2-13-44653/15 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

(TsMS § 1741 lg 4). Kaja esitamine Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 12.08.2014. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kirjeldav ja põhjendav osa TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et hageja õiguseellane tegutses kostjale laenu võimaldades oma majandustegevuse raames ja kostja oli hageja õiguseellasega laenulepingut sõlmides tarbijaks VÕS § 34 tähenduses (08.08.2011 redaktsioon). Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulu 45 eurot. Hagiavalduse kohaselt on lepingu üldtingimuste p 9.6. sätestatud, et Laenuandjal on õigus nõuda Laenusaajalt Lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude, sh kohtu-, inkassoja täitemenetlusega seotud kulude hüvitamist ning Laenusaajale saadetud kirjalike meeldetuletuskirjade tasude maksmist. Võla sissenõudmisega seotud kulud on ka kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Laenusaajale Lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt Laenuandja Hinnakirjale (p 9.7.). Kostjale on edastatud 2 meeldetuletust (20 eurot), 1 ülesütlemise teade (15 eurot), 1 nõude loovutamise teade (10 eurot), seega kokku sissenõudmise kulud moodustavad 45 eurot. 2/3

Kohus leiab, et hageja lepingu tüüptingimus, mis sellist hinda vastavalt hinnakirjale nõuda lubab, on tühine. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Laenulepingu nr 20130121051 üldtingimusi tuleb pidada tüüptingimusteks. Kohus nõustub hagejaga, et võla sissenõudmisega seotud kulude tekkimine ei ole seotud laenulepingu eesmärgiga, vaid lepingu rikkumisest tingitud täiendavate kulutuste hüvitamisega, kuid kindlaksmääratud tasu suurus peab olema mõistlikult põhjendatav. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale neli kirja. Kohus leiab, nelja teate maksumus 45 eurot on ebamõistlikult suur, arvestades kulu töövahenditele, tööjõule ja tööajale. Seega on VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel on tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud kulu kirjade eest 25.56 (4 × 6.39) eurot, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 25.56 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu katteks. Menetluskulud Arvestades hagi osalist rahuldamist, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta kostja kanda 92% ulatuses ja hageja kanda 8% ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt koosnevad menetluskulud riigilõivust summas 60 eurot ja õigusabikuludest summas 100 eurot, kokku 160 eurot. Hageja esitas ka kulutusi tõendavad dokumendid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et kuna tegemist oli eelduslikult vähem keeruka ja mahuka lihtmenetluse asjaga, mis lahendati tagaseljaotsusega, siis on lepingulise esindaja kulutused põhjendatud ja vajalikud summas 40 eurot. Seega on kohtu hinnangul hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 100 eurot (60 + 40 = 100). Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja 92% kindlaksmääratud hageja menetluskuludest, milleks on 92 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.