2-13-61697 Danske Bank A/S-i (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) hagi XXXOÜ, XXX ja XXX vastu võla saamiseks
Hagihind
14 364,39 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Danske Bank A/S (registrikood 61126228, asukoht Holmens kanal 2-12 1092 Copenhagen K, Taani Kuningriik), seaduslik esindaja Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, 15015 Tallinn), lepinguline esindaja Krista XXX (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, epost [email protected]) Kostja I XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja XXX Kostja II XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja III XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostjate II ja III lepinguline esindaja Reimo XXX(Rävala pst 8, 10143 Tallinn, e-post [email protected])
Kohtuistung
26.08.2014
Kohtuistungil osalenud isik
Hageja lepinguline esindaja Krista XXX Kostja II ja III lepinguline esindaja Reimo XXX
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista solidaarselt XXXOÜ-lt, XXX ja XXX põhinõue 6 871,36 (kuus tuhat kaheksasada seitsekümmend üks eurot ja 36 senti) eurot, intress 63,66 (kuuskümmend kolm eurot ja 66 senti) eurot ja viivis 6 871,36 (kuus tuhat kaheksasada seitsekümmend üks eurot ja 36 senti) eurot Danske Bank A/S-i (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista solidaarselt XXXOÜ-lt, XXX ja XXX menetluskulud 96% ulatuses Danske Bank A/S-i (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kasuks ning jätta ülejäänud osas menetluskulud poolte enda kanda.
2-13-61697 Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Apellatsioonkaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui apellant ei märgi apellatsioonkaebuses, et soovib asja lahendamist kohtuistungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.13.10.2010 sõlmisid hageja ja kostja I (edaspidi ka liisinguvõtja), keda esindas juhatuse liige XXX, kasutusrendilepingu nr XXX (edaspidi liisinguleping), mille esemeks oli minilaadur Doosan 450 Plus (edaspidi liisinguese) (tl 13), mille eest liisinguvõtja kohustus tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 19-20). Lepingule kohaldati liisingulepingu üldtingimusi (edaspidi Üldtingimused, tl 14-18).
2.13.10.2010 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr XXX(edaspidi käendusleping I) (tl 82), mille alusel võttis kostja II endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga liisingulepingust ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtjate kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käendatavaks summaks lepiti kokku 321 554,48 krooni, so 20 551,08 eurot.
3.13.10.2010 sõlmisid hageja ja kostja III käenduslepingu nr XXX(edaspidi käendusleping II) (tl 83), mille alusel võttis kostja III endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga liisingulepingust ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtjate kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käendatavaks summaks lepiti kokku 321 554,48 krooni, so 20 551,08 eurot.
4.Hageja ütles liisingulepingu ennetähtaegselt üles ja esitas 08.06.2011 kostjale I liisingueseme tagastamise nõude (tl 21). 15.06.2012 taastati liisingueseme valdus hageja poolt (tl 23), liisinguese suunati müüki 03.08.2012 hinnaga 7 500 eurot käibemaksuta (tl 24-26) ja müüdi hinnaga 6 750 eurot käibemaksuta. Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista liisingulepingust tulenev põhinõue 7 150,79 eurot, intress 62,81 eurot, viivis 7 150,79 eurot, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 3 p 1, § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 142, § 145, § 367 lg 1, 2, 3 ja 4 ja § 397 lg 1.
6.Hageja märgib, et: • liisinguvõtja jättis tasumata 2010.a septembrist kuni 2011.a maini liisingueseme rendi- ja intressimaksed; • liisinguvõtja ei sõlminud liisinguesemele liiklus- ja kaskokindlustuslepingut, mistõttu kindlustas hageja liisingueseme ise ja liisinguvõtja kohustus tasuma kindlustusmaksed; • hageja hindas kõiki krediidi andmisel tähtsust omavaid asjaolusid kogumis; • liisinguleping oli sõlmitud kostja I majandustegevuses, mistõttu oli kostja I ise kohustatud oma riske ja kohustusi hindama; • hageja ei ole kallutanud kostjaid II ja III käenduslepinguid sõlmima; • hageja käitumine käenduslepingute sõlmimisel ei ole hea usu põhimõtte ega seaduse vastane;
2-13-61697 • • • • •
liisingueset hagejale ei tagastatud; hagejale tekkisid liisingueseme tagastusteenuse, puksiirteenuse ja müügi vahendusteenuse kasutamisega lisakulud; kostjate väited lisakulude põhjendamatusest on paljasõnalised; liisingueset ei müüdud alla turuväärtuse; hageja teavitas kostjaid müügiprotsessist ning neil oli võimalik müügiprotsessis osaleda.
Kostja I vastuväited
7.Kostja I ei ole hagile vastuväiteid esitanud. Kostja II ja III vastuväited
8.Kostja II ja III märgivad, et: • hageja ei viinud kostjate suhtes läbi krediidivõimekuse analüüsi; • käendusleping kostjaga III on tühine, kuna see on vastuolus tarbijakrediidilepinugle sätestatud tingimustega; • liisinguleping on heade kommete vastane ja tühine; • hageja on kostjalt II ja III käenduse välja petnud; • liisinguese on müüdud alla turuväärtuse; • lisakulud on põhjendamatud ja neid teenuseid oleks saanud odavamalt tellida; • hageja pidi peatama tekkepõhise intressiarvestuse ja nõude alla hindama. Kohtu põhjendused
9.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda. Kostja I on istungi ajast ja kohast teadlik.
10.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja II ning III esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
11.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja I kasutusrendilepingu nr XXX, mille esemeks oli minilaadur Doosan 450 Plus (tl 13), mille eest liisinguvõtja kohustus tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 19-20). Lepingule kohaldati liisingulepingu üldtingimusi (tl 14-18).
13.VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt
2-13-61697 määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Puudub vaidlus, et 13.10.2010 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr XXX(tl 82), mille alusel võttis kostja II endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga liisingulepingust ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtjate kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käendatavaks summaks lepiti kokku 321 554,48 krooni, so 20 551,08 eurot. 13.10.2010 sõlmisid hageja ja kostja III käenduslepingu nr XXX(tl 83), mille alusel võttis kostja III endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga liisingulepingust ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtjate kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käendatavaks summaks lepiti kokku 321 554,48 krooni, so 20 551,08 eurot.
14.Poolte vahel on vaidlus lisakulude põhjendatuse ja suuruse osas, käenduslepingud on tühised ning milline on liisingueseme turuväärtus.
kas liisinguleping ja
15.VÕS § 116 lg 6 alusel, kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda. VÕS § 195 lg 1 järgi lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 196 lg 1 alusel kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Üldtingimuste punkti 10.1.3 alusel oli liisinguandjal õigus liisinguleping üles öelda, kui liisinguvõtja jättis maksetähtpäeval tasumata või ei tasunud täielikult ja kohaselt rendivõi muud lepingust tulenevat makset ning ei suutnud võlgnevust kustutada 14 kalendripäeva jooksul (tl 17). Kohus on tuvastanud, et liisinguvõtja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata esitatud arved 2010.a septembrikuust kuni 2011.a maikuuni (tl 33-49). Kostjad ei ole arvete tasumata jätmisele vastuväiteid esitanud. Kuna liisinguvõtja ei täitnud oma kohustusi, edastas hageja liisinguvõtjale 08.06.2011 vara tagastamise nõude, märkides, et hageja ütleb üles liisingulepingu ja palub liisingueseme hagejale tagastada (tl 21). Hageja märkis kohtuistungil, et liisinguleping öeldi üles 08.06.2011 (tl 173). Seega tuleb liisingulepingu ülesütlemise kuupäevaks lugeda 08.06.2011. Hageja oli õigustatud lepingu ennetähtaegselt lõpetama.
16.Vastavalt VÕS § 195 lg 2, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Liisinguleping öeldi ennetähtaegselt üles 08.06.2011. Kuni lepingu ennetähtaegse ülesütlemise ajani oli liisinguvõtja kohustuseks tasuda liisingulepingu alusel maksegraafiku järgi makseid täies ulatuses. Hageja poolt esitatud arvetest nr 20100908137, nr 20101008017, nr 20101107928, nr 20101220807, nr 20110120256, nr 20110220046, nr 20110320432, nr 20110419853, nr 20110519375 ja nr 20110618954 (tl 33-49) nähtub, et liisinguvõtjal jäid liisingulepingu alusel tasumata osamaksed summas 2 437,05 eurot ja intress summas 62,81 eurot. Seega debitoorne võlgnevus kokku on 2 499,86 eurot.
17.Üldtingimuste punkti 8.1 kohaselt oli liisinguvõtja kohustatud sõlmima liisinguandja poolt aktsepteeritavas kindlustusaktsiaseltsis liisinguandja poolt vara kindlustuslepingu, kus kindlustusvõtjaks määrati liisinguvõtja ning soodustatud isikuks liisinguandja. Kõik kindlustusega
2-13-61697 seotud kulud pidi kandma liisinguvõtja ning vara pidi olema kindlustatud kogu perioodi vältel, mil see oli kasutusrendilepingu alusel liisinguvõtja valduses. Üldtingimuste punkti 8.3 kohaselt kui liisinguvõtja ei esitanud liisinguandjale kehtivat vara kindlustuspoliisi hiljemalt kolme kalendripäeva jooksul arvates vara oma valdusesse saamise päevast, loeti, et liisinguandjal on õigus ja liisinguvõtjapoolne volitus kindlustada vara liisinguandja poolt valitud kindlustusseltsis ja tingimustel ning nõuda tekkinud kulu sisse liisinguvõtjalt. Üldtingimuste punkti 8.4 kohaselt liisinguvõtja vastavasisulise soovi korral koostati liisinguvõtjale kindlustusmaksete tasumise graafik, mille kohaselt liisinguandja esitas arveid samaaegselt koos rendimaksetega. Punkti 8.4.1 kohaselt juhul kui liisinguvõtjale oli koostatud kindlustusmaksete tasumise graafik, oli liisinguvõtja kohustatud kindlustuslepingu ennetähtaegse lõppemise või lõpetamise korral tasuma liisinguandjale kõik kindlustusmaksete tasumise graafiku järgsed maksed. Punkti 8.9 kohaselt kohustus liisinguvõtja esitama liisinguandjale hiljemalt 10 kalendripäeva enne kehtiva vara kindlustuspoliisi lõppu uue kehtiva kindlustuspoliisi järgneva kindlustusperioodi kohta kuni lepingu lõppemiseni. Liisinguvõtja kohustus vara kindlustama kogu rendiperioodi jooksul liisinguandja poolt lepingu esilehel sätestatud tingimustel. Punkti 8.10 kohaselt juhul, kui liisinguvõtja ei esitanud liisinguandjale uut kehtivat vara kindlustuspoliisi hiljemalt 10 kalendripäeva enne kehtiva kindlustuspoliisi tähtaja lõppu, loeti, et liisinguandjal oli õigus kindlustada vara liisinguandja poolt valitud kindlustusseltsis ja tingimustel ning nõuda tekkinud kulu sisse liisinguvõtjalt (tl 16-17). Kostjad ei ole vastu vaielnud sellele, et liisinguvõtja liisinguesemele liiklus- ja kaskokindlustuslepingut vabatahtlikult ei sõlminud. Seetõttu oli hagejal õigus kindlustada liisinguese hageja poolt valitud kindlustusseltsis (tl 64-70) ja nõuda tulenevalt Üldtingimuste punktidest 8.3, 8.4 ja 8.10 tekkinud kulu sisse liisinguvõtjalt. Hageja nõuab tasumata kindlustusmaksete võlga summas 106,48 eurot, mis koosneb tasumata liiklus- ja kaskokindlustuse maksetest vastavalt liisinguvõtjale esitatud arvetele (tl 33-49, 71-73) põhisummast 105,63 eurot ja intressist 0,85 eurot. Kostjad ei ole kindlustusmaksete võlale vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja kindlustusmaksete nõue summas 106,48 eurot on tõendatud ja põhjendatud.
18.Vastavalt VÕS § 367 lg-le 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Üldtingimuste punkti 10.6 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral vastutas liisinguvõtja liisinguandja ees kogu lepingust tuleneva nõude ulatuses, eelkõige tasumata kuumaksed, vara soetusmaksumuse tasumata osa, mis ei olnud kaetud juba tasutud rendimaksetega, kindlustusmaksete graafiku tasumata osa aga ka võimalikud vara kättesaamiseks, hoidmiseks, remontimiseks, realiseerimiseks tehtavad kulutused ja muud kulud, mida vastavalt lepingule pidi hüvitama liisinguvõtja (tl 17). Hageja nõuab lisakulutuste hüvitamist kogusummas 2 008,45 eurot, mis seondusid liisingueseme tagastusteenuse, puksiirteenuse ja müügi vahendusteenuse kasutamisega. OÜ XXX on esitanud hagejale 25.06.2012 arve nr 2012/06/21 liisingueseme tagastus- ja transporditeenuse eest summas 1 118,58 eurot käibemaksuta (tl 76) ja 24.07.2012 arve nr 2012/07/20 liisingueseme ukse ja kopa transporditeenuse ja kütuse eest summas 100 eurot käibemaksuta (tl 74). Hageja on nimetatud arved tasunud (tl 75 ja 77). OÜ XXX seletuskirjast nähtub, et vaatamata suhtlusele liisinguvõtja juhatuse liikmega aasta jooksul vara ei tagastatud. 2012.a suvel said nad liisingueseme kätte ning ukse ja kopa sai OÜ XXX kätte hiljem (tl 161-162). Eeltoodut kinnitab ka XXX OÜ poolt vormistatud 15.06.2012 vara üleandmise-vastuvõtmise akt, millel on märgitud visuaalsed puudused sh ukse ja kopa puudumine (tl 23). Riigikohus on lahendi 3-2-1-112-06 punktis 11 leidnud, et VÕS § 367 lg-s 4 nimetatud lisakulu võib olla ka sõiduauto tagastustasu, kui see on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest. Kostjad ei ole vastu vaielnud sellele, et kostja I liisingueset hagejale ei tagastanud. Seega oli tagastusteenuse kasutamine põhjendatud ja vajalik. Kostjate väited, et teenust oleks saanud odavamalt tellida, on tõendamata. Lisaks on XXXOÜ esitanud hagejale 25.09.2012 arve nr 00XXX summas 511,29 eurot käibemaksuta liisingueseme müügiteenuse eest (tl 78). Hageja on nimetatud arve tasunud (tl 79). XXXOÜ seletuskirjast nähtub, et XXXOÜ võttis 15.06.2012 vastu hagejale tagastatud liisingueseme. XXXOÜ pani liisingueseme müügiplatsile müüki ja sisestas müügikuulutused internetiportaalidesse
2-13-61697 (Auto24.ee, Mobile.de, Kuldne Börs, Ekspressauto.ee, Varad.ee). Peale liisingueseme müüki esitas XXXOÜ hagejale müügiteenuse arve nr XXX. Seletuskirja kohaselt kaeti müügitasuga kulud, mis olid müügikuulutuste internetiportaali üles panemise ja seal reklaamimise kulud, müügiplatsil hoidmisega seotud kulud (platsi rent, valve, kindlustus, suvel täiendav pesemine tolmust jne) (tl 163-164). Riigikohus on lahendi 3-2-1-112-06 punktis 9 leidnud, et sõiduauto müügikulud on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ning seetõttu on need kulud lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses. Kohus leiab, et hageja nõue müügiteenuse eest esitatud arve nr XX summas 511,29 eurot hüvitamiseks on põhjendatud. Kostjate väited, et vastavat teenust oleks saanud odavamalt tellida, on tõendamata. Hageja nõuab (tl 5) lisakuluna lisaks arve nr 121234 summas 118,58 eurot käibemaksuta ja arve nr 120403 summas 60 eurot käibemaksuta hüvitamist. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et XXX OÜ on 21.06.2012 esitanud OÜ-le XXX arve nr 121234 summas 118,58 eurot käibemaksuta pukseerimise eest (tl 80) ja XXX OÜ on 20.07.2012 esitanud OÜ-le XXX arve nr 120403 summas 60 eurot käibemaksuta transporditeenuse eest (tl 81). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud vastavate kulutuste vajalikkust. Puuduvad maksekorraldused, millest nähtuks, et hageja on need kulutused kandnud. Nimetatud arvete adressaadiks on OÜ XXX. Hagiavaldusest ja selle lisadest ei ole arusaadav, kas nimetatud kulutused on juba hõlmatud OÜ XXX poolt hagejale 25.06.2012 ja 24.07.2012 esitatud teenuste arvetega või mitte. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et arvete nr 121234 ja 120403 (tl 80-81) osas ei ole hageja nõue põhjendatud ega tõendatud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja lisakulutuste nõue on põhjendatud ja tõendatud kokku summas 1 729,87 eurot käibemaksuta, so OÜ XXX 25.06.2012 arve nr 2012/06/21 summas 1 118,58 eurot (tl 76), 24.07.2012 arve nr 2012/07/20 summas 100 eurot (tl 74) ning XXXOÜ arve nr 00XXX summas 511,29 eurot (tl 78).
19.Vastavalt VÕS § 367 lg-le 1 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 alusel, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisingueseme jääkmaksumus lepingu ülesütlemise seisuga oli 9 348,81 eurot (käibemaksuta) (tl 20). Liisinguese suunati müüki 03.08.2012 hinnaga 7 500 eurot käibemaksuta (tl 24-25) ja müüdi hinnaga 6 750 eurot käibemaksuta. Kohus leiab, et kuna müügihind ei erine selle müükisuunamise hinnast rohkem kui 10% võrra (Riigikohtu praktika kohaselt on lubatav hinnaerinevus kuni 10%, vt nt Riigikohtu 29.04.2008 otsus 3-2-1-33-08 p 18), tuleb liisingueseme turuväärtuseks lugeda selle müügihind, so 6 750 eurot käibemaksuta. Kostjad ei ole tõendanud, et liisingueseme turuväärtus oli vara tagastamise hetkel suurem kui selle tegelik müügihind. Hageja on kostjaid liisingueseme müüki suunamisest teavitanud 10.08.2012 teatisega (tl 27-29). Kostjatele on teatised saadetud liisingulepingus ja käenduslepingutes märgitud aadressidele. Kostjad ei ole esile toonud põhjuseid, millest tulenevalt võiks järeldada, et kostjad ei ole saadetud teatiseid kätte saanud. Kostjatel oli võimalik müügiprotsessis osaleda. Kostjad ei ole tõendanud, et nad oleksid suutnud liisingueset müüa kõrgema hinnaga.
20.Eeltooduga on tõendatud, et hagejal on liisinguvõtja suhtes liisingulepingu ülesütlemisest tulenev nõue summas 13 685,02 eurot (jääkmaksumus 9 348,81 eurot, debitoorne võlg 2 499,86 eurot, kindlustusmaksete võlg 106,48 eurot ja lisakulud 1 729,87 eurot). Vara turuhind vara tagastamise hetkel oli 6 750 eurot käibemaksuta. Seega on liisinguvõtjal liisingulepingu alusel hageja ees võlg 6 935,02 eurot, millest põhinõue on 6 871,36 eurot ja intressid põhiosa maksetelt ning kindlustusmaksetelt kokku 63,66 eurot, so 62,81+0,85. Kohus leiab, et kostjate vastuväited seoses sellega, et hageja ei ole teostanud kostjate krediidivõimekuse analüüsi on otsitud ja põhjendamatud. Kostja I sõlmis liisingulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses ning sellest tulenevalt pidi kostja I hindama liisingulepinguga kaasnevaid riske ja kohustusi. Kostjad ei ole tõendanud, et kostjad II ja III sõlmisid käenduslepingud pettuse tõttu
2-13-61697 või et hageja survestas muul viisil kostjaid II ja III käenduslepinguid sõlmima. Kohus märgib, et lepingute sõlmimine on vabatahtlik, kuid nendest tekkivad õigused ja kohustused pooltele siduvad. Seega pidid kostjad II ja III käenduslepinguid sõlmides arvestama riskidega, millised kaasnesid juhuks kui liisinguvõtja liisingulepingust tulenevaid kohustusi ei täida. Lisaks on liisingulepingu allkirjastanud kostja I nimel kostja II, kes oli kostja I juhatuse liige. Seega pidi kostja II olema teadlik liisingulepingust tulenevatest kohustustest ja võimalikest riskidest. Kostjad ei ole märkinud, milliseid tarbijakrediidilepingule sätestatud tingimustega on käenduslepingud vastuolus. Kohus leiab, et kostjate väited käenduslepingute ja liisingulepingu vastuolu kohta hea usu põhimõtte ja seadusega on põhjendamata ja otsitud. Kohtu hinnangul ei esine tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-des 86-89 sätestatud tühise tehingu tunnuseid ning puudub alus pidada liisingulepingut ja käenduslepinguid tühisteks.
21.VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Liisingulepingu kohaselt oli viivisemääraks 0,3% päevas (tl 13). Hageja on arvestanud viiviseid põhinõudelt 7 150,79 eurolt alates kostjatele 22.10.2012 esitatud nõudekirjal (tl 30-32) antud tasumise tähtajast 02.11.2012 kuni hagiavalduse esitamiseni, so 423 päeva eest lepingujärgse viivisemääraga 0,3% päevas ja vähendanud viivisenõuet põhinõude summani, so 7 150,79 euroni (tl 7). Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Hageja viivisearvestusest on arusaadav, et hageja on arvestanud viivist mh kindlustusmaksete intressilt summas 0,85 eurot. VÕS § 113 lg 6 kohaselt viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega puudus hagejal alus arvestada viivist kindlustusmaksete intressilt. Võttes arvesse, et kohus pidas põhjendatuks põhinõuet summas 6 871,36 eurot (ei sisalda intressinõudeid), on hagejal õigus arvestada viivist nimetatud summalt. Seega oleks viivis alates 02.11.2012 kuni hagi esitamiseni 8 719,76 eurot, so 6 871,36 eurot x 0,3 / 100 x 423 päeva. Kohus peab lähtuvalt kujunenud kohtupraktikast põhjendatuks vähendada viivist põhinõude summani, so 6 871,36 euroni. Riigikohus on 14.06.2005 otsuse 3-2-1-66-05 punktides 18-19 leidnud, et põhivõlast suurema viivisenõude korral peab vastava kahju olemasolu tõendama võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist. Antud juhul ei ole hageja vastava kahju olemasolu tõendanud.
22.Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud osaliselt. Kostjal I on liisinguvõtjana liisingulepingu alusel hageja ees põhivõlg 6 871,36 eurot, intressivõlg 63,66 eurot ja viivisevõlg 6 871,36 eurot. Nimetatud võla eest vastutavad käenduslepingu I ja II alusel solidaarselt kostja II ja kostja III. Menetluskulud
23.Juhindudes TsMS § 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 96% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja ülejäänud ulatuses poolte enda kanda. TsMS §-st 174 järgi on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.