Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
Tartu Maakohus Marge Tamme
17.septembril 2014 Valga kohtumaja 2-14-53686 1060,82 eurot X AS hagiavaldus Š. B. vastu kahju hüvitamise nõudes Hageja X AS (registrikood xxxxxxxx; asukoht x) Lepinguline esindaja E.K. (X AS; e-post x); Kostja Š. B. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht x). Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X AS hagi Š. B. vastu.
2.Välja mõista Š. B.’lt X AS kasuks 984 (üheksasada kaheksakümmend neli) eurot ja 85 senti, millest põhivõlgnevus on 923,40 eurot ja viivis 61,45 eurot.
3.Välja mõista Š. B.’lt X AS kasuks alates 28.06.2014 tagastamata põhisummalt, so 923,40 eurolt viivis 8,25% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 61,45 eurot ei tohi ületada põhinõude 923,40 euro suurust.
4.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
6.Välja mõista Š. B.’lt X AS kasuks menetluskulu 265 (kakssada kuuskümmend viis) eurot.
7.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord
X võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Š.B. võib esitada Tartu Maakohtule Valga kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele a nr: EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE062200221059223099 Swedbank ASis või a/a nr: EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a nr: EE221700017003510302 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Selgituseks tuleb märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
TEHTUD JÄRELDUSED
1.Tartu Maakohtu menetluses on X AS hagi Š. B. vastu kahjujuhtumi tagasinõudest tuleneva põhivõlgnevuse 923,40 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 61,45 euro nõudes. Samuti on hageja esitanud viivise nõude arvestades TsMS § 367 sätestatut välja mõista alates 28.06.2014 kuni põhinõude täieliku täitmiseni viivis 8,25% aastas. Hagiavalduse kohaselt toimus 16.06.2013 Valga linnas x kahjujuhtum, kus läbi lae tingitud vesi rikkus korteri siseviimistluse. Nimetatud korter oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud hageja kindlustuslepinguga. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt oli kahjujuhtumi toimumise ajal korteri, mis asub kahjustatud korteri kohal, asukohaga Valga, x omanikuks kostja. Hageja saatis kostjale 21.06.2013 teate kahju põhjustamise kohta. Teates selgitati, et korteris x tekkinud kahju põhjustas kostjale kuuluvas korteris nr xx toimunud avarii. Kostja ei ole hagejale vastanud. Hageja ja kahjustatud korteri omanik jõudsid kokkuleppele, et hageja tasub hüvitiseks 868,08 eurot. Lisaks tasus hageja objekti ülevaatuse arve. Hageja saatis kostjale tagasinõude, milles palus hüvitada kostja poolt tekitatud kahju summas 923,40 eurot. Kostja ei ole tagasinõudele vastanud ega kahju hüvitanud. Kostja ei ole reageerinud ka korduvale tagasinõudele. Hageja on oma nõude põhjendamiseks esitanud kohtule ärakirjad kahjuteatest, kindlustuspoliisist, kinnistusraamatu väljavõttest, varakahju vaatlusaktist, OÜ X hinnapakkumisest, 21.06.2013 teatest, maksekorraldustest, saadetud tagasinõuetest (tl 5-19).
2.Kohus on 15.07.2014 määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud 2 (4)
tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud TsMS § 315 lg 1 p-s 1 nimetatud viisil 22.07.2014. Seega on kostja teadlik vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse, arvestades TsMS § 407 lg 1 võimalusi, lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks (tl 3).
3.TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS § 407 lgtes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Hageja on kindlustusvõtjale tekkinud kahju kindlustuslepingu alusel hüvitanud. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt VÕS § 167 lg-st 3 ja § 173 lg-st 2 läks koos põhinõudega hagejale üle ka võimalik viivisenõue.
4.Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 984,85 eurot, millest põhivõlgnevus on 923,40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 61,45 eurot. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULUD
5.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab TsMS §-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg-tes 1-3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS §-s 1741 sätestatud korras.
3 (4)
Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 150 eurot ning taotlenud kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõiv 105 eurot ning õigusabikulu 160 eurot. TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista riigilõiv 105 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide. Kohus leiab, et õigusabikulu on põhjendatud. Neil asjaoludel ja juhindudes TsMS § 1741 lg-s 3 sätestatust, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv 105 eurot ja õigusabikulud summas 160 eurot, kokku seega 265 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.