Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Menetluse käik

Harju Maakohtu menetluses on XXX nõue oma seadusliku esindaja XXX kaudu XXX vastu ühe aasta eest tagasiulatuva elatise saamiseks. Igakuise elatise nõude on samas asjas varasemalt lahendanud Harju Maakohus 09.04.2014.a otsusega ja Tallinna Ringkonnakohus 18.09.2014.a otsusega. Kohus lahendab käesolevaga hageja nõuet perioodi 01.03.2013.a kuni 31.12.2013.a kohta. Hageja nõuded ja põhjendused, kostja vastuväited XXX on esitanud XXX vastu tagasiulatuva elatise nõude perioodi eest 01.03.2013.a. kuni 31.12.2013.a summas 562 eurot. Kostja tunnistab elatise nõuet summas 311 eurot. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise nõue on esitatud alammääras, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi põhjendama ega tõendama. Kostja hageja isana on kohustatud hagejat ülal pidama. Hageja seaduslik esindaja põhjendas nõude summat sellega, et kostja on tasunud vaidlusalusel perioodil 01.03.2013.a kuni 31.12.2013.a s.o kümne kuu jooksul igas kuus elatist 75 eurot ning laps on lisaks olnud igas kuus keskmiselt 6 päeva kostja ülalpidamisel. Lisaks kinnitas isa, et detsembris 2013.a ta last ei näinud, seega polnud laps detsembris 2013.a ühtegi päeva kostja ülalpidamisel (10 x 160 – 10 x 75 = 850; 160 : 30 x 6 = 32; 9 x 32 = 288; 850 –288 = 562. Seega on hageja nõue kostja vastu 562 eurot, millest kostja tunnistab nõuet suuruses 311 eurot. Kostja vaidleb ülejäänud ulatus s.o summas 251 eurot vastu väitega, et laps oli vaidlusaluse kümne kuu jooksul tema ülalpidamisel rohkem kui 6 päeva kuus, laps oli temal ülalpidamisel ajavahemikus 01.03.2013.a kuni 30.11.2013.a igas kuus 12 päeva. Mõlemad pooled soovisid tõendada oma väiteid tunnistajate, oma emade, ütlustega. Kostja ema XXX andis ütlusi selles, et kui Allani ema oli tööl, siis oli laps isaga kord 2 päeva nädalas ja siis 3 päeva nädalas, isa võttis lapse lasteaiast. Nendel päevadel käisid isa ja poeg tunnistaja juures õhtul söömas, XXX andis oma emale igas kuus raha 75-100 eurot kuus. Hageja ema XXX andis ütlusi selles, et 2013.a isa ei käinud lapsel lasteaias järel. Tunnistaja vahetas töökohta 03.04.2013.a, et saaks ise lapsel lasteaias järel käia, kui tütar on tööl. Kui tütar ei olnud tööl, võttis tütar ise lapse lasteaiast. Kuni septembrini 2013.a töötas hageja ema pika ja lühikese nädala. Septembris ta vahetas töökohta, sest kogu aeg olid probleemid, kuidas laps lasteaiast võtta. Vahel juhtus nii, et tunnistaja ja hageja ema (mõlemad on kokad) olid korraga pikad päevad tööl. Septembris 2013.a läks hageja ema tööle Lastehaigla kohvikusse, sest seal lõppes töö tööpäevadel kell 17.00. Laps ööbis isa juures 2013.a. esimesel poolaastal, teisel enam mitte (tunnistaja muutis selles osas ütluste andmise algul antud ütlusi, kus ta ütles, et 2013.a isa ei toonud last lasteaiast ära). Tunnistajate ütlustest nähtub, et 2013.a esimesel poolaastal tõi isa vahel lapse lasteaiast ära ja laps ööbis tema juures ja teisel poolaastal enam mitte. Tunnistaja XXX ütlustest ilmneb, et tema vahetas töökohta 03.04.2013.a ja tütar vahetas töökohta septembris 2013.a. Mõlemad selleks, et oleks

võimalik lapsel lasteaias järel käia. Seega varasemal perioodil käis ka isa lapsel lasteaias järel. Tunnistaja XXX ütlustest nähtuvalt oli poeg isaga ühel nädalal 2 päeva ja teisel 3 päeva. Seega tuvastas kohus tunnistajate ütluste põhjal, et ajavahemikus 01.03.2013.a kuni teise poolaasta alguseni 01.07.2013.a s.o vaidlusalusest perioodist nelja kuu jooksul ööbis laps isa juures ja oli tema ülalpidamisel igas kuus 10 – 12 päeva, keskmiselt seega 11 päeva. Hageja seadusliku esindaja väide on, et laps oli iga kuus isa juures 6 päeva. Seega arvestab kohus hageja elatise nõudest maha 20 päeva, s.o igas kuus nelja kuu jooksul 5 päeva (11 – 6 = 5; 4 x 5 = 20). Kohus rahuldab hageja tagasiulatuva elatise nõudest 562 eurot perioodi 01.03.2013.a kuni 31.12.2013.a eest nõude summas 455 eurot (160 : 30 x 20 = 107; 562 – 107 = 455). Mnetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda, kuna menetluskulusid ei ole õiglane jätta lapseealise hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.