Muud › Mereõigus

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hageja nõuet ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et tööd olid teostatud puudusteta ja et isegi kui eeldada, et hageja pretensioonid olid põhjendatud, andis hageja kostjale oma kirjades väidetavate puuduste kõrvaldamiseks liiga lühikese aja. Kostjal ei olnud aega fikseerida, kas puudus üldse eksisteeris või mitte.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus on tuvastanud ja käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust järgnevate asjaolude üle: − Kostja ja hageja vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille alusel teostas kostja hageja tellimusel töid laeval XXX. Teostavateks töödeks oli ventilaatorite vahetus ning selle raames tuli m.h. läbi viia ventilaatorite laagrite joondamine. − Hageja on tellijana ise seisuga 02.12.2013.a. tööd parandanud ja viinud vastavusse lepingutingimustega ning kandnud sellega seoses kahju kokku 4 852.97 eurot (arved 00732, 00752 ja 00755). 02.12.2013.a. edastas hageja kostjale nõude kahju hüvitamiseks kokku summas 7 131.09 eurot, mis koosnes lisaks ülal kirjeldatud kahjunõudele summas 4 852.97 eurot ka kostja poolt tööde

2-14-4612 käigus lõhutud kahest kuullaagrist, mis olid hageja poolt soetatud ning mille asemele on hageja ostnud uued ja millede maksumus on 57.30 eurot ning hageja vara kasutamise eest tasumisele kuuluvale tasule summas 2 220.82 eurot. 03.01.2014.a. on hageja teavitanud kostjat veel ühest pretensioonist seoses ventilaatoriga nr. E III-57, millel on liiga kõrge müratase ning hageja on palunud teostada parandustööd kostjal. Kuna kostja ka nimetatud puudusi kõrvaldama ei asunud teostas tööd jällegi hageja, andes need üle 16.01.2014.a. tellijale. Tööde vastavusse viimise kulu oli kokku 1 474.85 eurot ning selle kohta on hageja väljastanud kostjale ka arve. Hageja nõue põhineb hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingul, mille alusel teostas kostja hageja tellimusel töid laeval XXX. Teostavateks töödeks oli ventilaatorite vahetus ning selle raames m.h. ventilaatorite laagrite joondamine. Hageja leiab, et kostja töö ei vastanud lepingutingimustele ja kuigi hageja nõudis kostjalt töö parandamist ei teinud kostja seda mõistliku aja jooksul, mistõttu parandas hageja ise töö ja nõuab kostjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. VÕS § 635 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 kohaselt peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Seega lasub kostjal kohustus tööd üle anda hagejale. VÕS § 641 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 646 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. VÕS § 646 lg 4 Töövõtja kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kostja hageja nõuet ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et tööd olid teostatud puudusteta ja et isegi kui eeldada, et hageja pretensioonid olid põhjendatud, andis hageja kostjale oma kirjades väidetavate puuduste kõrvaldamiseks liiga lühikese aja. Kostjal ei olnud aega fikseerida, kas puudus üldse eksisteeris või mitte. Kohus leiab, et kostja on oma vastuses hagile võtnud omaks asjaolu, et ventilaatorites, mille osas pretensioonid olid esitatud ja, mille osas teostas parandustööd hageja, oli algselt tööde teostajaks kostja. Kostja ei ole vaidlustanud ka hageja poolt tööde parandamiseks tehtud mõistlike kulutuste suurust, mistõttu ka selles osas vaidlus puudub. Kostja on asunud oma vastuses seisukohale, et hageja poolt esitatud pretensioonid töödes on kuntslikud ning töödes puudusi ei esinenud ning ühtegi pretensiooni ei ole peatöövõtjapoolt esitatud. Kostja on esitanud ka tellija poolt talle väidetavalt antud XXXAS esindaja kinnituse probleemide puudumise kohta.

2-14-4612

Kohus leiab, et isegi, kui nimetatud dokument on väljastatud AS XXX XXXlaevameeskonna liikme XXX poolt on selles märgitud üksnes, et töötajatele ei ole pretensioone esitatud, küll aga on selles kinnitatud, et kahe ventilaatori osas on juba teostatud parandustöid ja tööd on teostanud hageja. Seega ei tõenda nimetatud dokument (kui see ongi XXXpoolt allkirjastatud) asjaolu, et kostja poolt teostatud töödes ei esinenud puudusi, vaid vastupidiselt sellest ilmneb, et töös oli esinenud puudusi, mida kõrvaldas hageja. Seejuures ei pruugi kohtu hinnangul ilmneda puudused tehtud töös koheselt. Hageja on seejuures, tõendamaks oma väiteid töös esinenud puuduste kohta ja nende kõrvaldamist hageja poolt, esitanud neli AS XXX XXX laevameeskonna liikmete poolt allkirjastatud akti, milledest nähtub, et esinesid puudused töös ja et hageja on teostanud reklamatsioonide kõrvaldamise, mis oli seotud eelnevalt teostatud töödega kostja poolt laeval XXX (tlk 93 - 96). Hageja väidab, et kostja ei ole ühelegi hageja pöördumisele vastanud ega andnud märku, et sooviks puudusi üle vaadata, kostja on täielikult eiranud hageja pöördumisi. Kohus märgib, et kostja ei ole vastavale väitele vastu vaielnud, mistõttu tuleb lugeda hageja vastav väide kostja poolt omaks võetuks. Kostja omaksvõtt vastavale asjaolule nähtub ka kostja muudest vastuväidetest, milles kostja käsitleb hageja poolt saadetud kirju ning märgib neile viidates üksnes, et hageja andis kostjale reageerimiseks liialt lühikese tähtaja. Nimelt on kostja esitanud vastuväite, et puuduste parandamiseks anti talle liiga lühike tähtaeg, üldjuhul 1 ööpäev, mistõttu ei olnud kostjal isegi aega fikseerida puudusi. Kostja leiab, et kuna hageja määras liiga lühikese tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ei jõudnud kostja ise puudusi kõrvaldama asuda ja seetõttu ei tohiks hagejal olla ka VÕS § 646 lg 5 sätestatud nõuet. Kohus kostja vastuväitega ei nõustu, kuivõrd hagimaterjalidest ei nähtu, et kostja oleks isegi üldse avaldanud soovi tutvuda mistahes hageja poolt pretensioonides märgitud puudustega. Kohus leiab esitatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes, et hageja teavitas kostjat iga kord peatellija poolt avastatud puudusest ning palus anda teada kostja plaanidest seoses puudustega ühe ööpäeva jooksul, töödega aga paluti alustada kahe tööpäeva jooksul. Seega palus hageja kohtu hinnangul kostjal teatada millal ta saab alustada puuduste ülevaatusega ja millal likvideerimisega. Kostja aga ei ole ühelegi hageja pöördumisele reageerinud. Kostja ei ole teatanud, et vajab pikemat aega või, et soovib puudustega tutvuda. Kostjalt puudusid mistahes reaktsioonid esitatud pretensioonidele. Kostja eiras esitatud pretensioone ning ei reageerinud nendele ennem, kui käesolevale hagile vastates. Kohus leiab, et kostja oleks heas usus tegutseva mõistliku ettevõtjana pidanud juhul, kui oleks soovinud oma lepingulisi kohustusi täita, pidanud vähemalt reageerima hageja pöördumistele ning teatama, millal ta saab tulla puudusi üle vaatama ja millal parandama, pakkudes välja kasvõi alternatiivi hageja poolt esitatud tähtajale. Kostja aga ei ole vastavat teinud. Kohus leiab tõendatud olevat, et peale puuduse fikseerimist enda ja peatellija poolt ootas hageja parandustööde alustamisega veel täiendavalt 9-13 päeva (sõltuvalt pretensioonist ja sellest, millised olid puudused), kuid ka nimetatud aja jooksul ei tulnud kostjalt mistahes tagasisidet hageja pöördumistele. Toimikus olevate tõendite kohaselt (tlk 93 - 96) kõrvaldas hageja puudused ise järgnevalt: 20.10.2013.a. esitatud puuduste osas on hageja tööd vastavalt aktile teostanud 29.10.2013.a.; 11.11.2013.a. esitatud puuduste osas on hageja tööd vastavalt aktile teostanud 22.11.2013.a.; 19.11.2013.a. esitatud puuduste osas on hageja tööd vastavalt aktile teostanud 02.12.2013.a.; 03.01.2014.a. esitatud puuduste osas on hageja tööd teostanud

2-14-4612 vastavalt aktile 16.01.2014.a. Sellises olukorras on hageja kohtu hinnangul täitnud oma kohustuse anda töövõtjale mõistlik aeg puuduste kõrvaldamiseks. Eeltoodust tuleenvalt on kohus seisukohal, et VÕS § 646 lg 5 sätestatud eeldused puuduste kõrvaldamiseks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamiseks on täidetud. Kostjale oli tagatud mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kuid kuivõrd kostja ei reageerinud ühelegi hageja pöördumisele, oli hageja õigustatud ise mõistliku tähtaja möödudes puudused kõrvadama ja on seetõttu ka õigustatud nõudma selleks tehtud kulude hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et esitatud hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja ei ole esitanud veenvaid vastuväiteid, mis lubaksid jätta hagi rahuldamata. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt tehtud kulude hüvitamiseks summa 8 605.94 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks ka viivise protsendina põhinõudest (8 605.94 eurot) alates 30.01.2014 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud, kuivõrd kohus on leidnud, et hageja põhinõue kuulub rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. /Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.