostatud vastavalt liisinguvõtja poolt aktsepteeritud kindlustuspakkumisele ning allkirjastatud liisinguandja volitatud esindaja poolt. Kindlustusmaksete tasumise graafik on lepingu lahutamatu osa. Kõik eeltoodu on hageja poolt tõendamata, mistõttu on eeldused kindlustusmaksete tasumise nõudmiseks täitmata.
43.Panga sisereeglite kohaselt on nõutav kõikide lepingu lehekülgede allkirjastamine, mida tehtud ei ole - osa lehti on allkirjastamata, mistõttu ei saa lugeda nendel lehtedel
sisalduvaid tingimusi liisinguvõtjale siduvaks. Hageja ei esitanud originaallepingut ja kohus ei nõudnud seda välja. Originaali esitamise vajadus oli olemas, sest kostja oli menetluse lõpuni maakohtus seisukohal, et leping on osaliselt allkirjastamata.
44.Kostjale ei ole selge, kas väljamõistetud menetluskulude järgi tuleb temal kanda ka ekspertiisikulud. Kostja vaidles vastu temalt ekspertiisikulude väljamõistmisele. Tegemist oli hageja tegemata tööga. Hageja oleks pidanud algusest peale esitama korrektse haginõude ja hindama sõiduki turuväärtuse selle liisinguandjale tagastamise seisuga enne hagi koostamist. Vastustaja seisukoht
45.Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
46.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada väljamõistetud summa suuruse osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega vähendab väljamõistetud võlgnevuse suurust.
47.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles maakohus hagi rahuldas.
48.Ringkonnakohus nõustub poolte ühise seisukohaga, et maakohus on liisingueseme jääkmaksumuse määramisel ületanud nõude piire. Hagiavalduses nõudis hageja vara jääkmaksumusena lepingu ülesütlemise seisuga 8435,66 eurot. Kohus mõistis aga vara jääkmaksumusena välja 8502,86 eurot, see on 67,20 eurot rohkem. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire Seega ei saanud kohus välja mõista vara tasumata osa eest suuremat summat kui hageja nõudis.
49.Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kostja esitab nõudele samu vastuväiteid, mis maakohtus ja millele maakohus on otsuses juba ammendavalt vastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 646 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
50.Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme tõendite hindamisel. Hageja esitas tõenditena pooltevahelise lepingu koos üldtingimustega ja väljavõtted põhivõlgnikule esitatud arvete ja laekumiste kohta, samuti väljavõtted laekumistega seotud kohustuste kohta. Maakohus arvestas kindlustusmaksete osas kostja vastuväidetega ja rahuldas hagi osaliselt. Osas, milles maakohus hagi rahuldas, ei ole kostja hageja tõendeid omapoolsete tõenditega ümber lükanud.
51.Põhjendamatud on kostja etteheited üldtingimuste ja maksegraafiku allkirjastamise osas. Liisinguvõtja on liisingulepingu allkirjastamisel kinnitanud, et lepingu lahutamatuks osaks on kasutusrendilepingu üldtingimused ja maksegraafik. Hageja esitas kohtule viimase maksegraafiku, mis kehtis enne lepingu ülesütlemist. Kasutusrenidlepingus olid pooled kokku leppinud intressi arvestamisel EURIBOR’i muutumisega, mis fikseeitakse iga 6 kuu tagant. Seega koostas hageja iga 6 kuu järel järgmiseks 6-ks kuuks kooskõlas kehtiva EURIBOR-iga uue maksegraafiku, mille edastas liisinguvõtjale ja mis ei vajanud igakordset allkirjastamist.
52.Maakohus arvestas põhjendatult kokkulepitud viivisemääraga 0,3% päevas, kuna kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal polnud võimalik viivise määra üle läbi rääkida ega selle sisu mõjutada, arvestades ka olukorda, et kokkulepe viivise määra kohta sisaldub lepingu põhitingimustes. Kostja väitis vaid, et viivisemäär 0,3% päevas on ebamõistlikult suur ja et tegemist on tüüptingimusega. Üksnes kostja väide, et tegemist
on ebamõistlikult kõrge viivisemääraga, arvestades seadusejärgset viivise määra, ei anna alust viivise määra vähendamiseks.
53.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et vara väärtuseks tuleb lugeda sõiduki jääkväärtus. Sõiduki harilik väärtus (turuväärtus) ja jääkväärtus on erinevad mõisted. VÕS § 367 sätestab liisingulepingu ülesütlemise tagajärjed, mille lg 3 kohaselt liisingulepingust tuleneva nõude suuruse määramisel arvestatskse liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel, see on turuväärtust. Sõiduki maksegraafikujärgne jääk ehk jääkväärtus on liisinguandjale väljamaksmata osa sõiduki algsest soetusmaksumusest, mis ei ole võrdelises seoses turuväärtusega.
54.Eeltoodu alusel kuuluvad hagejale vastavalt VÕS § 367 lg-tele 1 ja 4 hüvitamisele seoses liisinguesemega kantud kulud järgmiselt: liisingueseme jääkväärtus lepingu ülesütlemisel 8435,66 eurot, pluss debitoorne põhiosamaksete võlgnevus 747,21 eurot, pluss tasumata intress 64,47 eurot, pluss liikluskindlustus maksed 16,93 eurot, pluss kaskokindlustuse maksed 91,72 eurot, pluss viivis 121,54 eurot, see on kokku 9477,53 eurot miinus sõiduki väärtus selle hagejale tagastamise hetkel (ilma käibemaksuta) 6250 eurot. Seega on hüvitise suuruseks 3227,53 eurot.
55.Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise alates 18.02.2012 kuni hagiavalduse esitamiseni põhinõudelt lepingus sätestatud määras 0,3 % päevas, vähendades viivisenõuet 529,05 euroni. Kohus leidis, et põhjendatud on lähtuda viivise seadusjärgsest määrast ja mõistis välja viivised nimetatud perioodi eest summas 86,58 eurot. Selles osas ei ole maakohtu otsuse peale kaebust esitatud.
56.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise puhul võib kohus jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (TsMS § 163 kg 1). Kuna maakohus jättis menetluskulud 15 % ulatuses hageja ja 85 % ulatuses kostja kanda, siis kannavad pooled vastavas osas ka ekspertiisikulud. Ekspertiisi tegemine asjas oli vajalik, kuna pooltel oli vaidlus liisingueseme turuväärtuse üle selle tagastamise hetkel. Menetluskulude jaotus ja selgitus
57.Maakohus jättis menetluskulud 15 % ulatuses hageja ja 85 % ulatuses kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Valdavas osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse väga väikeses ulatuses, mis ei mõjuta menetluskulude suurust. Samuti ei toimunud selles osas vaidlust, kuna hageja nõustus koheselt apellandi väitega, et maakohus on hagi piire ületanud, mistõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud täielikult hageja kanda.
58.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.