Kohtulahend

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud OI ja IP kooselust sündis 29.07.2008 AP. AP elab koos emaga. Alates 2012 jaanuarist osutas kostja materiaalset abi hageja ülalpidamiseks igas kuus 75 euro ulatuses. Alates 2014 jaanuarist kostja hageja ülalpidamisest osa ei võta. Lapse igakuised ülalpidamise kulud on keskmiselt 355 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise mitte vähem kui minimaalmääras kuus alates hagi esitamises 21.02.2014. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekitatud kahju perioodi 01.03.2013-20.02.2014 eest summas 1140,90 eurot. Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt. 2012 läksid vanemad lahku ja lepiti suuliselt kokku, et laps hakkab elama võrdselt (14 päeva kuus) mõlema vanemaga. Lapse ema töögraafik ei võimaldanud teistsugust lahendust ja ema tööl olles elas laps kostja juures. Isegi töökoha vahetudes oli lapse ema sellega nõus, ei nõudnud ka kordagi elatise maksmist. Lepiti kokku, et kostja maksab lapsele 75 eurot (lasteaiatasu eest 35 ja riiete ostmiseks 40). Kostja maksis 75 eurot kuus kuni 2013 detsembrini. Ajal, mil lapse ema oli tööl, elas laps koos kostjaga. Lapse ema pole kordagi sellel perioodil elatist nõudnud. Detsembris 2013 keelas lapse ema põhjendamatult lapsega kohtumise, tema kostja juures elamise. Kostja on nõus tasuma elatist miinimumsummas alates detsembrist 2013. Maakohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja kostjalt elatise AP ülalpidamiseks alates 01.01.2014 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud pool kuupalga alammäära kuni lapse täisealiseks saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis tema õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Kohus lähtus hagi osalisel rahuldamisel PKS § 96 ja § 97 p 1, § 99 lg 1 ja lg 2 ja § 101 lg 1. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Puudus vaidlus selles, et kostja ei ole andnud hageja ülalpidamiseks elatist, alates 2014 aasta algusest. Vaidlust ei olnud ka selles, et AP elas igakuuliselt umbes poole aega koos isaga. Sel ajal kui laps elas koos isaga, on lapse isa kandnud lapse seadusliku esindaja kontole igakuuliselt 75 eurot kuni 2013 aasta lõpuni. Kuna kostja on 2013 aasta lõpuni igakuuliselt elatist maksnud poole kuu ulatuses, sest laps oli igakuuliselt pool kuud tema ülalpidamisel, jättis kohus tagasiulatuva elatise nõude 2013 aasta eest rahuldamata. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus. Vaidlus puudus selles, et kostja ei ole oma lapse AP ülalpidamiseks elatist maksnud 2014 aastal ning põhjendatud on kostjalt elatis välja mõista hageja kasuks alates 01.01.2014 summas 177,50 kuus (minimaalne elatise määr alates 01.01.2014), kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast.

2(4)

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis kostjalt välja mõistmata hageja kasuks ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekitatud kahju perioodi 01.03.201331.12.2013 eest summas 845 eurot. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja tekitatud kahju 845 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt põhjusel, et laps elas igakuiselt umbes poole ajast isaga ning lapse isa on kandnud lapse seaduslikule esindajale igakuiselt 75 eurot kuni 2013 lõpuni. Nimetatud asjaolu kostja tõendanud ei ole. Kohtu selline järeldus on rajatud üksnes kostja seletustele, mida ei ole antud vande all ning seoses sellega ei saa seda käsitleda tõendina. Kohus mõistis kostjalt välja elatise alates 01.01.2014, kuigi kostja nõustus elatise väljamõistmisega tagasiulatavalt alates detsembrist 2013. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu tühistada osas, millega jäeti rahuldamata AP hagi IP vastu ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekitatud kahju 1 140.90 eurot perioodi 01.03.2013 kuni 20.02.2014 eest väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta otsus muutmata. Tühistatud osas tuleb tsiviilasi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus vaatab asja läbi hageja apellatsioonkaebuses märgitud ulatuses. Kuigi apellant ei soovi vaidlustada otsust menetluskulude osas, tuleb otsuse osalisel tagasisaatmisel tühistada ka menetluskulude jaotus ja maakohus määrab selle asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest. I Hageja taotles elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt perioodi 01.03.2013 – 31.12.2013 eest 845 eurot, arvestades elatise summaga 160 eurot kümne kuu jooksul (1 600 eurot) ja lahutades sellest kostja poolt nimetatud perioodil tasutud 755 eurot. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et kostja oli nõus elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt detsembris 2013 kuni veebruarini 2014. Maakohtu poolt nimetatuga mittearvestamine on oluline menetlusõiguse rikkumine. Maakohus on tuvastanud kahju hüvitise nõude osas küll kostja konto väljavõtte järgi elatise maksmise, kuid mitte selle suuruse (otsuse p 9) ja vastavuse hageja poolt nõutule. Hagiavalduse kohaselt tasus aga kostja lapsele 75 eurot kuus elatist, mis ei olnud piisav. Nimetatu osas ei ole kohus otsust põhjendanud ega seisukohta võtnud. II Maakohus on ekslikult leidnud, et poolte vahel puudub vaidlus, kui palju elas laps vaidlusalusel perioodil ühe või teise vanemaga. Kostja väiteid, et laps elas pool aega tema juures, ei ole hageja omaks võtnud. Kohtuistungi protokolli kohaselt elas laps ema hinnangul kostja juures sel perioodil keskmiselt 6 päeva kuus. Maakohus on jätnud pooltele selgitamata asjaolude esiletoomise ja oma väidete tõendamise vajaduse, millega on rikkunud asja lahendades oluliselt menetlusõiguse normi. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, tuleb kohtul elatist välja mõistes arvestada asjaolu,

3(4)

et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Seejuures võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Sellisel juhul peab kohus elatise suuruse määramisel tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps viibib tema juures. Kohus saab elatist maksma kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13, p 12). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul tuvastada, millise osa ajast elas laps kostja juures, mil kostja pidas teda vahetult ülal. III Riigikohus on juhtinud tähelepanu ka asjaolule, et sõltumata sellest, kui palju aega viibib laps kummagi vanema juures, võivad ühe vanema tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks olla suuremad, kui see vanem katab suurema osa lapse vajadustest (kulutused riietele, huviringidele, kooli- ja lasteaiakulud jne). Seetõttu ei saa elatise suurust määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13). Maakohus ei ole nimetatud asjaolu arvestanud ega selgitanud välja, kui suures ulatuses täitis kostja lapse ülalpidamise kohustust vahetult. Kui kostja väitis, et laps elab poole ajast tema juures ja tema kannab sellel ajal vahetult lapse ülalpidamiskulud, kuid ei esitanud oma väidete tõendamiseks tõendeid, tuli kohtul juhtida sellele asjaolule kostja tähelepanu ning anda kostjale võimalus esitada asjakohased tõendid nii lapse tema juures viibimise aja kui ka lapse ülalpidamise kulude kandmise kohta (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-7813, p 16). Kuna maakohus on jätnud kahju hüvitise nõudes olulises ulatuses asjaolud tuvastamata, tuleb asi saata tühistatud osas samale maakohtule nende tuvastamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul tuvastada tagasiulatuva elatise nõude osas lapse vajadused ja lapse vajaduste rahuldamiseks kummagi vanema tehtavad kulutused ning kummagi vanema ülalpidamiskohustuse ulatus, arvestades nende sissetulekut ja varalist seisundit. Kostjalt kahju hüvitist välja mõistes tuleb arvestada kostja vahetult lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi ajal, mil laps viibis kostja juures. Maakohtul tuleb pooltele anda võimalus nimetatud asjaolusid tõendada. Ringkonnakohus jätab seoses asja saatmisega maakohtusse uueks läbivaatamiseks rahuldamata kostja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Kostja saab võimaluse maakohtus taotluste esitamiseks. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja lõplikul lahendamisel. Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.