OÜ Idamets avaldus enda pankroti väljakuulutamise nõudes
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Menetlusosalised
1.Avaldaja (võlgnik): OÜ Idamets (registrikood 11190587, asukoht Pärna 4-2, Viru-Jaagupi alevik, 46604 Vinni vald, Lääne-Virumaa, e-post: [email protected]), seaduslik esindaja: Tanel Vaasma (e-post: xxxx);
2.Ajutine haldur: Robert Sprengk (asukoht: Aia tn. 4, Voka 41701, Ida-Virumaa, tel 516 6303, e-post: [email protected], [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
29. juuli 2014
Istungil osalenud isikud
Võlgniku juhatuse liige Tanel Vaasma; Ajutine haldur Robert Sprengk.
Resolutsioon
1.Lõpetada OÜ Idamets (registrikood 11190587, asukoht Pärna 4-2, ViruJaagupi alevik, 46604 Vinni vald, Lääne-Virumaa, e-post: [email protected]; xxxx) pankrotimenetlus pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu.
Vabastada Robert Sprengk OÜ Idamets pankrotimenetluses ajutise pankrotihalduri kohustustest alates äriühingu äriregistrist kustutamisest.
1 (6)
2-14-22807
3.Määrata OÜ Idamets säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks endine juhatuse liige Tanel Vaasma (isikukood 38210015228, elukoht: xxxx e-post: xxxx).
4.Välja mõista olemasoleva pankrotivara arvelt Robert Sprengk’ile ajutise halduri tasu 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot 56 senti, millele lisandub sotsiaalmaks 74.44 eurot senti.
5.Rahuldada ajutise halduri taotlus ja määrata täiendavalt riigi vahenditest Robert Sprengk’ile (arveldusarve nr IBAN EE802200001104921291 AS-is Swedbank) ajutise halduri tasu summas 229 (kakssada kakskümmend üheksa) eurot 44 senti, millele lisandub sotsiaalmaks 75.71 eurot.
6.Avaldada teade pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ja dokumentatsiooni hoidja määramise kohta (kohtumääruse resolutsiooni punktid 1-3) kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud korras väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral.
7.Saata kohtumäärus ajutisele haldurile ja võlgniku juhatuse liige Tanel Vaasma’le täitmiseks ning Viru Maakohtu registriosakonnale teadmiseks.
8.Saata kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele kohtumääruse resolutsiooni punkti 5. osas täitmiseks.
Edasikaebamise kord Võlgnikul on õigus esitada kohtumääruse peale määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldajad võivad esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
ASJAOLUD
1.18. juunil 2014 esitatud pankrotiavalduse kohaselt OÜ Idamets on asutatud 2006 aastal ja tema põhitegevusalaks oli metsandusalaste teenuste osutamine – hooldusraied, metsauuendus jms. Ärimudelit edendati nii Eesti kui ka Rootsi turul.
2.Pidevast tööpuudusest tulenevalt oli äriühingu igakuine käive väikesemahuline. Kuna äriühingul ei olnud piisavalt käibevahendeid ega töötajaid, kaotas ta võimaluse sõlmida ka teenuse osutamiseks allhankelepinguid, sest ei suutnud oma kohustusi kolmandate isikute ees täita. Majandustegevus rauges järk-järgult iga aastaga. Edasise majandustegevuse muutis lõplikult võimatuks 2009. aastal läbiviidud lepinguline töö. Äriühingu kohustuseks oli metsataimede istutamine, kuid kontrollimatu ilmastik ning töötajate ebakvaliteetne töö andis kogumis tellijale õiguse lepingu ülesütlemiseks. Tellija ei jätkanud enam lepingujärgse tasu maksmisega ning äriühing täitis vaid kiiremaloomulisi kohustusi – arved ja töötasud. Kohustused Maksu- ja Tolliameti ees jäid täitmata.
2 (6)
2-14-22807
3.2010 majandusaasta aruannet koostades selgus, et ettevõte on maksejõuetu. Toonased juhatuse liikmed püüdsid äriühingu kohustusi likvideerida, st maksukohustust täita läbi selle, et äriühingu maksuvõlg jagati kahe juhatuse liikme vahel pooleks. Tanel Vaasma algatas 2010.a võlausaldajaga võlgade ajatamise protsessi. Kahjuks oli ajatamisprotsessi realiseerimise hetkeks teine juhatuse liige taganenud kokkuleppest võlgade jagamise osas, mistõttu pidi Tanel Vaasma täitma äriühingul lasuvaid kohustusi täieulatuslikult. Hetkel, mil äriühing ei suutnud täita ka ajatamisest tulenevaid kohustusi, algatati äriühingu suhtes täitemenetlus võlgade sundkorras sissenõudmiseks.
4.Maksejõuetus on püsiv, kuna puuduvad igasugused vahendid lepingute sõlmimiseks ning nendest tulenevate kohustuste täitmiseks, millest tulenevalt puudub äriühingul pikemaajaliselt majandustegevus. Äriühingul puudub ka väärtuslik põhivara, mille arvelt kohustusi täita ja pankrotiseisu vältida. Ainsa varana kuulub võlgnikule 1998.a väljalase avariiline sõiduauto xxxx, registrimärk xxxx. Sõiduki sihtotstarbeline kasutus on selle hetkeseisundis välistatud, kuna tehnoülevaatust ei ole võimalik läbida. Lisaks on kerekahjustused rooste näol. Avaldaja hinnangul on vara turuväärtus selle varuosadeks lammutamisel 200-300 eurot. Avaldaja ainsaks võlausaldajaks on Maksu-ja Tolliamet, kelle nõude täitmiseks ettevõttel reaalsed varalised vahendid puuduvad.
5.Avaldaja palus PankrS § 13 ja § 31 alusel kuulutada välja enda pankrot.
MENETLUSE KÄIK
6.Viru Maakohtu 26.06.2014 kohtumäärusega võeti avaldus menetlusse, nimetati ajutine haldur ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule PankrS § 22 lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.
AJUTISE HALDURI ARUANNE
7.29. juulil 2014 esitatud aruande kohaselt võlgnik ei tegutse. Võlgniku omandis on sõiduk xxxx, ehitusaasta 1998, registrimärk xxxx, mis asub Tallinnas. Sõiduki orienteeruv väärtus varuosadena on ca 300 eurot. Võlgnik omab arvelduskontot AS-is SEB Pank, kontol rahalised vahendid puuduvad (konto seis 0.19 eurot). Vararegistrite andmetel ei ole võlgniku nimele registreeritud kinnisasju. Võlgniku maksuvõlgnevus on 12 467.52 eurot, s.h põhivõlgnevus 7 211.84 eurot ja sellele lisanduvad intressid 5 255.68 eurot. Võlgniku suhtes on 24.05.2011 algatatud täitemenetlus maksuvõlgnevuste sissenõudmiseks. Täitemenetlust ei ole vara puudumise tõttu lõpetatud. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad varasid 12 167.52 euro võrra.
8.Võlgnikul puudub ka võimalus teenida rahalisi vahendeid majandustegevuse jätkamisega. Ajutine haldur seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara tegevuse jätkamiseks ning võlgnikul puuduvad kliendid, kellele teenuseid osutada. Võlgnikul puuduvad tulu teenimise võimalused sellises määras, mille arvelt oleks võimalik tasuda võlgnevusi võlausaldajale. Rahaliste vahendite laekumist ei ole ette näha ka tulevikus ning samuti ei ole võimalik võlgniku majandusliku seisundi järsk paranemine, mis võimaldaks lähitulevikus rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku sisuline majandustegevus on lõppenud. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi täita. Võlgnik on ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma 3 (6)
2-14-22807 kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning seetõttu on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 tähenduses.
9.Ajutine pankrotihaldur ei ole selgitanud tagasivõitmise võimalusi. Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei ole võimalik väita, et maksejõuetus on tekitatud tahtlikult ning, et tegemist võib olla kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Pankroti põhjuseks muu asjaolu pankotiseaduse tähenduses. Samuti pole ajutine pankrotihaldur tuvastanud selgeid juhtimisvigu, mis võisid põhjustada maksejõuetuse. Esialgse analüüsi põhjal võib öelda, et võlgniku makseraskused ei olnud põhjustanud kuriteo tunnustega teod.
10.Võlgnik on esitanud registrile kõik majandusaastate aruanded. Kuna võlgniku tegevus viimaste aastate jooksul puudub, pole vajadust võlgniku majandusaastate aruannete põhjalikumaks analüüsimiseks. Viimane on koostatud seisuga 31.12.2013. Majandusaastate aruannete kohaselt lõpetas võlgnik tegutsemise 2009 majandusaastal ning alates 2010 majandusaastast on võlgniku majandusaastate aruannetes märgitud, et võlgnik ei tegutse. Võlgnik muutus maksejõuetuks 2010 majandusaasta jooksul, millal puudus majandustegevus.
11.Hetkel esialgse analüüsi põhjal ajutise halduri arvates võlgniku maksejõuetus ei tulene selgetest kuriteo tunnustega tegudest või siis selgetest juhtimisvigadest, puuduvad selged võimalused tagasivõitmise nõuete esitamiseks, puuduvad selged võimalused raha/vara saamises kolmandatelt isikutelt (juhtorganite liikmetelt, tagasivõitmisnõuete vastaspoolelt, nõudeõiguste sissenõudmine). Seetõttu võlgniku pankrotimenetlus kuuluks lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
12.Ajutine haldur palus PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, § 28, § 29, § 30 alusel määrata huvitatud isikutele pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summas 1 200 eurot. Juhul, kui ükski isik ei tasu deponeeritavat summat, palus haldur lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vabastada ajutine haldur oma kohustustest määrates talle ka likvideerimiskohustuste täimise, määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks Tanel Vaasma. Juhul, kui huvitatud isik tasub määratud summa määratud tähtajaks, kuulutada välja võlgniku pankrot. Mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis.
KOHTUISTUNG
13.Kohtuistungil võlgniku seaduslik esindaja toetas pankrotiavaldust. Esindaja seletuste kohaselt võlgniku juhatuse liikmed leppisid Maksu- ja Tolliametiga kokku võlgniku maksuvõlgnevuste ajatamiseks. Juhatuse liikmena tegi ta kolm makset kuni 1 000 eurot. Ajatamise graafikut ei suudetud täita. Esindaja ei nõustunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha kandmisega, väites, et ei ole võimeline seda tegema.
14.Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodu juurde.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruandega, kuulanud ära pankrotivõlgniku seadusliku esindaja ja ajutise halduri seletused ning tutvunud pankrotiasja
4 (6)
2-14-22807 materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotimenetluse lõpetamine 16 Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi 3 lõike kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
17.PankrS § 29 lg 1 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku ainsaks varakas on sõiduk xxxx, ehitusaasta 1998, registrimärk xxxx, mille orienteeruv väärtus varuosadena ca 300 eurot. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad varasid 12 167.52 euro võrra
18.PankrS § 29 lg 3 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohtuistungil võlgniku seaduslik esindaja ei nõustunud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitarvele raha tasumisega. 29.07.2014 kohus vastavalt PankrS § 29 lg 3, § 30 lg 1 ja lg 2 teavitas väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu võlgniku võlausaldajaid pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ning andis võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 04.09.2014 1 200 eurot ettetasumiseks, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha ette tasunud.
19.Eeltooduga on tuvastatud, et võlgnikul ei jätku vara kohustuste täitmiseks. Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Kuriteo tunnustega tegusid ei ole haldur tuvastanud. Pankrotivara varjamist või võlgniku juhatuse poolt tahtliku maksejõuetuse põhjustamist ei ole haldur tuvastanud. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast PankrS § 29 lg 1 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise pankrotihalduri tasu ja menetluskulud
20.PankrS § 23 lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 5 (6)
2-14-22807
21.Ajutine haldur on esitanud taotluse 7 tunni eest tasu saamiseks summas 455 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Kokku koos sotsiaalmaksuga 605.15 eurot. Sellest palub ajutine haldur 300 eurot (s.h sotsiaalmaks 74.44 eurot) määrata võlgniku pankrotivara arvelt. Kuna võlgniku vara arvelt ei ole võimalik täies ulatuses tasu saada, taotleb haldur ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulutuste 305.15 eurot (s.h ilma sotsiaalmaksuta 229.44 eurot ja sotsiaalmaks 75.71 eurot) hüvitamist riigi vahenditest.
22.PankrS § 23 lg 4 tulenevalt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
23.Ajutise halduri tunnitasu suurus 65 eurot ei ületa PankrS § 23 lg 3 toodud tunnitasu ülemmäära 96 eurot. Kohus nõustub tasu suurusega ja määrab ajutisele haldurile tasu riigi vahenditest summas 229.44 eurot, millele lisandub ja sotsiaalmaks 75.71 eurot. Dokumentatsiooni hoidja
24.PankrS § 29 lg 8 esimese lause järgi, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. TsÜS § 46 lg 1 alusel lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 219 lg 1 kohaselt osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Kohus määrab võlgniku dokumentatsiooni hoidjaks tema juhatuse liige Tanel Vaasma ja selgitab talle, et ÄS § 219 lg 3 alusel dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.
25.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel PankrS § 1 lg 2, lg 3, § 5 lg 1, § 23 lg 1, lg 1, lg 4, lg 7, § 29 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6- lg 8 sätete kohaselt.